Homodiegeetiline jutustaja kui üks loo osalistest Autodiegeetiline peategelane kui jutustaja Ebausaldusväärne Jutustamise tasandid: Ekstradiegeetiline sellel asub jutustaja Diegeetiline siin toimub lugu ise Metadiegeetiline jutustuse sees asuv jutustus Jutustamistüübid ajaliste suhete alusel: Samaaegne sündmustest jutustatakse nende toimumise hetkel Järgnev jutustatakse millestki möödunust Ennetav jutustatakse sündmustest, mis pole veel juhtunud Vahelepõimitud sündmuste jutustamine liigub ajas looga kaasa Loo korrastatus: Anakrooniad prolepsis (ettevaade) ja analepsis (tagasivaade) Anakroonia võib kasvada välja tekstist )ilma loosisese põhjenduseta); selle võib luua (kõiketeadev) jutustaja; selle võib luua mõni tegelane ja siis on see looga seotud. Tähtsat eristab tühisest anakrooniate loomise võime.
Homodiegeetiline – jutustaja kui üks loo osalistest Autodiegeetiline – peategelane kui jutustaja Ebausaldusväärne Jutustamise tasandid: Ekstradiegeetiline – sellel asub jutustaja Diegeetiline – siin toimub lugu ise Metadiegeetiline – jutustuse sees asuv jutustus Jutustamistüübid ajaliste suhete alusel: Samaaegne – sündmustest jutustatakse nende toimumise hetkel Järgnev – jutustatakse millestki möödunust Ennetav – jutustatakse sündmustest, mis pole veel juhtunud Vahelepõimitud – sündmuste jutustamine liigub ajas looga kaasa Loo korrastatus: Anakrooniad – prolepsis (ettevaade) ja analepsis (tagasivaade) Anakroonia võib kasvada välja tekstist )ilma loosisese põhjenduseta); selle võib luua (kõiketeadev) jutustaja; selle võib luua mõni tegelane ja siis on see looga seotud. Tähtsat eristab tühisest anakrooniate loomise võime.
võõrvõimu ees lömitamine, erinevuse mittesallimine. Aino Kallas, “Hundimõrsja” (1928) libahundiks olemine kui naise võimalus enese leidmiseks ja –teostuseks, looduse tung, väljaspool ük norme. Helga Nõu “Hundi silmas” (1999) Naine tumehallis karakullkraega talvepalitus hoiab salli näo ees ja põikab viimaks sisse suurde kaubamajja. Keegi ei tee temast välja ega pane teda tähele, ei näegi teda vist. Ta küll ei hiili ega püüa end sihilikult varjata, aga halli varjuna mõjub ta siiski, sulab kokku oma ümbrusega. Kes ei tea, ei oska teda näha. Ta teab, et ei kuulu tegelikult siia käibemaksu maksvate pereemade sekka, aga tema jaoks ei ole ühiskonnas parajat lahtrit. Kuhu ta kuulub, või kellele? Kes ta on? Soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses toetub feminislikule arusaamale ühiskonnas ja kultuuris valistevatest soohierarhiatest
1 FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2015, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle's, ka viimane konspekt ,,Postkolonialism" ja ,,Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned" ja ,,Modernistliku proosa tunnusjooned") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135 (ÕIS). T. Hennoste, ,,Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3? id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses ,,Eurooplaseks saamine". TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste 'kirjandus' tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste 'ilukirjandus' eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Algselt kuulus kir
