Jäätmeprobleemid (1)

Tõrva Gümnaasium

Marili Ilisson
12 a klass

Jäätmeprobleemid

Referaat

Juhendaja
õpetaja Tiia Tamm
Tõrva 2010

Jäätmeprobleemid

Rahvastiku arvu suurenemine toob paratamatult kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad ka jäätmeprobleemid. Üha enam on kasutusel materjale, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu . Koos rahvastiku arvu kasvuga suureneb ka jäätmetehulk, millest enamust ei töödelda, mistõttu tekivad linnade ümbrustesse prügimäed .
Kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega, on jäätmeprobleem terav ka vaesemates riikides. Eestis on probleemiks prügimäed, mis ei vasta nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, loomade, taimede mürgitusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase, pöördumatuid kahjustusi.
Teadlased väidavad, et pinnas prügimägede all on lootusetult kahjustunud. Olmeprügist leostub välja kahjulikke ühendeid, pikema vihma korral tekib suures koguses mürgist nõrgvett. Lagunemise tulemusena tekib gaasilisi ühendeid, mis prügimäe ümber levitavad hingematvat lehka.
Lisaks olmeprügimägedele on Eestis probleemiks ka kaevandusjäätmed ja elektrijaamade aherainemäed. Jäätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale .
Väga suurt probleemi keskkonna reostamisel tekitab prahi maha viskamine. Selle tagajärjel muutub maastikupilt inetumaks. Metsaaluseid reostatakse erinevate tarbeesemetega, vana elektroonika ja palju muuga . Metsloomade elamispaiku muudetakse kõlbmatuks.
Eestis on umbes 300 prügilat (arvestamata nö mitteametlikke prahipaiku, mida on arvatavasti tuhandeid), kuigi vabariigi suurust arvestades oleks optimaalne arv umbes 20.
Aastas tekib ühe elaniku kohta umbes 300 kg olmejäätmeid. Kui aga arvesse võtta ka tööstusjäätmed , siis tuleb eestimaalase kohta umbes 10 tonni jäätmeid aastas.
Jäätmete tekke vähendamine on üheks üldiseks globaalseks trendiks.
Eesti jäätmemajandus asub hetkel muudatuste faasis, mis on suunatud jäätmete ladustamiselt prügilas integreeritud jäätmemajandusele.
Eesti jäätmemajanduse assimileerimine Lääne-Euroopa tasemega lühiajalises ning keskmises perspektiivis tingib sobivate kogumissüsteemide rajamise ning ka moodsate jäätmete töötlemise ja käitlemise komplektside projekteerimise ja rajamise vajaduse.
Siinkohal omab jäätmete töötlemise ja keskkonnasõbraliku prügilasse ladustamise kõrval erilist tähtsust paberi, plastmasside , metalli ja klaasi, aga ka orgaaniliste jäätmete kogumine ja korduvkasutamine, mis saab alguse nende eraldi kogumisest.
Tänapäevase prügila rajamisel saab tarvitusele võtta kaasaegseid abinõusid . Takistamaks saaste imbumist pinasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega . Prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni, eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks.
Jäätmeprobleemidega tegelemiseks võetakse ette küll erinevaid abinõusid, kuid selleks, et hoida oma keskkonda puhtana peaks iga inimene ise kaasa aitama sellele. Ei tohiks visata maha prügi. Tänavatele on asetatud erinevatesse kohtadesse prügikaste, kuhu on võimalik visata prahti. On suuremate prügikoguste jaoks loodud ühised prügikastid, mis on jaotatud vastavalt sellele, mida kuhu visata tohib. Prügi sorteerimine aitab samuti kaasa. Nii mõndagi asja on võimalik ümbertöödelda. Metsaaluseid tuleks hoida puhtana ja mitte viia oma jäätmeid sinna.
Kasutatud materjal:
http://www.mv.hiiumaa.ee/aasta98/keskkonnaaasta98.html#jaatme
http://www.seit.ee/agenda21/SA/s22stev.html#J%C3%A4%C3%A4tmed