Loomakaitse eetilised põhimõtted (0)

Riina Tamm
Loomakaitse eetilised põhimõtted
Riina Tamm, 12.B
Loomadel on inimeste elus väga tähtis roll. Läbi mitmesadade aastate on loomad aidanud inimesi nii põllumajanduses kui ka igapäevaelus, nt puuetega inimesi. Loomad ei saa suhelda sellisel tasandil nagu teevad seda inimesed. Seega on oluline, et loomi kasvataksid inimesed, kes oskaksid tunnetada mingil määral looma ning saada aru, kui loom on haige või midagi on valesti. Inimene, kes tahab võtta endale looma, peab arvestama ka sellega kaasnevate probleemidega, ega tohi iga väiksema probleemi pärast looma hüljata.
Eestis ja muidugi ka mujal maailmas on olemas organisatsioonid , mis tegelevad loomade kaitsmisega ning jälgivad, et loomi ei väärkoheldaks. Eestis on loomakaitse tööd tehtud juba alates aastast 1869. Loomakaitse eesmärgiks on loomakaitse ja –halastuse põhimõtete propageerimine, edendamine, levitamine rahvahulgas ja loomasõprade ühtekoondamine. Veel võideldakse loomade väärtkohtelmise vastu ning püütakse tagada loomade heaolu.
On olemas erinevaid seltse, kes tegelevad loomade kaitsmisega: Eesti Loomakaitse Selts, Eesti Akadeemiline Loomakaitse Ühing, vabatahtlikud. Nende peamised põhimõtted ongi tagada igale ükiskule isendile heaolu. Loomad on võimelised valu tundma. Ning ei tohiks kuritarvitada seda, kuid paraku on olemas inimesi, kes ei hooli loomadest nii palju.
Loomadevõitlus, -näitused, tapmine , eutanaasia – need on teemad, mis on loomakaitsjate hulgas väga päevakõlalised. Näiteks loomavõitlused(kukevõitlus, härjavõitlused, koeravõitlused) on Eesti keelatud. Afganistanis ja mõnes muus riigis aga peetakse võitlusi küll ja seda enamasti meelelahutuse eesmärgil.
Loomanäitused on aga hoopis helgema eesmägi nimel korraldatud, kuid sealgi kehtivad kindlad reeglid, mida tuleb täitda. Nimelt korraldajatel peab olema luba Veterinaar -ja Toiduametilt, kelle järelvalve all üritus toimub. On oluline, et näitusel viibiks alati ka loomaarst , kes kontrollib loomade tervist ning vajadusel katkestab näituse.
Loomade hukkamine on olnud kogu aeg väga vastuoluline teema. Loomakaitseseaduse alusel on mõningal puhul hukkamine lubatud: põllumajanduslooma tapmine( ja hädatapmine), abitus seisundis looma hukkamine, looma tapmine religioossetel põhjustel, püütud kala tapmine, kahjurputukate ja -näriliste tapmine jm.
Oluline on, et kui looma hukatakse, siis tuleb teha seda viisil, mis põhjustab vähimal määral kannatusi, nii füüsilisi kui ka vaimseid.

Kui loomakaitseseaduse poolt sätestatud ettekirjutusi loomahukkamisel eiratakse, ootab juriidilist isikut rahatrahv kuni 7988 eurot(125000 krooni)(loomakaitseseadus ptk 11 § 666)

Eutanaasia on looma hukkamine omaniku algatusel või kaastundest, kui näiteks loomal on kaua aega olnud mõni ravimatu haigus ning tema piinad oleksid elades väga suured. Kuid ka siis on üldreegel teha seda viisil, mis on loomale valutu. Hukkamist viib läbi ainult loomaarst.
Eesti Loomakaitse Seltsi peamiseks põhimõtteks on tagada loomale heaolu sõltumata sellest, kes loom ise või tema heaolu on inimesele kasulik või mitte. ELS on arvamusel, et iga inimene on kohustatud tagama looma heaolu, kui see heaolu on langenud inimese otsese või kaudse tegevuse tõttu. On palju tegevusi, mis pärsivad loomade heaolu säilitamist ning maailmas on piirkondi, kuhu paraku loomakaitse ei jõua ning loomi kasutatakse näiteks kosmeetikatoodete arendamise või relvade täiustamise eesmärgil. Sellised katsed võivad põhjustada loomadele valu, vigastusi või isegi surma.
Inimetegevusega saab loomade heaolu parandada ning olen seisukohal, et loomad on meie elus väga olulisel kohal ning neid tuleb kaitsa väärkohtlemise eest.
Kasutatud allikad:

http://www.loomakaitse.ee/?q=espa_eesmargid_ja_pohimotted

http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=62

http://www.eau.ee/~astan/ealu/

https://www.riigiteataja.ee/akt/752892

http://www.lemmikajakiri.ee/est/?articleID=1239
Jõgeva Gümnaasium, 12.B