Selles mõttes sellel nn üleminekuajal on kultuuriprotsess ühiskondlikus tervikpildis kõrvale jäetud. Olukord muutub sajandivahetusel, mil kultuuri tähtsus suureneb. Inimeste heaolu ja kindlustatus kasvab ja selle kõrval on võimalik tarbida ka kultuuri. Inimestes on vajadus tunnetada mingit teistsugust maailma ja seda pakub kunst ja kultuur. On avaldatud arvamust, et kirjanduse kõrval 90ndatel on olulisemad teised kultuurivaldkonnad, mille sisuks ja aluseks on visuaalsus. Justnimelt performatiivsed valdkonnad domineerivad, jättes teinekord verbaalse kirjandusevaldkonna mõnevõrra tahaplaanile. Need kaks asja võtab väga hästi kokku nähtus nagu suveteater. See zanr on tänaseks päevaks väga populaarseks muutunud. Selle 20 aasta jooksul võime me rääkida kahest kirjanike lainest Eesti kirjandusprotsessis: 1. Kirjanikud kes paljuski debüteerivad 80ndate teisel poolel ja kehtestavad ennast
Kirjandus on ajastu ühiskondlik-majanduslike tingimuste tulem, olenemata autori konkreetsetest kavatsustest. Kirjandusteos EI eksisteeri ajatus esteetilises sfääris. Marksistliku kriitika huvi kirjanduse vastu: 1) teos tugendab lugejas ideolooogia mõju, mida ta esindab; 2) teos kutsub lugejat üles valitsevat ideolooogiat kritiseerima; Paljud teosed teevad mõlemat. 3) Ideoloogia ei väljendu ainult teose sisus, vaid ka vormis. Paljude marksistlike kirjanike jaoks on parim vormiline väljendus realistlik, kujutab tegelikku maailma täpselt ja selgelt, võimaldab kõige paremini väljendada ajastu ühiskondlik-majanduslikke ebavõrdsusi. Nn. eksperimentaalne kirjandus > lugejale raskesti ligipääsetav, keskendub kirjandusteose vormile ja üksikisiku teadvusele. Samas, paljud marksistlikud kriitikud hindavad ka vormieksperimente > kogemuse fragmenteeritud esitamine, võõrandumine > viitab inimese võõrandumisele tänapäeva kapitalistlikus ühiskonnas.
Kirjandusteose analüüs Koostaja:Linda Luig 5.jaanuar 2010 1.Teose sisu lühikokkuvõte Ameerika Ühendriikidest on saanud Gileadi Vabariik. Kõik teistkordsed abielud ja abieluvälised suhted kuulutati uue reziimi kehtestamisel abielurikkumisteks. Naistest, keda nüüd peeti abielurikkujateks, loodi reserv, kus nad pandi elama ühe katuse alla ja neid hakati ümber kasvatama. Nad võõrandadi oma endisest elust ning neile hakati selgitama nende uut funktsiooni rikastele laste sünnitamine. Raamatus keskendutakse ühe sellise naise mälestustele, kes räägib oma uuest elust ja võitlustest mida ta enda sees peab. Ta viiakse elama ühe komandöri juurde ning tema uueks nimeks saab Offred. Kuna komandöriga magades ei õnnestu tal rasedaks jääda, otsib ta abi komandöri autojuhi Nick'i ju
FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2016, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle’s, sh. konspekt „Postkolonialism”, „Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned“ ja „Modernistliku proosa tunnusjooned“) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135 (ÕIS ja Moodle). T. Hennoste, „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201 (ÕIS ja Moodle) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses „Eurooplaseks saamine“. TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS ja Moodle). KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab).
teoste tekstikriitilised väljaanded (teksti genees): Georg Büchner: Leonce ja Lena (1838) (1850) 164 Er läuft fast nackt im Zimmer Er läuft im Zimmer PETER. Nun? KÖNIG. Nun? Ha, He, Tulemused: teoste kommenteeritud väljaanded: Lev Tolstoi: Anna Karenina. Tln, 1984; 2.kd.lk. 111. Te vist sõidate Pattit kuulama? - Kuulsa itaalia koloratuursoprani Adelina Patti (1843-1919) õde Carlotta Patti gastroleeris 1872-1875 Venemaal ja esines kirjeldatud ajal ,,Don Juanis". Positivistlik lähenemine annab häid tulemusi, kui vaadelda: ühiskondlik-poliitilise surve all valminud tekste. Näide: Eesti kirjandus nõukogude perioodil Juhan Smuul Poeem Stalinile Poeem Stalinile Maha kapitalism Astuge julgesti tööliste väed Heiskame lipud Ajaloo
Nüüdiskirjandus 1. Ühiskondlik-kultuuriliste olude muutumine 1990ndate alguses. 1991. augustil Moskvas toimunud riigipöördekatse taustal võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik. Algas riigi uus ülesehitamine, üleminek uuele majandussüsteemile liberaalsele kapitalistlikule (?). Reformiti pangandust, kogu põllumajandust. 1992 võetakse kasutusele EEK. Raha oli vähe, kuid vabadust, ideid ja entusiasmi palju. 1990ndate alguse märksõnaks poliitika. Kuid kultuurivaldkond polnud taasiseseisvunud Eestis enam nii oluline nagu nõukogude ajal. Sel ajal oli kultuur pmst ainus valdkond, mille kaudu oli võimalik okupatsioonireziimile vastupanu avaldada. Omamoodi alternatiivse mõtlemise platoo, sai oma arvamust varjatumalt avaldada. Oligi ainus võimalik poliitika. Sellest tulenes kultuuriinimese kõrge prestiiz. 1990ndate algul olid paljud kirjanikud riigikogus, kuid ei jäänud sinna kauaks, poliitika poln
b) mõeldavus. Võimatud objektid saavad olla E-hoiaku objektiks! Isegi kui me ei saa neid objekte ette-kujutada, saame neist ometi mõtelda ja võtta nende objektide suhtes E-hoiaku! Probleem: väga raske eristada: 1)mõtlemist võimatust objektist 2)selle objekti suhtes E- hoiaku võtmist. 11. Milles seisneb E-objekti konstitueeriv ja mitte-konstitueeriv tõlgendus? konstitueeriv- rajama, asutama, kindlaks määrama(koosseisu). tuleb vist veel slaididest välja lugeda... aga kujutan ette, et see on ka eelnevastest vastustest siin peatükkis tuletatav. 12. Selgitage looduse väärtustamise kolme viisi Saito järgi! Puudub info? 7. loeng: Kunsti kogemine 1. Millistes distsipliinides tegeletakse kunstiteose kogemisega ja mil viisil? Kunstiteose kogemine küsimusi erinevates distsipliinides: 1)Kunstipsühholoogia 2)Retseptsiooniesteetika 3)Filosoofilises esteetikas 1
*Tegelase sotsiaalne aspekt: Milline on tegelase ühiskondlik positsioon? (amet, elukoht, majanduslik seis) ! *Tegelase kujundlik aspekt: Mida ütleb tegelase nimi tegelase kohta? Mida kõneleb tegelase välimus ta maailmavaate kohta? TEGELASKUJU LOOVAD SUHTEGRUPID Tegelaskuju iseloomustavad nelja tüüpi suhtegrupid: ! 1) Suhe loo jutustajaga. ! ! *Kuidas esitab jutustaja tegelasi? ! ! *Kas jutustaja valgustab tegelase siseelu või keskendub vaid tegevusele? Kas tema kirjeldamisel välditakse millestki rääkimist? ! ! *Kas jutustaja esitab tegelasest koondportree? Millise? ! ! *Kuidas kohtub lugeja tegelasega esimest korda? Kuidas saab edasist infot? ! ! 2) Suhe iseendaga ! ! *Milline on tegelase enesehinnang? ! ! *Kas tegelane on enesekeskne või huvitub pigem teistest? ! ! *Kas ta tegeleb eneseanalüüsiga ja teadvustab oma käitumise motiive? ! ! *Milline on tegelase suhe oma mineviku ja tulevikuga? ! 3) Suhe teiste tegelastega ! ! *Kuidas suhtub tegelane teistesse tegelastesse? !
