Perekondlikud sidemed sunnivad vastseid vanavanemaid leidma suhtes poja või tütre ja tema lastega endale uue koha. Osale vanavanematest muutuvad nende lapsed uuesti lasteks, teised aga peavad neid alles siis täiskasvanuteks, kui nad ise lapse saavad. (Eckert 2001; 78) Lapsevanemaks saades käivituvad meis lapsena omandatud perekonnakogemused ja mudelid. Kui suheldakse mõlema partneri vanematega, siis tulevad mudelid mängu ka isikute näol. Niipea kui partneritest saavad lapsevanemad, peavad nad vahetama lapsepõlves perekonnaelust saadud kogemusi. (Eckert 2001; 79) Kui mees ja naine on leidnud endale tulevikuväljavaated ja perekonnamudeli, mis arvestab mõlema poole vajadusi, siis on vanavanemate kaasamine lihtsam.( Eckert 2001: 80)
Valetamine Valesid on väga erinevaid. Levinumaid valesid on näiteks see kui küsida kellegi käest, kuidas läheb, siis automaatne vastus enamasti, ilma mõtlemata on ''Hästi''. Need on nii-öelda valged valed. Sarnased süütud valed on ka need, mida lapsevanemad oma lastele räägivad, et lapsi magama saada, näiteks öeldakse, et kui sa magama ei lähe, siis tuleb kollionu. Mida ka lapsed üldjuhul uskuma jäävad ja mis ei tee kellelegi kahju. Kui tahta hästi valetada, tuleb osata ennast kontrollida- oma hingamist, käitumist ja meeleseisundit. Ei tohi närvi minna ning hämama hakata. Et aru saada kui inimene valetab tuleb jälgida tema kehakeelt ning mõelda kuidas inimene tavaliselt käitub
hooletusse, ja noori kasvatab ühiskond, mitte need, kes seda tegelikult tegema peaks. Peaagu iga päev võib ajalehest lugeda, et järjekordne purjus alaealine on sattunud mõnda avariisse või siis on olnud noorteseltskonnal probleeme politseiga. Alkohol on üha kättesaadavam ning see ei puudu enam üheltki noortepeolt. Miks see nii on, et joomalembus haarab üha nooremaid-veel lapseohtu- inimesi? Üheks suureks mõjutajaks võib olla see, et stressis lapsevanemad on ka ise järjest rohkem hakanud oma muresid alkoholi uputama. Saabutakse koju õllepurkide ja veinipudelitega, kuid maimuketele neid proovida ei anta. Ma ei kiidagi seda heaks, et lapsed peaksid koos oma vanematega nüüd alkoholi pruukima, kuid oma järeltulijatele ei tohiks seda ka täielikult keelata, sest siis nad lähevadki just kuhugi linnapeale ja joovad ennast seal purju, kuna pole seda kunagi varem proovinud ja ei tea, kuidas alkohol nende organismile mõjub
ta oma arengus läbib, millised välistingimused arengut soodustavad või takistavad. 1.2 Vanemlik vastutus Euroopa Liidus Ema või isana olete teie vastutavad teie laste kasvatuse, harimise ja vara (kui neil seda on) osas. Teil on samuti õigus neid juriidiliselt esindada. Kõigis ELi liikmesriikides on emal automaatselt oma lapse ees vanemlik vastutus, samuti nagu abielus isalgi. Kuni nad elavad koos, jagavad lapsevanemad seda vastutust ühiselt. Kuid eeskirjad selle kohta, kas abielus mitteoleval isal on samad õigused ja kohutused, on riigiti erinevad. Ühes ELi liikmesriigis vanemliku vastutuse osas tehtavaid kohtuotsuseid tunnustatakse automaatselt ka teiste ELi liikmesriikide kohtutes. Erand Taani Taani ei tunnusta ega ka jõusta automaatselt teiste ELi liikmesriikide kohtutes vanemliku vastutuse osas tehtud otsuseid. Samuti ei tunnustata Taanis tehtud otsuseid ka teistes ELi
Lapsed elavad kahes maailmas Tänapäeval saab jagada väärtusi kaheks, virtuaalseks ja reaalseks. Nii kurb kui see ka ei ole, siis on tänapäeval ees otsas virtuaalne väärtus. See on tingitud sellest, et tehnika areng on sedavõrd kiire olnud, et inimestel on omavahel kergem suhelda internetis, kui reaalses maailmas. Praegusel ajal lapsevanemad ei pööra piisavalt lastele tähelepanu oma kiire elu ja töö tõttu ning lapsehoidjaks saavad pahatihti arvuti ning telekas. Vanasti, kui tehnika polnud veel niivõrd arenenud, mängisid lapsed rohkem koos - reaalses maailmas: mängiti õues palli, hüpati keksu, toas mängiti lauamänge jms. Hetkel ehk tänapäeval näeb seda väga harva, võiks isegi öelda, et lapsed ei oskagi enam väljas mängida. Lapsevanemad peaksid sellega rohkem tegelema, et nende võsukesed hoiduksid rohkem
See mõte on kirjandusest tihti läbi käinud ning olen seda ka ise oma kogemustele tuginedes tähele pannud. Mõnest minu endisest riiukukest ja laisast klassikaaslasest on tänaseks saanud meeldiv, edumeelne ja korralik inimene. Samas on paljude tolleaegsete tublimate klassikaaslaste hiilgehetk jäänudki kuskile põhikooli aega. Lapsi ei tohi suruda raamidesse ning nende elukäigu üle otsustada siis, kui nad alles arenevad. Ma arvan, et kui lapsevanemad ja õpetajad ning täiskasvanud üldse süveneksid rohkem laste mõttemaailma, muudaks see ka meid endid vähem küünilisteks ning säilitaks seda lapselikku siirust, mida kipume oma eluteel kaotama. Jonasele tehti romaani alguses tohutult ülekohust, kuna nagu loo käigus selgus, polnud temas pahatahtlikkuse kübetki. Otse vastupidi oli tegu väga ülla noore inimesega. Kurb on mõelda sellele, kui palju lapsi on ajaloo vältel maha kantud ning stamparusaamade kohaselt
Kallid esimese klassi õpilased! Taas on suur suvi käest lipsamas ning algamas paljutõotav sügis. Koolimajad on avanud oma uksed nii vanadele tuttavatele nägudele kui ka alles esimest korda kooliteed ettevõtvatele lastele. Esimesel koolipäeval on raske öelda, kes rohkem elevil on lapsed või vanemad. Eriline tähtpäev on ta siiski. 1. september on teadmistepäev ning tähtis päev paljudele inimestele nagu õpilased, õpetajad, professorid, üliõpilased, lapsevanemad ning üleüldse nendele, kes töötavad kõikvõimalikes õppeasutustes. Selle päeva peategelased on siiski õpilased ning eriti esimesse klassi astujad. See on päev, kui laps teeb oma esimesed sammud iseseisvuse poole, saades endale väärika tiitli ,,õpilane" ja hakates endasse vaikselt tarkust sisendama. Iga ranitsasse laekunud koolitarbega lähenes kool tasa, vargsi kuni lõpuks oligi viimase augustipäeva õhtu ning hommikuse aktuse puhuks said kõik riided mitu korda üle kontrollitud
Seega oleks ainus pääsetee internetipolitsei, kes hoiataks meid toaliste ebameeldivuste eest. Sõnavabaduse piiramine internetis tagaks inimestele turvatunde virtuaalmaailma ees. Internetikasutajad võivad sellesse suhtuda kahtemoodi, nad kas on rahul või mitte. Samas aga võib see tekitada suuri probleeme inimeste seas, kes peaksid seda enda diskrimineerimiseks, kuna nende vabadused on sõna sõnalt seadustes kirjas. Kindalasti tagaks see rahulolu väiksemate võsukeste vanematele. Lapsevanemad lausa ootavad neid piiranguid, mida pole seni näha olnud. Väikesed lapsed on usinad õppima suurematelt ning tänu virtuaalmaailmale saavad ka nemad sellest osa. Tänapäeval pole enam midagi imestada, kui väike koolijüts ütleb, et tal on facebook. Facebooki sõbralistis leidub kindlasti noori, kellel teiste kohta pilastavate kommentaaride kirjutamisega probleemi ei tule. Sealne informatsioon levib sekunditega. Nii need väikesed algklasside ja põhikooli õpilased õppivadki.
Meedia-tänapäeva noorte iidol Paljud lapsevanemad kurdavad, et nende lapsed on päevad läbi netis või siis arvutis. Lapsevanemad ei saa sellest aru miks nende lapsed on arvutis kas siis mingi asi tõmbab neid sinna? Paljud noored on tänapäeval arvutis ning ei sisusta oma aega sõpradega või kellegi teistega. Nad ainult istuvad ja istuvad tunde seal netis. Paljudel noortel halvanevad hind just selle pärast et nad ei viitsi õppida või on mingi tähtis asi netis teha. Olen käinud paljudel sõpradel külas ning siis olen näinud kuidas sõber lihtsalt on netis ning mina passin nii sama tühja
arusaamad sellest kuidas oleks õige erinevates olukordades käituda. Laps vajab kasvamiseks hoolitsust, armastust ja kodu, kuid kõik lapsed ei saa kasvada hoolivas ja armastavas keskkonnas. Selleks võib olla mitmeid põhjusi, näiteks alkohoolikutes vanemad, rahalised raskused, vanemate puudumine jne. Sellised lapsed võivad saada aru perekonna olemusest hoopis teisiti kui armastavas ja hoolivas keskkonnas kasvanud lapsed. Kui lapsepõlv on karm ja lapsevanemad on alkohoolikud, siis tavaliselt on ka lapsel alkoholilembus küljes, sest ta on sellises keskkonnas kasvanud. Lapsepõlves teeb inimene läbi väga suure arengu. Probleemsetest perekondadest pärit lastel ei pruugi välja arenenda kõik oskused ja nad võivad olla teistest sotsiaalselt erinevad. Samuti tooksin mina välja selle, et kui lapsepõlves on laps kooli kiusamise ohver, siis talle jääb sellest kogu eluks märk külge. See mõjutab suurel määral tema käitumist ja suhtlemist
Kas kohustused või vabadus Inimesele on antud valiku võimalus, kuidas oma elu elada. Nii igaüks meist kui ka kogu rahvas seisab iga päev valikute ees, mida teha, kuhu minna. Vabadust võib vaadelda kui olukorda, kus inimesel ei ole kohustusi, kuid iga tehtud valikule võtab inimene kohustuse selle täitma. Rasestunud alaealisel ei ole alati vabadust valida kas teha aborti või jätta laps alles, sest tema otsust võivad mõjutada tema eest kohustusi kandvad lapsevanemad. Samuti kuritegu korda pannes tihti püütakse oma kohustuste eest minema hiilida ning magusamat elu edasi elada, sest vanglas kaoks kogu vabadus sõnaõigusele, kui ka valikule ise oma elu juhtida, kuna pead alluma kohtu otsusele ja kuuletuma vanglas olevale korrale. Tänapäeval on reasestunud alaealise nooruki nägemine tänavatel muutnud normaalseks nähtuseks, kuid seadusi muuta on väga keeruline. Kui alaealine on jäänud rasedaks, peavad arstid sellest teatama lapsevanematele
Lõpukõne 2015 Lagedi Kool Kristiina: Lugupeetud direktor , õpetajad, lapsevanemad , külalised ja klassikaaslased! Valeria: Meil on suur au olla siin koos teiega ning öelda viimased tänusõnad Lagedi Kooliperele. Kristiina: Üheksa aastat tagasi me kohtusime esimese klassijuhataja valvsa pilgu all ja saime sõpradeks, aja jooksul kasvasime üheks. Seda kas me ka tulevikus sõpradeks jäeme näitab vaid aeg. Valeria: Üheskoos oleme saatnud korda koerustükke, ületanud kõigi ootusi ning pingutanud nii, et veri ninast väljas
Armsad ja austatud õpetajad Tänase siinviibimise põhjus on minu arvates pühendatud kõige tähtsamatele inimestele ühiskonnas õpetajatele. On ju öeldud, et õpetaja on elukutse, mis õpetab kõiki teisi elukutseid, ja see amet pole kunagi kerge olnud. Vastutus, mis selle tööga kaasneb, on suurem, kui tavatsetakse mõelda. Õpetajad kujundavad oma tööga õpilaste mõtlemist ja sisemaailma, ning sellega loovad nad ka tulevase ühiskonna maailmapilti. Siinkohal tahaksingi teid kõiki õnnitleda tähtsa, teile pühendatud päeva puhul ja soovida teile kõike parimat järgnevateks töönädalateks ja -kuudeks ja -aastateks. Õpetajad mängivad koolielus tähtsat rolli. Neist sõltub, kuidas me ainetest aru saame ja üldse kooli suhtume. Õpetajad on erinevaid - ühed on lausa sündinud koolis töötamiseks, teised aga sattusid sinna kogemata ja suuremat annet neil polegi. Viimased võivad olla päris ohtlikud ja lastel õppimishimu ära ajada. Minu meelest on õpetaja juure...
vahel? Võimalused selle parandamiseks. Lühiessee Õppejõud: Ene Varik- Maasik Rakvere 2016 "Mis aitab tagada head koostööd lapsevanemate ja õpetajate vahel? Võimalused selle parandamiseks." Lapse arengu toetamises on kõige suurem roll lapsevanemal. Koostöö lasteaia personali ja perekonna vahel algab esimesest hetkest, kui lapsevanemad lasteaia uksest sisse astuvad. Hea koostöö lapsevanemate ja õpetajate vahel on aluseks laste kohanemisele ja turvatunde tagamisele lasteaias. Sellise koostöö aitab saavutada see, kui lapsevanem ise on positiivse ja heatahtliku suhtumisega lasteaeda, õpetajatesse ja lapse mängukaaslastesse. Muidugi koostöö peab olema vastastikune. Minu jaoks on koostöö lastevanematega väga oluline. Lapsevanem on see, kes tunneb enda last kõige paremini ja teab, mis on nende lapsele
3. Ärev Aluspõhja elule loob turvaline kiindumus. Turvalise kiindumuse kaudu õpib laps kõige hõlpsamini enesekontrolli arendamist, emotsioonide reguleerimist ja südametunnistust. Lisaks on see oluline lähedaste suhete loomisel ja hoidmisel. Seega, turvaline kiindumus hooldajasse mõjutab vägagi võimet kujundada hiljem turvalisi romantilisi kiindumusi. 5. LASTEAED Üks aspekt varajase lapsehoolduse igapäevaelus, mille pärast lapsevanemad muretsevad, on lasteaia mõju. Alguses võivad olla väikesed emotsionaalsed mõjud, hiljem aga positiivsed sotsiaalsed kogemused korvavad neid. Kui lapsehoiuteenus on hea kvaliteediga, siis ei mõjuta see hooldajasse kiindumuse kvaliteeti ega emotsionaalset turvalisust. Väga oluline sealuures on hooldaja tundlikkus lapse suhtes. Tundetus, üldiselt, tekitab ebaturvalist kiindumust ning see kaalub üles igasuguseid lasteaiast tulenevad lühiajalise eraldatuse mõjud
Me teame sedagi, et õpetajagi on ainult inimene, kuid ometi ootame temalt sageli rohkem, kui teeme seda iseendalt lapsevanemana. Miks? Kas ainult seepärast, et usaldasime oma lapse kooli hoolde ja nüüd muudkui nõuame? Aga ise? Ehk tasuks siis ka iseenda ja oma lapse vastu suuremat nõudlikkust üles näidata. Suhtumisest algab kõik. Mismoodi suhtub õpetaja endasse kui persooni, oma õpilastesse, ainesse, ümbritsevasse, ja vastupidi, kuidas ümbritsev - kodu, õpilane, lapsevanemad suhtuvad õpetajasse. Aeg lihvib maha koolist liigse külgejääva ja jätab järele selle, mille pärast me oma õpetajatest elu lõpuni lugu peame - see on tema inimlikkuse, hoole, hea sõna ja tema armastuse pärast õpilaste ja oma töö vastu. Seegi on elu väikesi imesid. Ega asja öelda, et kooli kõige tähtsam õppeaine on õpetaja. Õppimine sünnib sädemest. Õpetaja on sädeme süütaja, avaja ja võimaldaja. Aga inimene, kes ise ei sütti, ei saa ka teist süüdata
Vahuri ema oli pidevalt tööga hõvatud ning käis komandeeringutes ja tema isa ei tundnud eriti huvi oma poja tegevuste kohta. Nõnda veetis Vahur suurema osa oma ajast koos sõpraega, kuni lõpuks nad said ühe julma teoga hakkama. Nalja pärast nad lükkasid ühe vanema härra rattaga jõkke, kuid teine uppus. Sõbrad ajasid süü Vahuri peale ja temal oli ka sellest ükskõik, sest ta isegi ei vaevunud enda süütust tõestama. Lapsevanemad peaksid rohkem tähelepanu pöörama oma lastele ja neile eeskuju näitama. Paljud lapsevanemad on ,,sinisilmsed" ja arvavad, et nende laps on see kõikse parem ja tublim. Tubli lapse kasvatamine on väga vastutusrikas töö ja samas ka teadmisi nõudev. Laps kujundab väärtushinnangud ja teadmised oma tuttavate, eriti oma vanemate järgi. Lapsevanemad arvavad, et nemad on oma lapse hästi kasvatanud ning nende kurjadel tegudel on kindlasti mingi õige seletus
tavalasteaedades. Seega on oluline uurida, kuidas erivajadustega lapsi lõimida tavarühma keskkonda ning muuta lasteaias käimine tulemuslikumaks nii erivajadustega lapsele kui ka tema erivajadusteta kaaslastele. Uuringu eesmärk on teada saada, milliseid probleeme on õpetajad ja lapsevanemad kogenud erivajadustega lastele tavarühmades kaasavat haridust pakkudes ning millist tuge selleks on nii õpetajad kui ka lapsevanemad enda hinnangul selleks vajanud ja saanud. Töö eesmärgi täitmiseks viiakse Tallinna lasteaedaias läbi lasteaia õpetajate intervjuud ja lapsevanemate seas ankeetküsitlus. Erivajadused, nende liigitamine ja identifitseerimine Erivajaduse mõiste on väga lai ja seostub eelkõige õpi- või arenduskeskkonna eripäraga. Sageli defineeritakse erivajadustega inimest kui isikut, kes erineb keskmisest oma vaimsete-, sensomotoorsete- ja kommunikatsioonivõimete ning käitumise poolest
LASTEAD UNISTUSED LASTEVANEMATE KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinn 24.10.2011 Algus: kell 17.00 Lõpp: 18.00 Kohal: Kõik lapsevanemad PÄEVAKORD: 1. Lasteaia toidupäeva maksumus 2. Üritused lasteaias 3. Lasteaia hoolekogu valimine 4. Jooksvad küsimused Päevakorrapunkt nr 1 Lasteaia toidupäeva maksumus KUULATI Majandusjuhataja andis ülevaate toidukulu praegusest maksumusest, päevase toidukulu määra kujunemisest ja septembri keskmisest toidukulu maksumusest. Praegu on toidukulu maksumus 1,40 . OTSUSTATI Arutelu tulemusel otsustasid lapsevanemad kehtestada alates 01.11.2011.a
Puhkeaja õiguslik korraldus Kodutöö õppeaines MS.0119 Õigusõpetus Töö- ja puhkeaeg Kui pole kokkulepitud teisiti, siis: •8 tundi päevas (max 13 tundi) •40 tundi nädalas (max 52 tundi) Öötöö: •22:00 kuni 06:00 Puhkus Kui pole kokkulepitud teisiti, siis: •28 kalendripäeva aastas •Puhkuse katkestamine: nii töötaja kui ka tööandja õigus •Puhkusetasu: makstakse enne puhkust (kui pole kokkulepitud teisti) Õppepuhkus Koolitustel osalemiseks: •20 kalendripäeva keskmise tasuga •10 kalendripäeva tasustamata Koolituse lõpetamiseks: •15 kaledripäeva min. tasuga Lapsevanemad ja rasedad • Rasedus- ja sünnituspuhkus 140 kalendripäeva • Isapuhkus 10 tööpäeva • Lapsendaja puhkus 70 kalendripäeva • Lapsehoolduspuhkus, kuni lapse 3. eluaastani • Lapsepuhkus 3-6 tööpäeva Lapsevanemad ja rasedad • Vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks • Lisavaheajad lapse toitmiseks 30min iga 3 tunni järel • Õigus nõuda põ...
Lapse jaoks on väga tähtis roll perekonnal. Vanemad on lapsele eeskujuks ning nende tegude järgi saab laps aru mis on õige ja mitte. Isegi ainuüksi nende emotsioonide järgi kujuneb lapse hoiak. Tundekasvatuse sügavus ja mõju oleneb sellest, kuidas vanemad oma lastega suhtlevad. Laste emotsionaalne õppimine algab kohe pärast sündi. On välja kujunenud 4 põhilist vanemlikku kasvastustiili: autoriteetne-, autoritaatne-, lubav- ja ükskõikne kasvatusstiil. Tavaliselt järgivad lapsevanemad ühte stiili, kuid on ka neid, kes vastavalt oludele kasutavad midagi mõnest teisest stiilist. Näiteks isa, keda tavaliselt iseloomustab lubav stiil, võib aga hoopis muutuda autoritaatseks, kui lapse enesekesksus hakkab teda häirima. Oluline on siinkohal rõhutada, et ka lapse omadused mõjutavad seda, kuivõrd on efektiivseima ehk autoriteetse stiili rakendamine võimalik. Impulsiivse ja vastalise käitumisega lapse vanemal on keerulisem olla soe ja aktsepteeriv ning pidada
teisenemine ajaloolises perspektiivis? Tooge vähemalt 3 näidet loetud tekstist. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kehtestatud lapstööjõu seadused ja kohtustuslik haridus muutsid alamklassi laste väärtusi. Alamklassi lapsed said samaväärseteks keskklassi lastega ning lapse kasutamine tööjõuna oli patt. Tööstusliku kapitalismi edukus peale sajandivahetust muutis samuti laste väärtusi. Aina rohkem oli vaja haritud tööjõudu ning seetõttu panid lapsevanemad oma lapsi kooli, selle asemel, et neid tööjõuna kasutada. Muutused peredes on samuti seotud lastele omistatud väärtuste teisenemisega. Kasvas perede ühtekuuluvus, pereliikmete suhted muutusid emotsinaalsemaks ning aina enam hakati vahet tegema majandusliku tootmise ja kodu/pere vahel. 2. Milliste põhimõtete alusel töötasid laste elukindlustust pakkuvad ettevõtted 19. sajandil Ameerika Ühendriikides?
Nendeks võib pidada arvuteid, mp3- mängijaid, teleka- ja arvutimänge, modernseid telefone koos lisanditega jpm. Vanemate arvates need rikuvad lapse nägemist, tekitavad sõltuvust ja kannavad laiali kahjulikke kiirgusi. Laste jaoks on see aga hea moodus sisustada oma vaba aega. Paljudel lastevanematel pole olnud mälestusväärset lapsepõlv, millest oma lastele ja ka lastelastele emotsioonikalt jutustada. Seetõttu üritavadki taolised lapsevanemad anda kõik endast oleneva, et nende lapsed ei peaks kannatama ega millestki puudust tundma. Samas mõistavad nad ka, et lastele ei saa anda kõike mida nad tahavad, kuna siis muutuvad nad liiga ahneteks ja nad harjuvad saama kõike mida hing ihaldab. Kõikidel inimestel on ligi 300 annet, millest kõikidest me muidugi pole ise teadlikudki. Paljud anded tulevad juba varajases lapsepõlves välja. Sel hetkel peavad lapsevanemad olema
Laste enesehinnangu kujunemine Autor: Kätlin Traks Tallinna Nõmme Gümnaasium Sissejuhatus v Teema valik: huvitatud teemadest, mis on seotud laste enesehinnanguga ja selle kujunemisega v Eesmärk: enesehinnangu mõjud, probleemid lapsele ja kuidas saaks enesehinnangut parandada v Hüpotees: lapsevanemad ei ole teadlikud laste probleemidest enesehinnanguga; väga palju lapsi on madala enesehinnanguga; lapse enesehinnangut mõjutavad lähedaste inimeste suhtumine nendesse; Enesehinnang v Ettekujutus iseendast v Peegeldus inimese iseloomust ja enese väärtusest v Kujunemine algab lapsepõlves v Lähedane suhe vanematega Kuidas tõsta laste enesehinnangut ja enesekindlust v Vanemal hea enesehinnang ja enesekindlus v Lubatakse olla mina ise v
Tere, mina olen jaatuse esimene kõneleja Eliise ja tänaseks väitluse teemaks on 5 vaheaja toomine koolisüsteemi. Esmalt toon välja, et järjekindel õppimine ning puhkamine käivad käsikäes, pole noori, kes jõuaks kuude kaupa ilma mingisuguse puhkuseta koolis käia. Ma räägin teile kahest argumendist, esimese argumendina võtan kõne alla, mida võidavad õpilased, õpetajad ning lapsevanemad uue süsteemi jõustumisel. Teisena võtan luubi alla õpilaste enda tunded muutuse kohta. Mida me näeme praegu on see, et kevade saabudes on noorte ja õpetajate koormus suur ning see kõik on väsitav. Õppeaasta lõppu jõudes, on õpilaste motivatsioon õppida langenud ja tahe koolis käia vähenenud. Haridus- ja teadusministeeriumi sõnul on praegusel 2016/17 aasta õppeperioodide pikkused järgmised. Septembrikuus kooli minnes peame vaheaega
Need poisid, kes ei valinud seda varianti, valisid 1 poiss maakoolist ja 3 poissi linnakoolist, et helkur on ainult mõnikord vajalik. Tulemused on näha joonisel 2: Joonis 2: Kui teadlik oled helkuri vajalikkusest? Uurimustööga taheti ka välja selgitada, kes ja kus on tutvustanud õpilastele helkuri kasutamist. Maakoolis oli helkurit tutvustanud 57% poiste ja 25% tüdrukute vastuste põhjal õpetaja koolis , teiseks valikuks oli maakoolis, et helkurit on tutvustanud lapsevanemad kodus, nii vastas 43% poistest ja 75% tüdrukutest. Linnakoolis vastati aga järgnevalt: 1 poiss vastas, et helkurit on tutvustatud talle televiisoris, 17,6% poistest vastas, et politsei koolis, 35,2% poistest vastas, et lapsevanemad kodus ja 41% poistest vastas, et õpetajad koolis on tutvustanud neile helkurit. Linnakooli tüdrukud vastasid, et 19% neist on helkurit tutvustanud politsei koolis, 45% vastas, et lapsevanemad kodus ja 36% vastas, et neile on helkurit tutvustanud õpetaja koolis
Peetri kooli Direktor, Marge Roosild, ja kooli juhtkond keelustas koolis kallistamise, arvestamata õpilaste, õpilasesinduse ja õpilaste vanemate arvamust. Võetud intervjuust tundus, et direkor nahaalselt ise ei luba õpilastel tunda ennast õndsas ja mõnusas keskonnas. Teisipäeval toimunud intervjuu kooliõpilaste, direktori ja õpilastega kiskus tuliseks. teemal, kallistamine koolis ära keelata. Kohal olid mitme lehe esinadajad. Lapsevanemad arvasid, et täna sellele võivad lapsed kaotada hoolivuse üksteise suhtes. Lapsevanemad ühiselt polnud selle keelu poolt. Direktor aga arvas kindlalt, et kool on avalik asutus, et suudelda ja kallistada ei tohe, väites seda sõnadega "mitte üldse", toodes välja aiukese põhjusena avaliku asutuse. Kohalolevad õpilased olid aga erine arvamustega, kes lubas minna protesteerima plakatitega kooli ette, kes koolist lahkuda, aga samuti oli neid kes olid selle keelu poolt
..5 3. Retsensioon......................................................................................................6 Annotatsioon Töö eesmärgiks on välja tuua need suured mõjutegurid, mis noori inimesi lugemisest eemale meelitavad ning mis/kes aitaksid need vastupidisteks muuta. Tänapäeva noorte arvates kohustusliku kirjanduse nimekiri igav, rohkem veedetakse aega televiisori ees ning internetis olles, sest see on rohkem huvipakkuv. Peale nende kahe näite peaksid õpetajad ning lapsevanemad lapsi/noori raamatuid lugema motiveerima, lugedes ise raamatuid. Noored loeksid raamatuid palju rohkem ning meeldivamavalt, kui e-raamatute osa oleks suurem ning raamatukogud kaasaegsemad. Tänapäeva noored loevad raamatuid väga vähe või ei tee seda üldse. Noorte praegusi harjumusi tuleks muuta ning raamatute lugemine huvitavamaks teha kui see seda praegu on. 3 Eesmärk
psüühilist ulatuvust – mina- pildi käsitus, oma tunnete väljendamine, väljendusoskus, teadmine, et mõned sõnad on rumalad, mis on sobiv poisile, mis tüdrukule, eetiline ulatuvus- väärtushinnangud, truudus, moraal, kultuuriline ulatuvus- inimeste omavaheline suhtlemine (pere, sõbrad, naabrid, lasteaed, kool, reklaam, informatsioon, traditsioonid jm.). Küsitlustest selgub, et lapsevanemad peavad oluliseks isiklikku eeskuju meheks ja naiseks kasvamisel. Mainiti, et oluline on arusaam, et mehed ja naised on võrdsed. Seega teadvustavad lapsevanemad, et seksuaalkasvatuse teemadel on lapsega vajalik rääkida, lapse küsimustele tuleb vastata ausalt, avameelne ja asjalik vestlus vähendab lapse huvi, aeg- ajalt vajavad lapsevanemad asjatundlikku abi, seksuaalkasvatus perekonnas on loomulik asi, mida võrreldakse näiteks lapsele
kergekäeliselt loobuma. 3) Õpetaja/treener on kohe alguses lastega liialt nõudlik, karm. Ei tee noorte laste jaoks treeningut huvitavaks ning mänguliseks. Ajab varakult juba tulemust taga, kuigi nooremas eas on oluline just see, et lastel oleks huvitav ning et neil tekiks tahtmine ikka ja jälle trenni ning sportimise juurde tagasi tulla. 4) Lastevanemate poolt tulev liigne pealesurumine mingi spordialaga tegelemisel. Lapsevanemad tahavad, et nende laps liiguks ning tegeleks spordiga, aga laps ise seda teha ei taha. Mõnel puhul näevad seda lapsevanemad juba varakult ja lepivad sellega, et lapsel on muud huvid, aga mõned on konkreetselt selle poolt, et peab tegelema ning ei arvesta lapse soovidega, eelkõige on siin ka mõndadel juhtudel mängus see, et lapsevanemad ise nooremas eas spordiga tegelesid ja soovivad, et ka laps sellega tegeleks.
olema oma päevakava, mida ta järgib ja see peab muutuma rutiiniks. Sea sisse kindel elurütm ATH lastele on vaja selgeid piire, kindlaid reegleid hommikusel ärkamisel, söömisel, õppimisel, sõpradega kohtumisel, telekavaatamisel ja magamaminekul. Varu aega sellised lapsel vajavad pisut rohkem aega igapäevatoimetustega hakkamasaamisel. Lapsevanemate põhimõtted kasvatuse osas peavad ühtima lapsel on väga raske aru saada, kui lapsevanemad ei ole ühel meelel. Ära ole manipuleeritav lapsevanem peab endale kindlaks jääma, kui midagi on otsustatud. Lapse jaoks on segadust tekitav kui üks hetk ei lubata midagi, mõne aja pärast aga antakse alla ja lubatakse. Õdedelevendadele tuleb selgitada ATH lapse käitumist ja sellega seonduvat. Ka vastupidi, enne uue pereliikme sündimist vajab ATH laps põhjalikku selgitust ja ettevalmistamist.
Kes selles süüdi on, et noored sedasi käituvad? Kas vanemad , kes ei toeta oma last piisavalt või äkki sõbrad, kes selle eest ahvatlusi pakuvad? Neid põhjuseid võib olla mitmeid, kuid kõik algab siiski kasvatusest. Kõik saab alguse perekonnast, kuidas laps üles kasvatatakse ning tema eest hoolitsetakse. Edaspidises elus mängib väga tähtsat rolli see, kui palju vanemad oma pisipõnnile tähelepanu pööravad. Mina arvan, et kõik lapsevanemad tahavad , et nende laps oleks edukas ja saaks oma elus väga hästi hakkama. Peres, kus on laps väga tähtsal kohal ja lapsevanemad tunnevad kogu aeg huvi tema vastu, ei saa lapsest sirguda kurjategija. Vanemad peavad teadma, kuidas lapsel koolis läheb, kus ta väljas käib ning kellega. Ta peab oskama otsida omale häid sõpru, kes on samamoodi tublid ,õpivad ilusti ja ei joo ega suitseta. Vanemad on talle alati olemas ning ta saab kogu aeg nende poole pöörduda, kui on abi vaja.
Õpilane- õpetaja Õpilased on erinevad, nii on ka erinevad kõik õpetajad. Õpetajad saavad oma võimu näidata lihtsalt hindamissüsteemiga. Ühelgi õpilasel ei ole tegelikult ükskõik kas ta saab hinde ,,2" või ,,5". Õpetajal on õigus õpilast käsutada ja öelda neile, mida tegema peavad. Muidugi kõike mõistuse ja reeglite järgi. Õpetajale vastu hakates, aetakse väike probleem tavaliselt kõige hullemaks, mis lõppude lõpuks viib suure tülini. Õpilane Lapsevanemad Õpilase ja vanemate suhted on nagu peresuhted ikka. Kui koolis korralikult ei käi ja rahuldavatele hinnetele ei õpi, siis ei saa ka kõike, mida hing ihaldab. Ja kui õpilane tahab väga midagi, siis ta ka üritab õppida, et jõuda oma eesmärgini. Nii saavad vanemad oma võsukesi kergelt kontrolli all hoida., kuni lõpus pubekal närv üle viskab ja üldse kodust ära jookseb, arvates, et ta pole mingi ori ja ei pea kellegile alluma. Aga kui see kõik välja
Selleks, et kõik oluline saaks räägitud, tuleks tihemini korraldada lastevanemate koosolekuid. Üheks suureks probleemiks lapsevanema ja õpetaja vahelise koostöö loomises ka see, et lapsevanemad ei võta õpetaja juttu tõsiselt. Tihtipeale lastakse jutt ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Selleks, et parandada koostööd lapsevanematega, püüan korraldada palju üritusi, kuhu oleksid kaasatud ka vanemad. Kuid paraku tahavad paljud lapsevanemad sellest vastutusest kõrvale hiilida. Arvan, et suudan saavutada lastevanematega omavahelise pingevaba ja sõbraliku suhtlemise, mis tagab hea koostöö. Püüan panna suuremat rõhku lapse arengule ning suunata ka lapsevanemaid seda tegema. Laps saab areneda, kui õpetaja ja vanema vahel toimub aktiivne koostöö. Karmen Seire
Betoonsein kui suhete rikkuja Me elame infoajastul, kus suheldakse erinevate sotsiaalvõrgustike teel. Kui vanasti peeti kaugel olevate sugulastega kirjavahetust, siis tänapäeval on selline stiil üpris haruldane. Rahvas eelistab pigem juttu ajada mobiil- või lauatelefoni teel. Lapselapsed ei kipu just tänu nendele võimalustele ka minema maale vanavanemate juurde. Nüüdisajal on elutempo kõigil üsna kiire. Tekkinud on palju erinevaid organisatsioone, mis pakuvad tohutul hulgal vaba aja sisustamiseks loodud huviringe. Noored tahavad käia kõiksugu kunsti-, käsitöö-, laulu- ja tantsuringides. Lisaks sellele harrastatakse pillimängu muusikakoolis ja sporti. Ka koolipäevas on keskmiselt seitse kuni kaheksa tundi ja need on päris väsitavad. Oma hobidega saab tegeleda alles pärast seda. Koju jõutakse hilistel õhtutundidel ning siis alustatakse juba kodutööde tegemisega. Seega on iseenesest mõistet...
vähem kui eelmise küsitluse tulemustes (80%). Purju joovad end ligi kolmandiku vastanute (28%) lähisugulased. (Allaste 2008: 16) Noorte arvamus alkoholi lubatavusest sõltub paljuski veel sellest, kuidas nad interpreteerivad oma vanemate hoiakuid ja käitumist. Probleemide vahendamiseks on vajalik sotsiaalpedagoogiline ennetav töö koolis alates I kooli-astmest kuni vanema koolieani. Õppetöö väliselt tuleb preventiivsesse tegevusse haarata ka lapsevanemad. (Kraav 2001: 94) 1.2. Suitsetamine Viimasel ajal on suurenenud mure alkoholi ja narkootikumide kasutamise levimise pärast. Suitsetamist peetakse sageli suhteliselt väikeseks paheks, vähem kahjulikuks kui muude mõnuainete tarbimist. Kuigi on teada, et suitsetamine ohustab suitsetaja enda ja nn. passiivsete kaassuitsetajate tervist, ei seostata suitsetamist asotsiaalse käitumisega. Samas näitavad mõned
tegema neile selgeks, mis alkohol endast tegelikult kujutab. Teoreetilises osas on juttu alkoholist kui üldisest mõistest, alkohoolikuks saamise ohud, alkoholismist, karskuskasvatusest ja alkoholi mõjust tervisele. Uurimistöö läbiviimiseks kasutasin materjale interneti lehekülgedelt. Viisin läbi kaks küsitlust: lapsevanemate seas ning 12-17 aastaste noorte hulgas. Kokku vastas küsitlusele 60 inimest, kellest 41 on noored ja 19 lapsevanemad. Uurimuse läbiviimiseks on püstitatud mitu hüpoteesi. Esiteks arvamus, et teismelised on esimest korda alkoholiga kokku puutunud tänu sõpradele. Teiseks hüpoteesiks on lastevanemate teadmatus oma lapse alkoholi tarbimisest, sealhulgas esimest kokkupuudet alkoholiga. 1. TEOREETILINE OSA 1.1 Alkohol 1.1.1 Alkohol ja selle mõju Alkohol ehk alkohoolne jook on uimastavava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav jook. Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimiva käärimise
