TOIDUHÜGIEENI MÄÄRAVAD TEGURID: INIMESED: · riietus, puhtus · personali hügieen, isiklik hügieen · hügieeni alane koolitus TOIDUAINED tarnija toiduvalmistamisviisid toidu säilitamine (valgurikkad toidud) toitude serveerimine toidu ringlemisteed toidujäätmete majandamine RUUMID, SEADMED, TÖÖVAHENDID ruumide planeering (ristsaastamine) seadmete ja ? Seadmate ja ruumide hooldus ja remont desinfitseerimine kahjurite kontroll ja tõrje 2. LOENG TOIDU RIKNEMISE PÕHJUSED 1...Bioloogilised põhjused...(mikroobid ja nende toksiinid)- avastamine ainult laboratoorselt. Suurimaks ohuallikaks toidus on mikroobid, eeskätt bakterid ja hallitusseened. 2...Füüsikalised põhjused...(mehaanilised lisandid)- avastamine visuaalselt, metallidetektoritega. Oluline on enesekontroll-juuksed kinni ja kaetud, ei tohi olla pikki ja lakitud küüsi, kunstküüsi, toitu valmistada vastavates
KUIDAS PESTA KÄSI? 1. Puhastusvahendina kasuta värvitut ja lõhnatut vedelseepi, vahtu või zeleed 2. Käte kaitsmiseks bakterite eest on hea kasutada antibakteriaalset seepi või desinfitseerivat lahust 3. Töö alustades pese käsi jooksva sooja veega kuni küünarnukini; 4. Seebiseid käsi hõõru teineteise vastu kõikidest kohtadest ja siis loputa voolava veega. 5. Pese hoolikalt sõrmevahesid, eriti peale WC kasutamist ja toortoiduga kokkupuutumist; 6. Puhasta hoolikalt küünealused ja sõrmevahed; 7. Loputa kõigepealt leige voolava veega, max 35 kraadi, et lihajäänused ja rasv tuleks lahti. Kuuma vee korral valkained kalkuvad ja kivistuvad ning neid on raske eemaldada. 8. Loputa ja kuivata käed ühekordse kasutusega paberkäterätikusse MILLAL PESTA KÄSI? NB! Pese alati käsi, kui näed nendel mustust, aga me vajame käte pesemist, sõltumata meid ümbritsevast keskkonnast. Tervislikust seisukohast lähtudes peavada inimesed või töötajad
· Õppida tundma mikroorganismide, toidukahjurite kasvu ja paljunemist mõjutavaid tegureid · Omandada teadmisi käitlemisettevõtete ja ruumide kohta esitatavatest nõuetest. Õppematerjali teemad: 1. Sissejuhatus ainesse - toiduhügieeni õppimise vajalikkus, mõisted ja määratlused. 2. Mikroorganismid ja toiduained: temperatuuri mõju mikroorganismidele, mikroorganismide levik. Bakterid, viirused,seened 3. Toidu säilitamise viisid ja tingimused 4. Puhastamine ja desinfitseerimine 5. Toidukahjurid ja nende tõrje 6. Toiduinfektsioonid, toidumürgitused, helmintoosid. 7. Töötajatele esitatavad nõuded, isiklik hügieen. 8. Käitlemisettevõtete ruumid. Käitlemisettevõtete ja käitlemisruumide kohta esitatavad nõuded. 9. Käitlusettevõtte enesekontrolli plaani koostamine. 1 1. SISSEJUHATUS AINESSE 1.1. MÕISTED JA MÄÄRATLUSED TOITLUSTUSHÜGIEEN (FOOD HYGIENE) Kõik meetmed, mis on vajalikud toidu ohutuse, tervislikkuse ja täisväärtuslikkuse
Toidu käitlemisel tuleb tagada TKM-ide jälgitavus kasutamise tingimused- toidu reageerimisvõime matrjaliga, materjali kasutamise temperatuur toiduga kokkupuutumisel, ajaline kestvus. märgistus.- ,,toiduga kokkupuutumiseks", kasutusotstarvet näitav märge, nt supilusikas, veinipudel, kohvimasin. või peekrit-kahvlit kujutav eristusmärk, eelnev teave ei ole kohustuslik esemete korral, mis on oma omaduste poolest üheselt ettenähtud kokkupuutumiseks toiduga (nt toidukile) Sanitatsioon, puhastamine, desinfitseerimine. Pesemist mõjutavad tegurid Sanitatsioon- inimese tervist toetavate keskkonnatingimuste loomine. Üldiselt hõlmab sanitatsioon joogivee ja heitvete käitlemist, kahjuritõrjet, hügieenilist toidu ja vee käitlemist, nakkushaiguste leviku ennetamist, tervise- ja hügieenikoolitust jne Puhastamine- tootejääkide ja nähtava mustuse eemaldamine. Standard-visuaalsel hindamisel puhas. Mehhaanilised pesemisvahendid, keemilised pesuained.
vajalikud hügieenilise keskkonna hoidmiseks kogu toidukäitlemisahelas ja mis sobivad ohutute lõpptoodete tootmiseks, käitlemiseks ja varumiseks. JOONIS. ET: 1) infrastruktuur ja seadmed (ka hooldus) 2) nõuded toorainele (sisse ostmine) 3) toidu ohutu käitlemine (pakendamine, vedu, ristsaastumise ära hoidmine, allergeeniohje) 4) jääkide käitlemine 5) kahjuritõrje 6) pesemine ja desinfitseerimine 7) vee kvaliteet 8) külmaketi tagamine 9) personali tervis 10) isiklik hügieen 11) koolitus, jälgitavus, toidu tagasivõtmine turult, järelvalve informeerimise kohustus Tootmishügieen = eeltingimusprogrammid: koht peab olema puhas, sobivad vahendid, tervisetõend, pind heas seisukorras ja kergesti puhastatav, samuti seadmed, ohtlikud vahendid ja jäätmed toidust eraldi hoida. Temperatuur ettenähtud tasemele ettenähtud ajaks
steriliseerimist. Kõik esemed, mis puutuvad kokku patsiendiga (k.a. personali käed), vajavad plaanipärast dekontamineerimist. Väljavalitud puhastamis-, desinfitseerimis- ja steriliseerimismeetodid, -vahendid ja reziimid ei tohi põhjustada instrumentaariumi väliskuju muutust või teiste näitajate muutust. Töödeldud esemed ei tohi avaldada toksilist mõju. Puhastamine (sanitatsioon) protsess, mis eemaldab esemetelt võõrained (muld, orgaaniline materjal, mikroorganismid). Puhastamine on kogu aseptilise tegevuse alus. Puhastatud pind on visuaalselt puhas. Puhastamine peab eelnema desinfektsioonile ja sterilisatsioonile. Puhastamisel kasutatakse tavaliselt vett, mehhaanilist mõju ja detergenti. Puhastada võib käsitsi või mehhaaniliselt (masinaga). Puhastatud esemetele jääb alles teatud hulk mikroobe, mis soodsates tingimustes hakkavad paljunema. Desinfektsioon protsess, mis elututel esemetel või naha pinnal hävitab või vähendab
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Kõik kommentaarid