Linnastumise head ja vead (essee) (1)

Linnastumise head ja vead
Reisides suvel mööda Eestit ringi, märkasin üsna palju mahajäetuid taluhooneid ning isegi külasid. Hakkasin mõtlema,et millest võib see olla tingitud ning jõudsin järeldusele, et enamus rahvast lihtsalt läheb linna elama. Eriti toimub see noorte seas, kuna linn pakub palju suuremaid ja paremaid võimalusi võrreldes maakohaga. Vanad inimesed võivad küll jääda oma vanaduspõlve veetma maal elades , kuid kuna noori peale ei tule ning ükskord lõppeb ka vanade inimeste elu, siis paratamatult jäävadki külad tühjaks. Kuid kunagi pole halba ilma heata. Kindlasti leidub ka linnastumisega palju positiivset , miks muidu umbes 50% rahavastikust elab linnades.
Linnastumine ehk urbaniseerumine tähendabki linnade kasvu ning linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Linnastumist iseloomustab linnastumise tempo. Linnastumisega kaasneb nii häid kui ka halbu asju.
Linnastumise kasvutempo arengumaades on väga kiire. Kuid linnastumise tase on tänapäeval madal. Rahvaarvu kiire kasv tulenebki enamjaolt loomuliku iibe arvelt, mida nimetatakse demograafiliseks plahvatuseks. Miks aga valivad inimesed enda elukohaks linna? Kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Mõnedes arengumaades (nt Ladina-Ameerikas) toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid ja slummid. Sellega on tingitud omakorda vee, kanalisatsiooni ja elektri puudumine slummides. Ning kuna iive on nii suur ja rahvaarv meeletu, siis tõenäosus saada linnas paremat töökohta on väike. Enamjaolt tekib suur tööpuudus, inimestele lihtsalt ei jätku töökohti. See aga omakorda paneb inimesi varastama, et saada toitu või raha. Ehk siis kuritegevuse arv tõuseb. Kui väga palju rahvast elab üheskoos, tekitab see kindlasti veel palju probleeme, näiteks õhusaaste, korraldamata jäätmemajandus, levivad igasugused nakkushaigused ning tekivad transpordiprobleemid.
Arenenud riikides on linnastumise tase kõrge, aga linnastumise tempod on aeglased, kuna inimesed juba elavad linnades ja linnad suurenevad vaid arengumaadest sisserändajate tõttu peamiselt.Iive on väga väike või hoopis negatiivne. Kindlasti tullakse veel linna elama põhjusel, et maakohtades ei ole inimestele tööd pakkuda. Linnas aga toimub industrialiseerimine – töökohtade valik on suurem, palgad ning elatustasemed on kõrgemad. Võrreldes maaeluga on linnaelu palju lihtsam – siin pakutakse rohkem erinevaid teenuseid. Linnas on võimalik omandada parem haridus ning ka meditsiin ja kultuur on tasemel. Lisaks leidub linnas rohkem transpordivõimalusi ning ka side teiste inimeste vahel on parem. Peale selle on väga mugav käia poodides, kui näiteks sinu elukoha läheduses paiknevad mitmed suured kaubanduskeskused ning valikuvõimalus on suurem.
Ometi leidub ka arenenud riikides linnastumisega kaasnevaid probleeme. Kuna linnas on palju inimesi, siis kasutatakse ka väga palju transpordivahendeid, mis omakorda toob kaasa liiklusummikuid ning suure õhusaaste. Nagu me mõistame, siis mida rohkem inimesi,seda rohkem jäetakse enda ümber materjali ja muid jäätmeid, mida enam vaja ei lähe. Et aga linna puhtana hoida, tuleb palju investeerida prügimajandusele, seetõttu kaasnevadki sinna väga suured kulutused. Kuna rahva arv linnas aina kasvab, siis tuleb omakorda rajada uusi eluhooneid ja muid ehitisi , mis omakorda toob kaasa looduse hävingu, seetõttu tuleb jälgida linnahaljastuse säilitamist, et mõned loomade ja lindude elupaigad siiski jääksid püsima ning ka linnainimestele oleks veidike rohelust, mida nautida suurte hoonete asemel. Kindlasti soodustab linnastumine ka kuritegevust ( vargused , narkomaania, prostitutsioon) ning assotsiaalsust.
Eks kõigil asjadel ole omad head ja vead, nii ka linnastumisel , kuid iga inimene on iseseisev ja suudab otsustada, millised valikud on just temale kõige sobilikumad, nii ka oma elukoha valikul .