uuringu tõestatust. Uuring viidi läbi ligi tuhande valdavalt Ida-Virumaa õpilase ja õpetaja seas, lisaks küsitleti haridusasutuste juhte, lapsevanemaid, tööandjaid ja teisi sihtrühmi. Artiklis ei ole kajastatud uuringu läbiviimise metoodikat ja andmekogumismeetodeid, on vaid öeldud, et uuritavaid küsitleti. Hinnates antud uuritavate käest saadud andmete objektiivsust, arvan, et andmed ei ole kõige objektiivsemad. Õpilased ja lapsevanemad vastavad sageli küsitlustele kiiruga ja lähtuvad ainult enda seisukohtadest, neil on raske hinnata kogu haridussüsteemi. Samuti on oma vaatenurk tööandjatel, haridusasutuste juhtidel ning teistel sihtrühmadel. Selle uuringuga oli võimalik selgitada erinevaid arvamusi koolihariduse kohta, kuid tervikliku objektiivse hinnangu andmine haridusüsteemile on minu arvates nende andmete põhjal keeruline. Antud uurimuse põhitulemuseks oli:
järgi elamist ning seljuhul ei oleks ta oma isa surma täpsemaid asjaolusid uurima hakanudki. Hamlet ei oleks saanud täita vaimu tahet ja see oleks teda igavesti piinama jäänud, eeldades, et rahu ei saabuks isegi peale surma. Hamleti ajastul mõeldi palju surmajärgsele elule ning kardeti, kuidas maise elu jooksul vastu võetud otsused ja tehtud teod võivad neile hiljem kätte maksta.Võrdluseks nüüdisajaga võiks olla lapsevanemad, kes tahavad oma laste tulevikku ise ära planeerida. Alustuseks proovitakse läbi kõikvõimalikud huviringid ning võib juhtuda, et kunstihingega inimest surutakse vägisi sporti tegema või vastupidi. Sarnaselt eeltoodule, nii mõnigi kord, soovivad kõrgharidusega lapsevanemad, et laps sammuks nende jälgedes ja omandaks samaväärse hariduse ning töötaks tulevikus vanematega samal erialal, arvestamata lapse enda soovidega
oli kergemeelne ja vastutustundetu. See vastutustundetu õpetaja oli loomult hea suhtleja ja oskas juhatajaga manipuleerida. Veel võiks mainida, et ta oli väga silmakirjalik inimene. Igal hommikul kogunes puhketuppa kindel seltskond niiöelda hommikukohvi nautima, kuhu kuulus ka minu rühma õpetaja. Ja vahel kestis see kohvitamine päris pikalt. Samal ajal pidin mina lapsi vastu võtma, kes tulid kella üheksaks lasteaeda. Päris mitmel korral soovisid lapsevanemad õpetajaga rääkida ja lihtsalt midagi küsida, kuid õpetajat polnud tol momendil rühmas. Mina, kui õpetaja abi, ei olnud päris kompetentne igale küsimusele vastama. Palusin lapsevanemal natukene oodata ja läksin kasvatajat kutsuma. Mõnikord sai ta lausa pahaseks, et teda selle ,,tähtsa" tegevuse juures segati. Juhtus ka nii, et planeeritud käelised tegevused lastega jäid tänu tema laiskusele tegemata. Need
Kasvatusteadus ja tema valdkonnad. Kasvatusteaduslikud paradigmad Kasvatusteadus uurib kasvatust ning sellega seonduvaid ilminguid ning loob ise kasvatustegelikkust. Siinkohal proovin arutleda teemal: "Millist rolli mängib kasvatus ja võim." Läbi aegade öeldakse ikka ja jälle, et „noorus on hukas“. Mida see õigupoolest tähendab? See tähendab eelkõige seda, et ühiskonnas ja kasvatuses on toimunud muutused. Muutused, millega lapsevanemad pole harjunud, mis pole nende eakohane, mida nad ei mõista. Pean tõdema, et olen isegi tabanud end sellele igivanale etteheitvale lausele mõtlemast. Siit järeldades võib öelda, et toimunud on negatiivne muutus, mida minu, kui noore inimese mõistus ei taha vastu võtta ega aksepteerida. Kui tänavapildis on näha alaealisi noorukeid tarbimas mõnuaineid (nt. Sigarette, alkhol) siis esimene
Samuti oli au sees vanemate austamine. Olen püüdnud selliseid väärtusi õpetada ka oma lastele ja nendele lastele, kellega puutun kokku lasteaias. Võin öelda, et oma laste puhul olen seda peegeldust juba kogenud ja olen sellega rahul. Nende kahe loetud raamatute autorid ei taha selgeks teha, et kõik see kasvatus, mis oli vanasti, on üdini vale ja iganenud. Vastupidi, nad leiavad väga palju häid ja kasulikke väärtusi, mida võiksid ka tänapäeva lapsevanemad edasi kasutusele võtta. Üheks oluliseks vanematepoolsest kasvatusveaks loevad mõlemad autorid lastel piiride puudumist. Kui vanem või ka lasteaiaõpetaja märkab/saab aru, et selline olukord on lapsega tekkinud, siis seda saab parandada vaid probleemsituatsioonide läbi mängimise pideva harjutamise teel, kus lapsele antakse õiged signaalid tema käitumisest. Piiride puudumine võib olla tingitud lapsevanema sooviga kohelda last kui võrdväärset partnerit, arutada temaga
Halva kasvatuse all võib mõista mitmeid aspekt- alustades perekondlikest võimalustest, rahalistest seisustest lõpetades vanemate pühendumisega karjäärile. Tegelikult võiks halba kasvatust mõista kui kasvatamatust ja teadmatust. Siinkohal proovin arutleda, millist rolli mängib kasvatus ja võim. Läbi aegade öeldakse ikka ja jälle, et ,,noorus on hukas". Mida see õigupoolest tähendab? See tähendab eelkõige seda, et ühiskonnas ja kasvatuses on toimunud muutused. Muutused, millega lapsevanemad pole harjunud, mis pole nende eakohane, mida nad ei mõista. Pean tõdema, et olen isegi tabanud end sellele igivanale etteheitvale lausele mõtlemast. Siit järeldades võib öelda, et toimunud on negatiivne muutus, mida minu, kui noore inimese mõistus ei taha vastu võtta ega aksepteerida. Kui tänavapildis on näha alaealisi noorukeid tarbimas mõnuaineid (nt. Sigarette, alkhol) siis esimene küsimus, mis tekib on, et kus on
väärtushinnangute tekkeks. 2 KESKKOND KUI LAPSE VÄÄRTUSKINNANGU KUJUNDAJA LÄBI LOODUSÕPETUSE Loodusõpetus on õpetus last ümbritsevast looduslikust keskkonnast. Loodusliku keskkonna all mõistame kogumit elusa ja eluta looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi. Timostsuk nimetab loodusõpetust põnevaks teekonnaks, kuigi olen samal arvamusel siis pean ka tõdema, et meie õpetajad ja lapsevanemad peame lastele andma võimaluse seda tundma õppida. Meie peame olema abiks ja suunama lapse loodusobjektile või nähtuse märkamisele luues sellega neile positiivse tunnde ja kogemuse. Ei möödu päevagi, mil me looduses ei viibiks. Loodusõpetuse sisu ja eesmärgid muutuvad päev-päevalt, käies kaasas inimkonna arenguga. Olen ka ise maal elanud ja seega oli loodus üks osa minu kasvukeskkonnast mida ma võtsin, kui iseenesestmõistetavana
