Artikli analüüs (3)

Sirle Sommer-Kalda kirjutatud artikli “Uuring: pakutav haridus on elukauge“ analüüs.
Artikkel on ilmunud ajalehes Põhjarannik 16.05.2009.
(Artikkel on kättesaadav internetiaadressil: http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=10353 )
Uuring on läbi viidud aastal 2009 Ida-Viru ettevõtluskeskuse tellimusel "Ettevõtliku kooli" programmi 2009-2025 strateegia koostamise raames.
Uuringu eesmärk oli panna alus haridussüsteemi uuendamisele ja luua tegevuskava, kuidas praegust süsteemi parandada ning muuta.
Uurimuse kajastus artiklis oli aktuaalne , kuna haridusüsteemi puudujäägid on kogu ühiskonda puudutav probleem ja muudatused haridussüsteemis on olulised nii lapsevanematele, õpilastele, õpetajatele, tööandjatele kui ka teistele sihtrühmadele.
Artiklis kajastatud uurimuse originaalsust on raske hinnata, kuna tulemusi ei ole konkreetselt ja selgelt välja toodud. Tekstis kajastatud tulemused tunduvad olevat algupärased ja saadud käesolevast uuringust. Selle haridusuuringu tugevaks küljeks on see, et küsitleti mitmeid erinevaid sihtrühmasid. Artiklist ei ole võimalik välja lugeda, kuidas küsitlusi läbi viidi ja milliseid andmeid koguti. Selle tõttu ei saa öelda, kas järeldused tulenesid otseselt kogutud materjalist ja olid objektiivsed või mitte. Uuringu läbiviija arvamusavaldus artiklis ei pruugi olla objektiivne ja tugineda uuringu tulemustele. See võib olla isiklik arvamus ja mulje praegusest kooliharidusest.
Antud uurimuse kajastus artiklis ei olnud korrektne, sest artikli põhjal ei saanud teada, milline oli uuringu ülesehitus, metoodika ja milliste tulemuste põhjal on tehtud järeldused. Uurimuse kontrollitavuses ma kahtlen, kuna uuring on läbi viidud küsitluste põhjal ja uuringu korratavus oleks keeruline. Uurimuse kajastus artiklis oli osaliselt tõestatud tsitaatide välja toomisega . Artiklis välja toodud tsitaadid näitavad kvalitatiivse uuringu tõestatust.
Uuring viidi läbi ligi tuhande valdavalt Ida-Virumaa õpilase ja õpetaja seas, lisaks küsitleti haridusasutuste juhte, lapsevanemaid, tööandjaid ja teisi sihtrühmi.
Artiklis ei ole kajastatud uuringu läbiviimise metoodikat ja andmekogumismeetodeid, on vaid öeldud, et uuritavaid küsitleti. Hinnates antud uuritavate käest saadud andmete objektiivsust, arvan, et andmed ei ole kõige objektiivsemad. Õpilased ja lapsevanemad vastavad sageli küsitlustele kiiruga ja lähtuvad ainult enda seisukohtadest, neil on raske hinnata kogu haridussüsteemi. Samuti on oma vaatenurk tööandjatel, haridusasutuste juhtidel ning teistel sihtrühmadel. Selle uuringuga oli võimalik selgitada erinevaid arvamusi koolihariduse kohta, kuid tervikliku objektiivse hinnangu andmine haridusüsteemile on minu arvates nende andmete põhjal keeruline.
Antud uurimuse põhitulemuseks oli:
Uuringu järgi on põhilised etteheited praegusele kooliharidusele ainete nõrk seotus ja elukaugus, mis omakorda pärsib huvi õppimise vastu.
Artiklis antud soovitused:
Kõik haridustasandid ja õppeained peaksid omavahelise konkureerimise asemel tegutsema ühise eesmärgi nimel, et pakkuda noortele haridust, mida nad vajavad ja soovivad.
Koolis tuleks rohkem tähelepanu pöörata sotsiaalsete oskuste arendamisele.
Lapsevanemad leidsid , et haridusprogramme peaks muutma isiksusekesksemaks, näiteks kaasama edukamaid õpilasi mahajääjate õpetamisesse.
Artiklis antud soovitused ei olnud väga hästi kooskõlas uuringu eesmärkidega. Enamuse soovituste sisuks oli see, mida peaks haridussüsteemis muutma. Uuringu eesmärgiks oli aga luua tegevuskava, kuidas praegust süsteemi parandada ning muuta. Ainult lapsevanemate poolne soovitus ütleb, mida haridusprogrammi muutmiseks teha võiks.
Artiklis antud soovitused olid kooskõlas uuringu tulemustega. Näiteks oli uuringu tulemuseks, et kooliharidus on elukauge ja soovituseks, et koolis tuleks arendada sotsiaalseid oskusi.