Linnastumise head ja vead (essee) (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

odt

Linnastumisega seotud probleemid

Vanad inimesed võivad küll jääda oma vanaduspõlve veetma maal elades, kuid kuna noori peale ei tule ning ükskord lõppeb ka vanade inimeste elu, siis paratamatult jäävadki külad tühjaks. Kuid kunagi pole halba ilma heata. Kindlasti leidub ka linnastumisega palju positiivset, miks muidu umbes 50% rahavastikust elab linnades. Linnastumine ehk urbaniseerumine tähendabki linnade kasvu ning linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Linnastumist iseloomustab linnastumise tempo. Linnastumisega kaasneb nii häid kui ka halbu asju. Linnastumise kasvutempo arengumaades on väga kiire. Kuid linnastumise tase on tänapäeval madal. Rahvaarvu kiire kasv tulenebki enamjaolt loomuliku iibe arvelt, mida nimetatakse demograafiliseks plahvatuseks. Miks aga valivad inimesed enda elukohaks linna? Kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Mõnedes arengumaades (nt

Ajalugu

2

doc

Ülevaade linnastumisest

Ülevaated linnastumisest Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikku osatähtsuse maa rahvastikus suurenemine ja linnalise eluviise levimine. Linnastumist saab iseloomustada linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal. Linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Mõnedes arengumaades (nt Ladina-Ameerikas) toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid ja slummid, seal on ka iive suur. Arenenud riikides on linnastumise tase kõrg, aga linnastumise tempod on aeglased, kuna inimesed juba elavad linnades ja linnad suurenevad vaid arengumaadest sisserändajate tõttu peamiselt, iive on väga väike või hoopis negatiivne.

Geograafia

3

docx

Linnastumine

11. Mis on agul? 12. Mis on ärila? 13. Kuidas nimetatakse nähtust, kus linnakeskuse rahvaarv väheneb, kuid linnastu rahvaarv kasvab (seega eeslinnade ja linnastu piirile jäävate asulate rahvaarv)? 14. Kuidas nimetatakse nähtust, kui linna ja linnastu rahvaarv ei kasva või väheneb, kuid kasvab linnastust välja jäävate asulate rahvaarv? 15. Võrrelge linnastumist arenenud ja arengu (vähearenenud) maades - linnarahvastiku osatähtsust elanikonnas (linnastumise määr), linnastumise (linnarahvastiku osatähtsuse) kasvu kiirust, linnadevõrgu tihedust ja ühtlust,ülelinnastumise probleemi olemasolu või puudumist. Malaka poolsaare asustustiheduse kirjeldamisel mõelge millised klimaatilised (ka tuulepealse ja -aluse nõlva küsimus), pinnamoe, kaubateede olemasolu ja muud tegurid soodustavad või takistavad inimeste elamist ja seega põhjustavad suure või väikese rahvastiku tiheduse. 16. Kas jõgi kuivendab liigniisket maapinda? 1

Demograafia

10

odt

suurlinnad maailmas

Linnastumist on oluliselt mõjutanud tehnoloogia areng. Praegu moodustab linnarahvastik veidi üle poole maailma rahvastikust. Eeslinnastumine ­ rahvastik hakkab kasvama eeslinnades. Vastulinnastumine - inimesed asuvad elama kaugematesse maapiirkondadesse. Taaslinnastumine ­ linnakeskuste taas aktiivseks muutumine. Ülelinnastumine ­ arengumaade linnade ülikiire kasv. Linnastumist saab iseloomustada linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal, linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Arengumaades elab linnades veel veidi alla 50% rahvastikust. Vähem arenenud maades on ka linnaelu probleemid suuremad. Mõnedes arengumaades toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid ja slummid. Agulites ja slummides on ka iive suur

Demograafia

5

docx

RAHVASTIKU PAIKNEMINE JA ASUSTUS

· Joogivee lähedus · Ligipääs merele · Vajaliku kütuse (puit) olemasolu · Põllumajanduses kasutatava maa lähedus · Vajalike ehitusmaterjalide lähedus · Kaitse vaenlase ja halva ilmastiku eest · Soodne transpordi-geograafiline asend 1. Võrdle linnu ja maa-asulaid arenenud ja arengumaades. Põhja- riigid Näitaja Lõuna-riigid Üle 70% Linnastumise % Alla 50% Aeglane Tempo (kasv) Kiire Palju kesk-aegseid linnu Linnade vanus Valdavalt noored linnad Ränne maalt linna. Tegurid Demograafiline plahvatus Immigratsioon Valglinnastumine, Protsessid Ülelinnastumine, vastulinnastumine industrialiseerimine Heakorrastatus nii kesk- Üldilme Äärelinnas slummid, getod kui äärelinnas 2

Geograafia

53

ppt

Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid

on mitmeid megalinnu: Sao Paolo, Buenos Aires, Mexico, New York, Los Angeles ­ kõigis neis elab enam kui 15 miljonit inimest. · Aafrikas on linnade areng piirkonniti erinev, kuid siingi on elanikkond linnastunud. Näiteks suurtes linnastutes nagu Kinshasa, Kairo või Lagos, kus 1950. aastal elas 300000 inimest, küündib elanike arv nüüd 10 miljonini. 19  Linnade areng toimub kontinentide lõikes erinevalt. · Aasias on linnastumise tempo väga kiire. · Ennustatakse, et aastaks 2020 kujunevad seal välja ligi 10 megapolist, milles elanike arv jõuab 20 miljonini. · Aasia hiigellinnadest võib nimetada selliseid linnu nagu Mumbay (Bombay), Karachi, Shanghai, Dhaka, Jakarta ja Tokyo. 20 21 Linnarahvastiku osatähtsus maailma riikides 22  LINNASTUMISE ETAPID: I - Algab industrialiseerimisega ja langeb kokku

Geograafia

13

docx

Asustus-10 kl anna abi

kanalisatsiooni, sageli ka elektrit. Sellist demograafilisest plahvatusest ja sisserändest tingitud kontrollimatust linnarahvastiku juurdekasvu nimetatakse ülelinnastumiseks. Ülejäänud arengumaade asulad muutuvad aeglaselt. Uusi tööstuslinnu tekib harva. Agraarajastu pisilinnad ei arene, kuid ka ei hääbu. Ainult riikides, mis suudavad rakendada tõhusta regionaalpoliitikat, näiteks Hiina, jõuab suurlinnade kasv ka endistesse maapiirkondadesse. Linnastumise etapid ja linnastumise kulg maailmas Linnastumise etapid 1.Linnade arengu I järk – algas tööstusühiskonna tekkega, Sel ajal algas maa elanikkonna ränne tööstuskeskustesse .Sel ajal oli rahvastiku arengus plahvatusefekt(sündis palju lapsi).Seda etappi iseloomustab linnade kiire kasv ,uute linnade teke ,ränne maalt linna. Linnaelanike arv kasvab 40%ni Linnade kiire kasvu kõrgpunkt on 19saj. ja millionilisteks linnadeks saavad London, Pariis jne. Esimene miljoni linn oli Rooma.T Tekkisid ka esimesed

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...

1

docx

Linnastumine ehk urbaniseerumine

Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Igal aastal kolib maapiirkondadest linnadesse elama üle 50 miljoni inimese ­ see on sama palju, kui on Prantsusmaal elanikke. Eelmisel aastal elas üle poole maailma rahvastikust linnades. Linnastumine on muutunud arengu ja inimõiguste jaoks suureks väljakutseks ning linnade probleemide lahendamisega on kiire. Linnastumise tekke põhjused on eelkõige immigratsioon ja kõrge sündimus. Inimesed kolivad linnadesse paljudel erinevatel põhjustel, kuid enamasti siirdutakse linna paremate elu- ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitilistel põhjustel, näiteks näljahäda eest. Ühtedele on linn võimaluste, teistele lootusetuse koht. Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal. Linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi

Keskkonna kaitse

Kommentaarid (1)