pensioniametites ja Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt. Esitab: inimene ise või tema seaduslik esindaja. Ei pea täitma alaealised õigusrikkujad, kelle dokumendid edastab Sotsiaalkindlustusametile alaealiste komisjon. 5 Riigi rahastatavad teenused Tehnilised abivahendid eraldamist reguleerivad Sotsiaalhoolekande seadus ja Sotsiaalministri 14.12.2000 määrus nr 79. Taotleda võivad : q lapsevanemad või eestkostja lapsele; q tööealised isikud, kellel on tuvastatud töövõime kaotus alates 40% (kuulmispuude puhul alates 30 db) või on määratud puude raskusaste; q insuliini süstivad diabeetikud glükomeetrite ostmiseks; q vanaduspensioniealised isikud, kellel abivahend võimaldab parandada toimetulekut. Abivahendi saamise protseduur: 1) Abivahendi vajaduse määramine; 2) Isikliku abivahendi kaardi (IAK) väljastamine; 3) Pöördumine ettevõttesse
Merilin Viigimäe ARVUTI OHUTUS Uurimustöö Juhendaja: Pärnu 2010 SISUKORD ARVUTI OHUTUSED 1. Lapsevanemad ja hooldajad.................................................................................................. 2. Eale vastav ohutu kasutus..................................................................................................... 2.1 Nooremad kui 7-aastased.............................................................................................. 2.2 7-9-aastased..................................................................................................
Enamus õpilasi lähevad vooluga kaasa ja tekivad liidrid. Vägivalda tundvad noorukid jäävad eemale ja on tõrjutud. Samas langeb ka nende enesehinnang. Kahjuks olen näinud, et neil õpilastel läheb sellest välja tulemiseks mitu-mitu aastat. Sageli on kõige parem, kui nad saavad keskkonna vahetust. Näiteks lähevad mujale edasi õppima. Paljud perekonnad ei teagi, et nende võsuke kannatab koolivägivalla all. Laps kardab enda valu tunnistada ning sellega ei oska ka lapsevanemad last kaitsta. Koolis, kus vägivald esineb on tihtipeale ka õpetajad jõuetud. Lausa mõni õpetaja kannatab ka koolivägivalla all. Minu kooliskäimise ajal olen näinud lausa kahte juhtumit. Õpetajad lausa lubavad endale pähe istuda. On olnud nii füüsilist kui vaimset vägivalda. Sellest sõltub ka laste edaspidine käitumine. Nad tunnevad, et on võimu saanud ning nendele teeb see ainult nalja. Samas enamus lapsevanemaid kelle võsuke on pättust teinud ei taha seda tunnistada
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul toob juba üle 6 liitri puhta alkoholi tarbimine elaniku kohta aastas kaasa tõsise kahju rahva tervisele. Eestis on see arv märksa suurem, tervelt 10,2l elaniku kohta, kuhu alla kuuluvad ka lapsed, vanurid ning vastsündinud. Need arvud näitavad, et tegu on tõsise probleemiga, millele tuleb kiireimas korras lahendusi otsida. Eesti Tervise Arengu Instituut leiab, et probleemi juures mängivad suurt osa lapsevanemad ning kodune kasvatus, kuna 11- 15 aastaste koolinoorte seas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 76,8% ja purjus olnud 41% vastanutest. Veerand 15aastastest on juba iganädalased alkoholijoojad ning pooled on elu jooksul olnud kaks või enam korda purjus. Usun, et ma ei ole ainus, kelle meelest on need arvud lubamatult suured ning leian, et probleemi lahendamist tuleks alustada lapsevanematega suheldes, kuna just nemad
Minu jaoks oli uus ka see, et hindamise abil jälgitakse koolituse teostumist, toetatakse koolitus arengut ja parandatakse õpieeldusi. Tänu sellele saab teada, millised küljed vajavad rohkem arendamist ja millised vähem. Millised oskused on lapsel rohkem arenenud. Teadsin, et nähtamatu pedagoogika mõistet võib tõlgendada nii, et lastel on tegutsemisvabadus aga õpetaja on seotud laste tegevusega ka mängu ajal. Ja nii see ka on. Teiseks, Soomes osalevad lapsevanemad aktiivselt alushariduse teemalistel aruteludel ja lasteasutuste töötajad tegutsevad laste hoidmisel ja kasvatamisel tõhusa meeskonnana. Minu meelest on see ka õige, nii võiks olla ka Eestis igas lasteaias. Tunneksid vanemad end kindlamana ja ka lapsed ja lasteaia töötajad. Kolmandaks, et õppekava kohaselt põhineb õppimine lapse varasematel kogemustel. Õige, lapsel on siis endal kerem õppida ja seondada õppimist millegagi, mida ta ennem on näinud või teinud
Probleemiks on väga suurel määral, et inimestel on istuvad tööd ja sinna minnakse ka autoga ning liigutakse kodu-töö-kodu ja selle jooksul liigutakse väga minimaalselt. Inimestel ei ole enam harjumust igapäevaselt ennast liigutada, minna pärast tööd lihtsalt jalutama või millegi liikuvaga tegelema. Öeldakse, et lapsed võtavad eeskuju oma vanematelt ning käbi ei kuku kännust kaugele. Seda on kindlasti märgata meie tänapäeva ühiskonnas just liikumis harjumuste poolest. Kui lapsevanemad ei ole harjunud või ei tegele harrastuspordiga või lihtsalt on vähe liikuvad, siis seda on ka nende lapsed, loomulikult on ka erandeid. Neil ei ole eeskuju, kes motiveeriks neid igapäevaselt liikuma ja võib-olla lapsevanemad ei pea seda sel hetkel ka oluliseks, et nende laps millegi füüsilisega tegeleks. Sellepärast on koolides ja lasteaedades väga olulised kehalisekasvatuse tunnid, kus siis laps saab natukenegi rohkem liigutada või leiab endale mõne ala, mis talle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
