Peetri koolis keelustati kallistamine (0)

Sarnased õppematerjalid

19

doc

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

· õpetajate esma- ja täiendkoolitus ei ole viidud ühtsesse süsteemi, koolituse ja õpetaja edasise edutamise vahel ei ole järjepidevust (prof. areng) · puuduvad süsteemsed seosed õpetaja (esma) koolituse, koolide personaliarenduse ja kooliarenduse vahel (Hollandi näide) · puudub piisav seos õpetajahariduse ning kõrgkoolides toimuva uurimus- ja arendustöö vahel kutseaasta- noorele õpetajale koolis esimeseks aastaks mentor, tugisüsteem. Lõpeb õpetaja eneseanalüüsiga ning saadakse õpetaja kutsetunnistus. Õpetaja roll erinevatel ajaetappidel · 50- 60ndad õpetaja kui rahvuslik tulesüütaja, õpetaja kui "maa sool", oluline oli kutsumus õpetajatööks · 70ndad arusaam õpetajatööst muutus tehnilisemaks, rõhutati ametialaseid oskusi, didaktika asend õpetajakoolituses muutus keskseks, õpetaja oli eelkõige õpetamisoskuste valdaja

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

31

docx

KOOLIKIUSAMINE

Enda huvi ja kogemus mängib teema valimisel väga suurt rolli. Minu teema valiku põhjendus on lihtne ­ ma valisin sellise teema sellepärast, et ma olen ise koolikiusamist pealt näinud ja ise olnud ka kiusamise ohver. See teema on mulle väga tähtis ja ka teistele tähtis sellepärast, et koolikiusamine võib olla valus kogemus nii füüsiliselt kui ka vaimselt ja mõjutada ka õpilase edasist elu. Ees ootamas on järgmised teemad, mis räägivad Misso Koolis läbi viidud koolikiusamise uurimusest, küberkiusamisest, õpilastest ja teistest osapooltest, kes on koolikiusamisega, kiusamisega seotud. 3  1. Mõisted Koolikiusamine ­ vaimne ja füüsiline vägivald, mis on seotud koolisuhetega. Koolivägivald ­ olukord kus, mistahes kooli kuuluv isik ähvardab, hirmutab, ründab, väärkohtleb teist kooli kuuluvat isikut.

Ühiskond

24

pdf

Minu LÜG mälestusraamat

Haapsalu koolide õpetajatel eelis. Nõnda pidi Schmidt paljudele ära ütlema. Tahtjaid oli tõesti palju: juhiabi kohta tahtis 12 inimest, vene keele õpetaja kohta 7 inimest, inglise keele õpetaja kohta 5 inimest, füüsika ning keemia õpetaja kohtadele oli mõlemale 4 kandidaati. 2013. aasta 1. veebruariks loodeti välja valida uued õpetajad ning 1. augustil nendega lepingud sõlmida. (Ilves 2013) Kooliaasta alguses alustas koolis tööd 34 õpetajat, neist 22 täiskohaga (Karnau. Riigigümnaasium...). Sama aasta märtsis valiti ka koolile logo: sinine volditud paberlind. Schmidti sõnul esindab sinine lind endist ja tulevast, samuti on see järg traditsioonile ja väljendab loovust. Nimelt kasutati kajakamotiivi palju Haapsalu Gümnaasiumi sümboolikas. Sinilinnu motiiv on jällegi poeetiline ja kooli iseloomustav. Linnu voltides on valikuvõimaluste rohkus ning Jaapani

Ühiskond

45

doc

Andekas laps

2 1 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid Üks levinumaid on kõigi meetodite liigitamine kolme põhi- ja ühte lisarühma. Põhirühmad on : hinnangud, testid ja ankeedid, õpilaste tööde ja tegevuste analüüs. Lisarühma kuuluvad õpiedukuse analüüs ja mitmesuguste õppetööks vajalike oskuste kindlaksmääramine (Unt 2005: 52). Hinnang on meetod, mille puhul erinevad isikud väljendavad oma arvamusi lapse võimete kohta. Need inimesed võivad olla klassijuhataja, kõik õpetajad nii koolis kui lasteaias, koolijuhid, lapsevanemad, ringijuhid, koolikaaslased, arst, psühholoog, sotsiaalpedagoog ­ kõik, kes lapsega kokku puutuvad. Sellele lisandub lapse enesehinnang ­ see, mida ta ise oma võimetest arvab. Hinnangu aluseks on lapse tundmaõppimise klassikalised meetodid ­ vaatlus ja mitmesugused küsitlused. Vaatlus igapäevases koolipraktikas hõlmab õpilase käitumise jälgimist ning selle põhjal järelduse tegemist. Vaatluse kõige suuremaks puuduseks on tunnistatud tema

Sotsiaalpedagoogika

33

rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

I. Saluri ajakirjanikuna märgib, et kui lapsepõlvekodus on inimese väärtusarusaamad täpselt paika pandud, siis vaevalt vägivalla nägemine teda vägivaldselt käituma paneb. Pidev vägivalla nägemine muudab inimese tuimaks, nüristab. Varsti ei teki tal sellega seoses enam mingeid emotsioone. Jõhkrus ja vägivald jätavad ta täiesti külmaks. Selliselt inimeselt pole loota ei abi ega kaastunnet (Vei, 2002, 331) Vanemad arvavad sageli, et lapse tegelik õpetamine algab koolis. Ometi algab emotsionaalne õppimine juba esimestel eluhetkedel ning jätkub terve lapsepõlve vältel. Kogu lapsevanema ja lapse vahelistel suhtlemisel on oma emotsionaalne alltekst ning kui sõnumid korduvad aastate jooksul ikka ja jälle, kujundab laps selle alusel välja oma emotsionaalse maailmavaate ja emotsionaalsed võimed (Riemann, 1999, 32) Lapse kasvatamine tähendab asjade ja nähtuste olemuse selgitamist, õigete käitumismallide õpetamist, aga ka käitumisreegilte kehtestamist

Ühiskond

194

pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Käesoleva raamatu „Käitumine klassiruumis“ erinevaid väljaandeid on tõlgitud mitmesse keelde. „Tema esitusviis on ilmekalt elutruu – tema lood esitavad alati mõjusa segu murest ja rõõmust – jutus- tusi väljakutsetest klassiruumis ja koolis, millega iga tegevõpetaja koheselt samastuda suudab. Tal on Et Billi tööde kohta rohkem teada saada, kü- hämmastav ja haruldane vilumus tabada klassiruumis ergult ära neid argijuhtumusi, mida me vaistlikult lastage ta veebilehte www.billrogers.com. isegi olime adunud, kuid mitte kunagi säärase selguse ja täpsusega enesele teadvustanud.Olles lugenud

Psühholoogia

57

doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused.........

Eesti keel

352

pdf

Andekusest ja andekatest lastest

Sepp, Päiviste, 2007) põhjal on üsna levinud stereotüüpne “hea ja tubli viielise lapse” kuvand andeka õpilase kohta. Paraku jäävad paljud andekad lapsed sellise lähenemisega üldse märkamata. Hinnanguliselt arvatakse, et koolisüsteemis jäävad märkamata või võimetekohaselt arendamata pea pooled andekatest lastest, kuna õpetaja jõud ja aeg kuluvad peamiselt nõr- gemate õpilaste järjele aitamisele ning just andekad jäävad pahatihti tähele- panuta. Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud või käitumisprobleemi- dega laste hulgas on kindlasti palju niisuguseid, kelle annet pole kas õigel ajal märgatud või selle arenguks soodsaid tingimusi loodud. Juba eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel maailma esimese ulatuslikuma andeka- te uuringu teinud Lewis Terman osutas faktile, et koolist väljalangejate hulgast umbes kolmandik olid heade vaimsete võimetega õpilased. Ande-

Psühholoogia

Kommentaarid (0)