ei ole muundkultuuride keskmine saagikus osutunud tavalistest hübriidsortidest kõrgemaks. Suurbritannia keskkonnasõbraliku põllumajanduse edendamisega tegelev organisatsisoon Soil Association (SA) koostas 2008.a ülevaate viimase kümne aasta uurimustest GMO-de saagikuse kohta. Analüüsi koostamise tulemusena selgus, et kõikide kommertskasvatuses enamlevinud GM sortide saagikus on kas madalam või parimal juhul võrdne muundamata sortide saagikusega. GMO-ga kaasnevad riskid Biotehnoloogia firmad lubavad, et GM-kultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. Praktikas ei ole kumbki esimesest kahest lubadusest pikemas perspektiivis paika pidanud, samuti on äärmiselt küsitav, et GMOde kasutuselevõtt võib aidata toita ära planeedi
agressiivsest reklaamist, ei ole muundkultuuride keskmine saagikus osutunud tavalistest hübriidsortidest kõrgemaks. Suurbritannia keskkonnasõbraliku põllumajanduse edendamisega tegelev organisatsisoon Soil Association (SA) koostas 2008.a ülevaate viimase kümne aasta uurimustest GMO-de saagikuse kohta. Analüüsi koostamise tulemusena selgus, et kõikide kommertskasvatuses enamlevinud GM sortide saagikus on kas madalam või parimal juhul võrdne muundamata sortide saagikusega. GMO-dega kaasnevad riskid.. Biotehnoloogia firmad lubavad, et GM-kultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. Praktikas ei ole kumbki esimesest kahest lubadusest pikemas perspektiivis paika pidanud, samuti on äärmiselt küsitav, et GMO-de kasutuselevõtt võib aidata toita ära planeedi kasvavat rahvastikku, kuna nälja ja vaegtoitumise
tavalistest hübriidsortidest kõrgemaks. Suurbritannia keskkonnasõbraliku põllumajanduse edendamisega tegelev organisatsisoon Soil Association (SA) koostas 2008.a ülevaate viimase kümne aasta uurimustest GMO-de saagikuse kohta. Analüüsi koostamise tulemusena selgus, et kõikide kommertskasvatuses enamlevinud GM sortide saagikus on kas madalam või parimal juhul võrdne muundamata sortide saagikusega. GMO-dega kaasnevad riskid Biotehnoloogia firmad lubavad, et GM-kultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. Praktikas ei ole kumbki esimesest kahest lubadusest pikemas perspektiivis paika pidanud, samuti on äärmiselt küsitav, et GMO- de kasutuselevõtt võib aidata toita ära planeedi kasvavat rahvastikku, kuna nälja ja
võimaldaks lahendada mitmeid tsivilisatsiooni arengu käigus tekkinud probleeme, eelkõige maailma rahvastiku suurenemisest tulenevat näljahäda. Samas on geneetiliselt muundatud taimede kasvatamine esimese 10 aasta jooksul näidanud, et nende kultuuride laialdane levik toob endaga kaasa mitmeid keskkonna-, tervise- ja sotsiaal-majanduslikke riske. Eeldusel, et GMO-d kujutavad endast teatud riski, on oluline hinnata, kui suur peab olema nendest saadav kasu, mis kaaluks üles riskid ning muudaks mõistlikuks muundkultuuride kasutamise põllumajanduses, toidus jm toodetes. Õiguslik regulatsioon peaks siinkohal olema teatud konsensuse või tasakaalu leidmise fikseerimise punktiks, mis näitab, millistel tingimustel on GMO-de kasutamine ja kasvatamine täna ühiskonna poolt aktsepteeritud. http://www.eesti.ee/est/teemad/keskkond_loodus/looduskaitse/geneetiliselt_muundatud_organ ismid/?style=txt Riigiportaali tekstiversioon Geneetiliselt muundatud organismid
a. Praegu on levinumateks muundkultuurideks soja, mais, puuvill ja raps. Kasutusse on tulnud peamiselt nende kultuuride umbrohutõrjet taluvad sordid. Valdavat osa muundkultuuridest kasvatatakse USA-s, Argentiinas ja Kanadas. Üksnes 0,01% kogu muundkultuuride kasvupinnast on Euroopas (mais Hispaanias). GM kaupade eristamine Eesti kaubandusvõrgus ei pruugi olla lihtne. Enamasti ei ole märgistus kuigi silmatorkav, kiri on väïke ja raskestiloetav. Mis on GMO kasutamise riskid? Biotehnoloogia firmad lubavad, et GM-kultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidatakse talunikel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. Tegelikult ei ole nälja ja vaegtoitumise põhjuseks mitte sobivate taimede puudumine, vaid maailmas kehtivad kaubandusreeglid ja -tavad. Raske on leida demokraatliku elukorraldusega riike, kus oleks näljahäda
looma söödapealt. Seega võib ka kasutada seda inimese söögilaual. Gmo toiduga on võimalik, et kariloomad hakkavad andma rohkem piima. Teadlased on kindlaks teinud, et see ei avalda mingit mõju kariloomadele, mis tähendab, et praeguse seisuga on see ohutu. Seda ei ole uuritud, mis juhtub kui GMO toitaineid kasutada pikemat aega. Seda kõike jälgitakse ning peavad vastama Euroopa Liidu nõuetele. GMO riskid GMOde kasutuselevõtt võib aidata toita ära planeedi kasvavat rahvastikku, kuna nälja ja vaegtoitumise põhjuseks mitte sobivate taimede või kasvatusvõtete puudumine, vaid maailmas kehtivad kaubandusreeglid ja -tavad. Kui tänastel põllumaadel kasvatada ökoloogilise põllumajanduse meetoditega toitu, jätkuks seda kõigile Maa elanikele. Tõsi - toiduäri poleks sel juhul sedavõrd kontsentreeritud ja ülikasumlik.
SINDI GÜMNAASIUM GMO GMO teadlikkus Keemia uurimistöö Autor: Ruta Lindret 10.A klass Juhendaja: Heli Salundi Sindi 2008 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Mis on üldse GMO? 4 GMOde kasutamine 5 GMO riskid 6 GMO'd 2005.a. maailmas 7 GMO-vabad piirkonnad 8 GMO'de tootmine 9 GMO arenduse põhisuunad 10 GMO'd Eestis 11 Uuring kauplustes 12 Analüüs GMO küsitluse põhjal 13 Kokkuvõte 15 Kasutatud kirjandus 16 2
Teises osas räägitakse juba konkreetselt geneetiliselt muundatud põllukultuuridest: nende levikust ja kasvupindadest. Kolmandas osas on kirjutatud geneetiliselt muundatud kultuuride kasutamise tagajärgedest. Viimaseks räägin GMO- vabadest piirkondadest ja kuidas võib geneetiliselt muundatud toitu ära tunda . Töö eesmärk on näidata, millised tagajärjed toovad endaga geenmuundatud organismid ja millised on riskid nende aktiivsel tarbimisel. Töö käigus kasutasin erinevaid allikaid: raamatud, ajalehed ja internetimaterjal. Selgus, et Eesti ajalehtedes oli palju juttu GMOdest. Töös esinevad tabelid, mis näitavad olukorda maailmas, näiteks tabelid, mis näitavad millistes riikides kasvatatakse kõige rohkem selliseid põllukultuure. Samuti leidub ka erinevate uuringute kirjeldusi, mis näitavad GM põllukultuuride negatiivne mõju eluorganismile. 1
Kõik kommentaarid