10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-06-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Rivo Peegel
Õppematerjali autor
maitsetaimi, eeskätt jänese-, lambaliha marineerimisel. Basiilik Basiilik on Lõuna-Aasiast pärinev aromaatne maitse- ja ravimtaim, mida eriti ohtralt kasutatakse Itaalia jm Vahemere köögis. India legendides on basiilik imelise jõuga taim. Basiilikut tunti ka vanas Kreekas ja Roomas. Keskajal oli ta laiemalt tuntud kui vahend mürgiste putukate hammustuste ja skorpioni salvamise vastu. Basiilik heamaitseline ja meeldiva magusa lõhnaga maitsetaim. See põhjamaa loorberiks kutsutud maitsetaim sobib kõikvõimalike toitude juurde. Ta on oma omadustelt nii mitmekülgne, et sellega maitsestades ei tule teised maitsetaimed meeldegi. Samuti pole basiilikuga maitsestades karta ebaõnnestumist. Maitsetaimedega tutvumist on hea alustada basiilikust. Algajagi vaimustub selle pehmest maitsest ja otsustab proovida ka teiste maitsetaimede kasutamist. Maitseaineks kasutatakse peeni võrseid, lehti ja latvu. Basiilik sobib mitmetesse toitudesse
katmikalale 0,5 cm sügavusele. Istutamisel jäetakse 2-3 taime kokku kasvama, ridade vahe peaks olema 30 cm. Saagi kogumine Võrseid kogutakse vahetult enne õide puhkemist või õitsemisperioodi algul. Kui lõigata võrsed maapinnast kõrgemalt, saab teise saagi ka sügisel. Kuivatatakse suhteliselt madalal temperatuuril. Kasutamine maitsetaimena - Pipra maitset meenutav piparrohi sobib suppide ja pajaroogade maitsestamiseks. On roheliste väikeste lehtedega, vürtsikas maitsetaim. Kasutatakse lambaliha maitsestamiseks. Toimib loodusliku säilitusainena. Ta täiendab hästi juurvilja-, kapsa-, oa-, vere- ja maksatoitude maitset. Proovi ka juustutoitudes, näiteks, fondüüs või erinevates pasteetides. Piparrohi sobib hästi dieettoitudes pipra asemel. Aromaatne ja maheda piprase maitsega aed-piparrohi sobib suppide ja pajaroogade maitsestamiseks, täiendades hästi lambaliha aedvilja-, seene-, läätse-, kapsa-, oa-, vere- ja maksatoitude maitset. Aroomilt
Paljundamine seemnetega Saagi kogumine Esimene saak kogutakse õitsemise algul kuiva ilmaga enne keskpäeva, siis on taimed kõige aroomikamad. Teist korda lõigatakse uuesti kasvanud külgvõrsed sügisel enne öökülmi. Võsusid võib lõigata kogu suve jooksul ja kasutada värskelt. Majoraani saab hästi ka õlis konserveerida. Kasutamine maitsetaimena sobib vorstide ja verivorstide ning igasuguste liha- ja köögiviljatoitude maitsestamisek. Majoraan kuulub maitsetaimede segusse. Hinnatud maitsetaim slovakkia köögis. Kasutatakse värskelt ja kuivatatult, kuid korraga väheses koguses!! Kasutamine ravimtaimena spasme ja puhitust leevendav, seedimist soodustav Muud kasutusalad kasutatakse konservi- ja alkoholitööstuses. Kasutamine haljastuses Majoraani võib üheaastase maitsetaimena edukalt kasvatada rõdukastides või püttides. Ta lõhnab kaua ka kuivatatult kuivkimpudes või popurriides.
RAVIM- JA MAITSETAIMED 1. AEDSALVEI • Lad. Salvia officinalis • Lad. k. “salvus”, “salvare” = terve Botaaniline iseloomustus • Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond, mitmeaastane poolpõõsas. Botaaniline iseloomustus Vars on alumises osas puitunud, ülalt rohtne hallikarvane. Botaaniline iseloomustus – Lehed pikliksüstjad, hallikasrohelised, pealt kortsulised, täkilise servaga. – Noored lehed ja varte ülemine osa hallikasviltjad. Botaaniline iseloomustus – Õied asuvad varre ladvas ja on enamasti violetsed (ka sinised, harva valged). – Õitseb juunis ja juulis. Botaaniline iseloomustus – Seemned on suured, ümarad, mustad. – 1000 seemne mass 7...8 g, idanevus säilib 2 aastat. Ajaloost – Salvei on läbi ajaloo üks kuulsamaid ja tuntumaid ravim- ja maitsetaimi. – Tuntud juba antiikajast, nii vanad kreeklased kui ka roomlased pidasid
saaki 5-10 aastat järjest. - Rabarber, piparmünt, talisibul, spargel, mädarõigas Toiduks tarvitavate osade järgi jaotatakse: · Leht- ja varsköögiviljad (sibul, till, aedsalat) · Juurköögiviljad (porgand, peet, kaalikas) · Viliköögiviljad (tomat, kurk, paprika, kõrvits, melon) · Kaunviljad (hernes, uba) · Õisköögiviljad (Lillkapsas, spargelkapsas) · Mugulköögiviljad (kartul) · Sibulad · Maitsetaimed · Seened Kasvukoha järgi jaotatakse: · Avamaaköögiviljad · Katmikköögiviljad e. katmikkultuurid Kasvu mõjutavad välistegurid Aubiootilised tegurid Biootilised tegurid Soojus: · Määrab peamiselt taimede kasvu ja arenemist · Seemnete idanemise faasis vajab kõige soojemat · Madala temp. Korral võivad tõusmed hukkuda.
Kooli nimi Nimi Klass MAITSETAIMEDE KASVATUS Referaat Juhendaja: õpetaja nimi Koht 2010 Maitsetaimede kasvatus Sissejuhatus: Mis on üleüldse maitsetaimed ehk ürdid? Tihtipeale aetakse neid segamini vürtsidega. Ürdid on aromaatsed maitseained, mis on pärit taimede rohtsetest osadest. Seevastu vürtsid on teravamaitselised või aromaatsed maitseained, mida saadakse mitmesuguste taimede seemnetest (nt muskaatpähklid, sinep), viljadest (nt pipar, vanill, koriander), õitest (nt nelk, safran), koorest (nt kaneel) või risoomist (nt ingver). Mina teen juttu järgmistest maitsetaimedest: aed-harakputk, hapu oblikas, murulauk,
TARTU MART REINIKU GÜMNAASIUM Mathias Nöps Maitsetaimed referaat Tartu 2007 Sisukord: Maitsetaimed..................................................................................................3 Maitsetaimede liigitus.................................................................................3-5 Kasvatamine................................................................................................5-7 Sagedasemad kodus kasvatatavad maistetaimed..............................7-8 Kasutatud kirjandus......................
Prunus avium Malus domestica Pyrus communis Chaenomeles japonica Ribes uva-crispa Ribes rubrum Ribres nigrum Ribes rubrum f. leucocarpum hort. Rubus idaeus Fragaria x ananassa Oxycoccuc palustris Vaccinium corymbosum Kasutatud allikad: Viks, A. Aiandus väikeaedades. Valgus, 1985 Rausch, A. Lotz, B. Maitsetaimede leksikon. Maalehe Ramat, 2004 Pihlik, U. 100 maitsetaime. 2006 Laas, E. Dendroloogia. Valgus, 1987 Issako, L. Köögiviljad ja maitsetaimed. Valgus, 1989 http://www.tihemetsa.ee/dendro/nimekiri.htm http://www.seemnemaailm.ee www.google.com Eestikeelne nimetus Sugukond Kasvukoht Kasvukõrgus vähenõudlik, kuid eelistab viljakat Valge peakapsas ristõielised mulda kuni 25 cm huumus- ja toitaineterikas,
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid