liblikad, nende röövikud närivad taimede tüvekeste alaosa koort ja okkaid või väljumisavad sõltuvalt kahjustatud seemnete arvust võib neid olla 1-3. hammustavad tõusmed läbi. Pähklikärsakas (Curculio nucum) on tuntuim lehtpuude seemnekahjur, kelle valged tõugud elavad sarapuupähklites. Tüvekeste kahjurid (putukad, kes närivad laikudena noorte tüvekeste koort, kaevandavad selles käike, imevad mahla. Nad elavad kas kogu oma elutsükli vältel või Erinevaid pahklestasid vähemalt mõnel oma arenguetapil puude koore all või puidus.): Harilik männikärsakas (Hylobius abietis), Väike-männikärsakas (H. pinastri), Kuuse- juureürask (Hylastes cunicularius, kahjustavad istutatud okaspuutaimede (eriti kuuse) Kuusel: Suur-pahktäi (Adelges (Sacciphantes) abietis) käbikujuline pahk võrse
Pärnumaa kutsehariduskeskus Referaat Puidu kahjurid Juhendaja:Margus Kasekamp Koostaja:Veronika Noppel 2012 SISUKORD....................................................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1.PUTUKKAHJUSTUSED.......................................................................4 1.1Majasikk...........................................................
· Sellesse lahusesse võib panna paariks tunniks ligunema ka nt. tippsibulad või sibullillede sibulad Taimpreparaadid Taimede toimespekter · Peletavad kahjureid lõhna või maitsega · Toimivad närvimürgina · Pidurdavad putukate toitumist või toidu seedimist · Põhjustavad arenguhälbeid Taimsed putukatõrjevahendid e. bioinsektitsiidid · Mõjuvad kindlatele kahjurigruppidele · Lagunevad looduses kiiresti · Kahjurid ei muutu resistentseks Bioinsektitsiidid · Neile esitatavad nõuded väga ranged ning ühe preparaadi tootmine võib maksta miljoneid dollareid - nende loomises huvitatud vähesed kompaniid · Seetõttu kasutataksegi biotõrjes taimeekstrakte ja leotisi (seda nii arengumaades kui ka tööstusmaades Taimede kogumine Toime tugevus sõltub: · Vanusest 9
kinni katta. Osa peal välja kata, tüvel ravida. 20. Koorepõletik (lk75) välja raiuda ja kinni katta. Oksa peal ära lõigata kui saab, tüvel ravida. Jälgida, kas on õunapuu või õun kirjutatud küsimusse. Nt õunavõrgendikoi kahjustab puud, õunamähkur aga õuna ennast. 21. Kott-tõbi (lk76) Ploomipuudel. Pikk, kortsus, kõva ilma kivita ploom. Korralised pritsimised (I, II III skeemid pritsimiseks). Kahjurid 1. Lehetäid (lk 80) Valmik muna (täi) Valmik muna vastne nukk (kärbes) Pistmis-imemissuistega täi. Vaegmoondega putukad. Mehaaniline tõrje laiaks litsauda, tõmmata võrse otsast ära. Läbipaistev, tagumik uppis, nina maas. 2. Kiduuss (lk83) ise teda ei näe aga näeb moodustusi juurtel. Külvikord. Kui on siis aastaid ei tohi seal enam midagi kasvatada. Kasvatada kindlaid sorte, mis on kiduussi kindlad. Taim kiratseb, saaki
Marjapõõsaste kahjurid ja haigused Sõstra pahklest –Cecidophyopsis ribis Emased talvituvad sõstra pungades. Kahjustab eelkõige musta sõstart (kuni 2000 isendit. Lestad hakkavad munema üle 5 °C juures. Õitsemise ajal hakkavad lestad rändama noortesse pungadesse (2 kuud). Kanduvad edasi tuule, vihma, lehetäidega. Tugevamini kahjustatud pungad kuivavad ja varisevad. Lehed deformeeruvad ja jäävad välja arenemata, kuna toitained on ära kasutatud. Pungad, milles on hulgaliselt pahklesti, on juba sügisel ümarad ning paisunud. Koduaias kahjustatud pungade kogumine ja hävitamine. Tõrje: Praktiliselt võimatu tõrjuda ning kahjustatud taime ravida ei saa. Ennetav tõrje, terve istutusmaterjal, sortide mitmekesisus, harvenduslõikus. Kõige vastuvõtlikum on Öjebyn, vastupidav aga Pamjat Vavilova. Soovitatakse sibul...
Haigus lööbib suve keskel, esialgu üksikutel okstel, aastate jooksul progresseerub ja võib puu tappa. Viljakehad arenevad surnud okstel koorikja lillakaspurpurse kirmena. SIRELITE KAHJURID Eriophyes loewi Pungad deformeerunud, ei avane või arenevad Sireli-pahklest tillukesed · Gracillaria syringella soomusjad lehed.
Kahjurid põhjustavad meie majapidamises mitmesugust kahjustust toiduainetele, nad kujutavad endast suurt ohtu toidu ohutusele ja nõuetekohasusele. Köögis elutsevad põhiliselt toidukahjurid, kes elutsevad toiduainetes ja muud kahjurid, kes rikuvad tooteid rohkem kui nad neid söövad. Enamik toidukahjuritest areneb ja paljuneb eriti hästi kuivades taimsetes toodetes. Eriliselt ohustatud tooted on: jahu- ja jahutooted (makaronid, küpsised, kuivikud); riis ja tangutooted; pähklid, mandlid ja neist valmistatud tooted; oad ja herned; kuivatatud puuvili; maitseained ja ürdid; kuivatatud köögivili; shokolaaditooted. Tuntumad toiduainete kahjurid on: prussakad, lestad ja mardikad.
KASEPUU HAIGUSED JA KAHJURID Kahjustuse tagajärjel hakkavad kaseladvad Hele-villkäpp kuivama ning seal tekkinud mädanik võib levida ka tüvepuitu, mis rikub ära väärtusliku puidu. Putukate hulgipaljunemise ohtu kaasikutes vähendavad oluliselt putuktoidulised linnud, samuti ka erinevad röövputukad (lepatriinud, jooksiklased jt.) ning ämblikud. • Levinud arukasel ja sookasel. • Nakatanud kaselehtede Kase pigirooste alumine pool tihedalt kaetud kollaste suvieospadjanditega. • ...
Kokkuvõte Põldsinep Põldsinep kuulub sugukonda ristõielised, perekonda sinep. Välimus Põldsinep on üheaastane ühekojaline rohttaim. Ta võib kasvada 10cm 70cm kõrguseks. Tema kroonlehed on erekollased, kuivades muutuvad nad heledateks, kuni 15 mm pikad ja 6 mm laiad. Õitseb maist septembrini (Putuktolmleja). Põldsinepi vars on püstine ja harunev, värvuselt kollakasroheline vars, mis on kaetud naaskeljate torkivate allapoole suunatud karvadega. Varreharude kaenlas esineb sageli violetjas täpp. Kasvukoht Põldsinep kasvab umbrohuna põldudel, teeservadel, jäätmaadel ja aedades. Eelistab lubjarikast pinnast, kuid kasvab ka lubjavaesel. Levik Põldsinep on väga laia levilaga liik, osaliselt inimese abiga on saanud kosmopoliidiks. Ta esineb kogu Euroopas, laialdaselt Aasias põhja- ja keskaladel, Ees-Aasias, Põhja- ja Lõuna-Aafrikas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Austraalias ja Uus-Meremaal. Põliseks kodumaa...
Lehetäi Aphidoidea Ingrid Tivas Lühikirjeldus väikesed ja õrnad, tiibadega või tiibadeta, enamasti rohekad putukad. enamasti 24 mm Lehetäide liike on maailmas ligi 20 000 võib näha nii aias, põllul, metsas kui ka kodus lillepotis Toitumine lehetäid põgenevad lehtede alumisele küljele ja söövad rohkem taimemahla kui nende eluks vajalik lehetäide küüsi langenud taimed näevad üsna siirupised välja. Kuival suvepäeval on taimede kahjustus tugevam kui niiskel, sest lehetäidel tuleb päikesepiste vältimiseks rohkem juua Paljunemine Lehetäide kasvutsükkel on lühike, põlvkond järgneb põlvkonnale iga paari nädala tagant Elavad suurte kolooniatena, kus on iga eri kasvujärgud vastseid, tiivulisi ja tiivutuid isendeid. Suvel sigimise ajal on levikus ainult emased Uue koloonia rajamiseks piisab üksnes paarist emasest Isased ilmuvad välja alles sügisel. Lehetäid ja teised organismid Lehetäide nestet hindavad s...
FOREST
INSECTS
The control of forest insects: general considerations
Äestada koheselt umbrohu tekkel Istutamise järgselt äestada pea iga nädal Toiteained Väetamiseks on sobivaim kompost. Eelnenud kultuuri väetati tahke sõnnikuga- piisavalt toiteaineid Põlluharimine Rohi niidetakse -> kasut. multsina Niita sageli (teod) Piisavalt niiskust kuni õitsemise alguseni ja viljade moodustamise ajal Õitsemisel ei kasteta 20-30 l/m2 Taime kahjustajad Kõige ohtlikumad seenhaigused Närbumistõbi Viirushaigused Haige taim eemaldada Levinumad kahjurid:punane kedriklest, maasikalest, maasika õielõikaja, maasikalehemardikas, maasika närbuss, harilik vahustaja ja teod Esinemist kahandab külvikord ja terve istutusmaterjali valik Soovitatavalt peetakse ühte maasikapõldu kaks kuni neli koristusaastat. Kahjurid Maasikalestad Kahjustavad noori lehti Lehed muutuvad pruunikaks Leherootsud lühenevad,tavalisemast karvasemad Õiealgmed ei moodustu Järgmise aasta saak väiksem
..................................................................................lk 9 3.4. Mulla koostis ja väetamine...............................................................lk10 3.5. Puhkeperiood..............................................................................lk11 3.6. Kaktuste hooldamine eri aastaaegadel...................................................lk12 4. Kaktusteliste paljundamine....................................................................lk13 5. Kahjurid ja haigused, nende tõrje.............................................................lk14 6. Jõulukaktus.....................................................................................lk15 7.Huvitavaid fakte kaktustest.....................................................................lk16 Kokkuvõte..........................................................................................lk.17 Kasutatud materjalid...........................................................................
........ 5 1.2 Valgusnõuded................................................................................................ 6 1.3 Nõuded niiskuse ja mulla suhtes...................................................................6 1.4 Väetamine..................................................................................................... 6 1.5 Taime paljundamine...................................................................................... 6 1.6 Taime ohustavad haigused, kahjurid.............................................................7 2. TUPS-ROHTLIILIA................................................................................................ 7 2.1 Üldiseloomustus............................................................................................ 7 2.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes.........................................................8 2.3 Nõuded valguse suhtes.........................................................................
Soovitav on aeg-ajalt veega pihustada taime. Vesi Istutussegu peab olema pidevalt niiske. Väetis Toataime väetis, mille NPK on 18-18-18. Paljundamine Jagamise teel. Seda tuleks eemaldada enne, kui tal on kasvanud vähemalt 2 lehte ja 5cm pikkused juured. Kahjurid Punane kedriklest, ripslased, lehetäi, kilptäi jne. Värske õhk hoiab kahjurid eemal. Haigel taimel õievars lõigata ära. KUUKING Kuuking on üks lihtsamini kodus hooldatav orhidee liikidest. Kuuking õitseb kodus igal aastaajal ja pikka aega. Isegi kuni 4-5 kuud. Perekonnas on ligi 70 liiki. Levila ulatub Kagu-Aasiast troopilise Põhja-Austraaliani. Perekonna nimi tuleb kreeka keelest: phalaina - ööliblikas ja opsis- sarnane. Orhideena kuulub epifüütide hulka kasvades teiste taimede peal ilma toitaineid ammutamata.
