Kliima soojenemine (1)

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Ökoloogilised globaalprobleemid, happesademed ja kasvuhooneefekt.

aasta jooksul kasvanud 17%, mis on väga järsk muutus. Et stabiliseerida süsihappegaasi taset maakera atmosfääris, on teaduslike uurimuste kohaselt vaja kärpida süsinikuheite praegust hulka vähemalt 60-80% võrra. Arvatakse, et järgmise sajandi alguseks on kasvuhoonegaaside sisaldus atmosfääris võrreldes nende loodusliku fooniga kahekordistunud. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,7ºC. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahe kümnendi jooksul. Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad ei suuda sellega kohastuda, seetõttu muutuvad paljude liikide levialad ja kliimamuutused ohustavad bioloogilist mitmekesisust ning ökosüsteeme. Liike, mis küllalt kiiresti ei levi ,võib sel juhul tabada väljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori

Bioloogia

3

doc

Kasvuhooneefekt - referaat

Et stabiliseerida süsihappegaasi taset maakera atmosfääris, on teaduslike uurimuste kohaselt vaja kärpida süsinikuheite praegust hulka vähemalt 6080% võrra. Arvatakse, et järgmise sajandi alguseks on kasvuhoonegaaside sisaldus atmosfääris võrreldes nende loodusliku fooniga kahekordistunud. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,30,7ºC. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahe kümnendi jooksul. Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad ei suuda sellega kohastuda, seetõttu muutuvad paljude liikide levialad ja kliimamuutused ohustavad bioloogilist mitmekesisust ning ökosüsteeme. Liike, mis küllalt kiiresti ei levi ,võib sel juhul tabada väljasuremine. Põhjapoolsetel

Füüsika

1

docx

Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine

Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja troposfääri osoon (O3). Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu

Geograafia

10

pdf

Globaalsed keskkonnaprobleemid

9 klass Õ Sisu Globaalsed keskkonnaprobleemid ........................................................................................................... 1 Õhk ...................................................................................................................................................... 3 Kasvuhooneefekt ................................................................................................................................. 4 Kliima muutus ...................................................................................................................................... 4 Energia................................................................................................................................................. 5 Ökosüsteemid ...................................................................................................................................... 5 Loodusvarad .........................

Bioloogia

8

odt

GLOBAALNE SOOJENEMINE JA SELLE TAGAJÄRJED

TALLINNA TEENINDUSKOOL Aleksandra Olesk MK13-T1 GLOBAALNE SOOJENEMINE JA SELLE TAGAJÄRJED Referaat Juhendaja: Heikki Esskuson Tallinn2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1.MIS ON GLOBAALNE SOOJENEMINE JA KLIIMAMUUTUS...........................................................4 2.TEKKE PÕHJUSED..................................................................................................................................4 3.KASVUHOONEEFEKT JA KASVUHOONEGAASID...........................................................................5-6 4.KOKKUVÕTTE.........................................................................................................................................7 5

Geograafia

9

doc

Keskkonnaprobleemid

Metsi ohustavad peamiselt põllumaade laiendamine, kontrollimatu igapäevase tarbepuidu raiumine. 4 Kõrbestumine Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung ehk kõrbestumine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Troopilises või parasvöötme kliimas kulub 2,5 cm paksuse mullakihi uuenemiseks 200-1000 aastat. Kõrb tungib peale ka kliima muutumise tagajärjel, näiteks liigub Sahara kõrb globaalse soojenemise tagajärjel iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Keegi ei tea veel täpselt, millist mõju avaldab inimkonna saatusele kõrbete niisutamine. See võib tuua kaasa kliima jahenemise parasvöötmes ja troopikas, sest just kõrbest saavad need paigad oma soojuse.

Geograafia

12

odt

Globaliseerumine.

Reeglina oli see ebaõiglane kaubandus. 20. sajandi esimese poole globaliseerimise protsess oli katkestatud kahe maailmasõja ja nende perioodi vahelise majanduslangusega. Peale Teist maailmasõda uuenes globaliseerimine kiirenevas tempos. Seda soodustas tehnoloogiatäiustamine, mis viis kiirele kaupade veole mere-, raudtee- ja õhutranspordiga, aga samuti juurde pääsuga rahvusvahelisele telefonisidele. (E-õpe, 2012)  4. GLOBAALPROBLEEM ­ KASVUHOONEEFEKT JA KLIIMA SOOJENEMINE Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid ja troposfääri osoon. (E-õpe, 2012) Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku

Ühiskond

29

doc

Referaat Globaliseerumine

Globaliseerumine arvud ja faktid......................................................................................8-9 2.ÜLEVAADE OLULISEMATEST GLOBAALPROBLEEMIDEST.....................................9 2.1.Rahvastikuprobleemid..........................................................................................................9 2.2.Õhu saastamine...................................................................................................................10 2.3.Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine.......................................................................11-12 2.4.Osooniaugud..................................................................................................................12-13 2.5.Loodusvarad..................................................................................................................13-14 2.6.Veekriis..........................................................................................................................14-15 2.7

Kodanikuõpetus

Kommentaarid (1)