Koolivägivald (0)

Koolivägivald on iga aastaga aina silmatorkavamale kohale kerkinud . Viimasel ajal on meie ühiskonnas seda üsna palju juurde tekkinud ja teod jõhkramaks. On hakatud uusi meetodeid välja mõtlema ja rakendama. Siiani pole vägivalda koolis ja selle ümbruses vähemaks jäänud. Pigem tekib seda juurde ning vägivaldsed teod muutuvad jõhkramateks.
Kõige enam on vägivalda põhikooli õpilaste seas, sest siis ei ole välja kujunenud isiksusi ja õpilased ei oska enamasti olukordi hinnata. Enamus õpilasi lähevad vooluga kaasa ja tekivad liidrid . Vägivalda tundvad noorukid jäävad eemale ja on tõrjutud. Samas langeb ka nende enesehinnang. Kahjuks olen näinud, et neil õpilastel läheb sellest välja tulemiseks mitu-mitu aastat. Sageli on kõige parem, kui nad saavad keskkonna vahetust. Näiteks lähevad mujale edasi õppima.
Paljud perekonnad ei teagi, et nende võsuke kannatab koolivägivalla all. Laps kardab enda valu tunnistada ning sellega ei oska ka lapsevanemad last kaitsta. Koolis, kus vägivald esineb on tihtipeale ka õpetajad jõuetud. Lausa mõni õpetaja kannatab ka koolivägivalla all. Minu kooliskäimise ajal olen näinud lausa kahte juhtumit. Õpetajad lausa lubavad endale pähe istuda. On olnud nii füüsilist kui vaimset vägivalda. Sellest sõltub ka laste edaspidine käitumine. Nad tunnevad , et on võimu saanud ning nendele teeb see ainult nalja. Samas enamus lapsevanemaid kelle võsuke on pättust teinud ei taha seda tunnistada. Enamus lapsi on koolis hoopis teistsugused kui kodus. Lapsevanemad peaksid enda lastele rohkem huviringe võimaldama ja suunama. Mida nooremana lapsel on huvialast tegevust, seda vähem jääb aega tal pättuste tegemiseks. Tihtipeale maakoolides, kus laste sotsiaalne kindlustatus on väga erinev seda lihtsam eriti põhikooli ealiste puhul jäävad just kannatanute hulka need lapsed, kelle pere on vähem kindlustatud. Keskkooli ealiste laste seas väheneb vägivald tunduvalt. Ja kui peaks gümnaasiumis vägivalda esinema siis on see palju kordi jõhkram, sest mida suurem inimene seda tugevam jõud. Viimasel ajal on seda eriti tähele pandav . Paari kuu tagune Soome kooli tulistamine. See oli juba naaberriigil teine juhtum nii väikese vahega. Ka seda ei osatud ära hoida. Samas nüüd oskame meie eestlased sellest veelgi rohkem õppida ning ennetustööd teha.
Mina ise kooliskäimise ajal õnneks suurt vägivalda ei ole tundnud . Ei tulegi kohe meelde, mida ma tundsin. Kindlasti mõnda vaimset vägivalda olen tunda saanud, aga enamasti ma ei võta seda südamesse ja oskan selle ära unustada. Paljud aga kannavad seda mitmed aastad endaga kaasas. Tänaseks päevaks olen aru saanud, et mina olen ikka olnud väga hea ja tagasihoidlik laps. Võib-olla ka tänu vanematele, kes on mind hästi kasvatanud. Pigem kaitsen nõrgemaid ja vaatan kiusajatele peale viltu. Suureks üllatuseks oli kuu aega avastada vana tuttava uusi pooli. Hea oli tunda, et ka väikestest kiusajatest on sirgunud uued inimesed ning nüüd on nendega palju parem läbi saada. Nad ise ka imestavad, kuidas nad võisid nii palju lollusi teha. Ma loodan, et nüüd on nad head eeskujud teistelegi ja paluvad vabandust teistelt, kellele nad on vägivaldselt käitunud.
Ühesõnaga vägivalda on väga raske ära hoida ning selle taltsutamiseks on vaja nii mitmegi osapoole koostööd. Mida varem seda tehakse, seda parem. Meie ümber on nii palju inimesi ja mine sa tea millal kunagi kellegi abi läheb vaja ja sel hetkel saab ainult abistada isik, kellele oled kunagi halba teinud. Nii ka ütlus: ,,Kuidas küla koerale nii koer külale.” Viimasel ajal on tehtud ka palju filme millest oleks hea õppida. Näiteks film ,,Klass”. Seda vaadates on paljud lapsed imestanud, et kui palju vägivalda tegelikult koolis esineb. Hea on mõelda, et enamus õpilasi valib elult õige suuna. Igale ühele tuleb õige suuna otsimine erineval ajal aga mis varem tehtud, siis tuleb see endale tagasi. Lõpuks saavad ka enamus kiusajaid aru mis lollusega nad hakkama saanud on.