KIRJANDUSTEOORIA ... on ilukirjanduse olemust ( kirjandusteoste vormilist ja kujunduslikku külge ning kirjandusfilosoofiat ) , ülesandeid, väärtushinnanguid uuriv teadus. Uuemas kirjandusteoorias on oluline koht loomingupsühholoogial ja teose kunstilise ehituse ning struktuuri uurimisel. Ilukirjandusele ehk belletristikale on on iseloomilik esteetiline sihiasetus ja piltlik-kujundlik väljendusviis. Väljendudes kujundite kaudu talle eriomases kunstilises vormis, kutsub ilukirjandus lugejas esile sügava kaasaelamise. Seetõttu tunnetatakse teost lugedes tavaliselt hoopis sügavamalt kõiki elunähtusi, mida see peegeldab. Esteetika teadus ilu olemusest looduses ja kunstis, kaunite kunstide seaduspärasustest ja nende mõjust inimesele. Esteetika uurib kunsti ja tegelikkuse suhteid, kunstimaitset, väärtushinnanguid, otsib vastust küsimustele: mis on ilu? Milline peab olema lugejat kaasahaarav kunstiteos? Miks teos lugejale mõjub ja kuidas ta seda teeb? Esteetiline nii elu
stiili poolest, milles võib aimata tema paralleelset teatritegevust. Lavastuslikkuse moment ning elu teatraliseerimine kajastuvad kujukalt tema mütoloogiates. Samas on tunnetatav tema kriitikalembus. Enamik tema teostest on vaadeldavad kui ühiskonnakriitilised. Samas loob Unt ise uue taustsüsteemi, pseudoühiskonna. Ta naiivistab meie argiteadvust, õpetab, lihtsustab, lammutab - kujukas näide sellest on Jaan Krossi "lahutamine" memuaarseteks kihtideks. Mati Undi stiil on vaatamata argisele sisule ning võetud ajakriituku rollile luuleline, teatraalselt skandeeriv. Argimütoloogia sõnastiku (Unt, 1993) näol on tegemist 1983.-1993. aastal perioodikas ilmunud artiklite, vestete jms. koguga, see on suhteliselt kaootiline, jagab muljeid, teadmisi ja kuulujutte kõigest võimalikust - ajaleht, Albaania, porno, Kingissepp, Milius. Need pole otseselt õpetusliku taotlusega lood, kuigi teatav didaktilisus kumab läbi, need pole otseselt
andmed olevat piirdunud ainult väikese protokolliga Anija ja Kurisoo talupoegade karistamise kohta. Kujutades siinjuures eelkõige ja peamiselt käsitööliste protesti, jõudis Vilde siiski õige lähedale ajaloolisele tõepärale. Kuid kas andmete puudulikkusest või sõltuvalt romaani süzeest ja tegelaskonnast kujutab see vaid kogu probleemi üht poolt. Vilde enda jutu järgi olevat ta romaanis ,, Kuidas Anija mehed Tallinnas käisid" tahtnud vastata küsimusele, kuidas oli 19. sajandil vahekord mõisniku ja linnakodaniku vahel. Lisaks huvitas veel Vildet see, millist osa etendas sel ajal talupojaseisusest pärinev eestlane linnakodanluse hulgas, vähemalt käsitöölisena sakslastest koosnevates tsunftides. Anija peremeeste õudset peksmist olevat autor pidanud rohkem illustreerivaks materjaliks kui eesmärgiks omaette. Vilde annab lugejale terve rea pilte Tallinna elust 19. sajandi keskel. Tallinna käsitöölised olid tollal enamast balti-sakslased
*homodiegeetiline - jutustaja kui üks loo osalistest *autodiegeetiline - peategelane kui jutustaja *ebausaldusväärne jutustaja - Jutustamise tasandid: *ekstradiegeetiline - sellel asub jutustaja *diegeetiline - siin toimub lugu ise *metadiegeetiline - jutustuse sees asuv jutustus Jutustamistüübid ajalisel alusel: *samaaegne - jutustatakse sündmuste toimumise hetkel *järgnev- jutustatakse möödunust *ennetav - jutustatakse millestki, mis pole veel juhtunud *vahelepõimitud - sündmuste jutustamine liigub ajas looga kaasa Loo korrastatus. Anakrooniad - prolepsis (ettevaade) ja analepsis (tagasivaade). Anakroonia võib loo sisse tuua kõiketeadev jutustaja või mõni tegelane, siis on see looga seotud. Tähtsat tühisest eristab anakrooniate loomise võimalus. Sündmuste kestus - stseen, kokkuvõte, paus ja hüpe. Loo ja teksti vaheline ajaline suhe. Jutustamissagedus - ühekordne, kordav ja koondav jutustamine.
