Linnastumisega seotud probleemid (0)

Sarnased õppematerjalid

2

odt

Linnastumise head ja vead (essee)

veetma maal elades, kuid kuna noori peale ei tule ning ükskord lõppeb ka vanade inimeste elu, siis paratamatult jäävadki külad tühjaks. Kuid kunagi pole halba ilma heata. Kindlasti leidub ka linnastumisega palju positiivset, miks muidu umbes 50% rahavastikust elab linnades. Linnastumine ehk urbaniseerumine tähendabki linnade kasvu ning linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Linnastumist iseloomustab linnastumise tempo. Linnastumisega kaasneb nii häid kui ka halbu asju. Linnastumise kasvutempo arengumaades on väga kiire. Kuid linnastumise tase on tänapäeval madal. Rahvaarvu kiire kasv tulenebki enamjaolt loomuliku iibe arvelt, mida nimetatakse demograafiliseks plahvatuseks. Miks aga valivad inimesed enda elukohaks linna? Kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Mõnedes arengumaades (nt

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Ülevaade linnastumisest

Sellel juhul tekivad paljutuumelised linnastud. Linnastile on iseloomulikud massilised töö-, õpe-, majapidamis-, kultuurilised ja puhkemajanduslikud pendelrännud. Kodunt tööle jõutakse 1,5 tunniga. Linnastu Eestis: Tallinna linnastu koosneb Tallinna linnast ja tagamaast. Tallinna linnastu osadeks on loetud vallad ja linnad, kust vähemalt 15% töötajatest käib Tallinnasse tööle. Linnastu läänepiiriks on Paldiski, lõunapiiriks Rapla ja idapiiriks Loksa linn. Linnastumisega kaasnevad nii positiivsed, kui ka negatiivsed mõjud. Positiivseteks mõjudeks võib lugeda linnade arenemise, tootluse suurenemise, suurema tarbimise, majandusliku tõusu, paremad võimalused suhtlemiseks, suuremad valikud ning võimalused. Negatiivseteks mõjudeks oleks siis suurema rahvamassi tõttu suurem saastatus, inimesed kaugenevad teineteisest, mõeldakse majanduslikult ning egoistlikult, varanduslik kihistumine,

Geograafia

3

docx

Linnastumine

põllumajandusest elatuvaid inimesi, või haldusüksust, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega. Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud. Küla elanikud tegelevad valdavalt põllumajanduse, metsanduse või kalapüügiga. 3. õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid. põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus. puudulik keskkonnakorraldus. elanike madal keskkonnateadlikkus. keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus. 4. Linlaste tegevusalad ei vaja kuigi palju ruumi ja seepärast võib palju inimesi elada väikesel territooriumil. Tegeletakse peamiselt niiöelda istumistöödega

Demograafia

10

odt

suurlinnad maailmas

Suurlinnad maailmas (linnastumine) 8.b klass  Sisukord 1.Sisukord 2.Sissejuhatus 3.Linn 4.Linnastumine ehk urbaniseerumine 5.Tokyo 6.New York 7.Sõul 8.Kokkuvõte 9.Kasutatud allikad.  Sissejuhatus See teema sattus meile loosiga. Ise oleksime valinud võibolla midagi muud. Selles töös räägime linnastumisest ja sellega seotud probleemidest, samuti rahvaarvult suurematest linnadest maailmas. Rahvaarvult suuremate linnade nimed on võetud geograafia õpikust, sellekohasest tabelist, nende linnade rahvaarv on võetud internetist. Töö põhieesmärgiks on enda harimine ja teadmiste kogumine endale, eesmärgiks on ka uurida, kas linnastumine on hea või halb, lisaeesmärgiks on ka hea hinne. Tööks kasuame peamiselt interneti ja geograafiaõpiku materjale.

Demograafia

13

docx

Asustus-10 kl anna abi

aegadel Agraarajastul paikseks jäädes ja põllundusega tegelema hakates asuti elama viljakate muldadega tasandikele. Looduslikest teguritest mõjutas asustust kõige rohkem kliima. Parasvöötmes ja lähistroopikas on inimese eluks kõige sobivamad tingimused, seal on ka asustus seetõttu tihe. Asustustihedust mõjutavad peale looduslike ka ühiskondlikud tegurid. Ajaloolised põhjused, miks asustus kuskil tihenema hakkas, võivad olla seotud kaubateede ristumiskohtadega või soodsate sadamakohtadega jõgede suudmetes. Tihti tihenes asustus endiste kindluste ümbruses, mis olid rajatud ümbrusest kõrgemale kohale parema kaitse tagamiseks. Tänapäeval tiheneb asustus just suurte linnade ümbruses, kohati kasvavad linnapiirkonnad naaberpiirkondadega kokku moodustades linnade kette või hiidlinnastuid. Majanduslikud tegurid on seotud töökohtade paiknemisega, näiteks

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...

5

docx

RAHVASTIKU PAIKNEMINE JA ASUSTUS

ääres asuvatest super- ja hüpermarketest. 6) uuskeskus on linnast väljas eraldi rajatud äripinnad, kuhu on kontsentreeritud äri-, kaubandus- ja teenindusasutused. Neid ühendavad linnaga hea kvaliteediga maanteed. 7) uus tootmise piirkond on linnapiirkond, kus on loodud kõrgtehnoloogilise toomisega ettevõtted. Tavaliselt on nad linna ääres kas lennuvälja või kiirtee juures. 5. Too näiteid arenenud ja arengumaade suurlinnade planeerimise ja linnastumisega kaasnevate sotsiaalsete- ja keskkonnaprobleemide kohta. KESKKONNAPROBLEEMID SOTSIAALSED PROBLEEMID Puhta vee tarbimine suureneb pidevalt, puhta Ebavõrsuse suurenemine, kodutu, üksindus vee nappus arengumaades Energiavarude liigne kulutamine Kuritegevuse kasv Õhusaastatuse ja mürataseme suurenemine Kohaliku omapära ja kultuuri kadumine Jäätmete ladestamise probleem Kaubastumise süvenemine

Geograafia

53

ppt

Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid

megalopolis ­ hiiglaslik linnastute kogum (Nt. Tokaido (Tokyo- Osaka) Jaapanis, Boshwash (Boston ­ Washington) USA-s) Hiidlinnade paiknemine tänapäeval Hiidlinnad Põhja ja Lõuna riikides -muutused  Linnastumine arengumaades · Algas 20 saj II poolel · 90% linnarahvastiku kasvust toimub arengumaade arvel · Tekib ülelinnastumine ­ kontrollimatu linnarahvastiku juurdekasv · Tekivad slummid e. agulid · Majanduslikud, sotsiaalsed, keskkondlikud probleemid  SLUMMID Kiiresti paisunud linnade vaeste elanike olukord on eriti keeruline tänu sellele, et enamus neist elavad linnades illegaalselt. Elatakse juhuslikult hangitud materjalist ehitatud hurtsikkülades ehk slummides, kus puuduvad mistahes sanitaarsed rajatised, juurdepääs puhtale veele ning elektrile. Sellistes vaestekvartalites elab maailmas praegusel hetkel ligi miljard inimest. 2005.aastal elas ÜRO hinnangul slummides iga seitsmes inimene maailmas.

Geograafia

1

docx

Linnastumine ehk urbaniseerumine

Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Igal aastal kolib maapiirkondadest linnadesse elama üle 50 miljoni inimese ­ see on sama palju, kui on Prantsusmaal elanikke. Eelmisel aastal elas üle poole maailma rahvastikust linnades. Linnastumine on muutunud arengu ja inimõiguste jaoks suureks väljakutseks ning linnade probleemide lahendamisega on kiire. Linnastumise tekke põhjused on eelkõige immigratsioon ja kõrge sündimus. Inimesed kolivad linnadesse paljudel erinevatel põhjustel, kuid enamasti siirdutakse linna paremate elu- ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitilistel põhjustel, näiteks näljahäda eest. Ühtedele on linn võimaluste, teistele lootusetuse koht. Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal. Linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Mõnedes areng

Keskkonna kaitse

Kommentaarid (0)