Puhastamine ja desinfitseerimine Puhastamise eesmärk on: meeldiva ja ohutu keskkonna loomine usalduse loomine klientidele saastumise vähendamine desinfitseerimise läbiviimine võõrkehade kõrvaldamine kahjurite peletamine Puhastamise meetodid 1. Füüsiline puhastamine - käsitsi - mehhaaniliselt 2. Terminile puhastamine - keetmine 100'C juures vähemalt 5 min - kui on eelnenud põhjalik puhastus, siis 3 min 72'C või 1 min 82'C juures (nõudepesumasina loputusprogramm) 3. Keemiline puhastamine - puhastusainetega Puhastusmeetodi valiku määrab otstarbekus Bakteritsiidid- surmavad bakterid Detergendid (pesuained)- lahustavad rasva ja mustuse ning kergendavad desinfitseerimisvahendite tööd Desinfektsiooni ained- vähendavad mikroorganismid arvu ohutule tasemele, kuid ei hävita endospoore Steliliseerimine hävitab kõik elusad organismid. Puhastamine liigid on: * Kuivpuhastus * Märgpuhastus Põrandaid, tööp...
Kolmas kasvujärk lihakad varred. Varred murduvad, lehed närtsivad. Nukkuvad mullas, talvituvad röövikuna mullas, vahel munana. Närivad end varre sisse. 1 pk. Põlluöölane kahjustab mugulaid ja vilju. Röövik toitub taime lehest, viljast, varrest, mugulast. Mugulates suured augud. Talvitub eelnukuna. Munad lehele või maapinnale. 1 ja 2 kasvujärk kaevandavad umbrohtudes. Kolmas kasvujärk kultuurtaimedele. Sibula kahjurid Selts: mardikalised Sugukond: kärsaklased. Sibula-peitkärsakas kahjustab sibulapealseid, valmik talvitub kulu sees peenardes. Kevadel muneb sibula lehtedesse näritud avadesse. Valmikud ja vastsed närivad lehtedesse auke. Vastsed toituvad lehe kudede sees. Pealsed kuivavad. Nukkuvad mullas. 1 pk aastas. Liblikalised. Sibulakoi talvitub nukuna kuivanud umbrohul. Muneb sibula juurekaelale, lehtede vahele. Röövikud kaevandavad pealsetes. 2 pk. Kahetiivalised
kuldnokad, punarinnad, künnivaresed, varesed, pasknäärid, pardid, haned ja isegi öökullid. Tuntuimad tigudesööjad on muide laulu ja vainurästad, kes tigude kodade purustamisel kive alasina kasutavad. Parimaks ja väga efektiivseks relvaks on sügis ja kevadkünd. Aias asendab nüüdisajal kündi mootorkultivaatoriga mulla kobestamine. Kui ühe "künni" käigus mulla pind kolm korda mootorkultivaatoriga läbi sobrada, siis väheneb tigudenälkjate arvukus kuni ¼ võrra. Kahjurid armastavad muneda niiskesse, nätskesse, silumata pinnaga mulda. Kui selle pinnal ka veel umbrohtusid leidub, siis on nad õnne tipul ja kindlad, et muld enne munade koorumist liialt ei kuiva. Mootorkultivaator muudab mulla struktuuri ühtlasemaks, aitab kaasa mulla kuivamisele, hävitab hulgaliselt mune ja purustab ka täiskasvanud isendeid. Nagu pärissõjas, nii on ka tigudevastases lahingus kindel koht tulel. Leeklambiga või
koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Mädanik väga levinud, raieküpsetest puudest sageli 90-95% nakatunud. Haavikute kasvatamisel üks olulisim probleem. MÄNNI-KOOREPÕLETIK noorematel mändidel asub nakkuskoht ladvast alates 4-7nda männase piirkonnas. Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Koore pealispind muutub vaigu rohkuse tõttu mustaks. Kui seeneniidistik jõuab ümbritseda tüve, siis puu latv kuivab. 2.2 Putukkahjurid Kahjustuste järgi võib kahjurid jaotada: 1) primaarsed kahjurid; 2) sekundaarsed kahjurid 3) tertsiaalsed kahjurid. Eri putukad kahjustavad puudel erinevaid osi: 1. Okka ja lehe kahjurid 2. Tüvekahjurid 3. Juurekahjurid. Üraskid ühed olulisemad metsakahjurid. Kõige ohtlikum neist kuuse-kooreürask. Puu koore all haudekäigud, emane ürask närib haudekäigu, mille serva muneb munad, sealt hargnevad vastsekäigud. Tehakse vahet monogaamsetel ja polügaamsetel üraskitel. Munast areneb
Sigimine Mardikad arenevad täismoondega. Emane asetab munad kuhugi toiduallika lähedusse tavaliselt mulda või taimede peale. Vastne erineb valmikust täielikult ning sööb tihtipeale ka täiesti erinevat toitu, seega ei ole ta oma vanematele toidukonkurent. Enamik mardikaid ei hoolitse oma järeltulijate eest, kui mõni sitikaliik ehitab järglaste tarbeks erilisi haudekambritega urgusid. Kasu ja kahju Paljud mardikad on kahjurid nad söövad põllu- ja aedvilju, ründavad aitasid ja toiduladusid ning järavad riiet. Kuid mardikatest on inimesele ka kasu: ühed on tähtsad kultuurtaimede tolmeldajad, teised toituvad sõnnikust ning taime- ja loomajäänustest ning viivad toitained pinnasesse tagasi. Aednikud soosivad lepatriinusid, sest nad hävitavad lehe- ja kilptäid. Nad on tähtsad ka biotõrje seisukohalt. Looduslikus puhastuses on olulised raipeid söövad raisamardikalased.
tagab taimekahjustajate leviku piiramise majanduslikult põhjendatud läveni. http://www.agri.ee/hea-taimekaitse-tava-ja-integreeritud-taimekaitse/ Mida suuremat saaki on planeeritud ja loodetakse saada, seda efektiivsem peab olema taimekaitse. Kursusetöös kirjutan lähemalt erinevatest tõrjevõtetest ning koostan keemilise tõrje tabeleid. 2. Ennetavad tõrjevõtted Haigused, kahjurid ja umbrohud on põllukoosluste tavaline osa. Põllumehe ülesandeks on ära hoida haiguste ja kahjurite levikut, et saada suurem saak. Seetõttu on väga oluline, et põllumees teeks oma kultuuride kasvatamiseks vajalikud eeltööd ning uuringud. Ennetav tõrje aitab vähendada teiste tõrjete kasutamist. Kõige tähtsama ja esimene ennetav meetod on valida terve seeme. S.t, et seeme peab olema haigusevaba, sertifitseeritud, peab sobima kohalikesse tingimustesse. Tuleks valida
põllumajanduse meetoditega toitu, jätkuks seda kõigile Maa elanikele. Sel juhul toiduäri poleks sedavõrd kontsentreeritud. Just suurfirmade soov muundamise tehnoloogia abil toiduturgu kontrollida ja sellelt suuremat kasumit teenida on üks jõududest, mis GMO-sid põldudele surub. --------Turul olevad muundkultuurid ei ole ise enesest saagikamad, vaid võivad olla kahjurikindlamad või umbrohumürke taluvad, mis teeb nende kasvatamise mõneti lihtsamaks. Aja jooksul muutuvad aga umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks, mis tingib uute tugevamatoimeliste taimekaitsevahendite kasutuselevõtu. Samuti võivad toimuda olulised muutused taimede ja putukate esinemissageduses kohalikus ökosüsteemis. Nii jõutakse uute ning suuremate probleemideni. Üheks tõsiseks probleemiks on see, et GMOsid patenteeritakse. Kusjuures - kaitstes oma patenteerimisõigust, kinnitavad biotehnoloogiafirmad, et nad on loonud midagi seniolematut. Samas, kui viidatakse, et tegemist on looduses tavatute
lahuses. Loobuda haigusele vastuvõtlike sortide kasvatamisest! 5 Sibula Juurelest Sibulatesse näritud peened pruuni näripuruga täidetud käigud, milles valkjaskollased ovaalse kehaga kuni0,8mm suurused läikivad lestad. Lest kahjustab sibulaid hoidlas ja kasvuperioodil. Tulbi lehed kolletuvad , sibulad kõdunevad. Hoidlas imevad kahjurid sibulate sees õiepunga algmeid ja närivad puruks sibulakanna. Kahjustatud sibulad muutuvad rabedaks ja lagunevad. kahjur muneb ühte sibulasse kuni 800 muna. Lestad arenevad intensiivselt, kui hoidla õhuniiskus on üle 70% ja temperatuur üle 13°C. Kuivas hoidlas juurelesta areng peatub. Kahjustad tulpi ka ajatamisel. Ta on polüfaag: esineb kõikidel sibullilledel ning kahjustab hoidlas ka söögisibulat,kartulit ja katmikalal kurgijuuri. Tõrje: 1
· droogidel 100 g. Ilma Ravimiameti loata võib narkootilisi või psühhotroopseid aineid kaasa võtta ühe jaemüügipakendi suurusega kuni 20 ühikut ning ravimitega peab kaasas olema arsti, loomadel kasutatavate ravimite puhul veterinaararsti teatis ravimi vajaduse kohta või retsepti koopia. Taimekaitse vahendid Taimekaitse seisneb selles ,et hävitatakse kasulike taimedele ohustuvat kahju, näiteks hävitatakse putukaid ning umbrohtu. Praegusel ajal hävitavad kahjurid kuni kolmandiku saagist. Tavaliselt kahjureid tõrjutakse keemiliste ja bioloogiliste ja muude vahenditega. Taimekaitsele pani alus euroopas 19 saj. Keskel, kui hakati kaitsma puid, puurühmi ja parke. Hiljem võeti kaitse alla taimeliike ja taimede kasvukohti. Euroopas oli esimene kaitstavaid liike alpi jäneskäpp. Põllukultuuride viljelus on seotud taimekaitsega, sest kultuuridega koos esinevad põllul ka umbrohud, taimehaigused ja kahjurid. Need pidurdavad kultuurtaimede
(tsemendi) seguga. 8 Mõnel juhul on majanduslikult õigem asendada suurte kahjustustega vana konstruktsioon uuega, kasutades niiskusele vastuvõtlikes kohtades süvaimmutatud materjali. KOKKUVÕTE Töö tulemusel selgus, et puitkonstruktsioonide peamised kahjustused on puidu bioloogiline ja keemiline kõdunemine, päikesekiirgus, erinevad bakterid ja seened ning loomsed kahjurid. Puitseinte renoveerimistööd peaksid algama töömahu ja võimaliku toestusvajaduse välja selgitamisega. Tuleb välja uurida, kui kaugele 9 ulatuvad kahjustuste piirid ja kui olulised on need seina toimimise seisukohalt. Ehituslike puitpindade kaitse põhireegleid tuleks alati täita. Nendeks põhireegliteks on:ilmastikukoormuse vähendamine katuseräästa
Parim on kahjustuste vältimine ja ennetamine kultuuride järjestus selliselt, et ühte ja sama kultuuri ei kasvatata mitu aastat samal kohal. (http://www.eria.ee/public/files/01[1].hea_taimekaitsetava.pdf) Taimekaitsevahendeid kasutatakse peamiselt pritsimisel, kastmisel, piserdamisel ja seemnete puhtimisel. Vähem kasutatakse mürkhõrgutisi ja peletamisvahendeid. Taimekaitsevahendite eesmärgiks on kiiresti ja vähese kuluga saavutada haiguste ja kahjurite tõrjel suurt kasu. Haigused ja kahjurid võivad ühe toimeaine pikemal kasutamisel selle suhtes vastupidavaks muutuda. Seetõttu on soovitav kasutada vaheldumisi erinevaid tooteid. ( http://www.kemira-growhow.ee) Valisin oma taimekaitse plaanis käsitlemiseks talinisu, kartuli, rapsi ja maasika kuna nende kultuuridega puutun kokku ka edaspidiselt suvepraktikal ning kartulit ja maasikat kasvatan ka kodus. Kuna olen antud kultuuridega lähedalt seotud oleks vaja teada ka nende kaitsest.
Räpina aianduskool AE14-42-M1 Talis Talv HARILIK ELUPUU Kirjalik töö Juhendaja: Urmas Roht Tallinn 2015 Sisukord Tunnused 3 Kasvutingimused 4 Kahjurid 4 Kasutus 4 Paljundamine 5 Sordid 5 Kasutatud kirjandus 7 Harilik elupuu Thuja occidentalis Harilik elupuu pärineb igihaljaste okaspuude ja -põõsaste perekond küpressiliste sugukonnast. Pärineb Ameerikast ja levikuala ulatub USA ja Kanada idaosa rannikualadest läände, kuni Minnesotani välja. Esineb peamiselt soostunud
kasvatadavähem keskkonnamürke. taimi ravimiseks(vigase geeni Kahjulikkus :geenid võivad asendamine tervega), ravimite kanduda üle umbrohuleeri org katsetamiseks ning tugevanate geenide koostoime ja paremate organismide ettearvamatu, kahjurid tegemiseks(GMO). ( kuidas? ). immuunseks. Geeniteraapia puudest või TG Taimed :putukaresistentsus; haigusest vabanemiseks
Seened Bakterid Linnud Loomad Kiivitaja Rebane Rukkirääk Jänes Nurmkana Metskits Põldlõoke Põldhiir Mutt Tingimused Kergelt happelised või neutraalsed mullad pH ~5- 7,5 Toitainete rikkad mullad Parasvöötme kliima Päikesepaistelised ilmad Koosluse püsimajäämine Säilima mullastik Inimfaktor Soodne kliima Kasvatama samu taimi Kui tingimused muutuvad Muld taimed ei kasva Inimfaktor kahjurid ja umbrohi Kliima taimed närbuvad või ei valmi Teised taimed tekib uus kooslus Kasutatud materjalid Taimede konkurentsist monokultuurides Peeter Veroman MILLEST SÕLTUB TERAVILJA SAAGIKUS JÕGEVA SORDIARETUSE INSTITUUT http://et.wikipedia.org/wiki/Teravili http://et.wikipedia.org/wiki/Ainukultuur http://www.zbi.ee/satikad/ http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.htm http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm Täname kuulamast !
1. Rist- kontaminatsiooni vältimine 2. Pidevad tootmisliinid 3. Adekvaatne temperatuuri kontroll 4. Seadmete puhastamise ja desinfitseerimise vahendid 5. Personali hügieenivahendid 6. Ettevõtte puhastamise ja desinfitseerimse vahendid 7. Kahjurite juurdepääsu ärahoidmise kindlustamine 8. Hoovide, õuede ja teede korralik drenaaz 9. Olmeruumid PRÜGI VÄLJAVIIMINE peab toimuma nii tihti kui vajalik kuid mitte harvem kui iga tööpäeva lõpus KAHJURID ...organismid, mis antud olukorras või tingimustes on kahjulikud, mürgised või tülikad inimesele, kahjustavad tema huvisid NÄRILISED Olemasolu tunnused: · Väljaheited · Närimise tunnused · Mahaaetud esemed · Määrdunud esemed · Krõbistavad · Augud Miks tuleb närilisi hävitada? · Haigused · Toiduainete riknemine · Toiduainete kadu · Kahjustused · Seadusandlus Näriliste hävitamine · Kontroll · Kemikaalid (rotimürgid) · Lõksud
Samuti käidi kirikus või külastati tuttavaid. Metsas tuli vältida kohtumist emapõdraga, kuna temal on sel ajal jooksuaeg ning nad on kurjad. Rukkimaarjapäev oli seotud mitmete ennustustega. Vanarahvas kinnitas, et kui rukkimaarjapäeval oli kuiv ilm, võib oodata kuiva ja sooja sügist. Kui rukkikoristus jäi pärast maarjapäeva, siis läheb talvel vili kopitama ja suur osa viljast läheb ussitama. Ja kui rukkikülv jääb rukkimaarjapäevast hilisemasse aega, siis söövad kahjurid rukkiorase ära. Toidulauale toodi sel päeval paremad palad ning nauditi puhkusepäeva. Mõnel pool kaeti sel päeval toidulaud sauna lootuses, et lahkunute hinged võtavad ka söömingust ja joomingust osa. Maakonniti olid peolaual toidud erinevad. Näiteks Hanilas oli toidulaual tangupuder. Tarvastus küpsetati rukkileiba ja keedeti kitseliha. Paljudes valdades söödi praetud sealiha ja pannkooke, peale rüübati punaseks värvitud viina. 8
lehetäisid, karilasi, ripslasi, jahukastet, ebajahukastet, antraknoosi, valgemädanikku, närbumistõbe ja hahkhallitust. Veel võivad kurke kahjustada nälkjad ja teod. Taimekaitse tabel Tõrje Kahjustajad Preparaadid Ooteaeg aeg Enne Antraknoos, ebajahukaste, Previcur Energy 14 päeva istutust jahukaste, kuivlaiksus, kulunorm 2,5 l/ha tõusmepõletik ja kõik kahjurid. Idulehte Kurgi antraknoos, kurgi askohütoos, Neem-Azal Neem-Azal’il de kurgi jahukaste, kurgi ebajahukaste, kulunorm 1,5-3l/ha puudub, faasis kurgi kuivlaiksus ja tõusmepõletik. ja 3 päeva pärast Aliette 3 Kõik kahjurid: Hooghännalised, aia- Aliette kulunorm 3 päeva. karusääsk, ripslased, karilased, l/ha lehetäid, kedriklestad. Enne Antraknoos, askohütoos, kuivlaiksus, Topas 100 EC 3 päeva
Iseloom ja eluviis jms. Pesade kõrgus ulatub kuni kahe meetrini ja põhja läbimõõt kuni nelja meetrini (Suurimad pesad on Soomes) Elavad kolooniatena ja pesas elab kuni100 000 putukat. Pesas on mitu emast. Üks emane muneb aastas umbes 150 000 muna. ... Sissetungijate vastu vaenulikud Peetakse üheks kõige arenenuma sotsiaalse võrgustikuga loomarühmaks Muidu sööb ta väiksemaid putukaid ja nende vastseid aga ka väikseid taime tükikesi või seemneid. Mesinike jaoks on nad kahjurid, sest võivad ühe ööpäeva jooksul varastada kuni viis kilo mett. Peletamiseks kasutatakse tomatilehti, rabarberit ja ka kaneelipulbrit Vaenlased Karud- peksavad kuhiku laiali Metssead- lamasklevad pesal ja naudivad sipelgate ,,massaazi" Mutid- uuristavad käigud pesa alla ja söövad sealt natuke sipelgaid. Inimene- Raiudes metsa hävitab sobiva keskkonna.
MAITSETAIMED Aivo Puusild 1. Millised maitsetaimed tuleb ette kasvatada? Ette tuleb kasvatada näiteks sidrun-meliss, piparrohi, basiilik vajab samuti ettekülvamist, liivateed kasvatatakse ette ainult seemnest. 2. Mida võib otse avamaale külvata? Avamaale võib otse külvata estragoni ja taimi mis ei karda öökülmi. 3. Millal on õige aeg hakata külvama? Õige aeg on külvama hakata kui mulla temperatuur on sobiv ja ei ole kartust öökülmasid külmaõrnade taimede puhul. 4. Milliseid liike saab paljundada seemnetega? Estragon, Rosmariin, Meliss, Piparrohi. 5. Nimeta vähemalt kolm maitsetaime mida me kõige esimesena külvame? Basiilik, spinat, koriander 6. Kuidas paljundada pistikutega? Pistist võetakse varakevadel, elujõuliselt taimelt ja pannakse valguse kätte sooja ruumi, mulda või vette et tal tekkiksid juured ja hiljem võib taime istutada. 7. Millised probleemid on ...
bioloogiliste vastastik- ja koostoimemehhanismide toimimist ära kasutades või toimimist tootmisele soodsas suunas mõjutades saab kas paremat saaki või näiteks vähendada kasutatavate taimekaitsevahendite hulka. Põllumajanduses kasutatakse rakendusbioloogiat: · Baktereid silo valmistamisel · Mügarbakterid küntakse mulda · Taimekaitsevahendeid: - seentest saadud ensüümid peletavad putukaid ja seenhaigusi - feromoonidega meelitatakse kahjurid lõksu - bakteritoksiin tapab putukaid selektiivselt ja inimesele mõju ei avalda - linnud hävitavad kahjureid Herbitsiid ehk umbrohumürk on agrokemikaal, mida kasutatakse umbrohu ja soovimatute taimede hävitamiseks. Herbitsiidid võib jaotada laias laastus kolmeks: kontaktsed herbitsiidid hävitavad vaid neid taimeosi, millega nad vahetult kokku puutuvad. Kuna juurte kaudu toimivad taimemürgid võivad kergesti
üksus, millel esinevad kõik elu tunnused Loomad saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus oleva orgaanilise aine lagundamisel Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel Püsisoojased organismid on ainult imetajad ja linnud Organismide eluiga kujuneb tema pärilikkuse ja ümbritseva keskkonna koostoimes. Puuliikide maksimaalne eluiga on erinev seda võivad lühendada ebasoodsad kasvutingimused, kahjurid ja haigused Kalad kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus Paljunemine ja pärilikkus on üks põhilisi elu tunnuseid Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi pugul-see avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel Elu iseloomustavad rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reakeerimine ärritusele, paljunemine ja areng Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks
KAKTUSED Ümberistutamine Igal kevadel vajavad ümberistutamist vaid noored siilikkaktused. Vanemaid ja aeglasekasvulisi isendeid võib oma potis kasvada lasta aastaid. Kaktust ümber istutades tõstetakse see potist välja kokkuvolditud ajalehest või jõupaberist valmistatud riba abil, mis keeratakse ümber kaktuse. Uue poti põhja tehakse soovitavalt graniitkillustikust (ei ima e...
Rukis Ajaloost Pärit Väike-Aasiast u 400 a.e.Kr Roomas vaeste toit Eestis tunti umbrohuna 4000a tagasi Alates 17. saj. aeti rukkist viina 20. saj. mürgituspuhangud Tungaltera Tungalteradega nakatunud teravilja tarbimine põhjustab hallutsinatsiooni, krampe ja gangreeni. Eesti tuntuim rukkiaretaja oli Sangaste mõisa omanik krahv Friedrich Georg Magnus von Berg Tänapäeval jätkub töö Jõgeva Sordiaretuse Instituudis Iseloomustus Kasvatakse harilikku rukkist Tuultolmleja (õied kahesugulised) Üheaastane taim (suvi- ja talivorm) Kõrs on 90200 cm Sisaldab Na, K, P, Ca, B4- vitamiine Kasvutingimused Mullastiku suhtes vähenõudlik Sobivad parasniisked, kergema lõimisega liivsavimullad Talub -25..-35°C Talub põuda v.a sügisese võrsumise ajal Hea umbrohtude allasurumisvõimega Sordid Eestis aretatud rukkisordid: Sangaste Vambo Tulvi Elvi Kasutusalad ...
Tähtsus looduses Toiduahel, Taimede Toitub inimese Osa toiduahelast, Nõelavad Taimekahjurid, ja inimese elus rändrohutirts tolmlejad, aia- ja varutd jäävad jahu sisse mürgiastlaga, toiduks hävitab põllukultuuride toiduainetest, elama koguvad mett, loomadele, taimestikku kahjurid karusnahast tolmeldavad lagundavad ja valmistatud taimed, hävitavad tolmeldavad taimi, riiestest, mööbli põllu- ja loomade puitosadest metsakahjureid, parasiidid,
Putukate konkurents..................................................................................................... 7 3. MESILASTEGA SEOTUD TEGURID.................................................................................. 8 3.1. Mesilaste haigused....................................................................................................... 9 3.2. Nakkavad haigused ja mittenakkavad haigused.......................................................... 9 3.3. Mesilaste kahjurid ja vaenlased.................................................................................. 10 KOKKUVÕTE........................................................................................................................ 12 LISA 1. SUVEKUUDE KESKMISED SADEMED JA TEMPERATUURID.............................. 13 LISA 2. FOTOD HAIGETEST MESILASTEST...................................................................... 14 LISA 3. FOTOD MESILASTE KAHJURITEST...................................
3) Mitmeaastased · Antropogeensed- on seotud inimestega a) lühikene eluiga ehk kuni 4 aastat · Haigused- tekitavad seened, bakterid, viirused N: punane ristik, karjamaa raihein · Kahjurid b) keskmine eluiga ehk 5-7 aastat 2) Abiootilised ehk füüsikalised. N: temperatuur N: valge ristik, timut 3)Valgus c) pika elueaga ehk 8-.... 4)Vesi
Taimekaitsevahendid Stefani Kask Pirita Majandusgümnaasium 9A Taimekaitse Põllukultuuride viljelus on seotud taimekaitsega, sest kultuuridega koos esinevad põllul ka umbrohud, taimehaigused ja kahjurid. Need pidurdavad kultuurtaimede kasvu, vähendavad saaki ja rikuvad saagi kvaliteeti. Taimekaitse ülesandeks on luua kultuuridele soodsad kasvutingimused ja hooldada neid agrotehnikanõuetele vastavalt tugevad ja elujõulised taimed suudavad konkureerida umbrohtudega, ei nakatu kergesti haigustesse ning on vastupidavamad kahjuritele. Enamik taimehaigusi on nakkushaigused, mida tekitavad bakterid, mikroseened ja viirused. Kahjurid on kahjurputukad, kes paljunevad ja levivad nendele soodsates tingimustes kiiresti. Sama kehtib ka taimehaiguste kohta. Tõhusamal taimekaitsel on abiks teadmine haiguste ja kahjurite arengust, oskus prognoosida haiguste levikut ja kahjurite arvukust ning...
Mulla ettevalmistamise käigus viiakse koos kündmisega mulda 10-20t/ha orgaanilist väetist. Mineraalväetistest antakse umbes 60-90 kg/ha lämmastikku, fosforit ja kaaliumit. https://www.youtube.com/watch?v=CJCmSilXTEc – Külvamine, kobestus, komposti jms lisamine. Lisaks videod: https://www.youtube.com/watch?v=Ff6FW4u9-Z4 – Mulla ettevalmistus, kasvatamine, istutamine https://www.youtube.com/watch?v=T4WXuCI30CI – Saagikoristus, maa ettevalmistus, kasvatamine, kahjurid. KASVATATAVAD SORDID ‘Sweet dumpling’ - Selle sordi kasvuperiood on 105 päeva. Koor kollakas-valge värvusega, millel tumerohelised dekoratiivsed triibud. Väikesed viljad kaaluga kuni 200 g. Viljaliha oranž ja magusa maitsega. Varajase saagi saamiseks külvatakse seemned pottidesse aprill - mai. Hästi kasvab viljakal mullal, tuulte eest kaitstud kohal. ‘Baby bear’ - Väikeste lapikümarate viljadega tuntud kõrvitsasort. Külvist saagi valmimiseni kulub ~100 päeva
Põldhiir Metssiga Kährik Nugis Jänes Pisihiir Vihmauss Mullamutt Mikroorganismid vähene mineraalväetiste ja pestitsiide kasutamine looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodid tähtis loomade heaolu keelatud GMO kasutamine muld neutraalne või nõrgalt aluseline (pH 6,57,5). Viljavahelduse planeerimisel tuleb arvestada, et järgnevat kultuuri ei kahjustaks samad haigused ja kahjurid, mis eelvilja. Taimekaitse seisukohalt ei sobi üksteise järele teraviljad, ristõielised (raps, rüps) ja liblikõielised kultuurid. Tuleks jälgida, et samalaadsed (samade haiguste ja kahjustajatega) kultuurid asetseksid teineteisest vähemalt 500 m kaugusel harimine sobival viisil ja optimaalsel ajal looduslike väetiste kasutamine optimaalsel määral bioloogilise aktiivsuse soodustamine piisava koguse orgaanilise ainega mulla rikastamine
Raps Raps · Raps ehk õlikaalikas. · Metsikut esivanemat pole leitud. · Arvatakse, et on tekkinud rüpsi ja lehtkapsa spontaansest ristlusest. · Leheroseti perioodil sarnaneb rapsitaim kaalikaga. · Seemned on rapsil mustad- pruunid. Kasvunõuded · Mulla suhtes nõudlik kultuur. · Eelistatud on huumusrikkad mulla, mille pH on 6-7 piires. · Külvatakse augusti I poolel. · Külvikorras peab raps olema vähemalt 5 aastat vahet. · Väetamisel anda lämmastikku 60 kg N/ha 1 tonni saagi saamiseks. Kahjurid · Rapsi võivad kahjustada maakirp, hiilamardikas, varre- ja kõdra-peitkärsakas ning kapsakoi. · Enamlevinud taimehaigused on valgemädanik, ristõieliste kuivlaiksus, jahukaste, tõusmepõletik, ristõieliste mustmädanik. Koristus ja kuivatus · Koristatakse siis, kui põld on hallika jumega. · Seemne niiskus on 15-20% piires ja pruunikasmustad. · Rapsi kuivatamise max temperatuur on 43 C. · Kuivatakse niiskuseni ...
Mittemädanikulised tüvehaigused Männi-koorepõletik Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Kambiumi hukkumise tõttu lakkab haigestunud küljel kasv, vastaskülje jämeduskasv aga suureneb, tüvi muutub ekstsentriliseks. Koore pealispind muutub vaigu rohkuse tõttu mustaks. Kui seeneniidistik jõuab ümbritseda tüve, siis puu latv kuivab. Haigestunud puud tuleks raiuda. 1.2 Putukkahjurid (üraskid, männikärsakad) Kahjustuse astme järgi võib kahjurid jaotada : 1. Primaarsed kahjurid - kahjustavad terveid puid, nõrgestavad neid või viivad hukule - maipõrnikas. 2. Sekundaarsed kahjurid - asustavad nõrgestatud puid - üraskid. 3. Tertsiaalsed kahjurid - asustavad surnud puid, lamapuitu. Erinevad putukad kahjustavad puudel erinevaid osi: 1. Okka ja lehekahjurid - närivad ära okkad ja lehed, väheneb assimileeriv pind, tekivad ainevahetushäired, puu nõrgeneb. 2
· Bakterite ja seente amülaasi kasutatakse siirupi tootmisel. Rakendusbioloogia meditsiinis: · Antibiootikumid koosnevad seentest ja bakteritest (penitsilliin ja etratsükliin) · Alkanoidid, mida kasutatakse Parkinsoni tõve ja migreeni raviks. Rakendusbioloogia põllumajanduses · Silo valmistamisel · Mügarbakterid küntakse mulda. · Biotõrje (taimekaitsevahendid) - seentest saadud ensüümid peletavad putukaid ja seenhaigusi. Feromoonidega meelitatakse kahjurid lõksu. Bakteritoksiin tapab putukaid ja inimesele mõju ei avalda. Silotorn Rakendusbioloogia tööstuses: · Bioplast laguneb looduses kiiremini. · Biogaas prügimägede lagundamine bakterite abil. Bakterid lagundavad prügimäed alkoholiks. · Bakterid toodavad puuvilla. · Bakterid puhastavad maaki. · Bakterid puhastavad reovett (aktiivmuda). Kütused: · Kasutatava kütusena on arvestataval kohal madala kvaliteediga etanool ja metaan.
Need argumendid pidurdavad kultuurtaimede kasvu, vähendavad saaki ning rikuvad selle kvaliteeti. Et Kultuurtaimedele soodsaid kasvutingimusi seada ja neid hooldada agrotehnikanõuetele vastavalt, on vaja taimekaitsel selle ülesandega tegeleda. Tugevad ja elujõulised taimed suudavad konkureerida umbrohtudega ning ei nakatu kergesti haigustesse ja on vastupidavamad kahjuritele. Enamik taimehaigusi on nakkushaigused, mida tekitavad bakterid, mikroseened ja viirused. Kahjurid on kahjurputukad, kes paljunevad ja levivad nendele soodsates tingimustes kiiresti. Sama kehtib ka taimehaiguste kohta. Tõhusamal taimekaitsel on abiks teadmine haiguste ja kahjurite arengust, oskus prognoosida haiguste levikut ja kahjurite arvukust ning valida sobivate tõrjeomadustega taimekaitsevahend. Taimekaitsevahendi mõjusus oleneb kahjustaja arenemisjärgust,
Geeniteraapia Inimesel on teada üle 3000 päriliku puude. Kaks võimalust: Asendada haige geen tervega Vaigistada haige geen. Neid tegevusi ei tehta munarakuga, need ei pärandu järglastele. On kohati häid tulemusi, kuid enamasti mitte. Ei kasutata võõraid geene. + Kiiremad tulemused Geenid teistelt liikidelt Geenide avaldumist saab reguleerida Teatakse täpselt, millist geeni üle kantakse, mis muutub uues sordis. Põldudel kasutatakse vähem keskkonnamürke. See on täppissordiaretus. - Kahjurid võivad muutuda immuunseks. Geenid võivad üle kanduda umbrohule. Erinevate organismide geenide koostoime võib olla ettearvamatu. GM-taimede maitseomadused on tavaliselt halvemad.
Nii võib sageli metsas näha murdunud kuusetüve, mis on seest täiesti mädanenud. Kui puu kasvab, siis võib juba välisel vaatlusel oletada, kas kuuusk on mäda või mitte. Kui hoolega vaadata, on osa puid tüve alusel paksuks läinud ning tüvele koputades on heli tuhm. Sellised puud ei kõlba ehitusmaterjaliks. Kui aga tüvi on murdunud või muul põhjusel maha vedelema jäänud, on seened vaid teretulnud. Vana puu tuleb ju lagundada, et uued puud saaksid kasvamiseks toitaineid. Omamoodi kahjurid on kooreüraskid, kelle väikesed valged vastsed uuristavad koore alla huvitavaid labürinte. Nad söövad ära puidu selle osa, mida inimene puitmaterjalina kasutada ei saa. Nii võib arvata, et neist polegi kahju. Tegelikult on küll, sest kui üraskite vastseid ja nende labürinte on liiga palju, võib kogu puu ära kuivada. Kuusel on siiski ka mõned kasulikud kaaslased. Näiteks on juurte ümber põimunud seeneniidid, kes aitavad kuusel vett mullast kätte saada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
