Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Atlas (0)

1 Hindamata
Punktid
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium
Kursi Küla
Autor: Riini Kose
10b
Juhendaja : Kaie Konsap
Tartu 2014
Sisukord
  • Koha lugu........................................................................................................................3
  • Põhikaart.........................................................................................................................5
  • Kultuurimälestised..........................................................................................................6
  • Kaitstavad loodusobjektid ...............................................................................................7
  • Verstakaart......................................................................................................................8
  • Mullakaart ......................................................................................................................9
  • NL topokaart .................................................................................................................10
  • Ajalooline ortofoto ........................................................................................................11
  • Ajakohane ortofoto........................................................................................................12
  • Ajalooline Katastrikaart 1936.....................................................................................13
  • Kasutatud kirjandus.....................................................................................................14
    Koha lugu
    Kursi on küla Jõgeva maakonnas Puurmani vallas, Puurmani alevikust 4 km kaugusel. Külas on asunud Kursi kirikumõis.
    Kursi küla järgi on nime saanud Tartus tegutsev kunstnike rühmitus Kursi koolkond.
    Kursi Vald:
    Kursi vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1949 ja Jõgeva maakonnas aastail 1949–1950.
    Kursi vald moodustati senise Puurmani valla maa-alast
    Seal asub Kursi Kirik :
    Kursi Maarja-Eliisabeti kirik asub Kursi külas Puurmani vallas Jõgeva maakonnas. Kirikus tegutseb EELK Kursi kogudus .
    Ehitatud vana kiriku müüridele (mille ehituse aeg ei ole teada) 1648. aastal. 1871–1872 toimusid arhitekt Johann Gottfried Mühlhauseni juhtimisel kiriku ümberehitusel. Siis lammutati kiriku edelaküljel ka arvatavasti 1760. aasta paiku rajatud Manteuffeli kabel . Suurele tornile lisaks ehitati 12 väikest nooljat apostlitorni, mis tähistavad sümboolselt Kristuse 12 apostlit. Torni kell on valmistatud 1922. aastal Tartus. Orel on ehitatud Frankfurtis Oderi ääres Wilhelm Saueri poolt 1898. aastal. Altarimaal " Kolgata " (autor teadmata) pärineb aastast 1872. Altari koos aiaga on meisterdanud Ants Reinberg (Raatmaa).
    3
    Kursi Vabadussõja mälestussammas asub Kursi külas Puurmani vallas Jõgeva maakonnas.
    Mälestussammas avati 26. septembril 1926. Samba kavandi tegi Voldemar Melnik (Mellik). Kivitöö anti teha M. Pärnale. Pronkskuju ja osad valati Truutsi töökojas. Mälestussamba pronkssõdur võeti maha Nõukogude võimu poolt kohe peale II maailmasõda. Samba kivialus õhiti 1948. aastal. Mälestussammas taasavati 23. juunil 1992.
