GMO-ga kaasnevad riskid (2)

GMO-ga kaasnevad riskid
Kuidas saadakse geneetiliselt muundatud organisme?
Geneetiliselt muundatud (GM) toit saadakse GM organismidest. GM organismid, nt GM mais, soja või raps, erinevad geneetiliselt muundamata taimedest (organismidest) selle poolest, et nende DNAsse ehk rakus olevasse pärilikkuse info kandjasse on sisse viidud DNA lõik, mille tulemusena GM mais, soja või mõni muu taim (organism) omandab meelepärased omadused. Näiteks kahjurikindlasse maisitaime on sisse viidud selline DNA lõik, mille tulemusena maisitaim ise hukkab kahjurid, kes tavalise maisitaime puhul hukkaksid taime. Seetõttu kahjustub vähem taimi ning saagikus kasvab. Geneetilise muundamisega võib aga luua ka selliseid taimi, mis on näiteks toitainerikkamad, toodavad mõnda kasulikku ainet vms.

GMO-ga kaasnevad riskid

Biotehnoloogia firmad lubavad, et GM-kultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. -----------Praktikas ei ole kumbki esimesest kahest lubadusest pikemas perspektiivis paika pidanud, samuti on äärmiselt küsitav, et GMOde kasutuselevõtt võib aidata toita ära planeedi kasvavat rahvastikku, kuna nälja ja vaegtoitumise põhjuseks mitte sobivate taimede või kasvatusvõtete puudumine, vaid maailmas kehtivad kaubandusreeglid ja -tavad. Kui tänastel põllumaadel kasvatada ökoloogilise põllumajanduse meetoditega toitu, jätkuks seda kõigile Maa elanikele. Sel juhul toiduäri poleks sedavõrd kontsentreeritud. Just suurfirmade soov muundamise tehnoloogia abil toiduturgu kontrollida ja sellelt suuremat kasumit teenida on üks jõududest, mis GMO-sid põldudele surub. --------Turul olevad muundkultuurid  ei ole ise enesest saagikamad, vaid võivad olla kahjurikindlamad või umbrohumürke taluvad, mis teeb nende kasvatamise mõneti lihtsamaks. Aja jooksul muutuvad aga umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks, mis tingib uute tugevamatoimeliste taimekaitsevahendite kasutuselevõtu. Samuti võivad toimuda olulised muutused taimede ja putukate esinemissageduses kohalikus ökosüsteemis. Nii jõutakse uute ning suuremate probleemideni.
Üheks tõsiseks probleemiks on see, et GMOsid patenteeritakse.  Kusjuures - kaitstes oma patenteerimisõigust, kinnitavad biotehnoloogiafirmad, et  nad on loonud midagi seniolematut. Samas, kui viidatakse, et tegemist on looduses tavatute organismidega , mille mõju inimestele, loomadele ja ökosüsteemile tervikuna peaks põhjalikult uurima , väidavad GMO- pooldajad , et sellisteks uuringuteks puudub vajadus, kuna kõik geenid on loodusliku iseloomuga , loodusest pärit - jättes tähelepanuta, et looduses ei esine need geenid sellistes kombinatsioonides ega kogustes , nagu loodud muundkultuurides. Tegelikult kasutatakse muundamisel looduslike geenide asemel ka sünteetilisi geene, mis erinevad looduslikest.
GMO-dest valmistatud toidu ja loomasööda kasutamise mõju osas puuduvad pikaajalised uuringud. -------Lisaks sageli mainitavatele allergilisuse probleemidele on teaduslikke uuringuid, mis viitavad konkreetsete GMO-de võimalikulemürgilisusele, samuti on väga vastuoluline antibiootikumisresistentsete markergeenide kasutamine GMO-de loomisel, kuna see võib lõppkokkuvõtets viia antibiootikumidele resistentsuse tekkimisele ka inimestele ohtlikes haigustekitajates, nii et teatud antibiootikume enam selle haiguse raviks ei saa kasutada.
Suurimaks probleemiks GMO-dega seonduvalt on aga võimalikud keskkonnariskid. Ökosüsteemis on kõik omavahel seotud ja paljud protsessid kas väga raskelt heastatavad või isegi pöördumatud. GMO võib keskkonda tugevalt mõjutada: --------Muundamisel on võimalik tekitada omadusi, mis  loovad ökoloogilise eelise ja muundatud organism võib hakata looduses edukalt levima, tõrjudes välja kohalikke liike ning muutes koosluse liikidevahelisi suhteid.
Suureneb umbrohumürgi kasutamine mürgikindlate kultuuride puhul. Taimemürkide suhtes tundetute kultuuride laiaulatuslik kasutamine suurendab selle konkreetse taimemürgi osakaalu looduses. Võivad tekkida ka mürgile allumatud umbrohud. Suureneb surve teatud putukaliikidele, mis omakorda muudab ökosüsteemi tasakaalu. Taimed, mis toodavad ise pestitsiide , toovad põldudele ja toidu sisse veelgi rohkem toksiine. 
On teadlasi, kes oletavad, et geneetilise muundamise tehnoloogia iseenesest suurendab horisontaalset geenisiiret ja rekombineerumist. Potentsiaalselt viib see uute mikroorganismide ja viiruste tekkele, mille mõju keskkonnale ei ole võimalik ennustada.