Olen: Vanus Elukoht Naine 34-37 Harju maakond Naine 38-41 Harju maakond mees 42- ... Tartu maakond Naine 18-21 Rapla maakond Naine 34-37 Harju maakond mees 18-21 Järve maakond Naine 18-21 Järve maakond Naine 22-25 Harju maakond mees 26-29 Lääne-Viru maakond Naine 30-33 Harju maakond mees 34-37 Harju maakond Naine 38-41 Viljandi maakond mees 42- ... Jõgeva maakond Naine 18-21 Harju maakond Naine 22-25 Saare maakond Naine 26-29 Tallinn mees 30-33 Tartu maakond Naine 34-37 Tallinn Naine 38-41 Viljandi maakond Naine 42- ... Ida-Viru maakond Naine 18-21 Viljandi maakond Naine 22-25 Ida-Viru maakond Naine 26-29 Järve maakond mees 30-33 Tallinn Naine 34-37 ...
Riina Tamm Loomakaitse eetilised põhimõtted Riina Tamm, 12.B Loomadel on inimeste elus väga tähtis roll. Läbi mitmesadade aastate on loomad aidanud inimesi nii põllumajanduses kui ka igapäevaelus, nt puuetega inimesi. Loomad ei saa suhelda sellisel tasandil nagu teevad seda inimesed. Seega on oluline, et loomi kasvataksid inimesed, kes oskaksid tunnetada mingil määral looma ning saada aru, kui loom on haige või midagi on valesti. Inimene, kes tahab võtta endale looma, peab arvestama ka sellega kaasnevate probleemidega, ega tohi iga väiksema probleemi pärast looma hüljata. Eestis ja muidugi ka mujal maailmas on olemas organisatsioonid, mis tegelevad loomade kaitsmisega ning jälgivad, et loomi ei väärkoheldaks. Eestis on loomakaitse tööd tehtud juba alates aastast 1869. Loomakaitse eesmärgiks on loomakaitse ja halastuse põhimõtete propageerimine, edend...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Kursi Küla Autor: Riini Kose 10b Juhendaja: Kaie Konsap Tartu 2014 Sisukord 1. Koha lugu........................................................................................................................3 2. Põhikaart.........................................................................................................................5 3. Kultuurimälestised..........................................................................................................6 4. Kaitstavad loodusobjektid...............................................................................................7 5. Verstakaart...........................................................
Alo Mattiisen (1961 -1996) Elust Eesti helilooja Sündis 22. aprillil 1964. aastal Jõgeval Jõgeva Laste Muusikakool klaveri eriala 1981 Tallinna Riikliku Konservatoorium - muusikapedagoogika eriala, lõpetas 1984 1988 lõpetas kompositsiooni eriala Tallinna konservatooriumis Eino Tambergi õpilasena. 1983 liitus bändiga "In Spe" 1981-1989 oli abielus Rita Rätsepaga, lahutasid 1990 Tütar Anna-Mariita Alo Mattiisen suri 30. mail 1996. aastal Tallinnas Looming Looming on mitmekesine. Suur osa loomingust põhines süntesaatorimuusikal. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Laulud Laule on kirjutanud ta kõige rohkem.Kokku 86. Tuntumad neist on: ,,Ei ole üksi ükski maa", ,,Viis isamaalist laulu" ja ,,Emale" "Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987. Muusika - Alo Mattiisen, sõnad...
Alo Mattiisen Alo Mattiisen sündis 22.aprillil 1961.aastal. Esimeseks õpetajaks oli õpetaja Ojamaa. Jõgeva Laste Muusikakooli läks teisest klassist alates - ema suunamisel, kuid ka ise oli muusikast väga huvitatud. Muusikakoolis olid tema õpetajateks Elvi Kotkas ja Ilmar Lääne. Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele. 5.klassist alates hakkas Alo tegelema palju spordiga. Eriti võlusid teda korvpall ja kergejõustik. Vahepeal oli isegi aeg, kus ta pidi muusikakooli spordi pärast pooleli jätma (13-14-aastasena), kuid 2 aastat enne lõpetamist meeldis talle muusikakoolis väga ja isegi viimases klassis ütles õpetaja Anzon, et seda last õpetaks veel ja veel. Alo huvi muusika vastu näitab veel seegi tõsiasi, et iga kuu viimasel laupäeval toimus Tartus täika, kus müüdi, vahetati ja osteti plaate. Alo ei puudunud ükski kord ja tema muusikakogu oli väga suur...
Jõgevamaa Gümnaasium 11.I klass Margit Maide POPULAARSEMAD EESNIMED JÕGEVAMAA GÜMNAASIUMIS 2016/2017. ÕPPEAASTAL Uurimistöö Juhendaja: Sirli Vijar Jõgeva 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.TEOREETILINE TAUST................................................................................................... 5 2.MATERJAL JA METOODIKA............................................................................................. 6 2.1.Materjal.................................
ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA 1. KOHAD, EHITISED · Territooriumi haldusüksused: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Saarimaa, Põlva maakond ehk Põlvamaa. · Linnad, külad: Priis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Väike-Maarja, Õngu küla · Väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, Raekoja plats, Ehitajate tee, Vabaduse puiestee, Pikk jalg. · Maastikuesemed: Emajõgi, Peipsi järv, Jäämeri, Kura kurk, Sõrve säär, Suur Munamägi, · Maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa, Vooremaa, Siber, Ees- Aasia, Lähis-Ida, Idamaad. · Maailmajaod ja mandrid: Euroopa, Aasia, Euraasia, Aafrika. · Taevakehad ja nende süsteemid: Neptuun, Suur Vanker, Põhjanael, Linnutee. · Ehitised: Pikk Hermann, Kolm Õde, Pühavaimu kirik, Kadrioru staadion, Suur Rannavärav, Inglisild · Ruumid: Tuhande Samba saal, Tiigrisaal, Merevaigut...
Noored,stiil ja subkultuur Riina Tamm Jõgeva Gümnaasium 11.B Mis on subkultuur? · Subkultuur on erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris. · Subkultuurid võivad põhineda ühisel eal, religioonil, etnilisel pärandil või tõekspidamistel. Mõned subkultuurid arenevad ühisest hobist või huvist. · keel, moraal,hierarhia, kunst, muusika, kombestik, traditsioonid, ajalugu, uskumused jne Noored subkultuuris · Noored tahavad erineda ühiskonnast · Vastuhakk vanema generatsiooni suhtes · Noored saavad ühiskonna pool mõjutatud · Noored tahavad luua oma hoiakut · Identiteediotsing Identiteediotsing? · Eneseväljendusviisid: stiil, mida kasutatakse kui sümbolit. · Stiil omakorda hõlmab elemente: käitumine, ehted, rõivad, soengud, sõnavara, keel, uskumused, traditsioonid... Arvamused subkultuurist ...
Hr Juhan Tiik Haapsalu, 17.juuni 2011 AS Haljastus Avaldus Lp hr juhatuse esimees Palun võtta mind tööle ajavahemikus 1.07.11- 30.07.11 tööle linna haljasalade hooldajana. Marie Kikkas Sünd. 1996 Suure 10-2 15467 Haapsalu CURRICULUM VITAE Nimi: Kadri Kimsen Sünniaeg ja -koht: 08.10.1976 Saue vald Aadress: Lehe 20 Telefon: (00) 594 382 97 Perekonnaseis: vallaline, peres tütar Hariduskäik: Gustav Adolfi Gümnaasium, Giidi erikool, TÜ ajaloo-osakond Täiendõpe: Koolitusõpe Dialoog (vene k) 1998 - 1999 Teenistuskäik: Tallink Lisainfo: eesti keel ja rootsi keel aktiivne, vene keel passiivne, A -kategooria autojuhiload Huvialad: Jooga, jalgpall, ajalugu Elulookirjeldus Mina, Kati Järv, sündisin 3.oktoobril 1994.a Jõgeva maakonnas Palamusel, kus mu ema töötas õpetajana. Olen 2-lapselise perekonna esiklaps. Minu isa on praegu ajaloolane, ema raamatupid...
Betti Alveri elulugu Betti Alver kodanikunimega Elisabet lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 19241927. a. õppis ta Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Noore kirjaniku teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Luulet viljelema õhutas Betti Alverit kontakt noorte poeetidega. Teis...
Leonhard Lapin Rainis Kokla 12.A Jõgeva Gümnaasium 2013 Leonhard Lapin Click to edit Master text styles § Sünniaeg 27.detsember 1947.a Second level § Sündis Räpinas § Rahvuselt eestlane Third level § Kunstnik,arhitekt,luuletaja Fourth level § Kunsti õppinud ENSV Riiklikus Fifth level Kunstiinstituudis (ERKIs) Elukäik Lõpetas Räpina Keskkooli 1965.a Õppis 19661971.a ERKIs arhitektuuri eriala 19711974.a töötas arhitektina 1990.aastast ERKI õppejõud,1995.aastast ka professor 19912003 Eesti Arhitektide Liidu väljaande "Ehituskunst" peatoimetaja Olnud külalisprofessor nii Helsingi ülikoolides kui ka Eesti Muusikaakadeemias Looming Alustas loomist 1960ndatel Avangardismi valdkonnas Liitus Tõnis Vindi kun...
Jõgeva Gümnaasium JOHANN VOLDEMAR JANNSEN Referaat Koostas: Kätri-Avelin Säärits 8.b klass Õpetaja: Jana Tiido Jõgeva 2012 JOHANN VOLDEMAR JANNSEN Jannseni osa Eesti kirjanduse ajaloos seisab peamiselt selles, et ta aitas oma tegevusega talurahvas suurendada harjumust lugeda ajalehti ja raamatuid. Sammuti oli tal oluline koht kultuuriürituste alagatamises ja korraldamises. Kuid kõige olulisem on see, et ta läbi raamatute ja ürituste tõstis inimeste rahvuslikku eneseteadvust. Lapsepõlv Johann Voldemar Jannsen (Jaan Jensen) sündis 16. mail 1819. aastal Vana-Vändra vallas möldri pojana. Johanni isa suri, kui poiss oli 7-aastane, mistõttu pidi kirjanikuhakatis võõr...
Jõgeva Gümnaasium Aile Tomson 11. A Energiajoogid Jõgeva Gümnaasiumis Uurimistöö Juhendaja Estri Vaht Jõgeva 2012 Sisukord 1.1. Energiajookide ajalugu.....................................................................................................4 Sissejuhatus Energiajookide tarbimine on muutunud üha populaarsemaks ja seda just koolinoorte seas. Mõned peavad energiajooke sama süütuks kui limonaadi, teised võrdsustavad neid aga narkootikumidega, kuid põhjalikke uuringuid energiajookide mõjust on vähe. Energiajoogid bi tavaliseks janu kustutamiseks, sest neid eristab teistest jookidest suur kofeiini, tauriini, glükoronolaktooni ja muude toimainete sisaldus. Seega tuleks nende tarbimisega olla ettevaatlik. Antud uurimistöö keskendub Jõgeva Gümnaasiumi 15-19- aastaste noorte energiajookide pruukimisele. Samuti p...
Madis Arula Jõgeva Gümnaasium 12.A Jäätmete väärtustamine ja taaskasutamise ohud. Jäätmed kuuluvad paratamatult meie igapäevaellu ning seetõttu peaks otsima kõikvõimalikke lahendusi, et mitte hävitada meid ümbritsevat loodust ning mitte matta endid prügi alla. Jäätmete tekke poolest ühe elaniku kohta on Eesti ühel esimestest kohtadest maailmas, seda aga eelkõige meie põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemiatööstuse tõttu. Jäätmeid tuleks väärtustada ja võimalikult ratsionaalselt kasutada. Üldtunnustatud põhimõtete kohaselt on eesmärgiks jäätmetekke vältimine, tekkivate jäätmete taaskasutamine, samuti nende korduskasutamine ja materjalina ringlussevõtt või taaskasutamine energia saamiseks. Kõrvaldamine, sealhulgas ladestamine keskkonnakaitse nõudeid arvestades, on viimane lubatav käitlusviis, siiski ladestatakse suur osa olmejäätmetest Eestis endiselt sortimata kujul ja keskkonnanõuetele mittevastavatesse prügilatess...
KRISTALLMETS Skulptuur “Kristallmets” kujutab puidust modelleeritud kristalle, mille tipud on värviliseks maalitud. Enamasti peetakse ühe maa väärtuslikeks varadeks kulda, hõbedat või teemante. Kahjuks Eesti riigis neid maapõues ei leidu, kuid meil on siiski midagi, mida peaksime enam väärtustama ja millele rohkem tähelepanu pöörama - nimelt puit. Mets katab kuni 55% meie riigi territooriumist, täna veel… See number võib aga kiirelt kahanema hakata, kui me targasti oma metsi ei majanda. Korralik mets kasvab keskmiselt 70 aastat. Noored, kes täna oma talu maadele metsa istutavad, seal sirgunud palkidest endale tõenäoliselt maja ei ehita, pigem nende lapsed või lapselapsed. Unistame Eestist, kus ka meie laste lapsed teaksid, mis on mets ja saaksid seal igal ajal jalutada, marju korjata või talvel suusatamas käia. Soovisime mitte raisata seda, mille hoidmisele tähelepanu tahame juhtida. Seepärast kasutasime oma töös meie kodukandi puidut...
Kordamine: Eesti 1850. aastail kuni 20. sajandi algusaastateni 1. Millised olid rahvusliku liikumise eeldused? TV Eeldusteks oli kohalikke rahvaid oma poole meelitada, olles seetõttu valmis ka suuremateks järeleandmisteks: hõõrumised keisri ja baltisakslaste vahel, haritlaskonna kujunemine Eestis, talude päriseksostmine, mis muutis talupoja oma maa peremeheks. 2. Milline oli Eesti koolisüsteem? TV Valla kool(eestikeelne) kihelkonnakool(eestikeelne) kreiskool(saksakeelne) gümnaasium(saksakeelne) Tartu ülikool(saksakeelne) 3. Milline oli 1866.a vallaseaduse sisu? TV Talupoeg vabanes mõisnike eestkostest, talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed, valla eesotsas oli vallavanem, vallal oli oma eelarve, volikogu kehtestas maksud ja määras kuhu raha kulutada. 4. Mida andis talupojale osalemine omavalitsemises? TV Õpiti valima esindajaid, peeti koosolekuid, kohut. Omandati kohustused, mis võimaldasid hiljem riiki juhtida. ...
Saku Gümnaasium Alo Mattiisen Referaat Koostaja: Cätly Talivere Juhendaja: Anne Saame 2009 Sisukord *Sissejuhatus *Elulugu *Õpingud *Isiklik elu *Loo m eperiood *Loo ming *Laulud *Fil mi muusika *Teatrimuusika *Instrumentaalteosed ja suurvor mid *Telefil mide ja telelavastuste muusika *Tunnustused *Kokkuvõte *Kasutatud kirjandus *Pilt Sissejuhatus Referaadis räägin muusikust, kes on Eesti muusikaajaloole väga palju andnud. Ta oli tuntud ja armastatud muusik ning helilooja, Alo Mattiisen. Ta on kirjutanud palju ilusaid ja eestlastele südamelähedasi laule ning sealhulgas loonud mitmeid suurepäraseid filmi- ning teatrimuusika teoseid. Elulugu Alo Mattiisen sündis 22. aprill 1961 Jõgevl ja suri 30. mai 1996 Tallinnas.Ta oli Eesti helilooja. Alo Mattiisen sündis päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul kell kolmveerand üheksa. Ta oli blond, kõhn, kuid terve poiss, kaalus 3100 grammi...
Järva-Jaani Gümnaasium Alo Mattiisen Referaat Koostajad***** Juhendaja: ***** Tallinn 2012 Sisukord Sisukord..................................................................................................lk 2 Sissejuhatus..............................................................................................lk 3 Elulugu....................................................................................................lk 4 Looming..................................................................................................lk 6 Tunnustused.............................................................................................lk 9 Pildid....................................................................................................lk 10 Kasutatud kirjandus...................................................................................lk 11 ...
Rahvuslik ärkamine Eestis ja Eesti sajandivahetusel Rahvusliku liikumise eeldused 19.sajandil algas Eestis rahvuslik ärkamine. Oli sündinud vaba põlvkond. Alanud oli talude päriseksostmine, mis muutis talupojad oma maa täielikeks peremeesteks. Eestlastel oli oma haritlaskond, sihiks polnud kiire saksastumine, vaid töö oma rahva hüvanguks, näiteks rahvusliku eneseteadvuse kasvatamine. Poliitiline olustik oli rahvuslikuks ärkamiseks soodne, 1855.aastal oli troonile tõusnud keiser Aleksander II, kelle vaated olid vabameelsed. Kasuks tulid hõõrumised vene keisrivõimu ja baltisakslaste vahel. Mõlemad tahtsid inimesi oma poolele meelitada. Eeldused: mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus ning eesti soost haritlaskonna kujunemine. Mõisnike eeskostest vabanemine 1866. aasta vallaseadus vabastas lõpuks talurahva mõisnike eeskostest. Valiti valla volikogu ja ametimehed. Valla eesotsa asus vallavanem(...
Muuseumi külastuse eelülesanne Tartu Linnamuuseum Tartu Linnamuuseum on saanud alguse 1955. aastal asutatud Tartu rajoonidevahelisest koduloomuuseumist, mille ülesandeks oli Tartu linna ja kaheksa rajooni Tartu, Elva, Jõgeva, Kallaste, Mustvee, Otepää, Põlva ja Räpina- ajaloo, loodusloo, tööstuse, põllumajanduse ja kultuuri uurimine ning selle kajastamine ekspositsioonis. 1957.a oktoobris toimus muudatus ja muuseumi uueks nimeks sai Tartu Linna ja Rajoonidevaheline Ajaloomuuseum. Muuseumi profiilist kaotati looduslooline osa. 1959. aastal, seoses Elva Koduloomuuseumi rajamisega, muudeti Tartu Linna ja Rajoonidevaheline Ajaloomuuseum Tartu Linnamuuseumiks. Muuseumi ülesandeks sai Tartu linna ajaloo ja kultuuriloo uurimine, materjalide kogumine, säilitamine ja eksponeerimine. Seda teeb muuseum põhijoontes tänaseni. Eesmärk on tagada järjepidev Tartu ajaloo ja linnakultuuri jäädvustamine, uurimine ja vahendamine. Tartu Linnamuuseumi mis...
1. Kui suur oli Eesti rahvaarv peale Liivi sõda? Peale sõda oli rahvaarv ~100 000 in. Põhjused: sõda; Suur nälg; katk. 2. Millistelt maadelt tuli Eestisse kõige rohkem talupoegi peale Liivi sõda? Kõige rohkem tuli Eestisse venelasi, soomlasi ja lätlasi. 3. Millise sõja lõpetas Kärde rahu? Kärde rahu lõpetas Vene-Rootsi sõja. Toimus aastatel1656-1658. Kärde rahu sõlmite Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas). Lepingu järgi tuli venelastel loobuda oma vallutustest Eesti- ja Liivimaal. Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse. 4. Milline oli Eesti halduslik jaotus Rootsi ajal? jagatud kahe kubermagu vahel. Eestimaa kubermang e Põhja-Eesti (4 maakonda: Lääne-,Harju-,Järva- ja Virumaa)Liivimaa kubermang e Lõuna-Eesti: Pärnu, Tartu, Saaremaa. 5. Millised muudatused toimusid Rootsi ajal linnade olukorras? muudatused: Linnade olukord halveneb; Sadamalinnade olukord oli hea, aga mitte kõige parem kaubandus kakkab vaikselt Eestist möö...
1. Kui suur oli Eesti rahvaarv peale Liivi sõda? Peale sõda oli rahvaarv ~100 000 in. Põhjused: sõda; Suur nälg; katk.2. Millistelt maadelt tuli Eestisse kõige rohkem talupoegi peale Liivi sõda? Kõige rohkem tuli Eestisse venelasi, soomlasi ja lätlasi.3. Millise sõja lõpetas Kärde rahu? Kärde rahu lõpetas Vene-Rootsi sõja. Toimus aastatel1656-1658. Kärde rahu sõlmite Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas). Lepingu järgi tuli venelastel loobuda oma vallutustest Eesti- ja Liivimaal. Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse.4. Milline oli Eesti halduslik jaotu s Rootsi ajal? jagatud kahe kubermagu vahel. Eestimaa kubermang e Põhja-Eesti (4 maakonda: Lääne-,Harju-,Järva- ja Virumaa)Liivimaa kubermang e Lõuna-Eesti: Pärnu, Tartu, Saaremaa.5. Millised muudatused toimusid Rootsi ajal linnade olukorras? muudatused: Linnade olukord halveneb; Sadamalinnade olukord oli hea, aga mitte kõige parem kaubandus kakkab vaikselt Eestist mööda ...
Viljandi Gümnaasium Johannes Voldemar Veski keeleliste seisukohtade kujunemine Referaat Viljandi 2017 Johannes Voldemar Veski sündis 27. juuni 1873 Vaidaveres ning elas kuni 1968. aasta 28. märtsini. Veski oli eesti kirjakeele arendamise keelekorraldusliku suuna rajaja ja olulisim edendaja, arvukate normingute esitaja ja ühtlustaja ning koostöös eriteadlastega suurim oskussõnavara looja. Veskil tuli teha koostööd peaaegu kõigi erialadega, et töötada välja eesti keele teaduslikku sõnavara. Ta ise on omalt poolt rikastanud eesti keelt paljude uudissõnadega, mis peamiselt on murdepäritolu – nt kulles, nugiline, song jne. Veski on oma pika elu jooksul koordineerinud ühtekokku 30 oskussõnastiku koostamist, milles sisaldub üle 150 000 termini. (Tartu Ülikooli Muuseum 2017). Veski keelekorralduse põhimõteteks olid otstarbekus, süsteemsus, traditsioonipärasus ja rahvakeelsus. Veski oli „Eest...
Jõgeva Gümnaasium Referaat EESTI ESIMENE ÜLDLAULUPIDU Karolin Küngas 8.D Juhendaja: Jana Tiido 2011 Eesti esimene üldlaulupidu Eesti esimene üldlaulupidu toimus 18.-20. Juunil Tartus. Algataja oli Johann Voldemar Jannsen, kes kirjutas sõnad ka Eesti hümnile, oli Vanemuise lauluseltsi juht ja toimetas ,,Eesti Postimeest". Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid, kes oli eesti helilooja ja teda peetakse ka üheks eesti rahvusliku muusika rajajaks. Johann Voldemar Jannsen ja Aleksander Kunileid Laulupidu taheti korraldada, sest lähenemas oli eesti rahva 50.priikslaskmise aastap...
Kullamaa Keskkool Birgit Hallkivi BETTI ALVER Referaat Juhendaja: Õpetaja Riina Leidsalu Kullamaa 2009 Armastatuim Eesti luuletaja, Betti Alver (1906-1989) Elulugu. 1906. aasta 23. novembril sündis Jõgeva raudtee-teemeistri Mart Alveri ja ta naise Minna viimane, kuues laps, kellele pandi nimeks Elisabet-Vilhelmine, kuid teda hakkati kutsuma Bettiks. Ta kasvas koos oma neli aastat vanema venna Martiniga. Pere vanemad lapsed Gustav, Johannes, Olga ja Leopold olid surnud. Betti isa pärines Mulgimaalt Tarvastust, aga Betti ema, pärines Järvamaalt ja ta oli kirjanik. 1914. aastal sai Betti Alver põgusalt algõpetust kodukohas, proua Kilgi erakoolis. Sama aasta sügisel pandi Betti õpima Tartusse, Puskini-nimelisse tütarlastegümnaasiumisse. Perekonna majanduslikud võimalused olid ometi nii napid, et laste pansionis pidamiseks ...
JÕGEVA GÜMNAASIUM JANNO BEILMANN 11A MORFIIN JA KOFEIIN REFERAAT Morfiin on mu, delta ja kappa opioidi retseptoreid aktiveeriv aine, mille tekitatud mõnu sarnaneb orgasmijärgse uimase apaatse mõnuga, kuid põhjustab ka palju teisi elamusi nagu iiveldust, oksendamist, valuvaigistust, tugevat kõhukinnisust, kõhimisvajaduse vähenemist ja sügelust. Surmava doosi puhul takistab liigselt ajutüves hingamist alal hoidvate piirkondade tööd. Opioidi antagonistid kaotavad ka üledoosi puhul kiiresti morfiini toime. Kindlamaks väliseks sümptomiks on pupillide kitsenemine. Silmade sulgemisel võib tekitada ebameeldivaid hallutsisatsioone, mis on unenäo laadsed ning tavaliselt hirmutava sisuga nagu näiteks laibad ja tükeldamised. Suurema doosiga on ebameeldivad kõrvalmõjud kindlamad. Pooleluiga on 1,5-4,5 tundi nii epiduraaliga kui lihasesse ja veeni süstides. Neerukahjustusega patsientidel võib see aeg olla 89-136 tundi....
SUUR ALGUSTÄHT REEGEL NÄIDE ERAND müütilised olendid, Vanemuine, Vanapagan, Venus, hüüdnmed Koidulaulik, Surm, Tundmatu personifikaadid Sõdur, Saatus isikutüübi iseloomustamine d'Artagnanide vaprus, noored kellegi nimega Veerpalud, tundisid end Robinsonina isikunimega sõnaühendites Browni liikumine, Saalomoni otsus, Usundid Napoleoni kook, Gregoriuse luteri usk, muhamedi usk kalender kohanimi Ohio osariik, Rio de Janeiro, Liigisõna Saue vald, Põlva maakond, Punase Lageda küla, Kil...
Millised olid rahvusliku liikumise eeldused Rahvuslikule liikumisele tulid kasuks alanud hõõrumised Vene keisrivõimu ja siinsete baltisakslaste vahel.Talude päriseksostmine mis muutis talupojad oma maada omanikuks. Eesti haritlaskonna kujunemine. Milline oli Eesti koolisüsteem Vallakool (eestikeelne) kihelkonnakool (eestikeelne) kreiskool (saksakeelne) gümnaasium(saksakeelne) Tartu Ülikool (saksakeelne) Milline oli 1866.a vallaseaduse sisu Vabastas talurahva lõplikult mõisniku eestkostest. Said valida volikogu ja ametimehed. Vald sai oma eelarve. Volikogu määras maksud ja otsustas kuidas raha kulutada. Valla eesotsas seisis vallavanem. Mida andis talupojale osalemine omavalitsemises Eestlased õppisid ja harjusid endale esindajaid valima, koosolekuid pidama ja kohut mõistma- vallapoliitikat ajama. Omandasid kogemused mis võimaldasid hiljem riiki juhtida Iseloomusta Jannseni, Hurta ja jakobsoni peam...
1. Märkige ristiga, milline neist sündmustest toimus enne raudtee rajamist Eestisse, milline pärast.(5p) Esimene raudtee rajatakse Eestisse 1870. aastal ENNE PÄRAST · Jüriöö ülestõus (1343) · Alustab ilmumist Perno Postimees(1857) · Rajatakse esimene eestikeelne gümnaasium (1906-Miina Härma Gümn) · 1905.a. Sündmused Eestis · I üldlaulupidu (1869) 2.Nimetage vähemalt neli muutust, mida tõi kaasa raudteede rajamine?(4p) · Raudtee ehitamisega kaasnes suurte vabrikute rajamine (nt. Türile ja Kohilasse ehitati paberivabrikud, Pärnusse tselluloositehas, Tallinna mit...