    Sammas kujutab endast treppalusel asuvat graniitobeliski, mille tipp on kolmejärguline. Obeliski otsas seisab pronksist valatud vahikorda pidav sõdur – Kuperjanovi partisan. Obeliski ülaosas on pronksreljeef Vabadusristi kujutisega ja selle all tekst: "EESTLASTE VANA, KULDNE / OMA MAA, / JÄÄ VABAKS SA, JÄÄ SEIS- / MA SA! / TRUU EESTI KÄSI VALVAB , / KAITSEB SIND, / VAENLASTE VASTU SEISAB / RIND , / JÄÄ VABAKS SA, JÄÄ SEIS- / MA SA!".
    Obeliski tagumise külje ülaossa on kinnitatud pronksreljeef – surnupealuu – partisanide märk. Selle all puuduvad pooled nimed, kuna taastamisel ei leitud vastavaid materjale. Seal on nüüd tekst „KURSI KIHELKONNA LANGENUD 44 / KANGELAST VABADUSSÕJAS / 1918-1920” ja järgneb 22 nime.
    4
    Põhikaart
    Kursi küla Jõgevamaal
    X = 6497868, Y = 636609
    X = 6496166, Y = 634907 M 1:10000
    5
    Kultuurimälestised
    Mälestise liik ehitusmälestis
    Mälestise nimi Kursi kirik
    Registrinumber
    23980
    Maakond
    Jõgeva maakond
    Omavalitsus
    Puurmani vald
    Aadress
    Kursi küla
    Kultuurimälestiste register 23980
    Kursi kirik Puurmani vallas
    X = 6497941, Y = 636608
    X = 6496240, Y = 634906 M 1:10000
    6
    Kaitstavad loodusobjektid
    Kursi põlispuude grupi kaitseala
    X = 6497956, Y = 636753
    X = 6496254, Y = 635052 M 1:10000
    7
    Verstakaart
    Kursi küla Puurmani vallas
    X = 6498072, Y = 636860
    X = 6496371, Y = 635159 M 1:10000
    8
    Mullakaart
    Kursi küla Jõgevamaal
    X = 6497886, Y = 636766
    X = 6496185, Y = 635065 M 1:10000
    Kog - Gleistunud leostunud ja leetjad mullad
    M - Gleistunud lammimullad
    AG - Lammi - glei- ja turvastunud mullad
    9
    NL topokaart
    Kursi küla Jõgevamaal
    X:6497681, Y:637019
    X:6497681, Y:637019 M 1:10000
    10
    Ajalooline Ortofoto
    Kursi küla Jõgevamaal
    X: 6498519, Y: 635799
    X:6498519, Y:635799 M 1:10000
    11
    Ajakohane Ortofoto
    Kursi küla Jõgevamaal
    X:6497980, Y:636463 X:6497980, Y:636463 M 1:10000
    12
    Ajalooline katastrikaart 1936
    Kursi küla Jõgevamaal
    X: 6497733 , Y: 636781
    X: 6497733 , Y: 636781 M 1:10000
    13
    Kasutatud materjal
    http://et.wikipedia.org/wiki/Kursi_(Puurmani) [15.10.2014]
    http://et.wikipedia.org/wiki/Kursi_vald[15.10.2014 ]
    http://et.wikipedia.org/wiki/Kursi_kirik[15.10.2014 ]
    http://et.wikipedia.org/wiki/Kursi_Vabaduss%C3%B5ja_m%C3%A4lestussammas
    [15.10.2014]
    http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver-p2.html[15.10.2014 ]
    14
  • Vasakule Paremale
    Atlas #1 Atlas #2 Atlas #3 Atlas #4 Atlas #5 Atlas #6 Atlas #7 Atlas #8 Atlas #9 Atlas #10 Atlas #11 Atlas #12 Atlas #13 Atlas #14 Atlas #15
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Rinzuke Õppematerjali autor
    Pidime koostama atlase, valisin kursi küla, sest ise elan seal. Siit saab siis kogu materjali selle küla kohta ja veel saab vormistust vaadata. T66 on sooritatud A-le ehk siis 5.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Uugla küla atlas
    13
    doc