Arutluse kirjutamisest 1. HINDAMISKRITEERIUMID HINDAMISJUHEND (25 punkti) 9 punkti 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte) 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: · ajaline määratlus; · ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale · teema element · teema element · teema element · teema element · teema element 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine 0p töö ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst 1p töö on kirjeldava laadiga jutustus 2p probleem on käsitletud 3p on välja toodud teemakohased iseloomulikud jooned 4p alateemad on avatud tasakaalus
tuleb Kivika romaan võtta. Gailiti "Isade maa" ei sobi. Kivika tunnustuseks peab tõdema, et päris must-valge värk pole. Seal on teatavad otsingud ja küsimused. Pärast sõda läheb Kivikas pagulusse ja jätkab sarja. "Nimed marmortahvlil" saab lisa, aga need pole nii tuntuks saanud. Mait Metsanurk (Eduard Hubel) Omas ajas veel selgem etalon kui praegu. Kui vaatame 1920ndate kriitikapilti, siis pole selge, et kumb on realistlikum, kas Tammsaare v Metsanurk. Retseptsioon läheb selles suunas, et Metsanurga tähendus on hämustunud, kuid olematu ta pole. "Ümera jõel" ajaloolise proosa laine avalöök. Metsanurga kuulsamad teosed "Ümera jõel", 1939 "Tuli tuha all", mis kajastab 17. saj lõpu näljahäda ja selleaegset Eestit. Kõige konkurentsitumalt on retseptsioonipildis olnud "Ümera jõel". Ühelt poolt see, et keegi pidi
Kirjandusteaduse alused 1.Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt? Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemata keel, mis tõmbab tähelepanu
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja
*homodiegeetiline - jutustaja kui üks loo osalistest *autodiegeetiline - peategelane kui jutustaja *ebausaldusväärne jutustaja - Jutustamise tasandid: *ekstradiegeetiline - sellel asub jutustaja *diegeetiline - siin toimub lugu ise *metadiegeetiline - jutustuse sees asuv jutustus Jutustamistüübid ajalisel alusel: *samaaegne - jutustatakse sündmuste toimumise hetkel *järgnev- jutustatakse möödunust *ennetav - jutustatakse millestki, mis pole veel juhtunud *vahelepõimitud - sündmuste jutustamine liigub ajas looga kaasa Tegelane. Sügav ja lame tegelane (mille järgi saab lugeja aru, mis tüüpi tegelasega on tegu?) Proosažanrid. Romaan. Realistlik ja modernistlik romaan. Novell. Kirjandusteaduse ajalugu. Kirjandusloo mõiste. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu. Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel
1. MIS ON ESTEETIKA? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? „Esteetika on ... teadus meelelisest tunnetusest“ Tema lähtepositsioon oli ratsionalistide eristus kahte liiki tunnetusest: mõisteline tunnetus (loogika) ja mitte-mõisteline tunnetus ehk siis meeleline tunnetus. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik ümberkujundavast osast. Näited: 1) Eksperimentaalesteetika – eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotsessi, või kunstiteoste mõju inimestele, aga psühholoogiana ei saa määratleda, kes on kunstnikud ja mis on kunstiteosed. 2) Neuroesteetika – tegeleb esteetilise ilukogemuse neuraalsete
KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontrolliga ühiskond, muutusteks
IV, lk. 445). Otsustavaim on viimane. Indrek oli oma naisele pihtinud ,,ema tapmise" loo, naine oli seetõttu Indrekusse eriti kiindunud, nad olid üle elanud kõrgmeeleolulise hetke, nende vahele oli võrsunud side, mis oli pühaduseks. Ja see püha side kahe inimese vahel viis mehe raevu ja mõrvateele, kui naine talitas pühaduse suhtes halvasti; lugejale aga jääb see saladuseks ja avaneb alles romaani lõpus. Niisiis mitte armukadedus, mis on kogu IV köite sisuks, vaid kiviga viskamine poisikesepõlves Vargamäe kartulipõllul viib ebastabiilse abielu lõpliku katastroofini. See on lugejale põrutav teadmine ja ühtlasi inimlikult sügavtraagiline. Romaani IV osa on saanud sedakaudu tugeva lõpplahenduse. Kiviga viskamine ja ema surm tõstab saatusliku- tähenduseliseks veel Jussi, sest tema endatapmises ja selle põhjustes näeb Indreku ema kõige kurja juurt: Indrekut seletab ema patulapseks ja ema vaate kohaselt tasus Jumal Jussi pärast
- - TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT MATERJALE ÜLIÕPILASTE KASVATUSTEADUSLIKE TÖÖDE KOOSTAMISEKS, VORMISTAMISEKS JA KAITSMISEKS TPÜ KIRJASTUS TALLINN 2004 SISUKORD SAATEKS......................................................................................................................4 I. TÖÖ KAVANDAMINE.............................................................................................5 1. Eesmärgid...............................................................................................................5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus................................................................. 6 3. Kasvatusteaduslike tööde liigid..............................................................................8 3.1. Kasvatusteaduslikud uurimused..................
Seepärast on Aristotelese loogika põhiliselt formaalne. Me võime öelda, et tänapäevane loogika on formaalses osas oluliselt sama, mille fikseeris Aristoteles. 6. Järeldusõpetus või süllogistika. Et mõista loogika tähendust Aristotelese filosoofias, peame teadma, miks ta huvitus loogikast. See huvi juurdub Aristotelese metafüüsikalistes tõekspidamistes. Aristoteles seab endale ülesandeks leida idee ja nähtuse vahel selline vahekord, mille varal ta saaks mõistelise tunnetamise kaudu asjade tõelise olemuse jälile. Nii kujuneb teadusliku mõtlemise põhiliseks meetodiks tuletus või deduktsioon. Sellest tuleneb nüüd ka loogika keskne probleem: mida tähendab õieti "tuletus"? Millised võimalused on mõtlemisel üksiku sõltuvuse tunnetamiseks. Seda teooriat analüüsibki Aristoteles oma mõlemas "Analüütikas". Järelduseks nimetab Aristoteles uue otsuse tuletamist kahest juba olemasolevast ning kindlast otsusest
tuuakse sisse uut. Pinge vormi ja sisu vahel. Terve rida poeetilisi võtteid. Jüri Üdilik siire ja ka ellips tekitab pause tekstis. Üdi tekst on lorilaulu moodi. Teatriaalne luule. Tema tekste saab esitada, kõlavad. Absurdne. Analoogi on raske tuua. Kui varem oli rangesse vormi segane sisu surutud, siis hiljem tuleb juurde vabavärss, silbilisrõhuline luule, kaotab riimi ära. Sisuline rangus lisandub, siis vormiline vabadus suureneb. Sisuline rangus tähendab selgemat eetilist hoiakut. Müstiline otsing lisandub 1980ndatel varjatud religioosne kiht. Luges erinevaid tekste. Kristlus mängib taustal jne. Mingid otsingud saavad kokku. Tuleb ka religioosse taustaga pürgivusluulet. 1980-1990ndate vahetusel vähestes uutest tekstides on teatrile pühendatud laulutekstid. Üdi laad hakkas tagasi tulema. Üdi ja Viidingu vaheline suhe ei katke kunagi. 12
eksivad, vaid et kõigil neil on õigus. Järelikult on põhimõtteliselt igaühe jaoks justkui oma tõde, kõigi jaoks üldiselt kehtivat tõest teadmist ei pruugi leiduda. Nii ongi kõigi teadmiste, mis meil asjade kohta on, mõõt inimene ja nimelt iga üksiku indiviidina. Protagorase epistemoloogiline positsioon kätkeb endas aspekte, mida on kirjeldatud selliste terminitega nagu (1) perspektivism – teadmine millestki on alati kujundatud kindlast perspektiivist lähtudes, mille konkreetne indiviid endaga kaasa toob, ja asi, mida ta sellest perspektiivist käsitleb, avaneb ka nende omadustega, mis just nimelt sellest perspektiivist esile kerkivad. Seetõttu pole alust kõnelda asjast nagu ta iseenesest on, st. absoluutne, konkreetsetest perspektiividest sõltumatu ja lõplikult ammendav teadmine asja kohta on saavutamatu. Võimalikke perspektiive, millest
3 Kes peaks valitsema? Sissejuhatus Inglismaa rahvas peab end vabaks, kuid eksib rängalt; ta on vaba üksnes parlamendi liikmete valimise ajal. Niipea kui nad on valitud, saab orjus vabadusest võitu ja viimasest saab eimiski. See, kuidas rahvas neid lühikesi vabadusehetki kasutab, näitab tegelikult, et ta väärib nende kaotamist. (Rousseau, Ühiskondlik leping, III rmt, 15. ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks olema. Missugune peaks olema valit
Tallinna Saksa Gümnaasium TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND Õppematerjal Koostajad: Ivi Olev Harry Sepp Anu Tuulmets Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. MIS ON UURIMISTÖÖ?.......................................................................................................3 1.1. Mis on probleem?...........................................................................................................3 1.2. Kuidas seada eesmärki?................................................................................................. 3 2. UURIMISTÖÖ JUHENDAMINE JA KOOSTAMINE...................................
Oli ühiskondlikult aktiivne, korduvalt kõrgetes ametites Ateenas. Pärimus räägib tema Jumalakartlikusest. On iseloomustatud kui populaarset ja austatud inimest, samuti sõbralikku inimest. Pärimuse järgi oli ta kena välimusega. Saavutas ligi paarkümmend võitu, ei kaotanud kordagi. Esimese võiduna võitis Aischylost. Tõi juurde ka kolmanda näitleja. Näitleja tähtsus kasvas, koori roll kahanes. Koor oli mõtliku, moraliseeriva kommentaatori rollis. Tema teoste sisuks on tugev indiviid ja tema traagiline saatus Kirjutas umbes 120 lavateost. Looming: 1),,Aias" enne a 440 2),,Antigone" a 442?. Räägib Oidipuse lastest. Üks laps oli linna kaitsja, teine linna ründaja. Linna kaitsjale lubati riiklik matus. Nende õde, Antigone lubas ka linna ründajale pühalikku matust, mille eest sai ta karistuse. Traagiline lõpp, palju surnuid. Ei saagi teada, kellel oli õigus, kellel mitte. Ka antigone oli väga kangekaelne. 3),,Trahhislannad" enne a 430?
Arthur Valdes on Eesti kirjandusloo kõige silmapaistvama müstifikatsioon, mille mõtleb välja Tuglas, ta on noor andeks kirjanik, kes aga saab sõjas surma. (Ajakirjanduses nähes Valdese tekste, ei tea me kunagi, kes selel taga olla võib). Tuglasel on eraldi raamat, mis räägib Arthur Valdese elusat ja loomingust. Esimene kirjandusühendus Eestis, mis töötab välja ka oma logo. Autor on Nikola Triik. Siuru kirjandusfenomen on · Kirjanduse ja elu vahekord muutub; · Dünaamikat lisandub kirjandusellu (Siuru simman); · Kirjandusliku keele liikuvus/dünaamika suureneb; · Kogu muudatuste laine toimub uusromantilise esteetika raamides --> uusromantilise esteetika laienemine; · Mõju luulele on suurem kui proosale -> pikaaegne mõju luulele; · Elu ja kunsti vahekord 25. september 1917 Estonias üks kuulsamaid Siuru üritusi, korraldati ball ja loterii. Said sellega kokku 3000 rubla, ja see läks kapitaliks oma
muutuda.) 1. moodus. Kirj teose maailm on osalt verbaalne, osalt mitteverbaalne. Tegelaskõne .- sõnaline, kirjeldused, sündmused jm mittekõneline. see on enam seotud tekstivälisega. Todorov kasutab proosatesti kahesusest kõneldes Platoni sõnu: mimesis – kõne kujutamine, autor imiteerib kellegi kõnet. diegesis – mittekõne kujutamine, mittesõnaliste nähtuste tähistamine sõnadega. Moodus on täpsuse aste, millega tekst väljendab/esitab referenti. (Kõne on vist ainus valdkond, mida proosatekst saab edastada täpselt – otsest stiili kasutades.) 2. ajaline organiseeritus Organiseerituse kord, kulgemine. Jutustamise kord ei saa olla täiesti paralleelne jut. sündmusele. Enamikul juhtudel on tegu etteruttamiste v tagasipöördumistega. Jut. aeg on mitmemõõtmeline. Ettevaatamine võib sisalduda juba pealkirjas: “Ivan Iljitši surm”. Tulemuseks on jutustavas diskursuses – anakronism – eksimus ajaarvamise vastu. Retrospektiivsus ja prospektiivsus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