Minu keskkonnaseisundi analüüs tuleb Puurmani valla kohta. Puurmani vald asub Jõgeva maakonna edelaosas. Territooriumi suurus on 292,7 km², kus elab 2010.aasta 01. Jaanuari seisuga 1745 elanikku. Vald piirneb lõunast Tartu maakonna Laeva vallaga, põhjast ja läänest Jõgeva maakonna Põltsamaa vallaga ja idast Jõgeva, Palamuse ja Tabivere valdadega. Ulatus põhjast lõunasse on 23 km, idast läände 14 km. Valla territooriumi läbivad Tallinn-Luhamaa (13,5 km ulatuses) ja Puurmani-Voldi-Uhmardu (18 km ulatuses) riigimaanteed. Valla keskuseks on Puurmani alevik. Valla koosseisus on 12 küla: Altnurga, Jüriküla, Kirikuvalla, Kursi, Laasme, Pikknurme, Tammiku, Tõrve, Härjanurme, Jõune, Pööra, Saduküla. Kõige kaugemal valla keskusest asuvad Härjanurme, Jõune, Pööra ja Saduküla külad, mille seos Puurmani alevikuga on olnud ainult haldussidemete kaudu. Puurmani vallal on üks Gümnaasium (Puurmani Gümnasium), üks algkool (saduküla Lasteaed-Algkoo...
Jõgeva gümnaasium KULD METALLIDE KUNINGAS referaat Jõgeva 2008 1 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. Mida kuld endast kujutab 4-5 2. Kuld ajaloos. 6-7 3. Kuld tänapäeval. 8-9 KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUS 11 2 Sissejuhatus Kirjutan elemendist nimega aurum ehk siis kuld. See on tahke metall ning enamik meist on seda näinud, katsunud ja ka omavad seda. Kuld on väga heade omadustega metall ning suures osas ka tänu sellele kõrgelt hinnatud. Teda kasutatakse kõikvõimalikel aladel. Näiteks on kuld pehme ning elastne ja tänu sellel on teda lihtne töödelda. Samuti kasutatakse teda palju elektroonikas- kaetakse klemmid kullaga et need ei oksüdeeruks. Üritan al...
Referaat Eesti looduskaitsealad Ingrid Jakobson 8.c Gustav Adolfi Gümnaasium Sisukord : 1.Sissejuhatus 2.Rahvuspark 3.Looduskaitseala 4.Maastikukaitseala 5.Looduskaitse algus ja areng 6.Loodusharidus 7.Kuidas muuta looduskaitsealasid paremaks Eestis katavad kaitse all olevad piirkonnad tervelt 683 099 hektarit, millest 591 024 on maapind -- see on ligi 11% tervest riigist. Kõige olulisimateks kaitsealadeks Eestis on rahvuspargid, looduskaitsealad ning maastikukaitsealad. Rahvuspark: Rahvuspargid on riiklikult tähtsad alad loodus- ning kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks ning teadlikkuse tõstmiseks. Karula on väikseim rahvuspark 12 300 hektariga ning Lahemaa suurim 72 504 hektariga. Looduskaitseala: Looduskaitsealad on kaitse all oma loodusliku või teadusliku väärtuse poolest, mille säilitamiseks, kaitsmiseks ja u...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Indrek Hargla Koostas: Klass: Juhendaja: Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus …………………………………………………………………………………....3 1.Elulugu………………………..………………………………………………………….......4 1.1 Isiklikku…………………………………………………………………………………..4 1.2 Huvitavad faktid…………………………………………………………………………5 2. Looming …………………………………………………………………………………….6 Tunnustused……………………………………………………………………………………7 Kokkuvõte……………………………………………………………………………………..8 Kasutatud allikad……………………………………………………………………………....9 Sissejuhatus 2 Käesoleva referaadi teemaks valisin eesti kirjaniku ja stsenaristi Indrek Hargla, sest mulle pakub see kirjanik huvi ja mulle meeldib tema looming. Peamiselt kirjutab Hargla krimi- ja ulme...
Betti Alver 23.11.1906 Jõgeva 19.06.1989 Tartu Betti Alver (kodanikunimega Elisabet Vilhelmine Lepik) sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval raudteelase perekonnas. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927.a õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele zanritele. Betti Alveri looming on aga näide vastupidisest arenguteest. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke". Romaan kujutab konservatooriumi ...
Lihula Gümnaasium Referaat Ramsari konventsioon Juhendaja: Marje Loide Koostaja: Raili Kivisalu Lihula, 2010 Sisukord Ramsari konventsioonist............lk 3 Matsalu Rahvuspark...................lk 3 Alam-Pedja looduskaitseala.......lk 3 Emajõe Suursoo ja Piirissaar......lk 4 Endla looduskaitseala.................lk 4 Muraka looduskaitseala..............lk 4 Nigula looduskaitseala................lk 5 Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala...lk 5 Soomaa Rahvuspark...................lk 5 Vilsandi Rahvuspark..................lk 6 Laidevahe looduskaitseala.........lk 6 Kasutatud materjalid....
Timestamp Olen: Vanus Elukoht 3/31/2010 14:37:21 Mees 18-20 Tallinn 3/31/2010 14:42:09 Naine 18-20 Harju maakond 3/31/2010 16:25:30 Naine 18-20 Harju maakond 3/31/2010 16:31:07 Naine 21-23 Tallinn 3/31/2010 17:46:36 Naine 18-20 Tartu maakond 3/31/2010 18:14:09 Mees 18-20 Tallinn 3/31/2010 18:45:40 Naine 18-20 Rapla maakond 3/31/2010 21:14:07 Naine 21-23 Lääne maakond 3/31/2010 21:15:29 Mees 21-23 Tallinn 3/31/2010 22:36:48 Naine 18-20 Harju maakond 3/31/2010 22:41:04 Naine 18-20 Järve maakond 4/1/2010 0:28:03 Mees 18-20 Põlva maakond 4/1/2010 1:24:10 Mees 18-20 Tallinn 4/1/2010 13:16:45 Naine 18-20 Järve maakond 4/1/2010 14:45:10 Mees 18-20 Jõgeva maakond 4/2/2010 20:46:34 Naine 18-20 Harju maakond 4/3/2010 16:12:36 Naine 18-20 Lääne-Viru maakond 4/4/2010 19:33:40 ...
Otepää Gümnaasium PERETERAAPIA Referaat Koostasid: Helin Bamberg Keili Veidemann 10.klass - Voki 2009 Sisukord 1. MIS ON PERETERAAPIA? 1.1.Tutvustuseks pereteraapiast. 1.1 Pereteraapia eesmärk. 1.3 Kaua pereteraapia kestab? 1.4 Miks mitte jätkata pereteraapiat lõpmatuseni? 1.5 Pereteraapia põhimõte. 1.6 Pereteraapia visuaalkunstipõhiseid tehnikad. 1.7 Perekohtumised pereterapeudiga . 2. KUNST PERETERAAPIAS 2.1 Kunst pereteraapias 2.2 Pereteraapia sobivus. 3. LISA 3.1 Pereterapeudid 4. MIKS ME VALISIME PERETERAAPIA? 2 Pereteraapia 1.MIS ON PERETERAAPIA? Pereteraapia on meetod, mille toetusel perekond saab hakata end tundma vabamalt ja otsima ning ...
……. Gümnaasium Uurimustöö Lääne-Virumaa Autor: ……………. Juhendaja: ………….. 2013 1 Sisukord Lääne-Virumaa....................................................................................................... 3 Aluskord.................................................................................................................. 4 Millest koosneb aluskord?.................................................................................... 4 Lääne-Virumaa aluskord...................................................................................... 4 Pealiskord............................................................................................................... 5 Mis on pealiskord................................................................................................. 5 Vendi ajastu.........................................
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal uus...
Tamsalu Gümnaasium Teele Kaldaru ja Helena Zarubin 8.klass ILMAVAATLUS Uurimistöö Juhendajad: Krista Tomson, Kaia Kauts Tamsalu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TEOREETILINE OSA 1.1 Ilm, ilmaprognoosid, ilmavaatlused 1.2 Sademed, sademete liigid, Eesti keskmised 1.3 Tuul, keskmised ja maksimumid Eestis 1.4 Temperatuur, keskmised ja maksimumid Eestis 1.5. Õhuniiskus, keskmised Eestis 2. METOODIKA 3. TULEMUSED JA JÄRELDUSED KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS 2 1. Sissejuhatus Käesolev uurimistöö kannab pealkirja ,,Ilmavaatlus". Teema valiti, kuna uurimistöö koostajaid huvitab, milline on Tamsalu ilm. Käesolev uurimistöö koosneb sissejuhatusest, kolmest peatükist ja kokkuvõttest. Esimesed peatükis tuuakse välja erinevad ilmategurid, seletatakse ära mis on ilm,...
Antsla Gümnaasium Reisid neljandas klassis Juhendaja õpetaja:Ülle Anier Antsla 2008 Kaevandus Ida Virumaal Ida Virumaal on koht kus kaevatakse põlevkivi.Kui me 4 klassis käisime siis me kõik pidime kiivrid pähe panema,sest seal võis ükskõik mis asi pähe kukkuda.Sõitsime veel maaaluses metrooga ja sõitsime belassidega kaevanduses ringi.Meile tutvustati paljusid asje mida meie ei teadnud saime palju uusi teadmisi ja meil oli väga lõbus.Olime seal umbes 4 tundi,sest seal on niipalju asju vaadata.Soovitame kõikidel sinna minna seal saab palju uut infot mida sa võibolla ei teadnud. Ahhaa keskus Ahhaa keskus on Tartus.Seal korraltatakse palju lahedaid spordi mänge. Tõravere Tõraveres asub Tartu Observatoorium, kus paikneb Eesti suurim, 1,5 meetrise peegliga teleskoop. Olgu ilmastik soojem või külmem, Tõraver...
Äriplaan Moeateljee OÜ Re-use-me Rohelist mõtteviisi propageeriv õmblusateljee Ettevõtte juht: Sille Lääs Sütiste tee 154- 16, Tallinn tel: 56924988, e-mail: [email protected] Koostaja:Sille Lääs Tallinn 2011 Sisukord Sisukord 2 Äriplaan 3 Äriidee 3 Lähteandmed Lühikirjeldus, investeeringud ja oodatavad tulemused 4 Ettevõtte ülevaavaade 5 Keskkonnaalane aspekt 5 Juhtkond 5-6 Bilanss I ...
JÕGEVAMAA GÜMNAASIUM Marilin Kuusk MUUMIATE VALMISTAMINE Referaat Jõgeva 2014 SISSEJUHATUS Muumiad on tänapäeval ühed tähtsaimad ajaloolise info edasiandjad. Suurem osa meie teadmistest ajaloo kohta tulevadki nendelt, sest surnuid uurides saame tehnoloogia abil väga hea ülevaate selle kohta, kuidas vanasti elati, kui kaua elati ning isegi seda, mis põhjustas surma. „Muumia“ tuleneb araabiakeelsest sõnast „mumiya“, mis tähendab bituumenit (tõrva meenutav ollus) või pigi. Et mõnesid muistseid egiptuse surnuid kattis tume vaigutaoline asi, arvati et need on kaetud mumiya’ga ning sellepärast hakatigi neid muumiateks kutsuma. Oma referaadis annan põhjalikuma ülevaate selle kohta, kuidas muumiaid valmistati, millised olid matusekombed, miks loomi palsameeriti ning kirjutan lühidalt ka kõige kuulsamatest muumiatest . Referaadi peaeesmärk on avardada minu silmaringi muumiate valmistamise ning Egi...
SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT KOHAD, EHITISED SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Kohanimed – läbiv suurtäht, v.a. Kohtade ümberütlevad nimetused: liigisõna (meri, mägi, linn, tänav jne). püramiidide maa, tõusva päikese maa, suur lomp. Territooriumi haldusüksused: Kohanimi väikese tähega: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Tartu 1) taime- ja loomanimetused: rakvere maakond, Emmaste vald. raibe, jaapani seeder, siberi orav, peipsi siig; Linnad, külad: Pariis, Tartu linn, 2) loomatõunimetused: tori hobune, Punase Lageda, Väike-Maarja, Pärispea herefordi veis, idaeuroopa lambakoer; küla. Väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, 3) keelenimetused: eesti keel, vene keel; Raekoja plats, Taevase Rahu väljak, Pik...
Jõgeva Gümnaasium Simmo Säärits Kuld Referaat 10. a klass Juhendaja: Ulvi Tiisler 2010/2011 Omadused Kuld on keemiline element, mille sümbol on Au ( ladina keeles: aurum). Järjenumber on 79. Kuld on väärismetall, mis on suure tiheduse (19,7 g/cm³), läikiv, pehme ning kõige paremini vormitav ja kõige plastilisem metall. Puhas kuld on erekollast värvi ja kulla pind on läikiv kuna ta ei reageeri õhu ning veega. Kulla ajalugu Olelusvõitluses kasutas meie kauge eellane kivi, puud ja luud. Jahile mindi keppide ja kividega, hiljem kirveste ja nugadega. Haruharva leiti päiksekollast kivi, ehedat kulda, mis erines teistest kividest värvu...
Kohanimed: · Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar (kaarjas tänav või tee) jt). Nt riigid, maakonnad, linnad, külad, väikekohad, maastikuesemed (ka loodusvormid), maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi, maailmajaod ja mandrid, ehitised, ruumid. · Märkus 1. Liigisõna kujundlikku sünonüümi ei loeta liigisõnaks: Suur Kätel, Aadama Sild, Kära Varuv. · Märkus 2. Nagu taevakehade nimesid üldse, nii kirjutatakse suure algustähega ka tähtkujusid ja sodiaagimärke: Kaljukits, Veevalaja, Käiad, Jäär, Sõnn, K üksikud, lahk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Ambur. Nt Mati on sündinud Käiade märgi all, Jüri on Skorpion. Marija Kadri on Kaksikitd. · Kohtade ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega: püramiidide maa (Egiptus), tõusva päikese maa (Jaapan) · Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüübi iseloomustamiseks ...
PAIDE GÜMNAASIUM Anna Haava Referaat Koostaja: Klass: Paide 2010 SISUKORD Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Elulugu.......................................................................................................................................4 Looming.....................................................................................................................................7 Loomingunäited........................................................................................................................8 Anna Haava loomingu tähtsus..........................................................................
Jõgevamaa Gümnaasium PABLO ESCOBAR Merlyn Mey O-klass Jõgeva 2020 Sissejuhatus Ma valisin oma mini-uurimuse isikuks Pablo Escobari, sest sattusin vaatama Netflixi sarja ’’Narcos’’, mis räägib Pablo elust. Seal sain ka alles esimest korda temast teada, kuid olin haaratud tema põnevast ja illegaalsest elust. Pablo on üks suurimaid narkodiilereid, kes on ennast mitme asjaga ajalukku kirjutanud. Pablo Escobari noorusaeg Pablo Escobar sündis 1. detsember 1949 Columbias. Escobar oli pärit tagasihoidlikust perest. Tema isa töötas talupidajana ning ema oli kooliõpetajanna. Juba varajasest vanusest näitas Escobar üles erakordset ambitsiooni, et ennast üles töötada vaestest oludest. (Pablo Escobar) Teada olevalt alustas Escobar enda kriminaalset elu varakult. Nimelt Escobar varastas hauakive ja müüs võltsdiplomeid. Ei läinud ka kaua aega, kui ta asus varastama autosid ja asus ka salakaubanduse ettevõttesse. Escobari k...
Võru Kesklinna Gümnaasium Julius Kuperjanov referaat Koostaja: Võru 2011 Sisukord Sissejuhatus Julius Kuperjanovi sünnipaik ja kooliaastad Julius Kuperjanovi sündis Venemaal, Pihkva kupermangus, Novorzevi linna lähedal asunud väikeses Ljohhova külas. Kuperjanovi vanaisa, olles sattunud teravasse vastuollu Räpina mõisnikuga, oli omal ajal Eestist sinna rännanud. Seal päris Kuperjanovi isa Daniel oma isalt väikese, kuid eestlaste visadusega loodud üsna korras talukoha, kus 1. oktoobril 1894. a. nägi vanemate teise pojana esmakordselt ilmavalgust poeg Julius. 1904. aastal müüb Daniel Kuperjanov oma talu ära, et kodumaale siirduda ja seal oma lastele emakeelset haridust anda. Ta ostab Tartumaal, VanaKuuste vallas ära Lalli...
Eveli Soika Tallinna Kristiine Gümnaasium kevad 2007 HÄÄLIKUD vokaalid ehk täishäälikud konsonandid ehk kaashäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, v, j k/g, p/b, t/d f h, s, s helilised häälikud helitud häälikud (neile liitub liide -gi) (neile liitub liide -ki) HÄÄLIKUTE PIKKUSE MÄRKIMINE KIRJAS LÜHIKE PIKK ÜLIPIKK erandlikult padi paadi ...
annaabi.ee 