    Uugla küla atlas

    Tallinna Reaalkool Uugla küla atlas 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Uugla küla iseloomustus......................................................................................................... 3 Uugla küla geoloogiline ehitus ja pinnavormid........................................................................ 5 Uugla küla Läänemaal. Ortofoto.............................................................................................. 6 Uugla küla põhikaart............................................................................................................... 7 Uugla ajaloolistel kaartidel...................................................................................................... 8 Uugla maanteedekaart.......................................................................................................... 10 Uu

    Geograafia
    Puurmani keskkonna seisundi kava kodutöö
    8
    docx

    Puurmani keskkonna seisundi kava kodutöö

    Minu keskkonnaseisundi analüüs tuleb Puurmani valla kohta. Puurmani vald asub Jõgeva maakonna edelaosas. Territooriumi suurus on 292,7 km², kus elab 2010.aasta 01. Jaanuari seisuga 1745 elanikku. Vald piirneb lõunast Tartu maakonna Laeva vallaga, põhjast ja läänest Jõgeva maakonna Põltsamaa vallaga ja idast Jõgeva, Palamuse ja Tabivere valdadega. Ulatus põhjast lõunasse on 23 km, idast läände 14 km. Valla territooriumi läbivad Tallinn-Luhamaa (13,5 km ulatuses) ja Puurmani-Voldi-Uhmardu (18 km ulatuses) riigimaanteed. Valla keskuseks on Puurmani alevik. Valla koosseisus on 12 küla: Altnurga, Jüriküla, Kirikuvalla, Kursi, Laasme, Pikknurme, Tammiku, Tõrve, Härjanurme, Jõune, Pööra, Saduküla. Kõige kaugemal valla keskusest asuvad Härjanurme, Jõune, Pööra ja Saduküla külad, mille seos Puurmani alevikuga on olnud ainult haldussidemete kaudu. Puurmani vallal on üks Gümnaasium (Puurmani Gümnasium), üks algkool (saduküla Lasteaed-Algkool) ja üks la

    Keskkonnakaitse ja säästev areng
    JÕGEVA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS
    28
    docx

    JÕGEVA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS

    EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotisaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS JÕGEVA VALLAST Ökoloogia ja keskkonnakaitse Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on anda ülevaade ja hinnata Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti ka välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu- idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva valla pindala on 458 km2, millest umbes 32% moodustab haritavat maad ja 50% metsamaad. Jõgeva vald on Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus oma elanike arvult (4424 inimest 1. jaanuari 2016. aasta seisuga) ning on maakonnas te

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    Keskkonna analüüs- Jõgeva vald
    15
    docx

    Keskkonna analüüs- Jõgeva vald

    EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS (JÕGEVA VALD) Ökoloogia ja keskkonnakaitse Koostaja: Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2014 SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti üritada välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu - idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva vald on oma pindalaga 458 km2 Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus ja elanike arvult

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    Ania atlas
    15
    doc

    Ania atlas

    1 Tegevusjuhend küla atlase koostamiseks 1. Vali sinule tuttav Eesti küla 2. Koosta küla iseloomustus ( asukoht, suurus, elanikearv, vaatamisväärsused, tekkelugu jne). Lisa asukohta kirjeldav kaart. Tee vajalikud mõõtmised kaartidelt. Kasuta http://atlas.ibs.ee/ http://www.regio.ee/ http://www.maaamet.ee http://www.maaamet.ee/docs/kasutusjuhend_v1.pdf 3. Koosta lühike küla maa-ala geoloogilise ehituse ja pinnavormide iseloomustus Kasuta Eesti atlase kaarte, geograafiaõpikut, Eesti geograafia CD ja vaatlust 4. Tutvusta küla erinevate teemakaartide abil. Koosta vähemalt 6 teemakaarti. Salvesta juhendi järgi iga kaart kõigepealt pdf-failna ja pärast liida üheks dokumendiks. Kasuta Kiira Mõisja Kaardiõpetuse tööjuhend Kodukoha atlase koostamine http://www.maaamet.ee/docs/kasutusjuhend_v1.pdf 5. Oma töö illustreerimiseks võid lisada fotosid, mis tuleb kindlasti allkirjastada. Vormistus

    Geograafia
    Jõgevamaa
    7
    doc

    Jõgevamaa

    OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Maaturismi teenindus I Liisa Mäger JÕGEVAMAA Vaatamisväärsused Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2009 Üldinfo: · Jõgeva maakonna pindala on 2604 km² · Maakond piirneb Ida-Viru, Lääne-Viru, Järva, Viljandi ja Tartu maakonnaga ning Peipsi järvega. · Jõgevamaa elanike arv on 01.01.2009 elab Jõgevamaal 35737 · Maakonnas on 13 omavalitsust ­ 10 valda ja kolm linna · Jõgeva maavanem on Viktor Svjatõsev, kes nimetati ametisse 1.septembril 2009. a. · Mandri-Eesti keskpunktist Peipsi järveni ulatuva Jõgevamaa maastik on mitmekesine. Kesk-Eesti tasandikul vahelduvad metsad rabadega, siin leidub põlislaasi. Maakonna uhkuseks on kaunite järvesilmadega Vooremaa, üks omalaadsemaid jääajal tekkinud pinnavorme kogu Euroopas. ·

    Geograafia



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun