Kokkuvõttev powerpoint harilikust härjasilmast.
Botaanikat õppivale inimesele abiks õppida ladinakeelseid nimetusi umbrohtude kohta.
Sedelid 50 taimede perekonnanime äraõppimiseks, ladina-eesti vasted, hääldused, lisatud ka pildid. Lahti lõigata ja kokku volitda.
Konspektis on välja toodud kõik erinevad tuletised ja sõnaliited. Samuti saab põhjaliku ülevaate kokku- ja lahku kirjutamise reeglitest.
Minu powerpoint esitluse sisu räägib siis "Buffetlauast ehk Rootsi lauast" Selles esitluses kirjutan buffee laua üldtutvustusest, buffetlaua planeeringust, buffetlaua teeninduskäigust ning olen teinud menüü 20-nele.
Manuses on kaks mälumängu - üks 1-6.klassile ja teine 7-12.klassile. Lõppu on lisatud ka vastused.
Puudutab kõiki põhikoolis õpitavaid reegleid koos näidetega
ppt esitlus Eestis esinevatest korvõielistest. Süstemaatika,sugukonna üldtunnused ning palju liike tunnustega välja toodud koos piltidega
Keedetud munaroad, Koorega keedetud munad,Kooreta keedetud munad, Kulbis keedetud muna, Keedetud omlett, munahüüve, munapuder. Praetud munatoidud, härjasilm, omlett, täidisega omlett, magus täidisega omlett, vahustatud omlett.
Püsiku perekondade kirjeldused
Eestis looduslikult kasvava 30 ilutaime PowerPointi esitlus.
Referaat kummelist
muna tutvustus millest koosneb kuidas saad teada kas on värske muna retseptid
Väga põhjalik niitude esitlus, lisaks väike kokkuvõte ka 2015.aasta liblikaks valitud hiidkaruslasest.
Bioloogi kontrolltöö kordamiseks taimede osa peale. Iseloomustus ja info sammaltaimede, õistaimede, paljasseemnetaimede, sõnajalgtaimede ja ravimtaimede kohta ( milleks antud ravimtaime kasutatakse?) . Selgitab, kuidas tekib turvas, millised taimed on ühe-ja millised kaheidulehelised.
Pooltoodete iseloomustused(lihaliik, kuju, kuumtöötlemine). nt.rostbiif, rulaad, klops, liharull, medaljon, naturaalne kotlet, šnitsel jne
Herbaariumi vastamise süstemaatiline nimekiri
Püsilillede esitlus. Info Eestis enamkasutatavate püsilillede kohta ning nende kasvutingimuste kohta.
Kokku ja lahku kirjutamine
Tabelid lihatoodete ja hakkliha pooltoodete kohta. Lisaks erinevad küsimused ja vastused kalatoodete kohta.
kõrtside areng, reisikirjeldused, reisikirjelduste autorid, söögist ja joogist,eestlastest
Koosneb 43 kordamisküsimusest teisele kursusele ülemineku eksami jaoks toiduvalmistamises, kõigele on vastatud ja vastused on eraldi värviga välja toodud.
Põllutaimed, -loomad, -linnud
Hea ülevaade õlle valmistamisest ja õlle tarbimisest eestis ammustel aegadel.
Taimede määramistunnuseid, lehe kuju, õite tüübid jne.
Pärandkooslused (pool-looduslikud kooslused) - looduslikud kooslused, mis on inimese poolt ümber kujundatud. Looduslikud kooslused – looduslikult kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Kultuurkooslused - inimtekkelised kooslused. Rohumaa - mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus. Parandatud rohumaa - pool-looduslik kooslus, kus inimtegevusega on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid säilib enamik varem kasvanud taimedest. Heinamaa ehk niit - moodustavad tihedalt koos kasvavate mitmeaastased mesofüütide kooslused, mida võidakse regulaarselt niita. Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks. Karjamaa – pärast heina maha niitmist loomade karjatamiseks kasutatav maa. Kasvukoht – keskkonnategurite kompleks, mis on suhteliselt püsivate omadustega. Taimekooslus - koos kasvavate taimede kogum. ....
Arvestuse küsimused ning neile leitud vastused (I kursus)
Eksami(arvestuse) sooritamiseks täiesti piisab!
Siin on keskkooli 2 perioodi konspekt võimalik et mujal koolides on teisel perioodil aga siin on konspekt
Referaat
Sisaldab maastikuehitaja 4.taseme kutseõppe raames püsikute pilte jm kasulikku infot
Sisaldab sealiha, vasikaliha, veiseliha, metslinnud, ulukitoite, hakklihast road, subproduktidest road, eksootilised liharoad. On lahti kirjutatud, kuidas mingit kindlat toitu valmistatakse, näiteks: rostbiifi, raguud, guljašši jne.
APGIII puu. Lisatud põhilised tunnused ja liikide näited.
Materjal on sisukas ning tehnoloogiad on kirjas kokkuvõtvalt. Hea materjal õppimiseks kui tulemas on riiklik kokakutseeksam või koolieksam.
Sisaldab kordamisküsimusi koos vastustega. Taimed, koed, sugukonnad, varred, lehed, õied.
Kontrolltöödeks ja eksamiks õppimisel kasulik materjal. Sisaldab vastuseid kordamisküsimustele.
Materjal põhineb loengus põhjalikult üleskirjutatud matejalil. Tänu sellele on võimalik saavutada agronoomias hea hinne.
Käesolevas referaadis tutvume lähemalt teemadega: • Maailma ühtsus ja mitmekesisus • Riigid ja identiteedid maailma mitmekesisuse kandjatena • Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja vahendid • Peamised julgeolekuorganisatsioonid • Inimõigused mitmepalgelises maailmas • Postmodernne ühiskond
Väga täpne konspekt aines Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse.
EESTI TAIMKATE Mõisted Taimestik e floora – taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum teataval maa- alal, liikide loend (arukask, paakspuu jne). Taimkate e vegetatsioon – mingi ala taimekoosluste jt taimerühmituste kogum (mets, nõmmemets, männik jne). Katvus - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelameetodil. Taimeliikide katvuste summa üldiselt peaks olema suurem kui 100%, sest erineva suurusega liigid katavad üksteist. Ohtrus - ühe liigi isendite suhteline hulk teiste liikidega võrrelduna. Väljendatakse skaalades nt. 1- 5 ja , kus 5 on üliohter ja 1 üksikisendid. Geobotaanika – taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jne. Taimekooslus – koos kasvavate taimede kogum. Eristatakse liigilise koosseisu, rindelisuse, ...