100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
52 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
· prügikastis- 0,1-0,3 t/m3; · prügiveo autos 0,7-0,8 t/m3 (kompakteeritud) · prügilademes 1-1,5 t/m3 (kompakteeritud) Miks on kasulik teada olmejäätmete sisaldust? · Jäätmetes leiduvate materjalide kasutamisvõimaluste hindamiseks · Jäätmekäitlusviisi kavandamiseks · Jäätmete koostis on piirkonniti erinev- ei saa kasutada teiste riikide andmeid · Ka eestis on olmejäätmete koostises erinevad, ei saa kasutada ühtset jäätmekäitluse mudelit Olmejäätmete koostist ja hulka mõjutavad tegurid: · Ajafaktor- jäätmete hulk muutub, päevade, kuude, nädalate lõikes · Geograafiline asend- suvilate piirkond · Majanduslikud tegurid- mida jõukam riik seda rohkem · Elamu tüüp ja asustustihedus · Elanike harjumused, veendumused ja tavad ( keskkonnateadlikkus) Tootmisjäätmed:
16) Q16 kõik materjalid, ained või tooted, mida ei hõlma ülalloetletud kategooriad Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 7 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 8 Jäätmed, prügi ja praht Jäätmekäitluse areng Prügi on kasutuskõlbmatute ainete, · Naturaalmajandus esemete või materjalide segu, mis · Asulate teke kogutakse, veetakse prügilasse (järelsortimine, põletamine, ladestamine). · Kuhu panna tekkivad jäätmed? Praht on see, mis on maha pillutud, - jäätmete ladestamine koristamata, ..
· Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52), · Saastetasu seadus (RT I 1999, 24, 361) ning selle muutmise seadus RT I 2001, 102, 667, · Säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384) ning selle täiendamise ja muutmise seadus (RT I 1997, 48, 772), · Saastetasu seadus (RT I 1999, 24, 361) ning selle muutmise seadus (RT I 2001, 102, 667) · Pakendiseadus (RT I 2004, 41, 278) · Pakendiaktsiisi seadus (RT I 1997, 5, 31) ning selle muutmise seadus (RT I 2010, 28, 145) · Jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistu (RT I 2002, 48, 307) · Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2008/98/EÜ · Ohtlike jäätmete direktiiv(91/689/EMÜ) · Pakendijäätmete direktiiv (94/62/EÜ) direktiiv (2004/12/EÜ) · Riigi jäätmekava 2008-2013 · Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 · Strateegia Säästev Eesti 21 Vastutus jäätmetekäitlusega seonduvaga jaguneb Vabariigi Valitsuse,
vähenes EL-s 1990 – 2006. a. 39 %. Sa võib-olla ei viska midagi ära? − CH4 vähenes 45 % Ei raatsi ‘asjadest’ loobuda? Oled ihnuskoi ja ei taha maksta? • Kasvuhoonegaaside emissioon jäätmekäitlusest Kas akumuleerid prügi oma kodus? väheneb aastaks 2010 rohkem kui teistes majandusvaldkondades: – 44 % Inimesel peab olema õigus asju ära visata! − Me ei tohi välja jõuda jäätmete peitmiseni! − OK, diferentseerime hinna. − Koostöö jäätmetekitaja, KOV, veo ja käitlusfirma vahel!
Jäätmekäitlus konspekt Jäätmekäitlus – jäätmetega tehtavad toimingud ning kontroll jäätmetega seotud tegevuse üle. Eesmärk – säästa loodust, loodusressursse ja kaitsta tervist. Majandusharuna saada kasumit ja vältida raiskamist. Jäätmed - Jäätmeseadus I … inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Jäätmed on materjal, millest üht-teist teha või toota annab. Prügi – kasutuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis enamasti veetakse prügilasse või põletatakse. Praht – on see, mis maha pillutud. Prügi ladestamine • Ajapikku tekkis vajadus prügilate järele • Prügi pandi maapinnalohkudesse ‘silma alt ära’ – nii tekkis inglise keelde mõiste landfill. • Prügi tuli ladestada võimalikult väikesele alale – nii tekkisidki prügilad. • Prügikihte hakati katma 1900-te algul, tavatehnoloogiaks sai see 80-ndatel. • Lade
Jäätmekäitlus Referaat Sisukord: 1. Jäätmekäitluse areng 3-5 2. Eesti jäätmekäitluse ajalugu 6 3. Jäätmete kogumine ja vedu 7-8 4. Jäätmete mehhaaniline töötlemine 9 5. Jäätmete biokäitlus 10-11 6. Prügi põletamine 12 7. Jäätmekäitluse tulevik 13 8. Kasutatud kirjandus 14 Jäätmekäitluse areng: Enne asulate tekkimist jäätmetega muret ei olnud. Ruumi oli laialt ning ega jäätmeid palju tekkinudki. Naturaalmajapidamistoodangu põhiosa (jahu ja põllusaadused) tarbiti ise. Mis järele jäi läks loodusesse tagasi. Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida sai korduvalt kasutada. Ohtlikke aineid ei tuntud. Kui asustustihedus kasvas ja tekkisid linnad, siis jäätmete hulk suurenes
tarbijaid mõjutada, et nad oskaksid nõuda "rohelisemaid" ja vähem pakendatud tooteid *Jäätmetekke vähendamiseks tuleb tegeleda "algallikaga", s.t. kavandada pikema kasutuseaga ja väiksema toormemahukusega tooteid, rakendada vähem saastavaid tootmisprotsesse ning teiselt poolt suunata tarbijate valikut ja tekitada nõudlus väiksema keskkonnamõjuga kaupade ja teenuste järgi. Jäätmete kogumine ja vedu *Jäätmete kogumine ja vedu on praegu jäätmekäitluse kõige kallim osa (60-80 % kuludest). *Kogumisviis sõltub sellest, mida jäätmetega ette võetakse. *Olmejäätmete kogumiskorraldus oleneb mitmest asjaolust: _ teenindavate elamute tüübist (eramud, ridaelamud, korrusmajad): _ omandi- või haldusvormist (eramajad või ühistud); _ jäätmete sorteerimisviisist; _ jäätmekäitluskoha või prügilakaugusest; _ seadusnõudeist Jäätmete sorteerimine
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T21ME BIOJÄÄTMETE KÄITLEMINE EESTIS Iseseisev töö Tallinn 2010 1. SISSEJUHATUS Linnastumisega suurenes rahvastiku arv, mis tõi kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Järjest enam kasvab tootmine ja tarbimine ning selle paratamatuks kaasnähuks on jäätmete teke. Jäätmed tekivad toodete ja teenuste elukaare kogu ulatuses, alustades toorainete hankimisest ning lõpetades toote kasutamise lõppemisega. Kuna jäätmeid on väga palju tuleb need kindlasti liigitada, jäätmete erinevate omaduste põhjal
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid