VANAAJA KOOLIKORD ESTER PÄRN 2010 Igal ajastul on midagi, mida mäletada, midagi, mis on teistmoodi, kui järgmisel või eelmisel ajastul. Näiteks kasvõi koolikord. See muutub ju iga ajastuga. Kõigi kolme põlvkonna, minu, ema ja vanaema koolikorrad erinevad üksteisest millegi poolest. See on loomulik. Minu vanaema (sündinud1948) koolitee algas aastal 1955 Käina koolis, Hiiumaal. Koolivorm oli siis kohustuslik. Tüdrukutel olid pruunid kleidid ja must põll, kleidil oli valge krae ja kätised. Pidulikul puhul olid krae ja kätised pitside ning satsidega. Lastel olid jalas vahetusjalanõud, mis olid kohustuslikud, just nagu tänapäevalgi. Vahetusjalanõudeks olid paeltega sussid. Enamus tüdrukud hoidsid oma juukseid patsis. Mõnel üksikul tüdrukul olid juuksed lühikeseks lõigatud. Tuli olla puhas, jalad ei tohtinud haiseda, riided pidid olema alati puhtad
4. Minu senised mälestused koolielust Minu koolitee algas 1996. aastal. Mina õpin Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis. See asub Võru linnas ja on maakonna suurim kool. Koolis on 12 klassi. Eksamid algavad kaheksandast klassist ning 9-nda klassi lõpus on katsed, kus vaadatakse, kuhu kooli saad edasi õppima minna. Meie kooli saavad sisse ainult parimad. Meie koolis käib üle tuhande õpilase, keda õpetavad umbes 80 õpetajat. Kuna meie koolis on liiga palju õpilasi, on klassid jaotatud paralleelidesse. Päevas on 4-8 õppetundi. Üks tund kestab 45 minutit. Koolis on võimalik süüa ka sooja toitu.Toidumenüü on mitmekesine. Kooli sööklas on puhvet, kust lapsed saavad osta magusaid saiakesi. Sellepärast ei söögi pooled meie koolis lõunat. Tunnistused on eestikeelsed. Klassi saab lõpetada ainult siis, kui tunnistusel on vähemalt kolmed. Paremad õpilased saavad kiituskirjad. Need, kellel on ainult viied,
käisid sinine pluus või valge pluus (pidulikel juhtudel). Poisid pidid kandma tumesiniseid viigipükse, tumesinist pluusi ja pintsakut. Sellele järgnes teksariidest koolivorm. Viimaseks oli tüdrukutel volditud ruuduline seelik, sinine pluus, selle juures tumesinine vest või jakk." • 1979. aastast hakkas Eesti üldhariduskoolides kehtima uus, teksariidest koolivorm. 1970. aastateks olid teksased muutunud noorte seas väga popiks ja nüüd otsustati teksariietus ka kooli lubada. Selle koolivormi iga jäi siiski väga lühikeseks. • Juba nelja aasta pärast tuli kasutusele uus, Eesti NSV viimane koolivorm. Poisid riietati taas tumesinisesse villasesse ülikonda, väikesed tüdrukud said endale samavärvilised volditud pihikseelikud, suuremad aga moodsad šotiruudulised
Üks erinevus oli see, et põhikool kestis kaheksa aastat praeguse üheksa asemel ja keskkool lõpetati seega ka kaheteistkümne aasta asemel üheteistkümnega. Üks õppeaasta lisandus kuskil 80-ndate aastate keskel, siis läksid lapsed vahepeal kooli juba 6-aastaselt. Koolis pidi käima koolivormiga: esimeseks koolivormiks algklassides oli tumesinise pihikseelik ja helesinine pluus, hiljem oli punase musta ruuduline seelik. Tavalisi riideid ei tohtinud koolis kanda. Mõnes mõttes oli koolivorm hea. Seetõttu polnud sellist asja, et lapsed norisid teisi nende riietuse ja rahakoti suuruse pärast. Klassid olid siis suured, umbes 30 õpilast klassis, vahel rohkemgi. Lapsi oli üldse rohkem. Eks õpilasi oli ka siis igasuguseid, aga koolivägivald ei olnud sel ajal eriline probleem. Kiusamist ja norimist oli vähem kui tänapäeval. Tänapäeval tegutsevad igasugused lasteorganisatsioonid ja klubid, meil siin näiteks 4H
Paide Kutsekeskkooli siis enam ei külastatud. Kui isa Vändra koolis käis siis oli tal vaja minna ainult 500 meetrit koolini. Ta käis mööda Vändra alevikku. Ta läks kooli oma sõpradega kes elasid temaga ühes ja samas majas. Kuid kui ta oli Paides siis ta elas ühiselamus mis oli kooli kõrval. Ta rääkis, et kõik koolitarbed osteti poest ja kõik õpikud saadi koolist. Täpselt nagu praegusel ajal. Kui isa Vändra koolis käis siis neil oli koolivorm. Ta meenutas, et poisid pidid kandma sinist pintsakut, siniseid pükse, helesinist pluuse ja kui sa olid pioneer siis sa said kanda ja punast rätikut kaelas. Kuid kui ta vahetas kooli siis võis ta panna end niimoodi riidesse nagu tahtis. Isa ütles, et tunnis võis rääkida ainult siis kui õpetaja küsis midagi või kui õpetaja ise lubas. Vahetunnis pidid õpilased kõndima ringi suures saalis. Sa võisid õppida vahetunnis aga sa pidid isegi siis ringi kõndima. Kui sa rääkisid
aed ja tiik, ning korvpalliväljak. Staadionit kooli juures ei olnud, oli veidi kaugemal. Selles koolis oli hästi palju klasse. Esimesest kuni üheteistkümmnendani ja igal vanusel veel neli klassi, A;B;C ja D, ning iga nelja aasta järel oli veel E klass ka. E klass oli nimelt baleti klass, seal oli ainult kümmekond õpilast. Teised olid suured klassid. Minu ema klassis oli näiteks nelikümmend õpilast. Muidu olid klassiruumid suured, aga vene keele ja võõrkeele klassid loid väiksed. Siis tehti klass pooleks, sest mõned õppisid inglise- ja mõned saksa keelt. Klassides olid suured lauad, mille küljes olid ka toolid. Laua plaat käis üles ja plaadi all oli sahtel, kuhu sai oma asju panna. Enne kooliaasta algust olid alati suured koolilaadad, kus sai osta kõike kooliks vajalikku. Ranitsa, pliiatsid, vihikud, vihikute paberid, värvid, pintslid, dressid, jalanõud, koolivormi ja veel palju asju mida kõike vaja oli.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ01 Irina Vassiljeva ÜHEKSANDIKUD Analüüs Õppejõud: Pille Kriisa. MA Mõdriku 2013 Saade Üheksandikud põhineb katsel, mida viiakse läbi üheksanda klassi õpilastega, kes on õppe tasemelt Eesti halvimad ja soovitakse õppeaasta lõpuks eksami sooritust viia Eesti parimate sekka. Sellepärast vahetatakse klassis viis aineõpetajat. Igal õpetajal oma lähenemine. Hilinemine ja koolist puudumine on selles klassis täiesti tavaline nähtus aga ka koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemused on aga ja
Küsitletud on enda isiklikke sõpru vanuses 13-19. Valisin vastajateks sõbrad, kuna tean, et nemad ei vasta ükskõikselt, vaid korralikult ning põhjalikult. Esimene peatükk käsitleb kooli riietuse ajalugu ja tänapäeva. Teine peatükk põhineb koolivormide ajalool. Kolmas peatükk räägib kaubamärkide rollidest. Neljas peatükk koosneb tulemuste analüüsist. -3- 1. Kooliriietus ajaloos ja tänapäeval ¹ Ajaloos oli kooliriietuseks koolivorm, mis oli järjest kohustuslikum. 1937. aastal viidi sisse koolivorminõue, kuid kahe aasta jooksul seda sajaprotsendiliselt siiski ei nõutud. 1939. aastal, uude vastvalminud koolimajja õppima asudes pidid aga kõik õpilased pealaest jalataldadeni vormis olema. Poisid kandsid nokamütsi, tüdrukud baretti. Kanti tumesinist ja sinivalget pihikseelikut, pidupäevadel valget pluusi. Poiste ülikond koosnes kurguni nööbitavast pintsakust ja lühikestest pükstest
Ei saa mitte vaiki olla... Austatud kuulajad, meie ühiskonnas on paljudes erinevates valdkondades probleeme. Neid probleeme on välditud juba väga pikalt ning nendest ei räägita avalikult. Teema, millest ma räägin, on tuttav kõikidele õpilastele ehk siis ülekoormusest ning tunnis toimuvast. Esiteks, mis kõige tähtsam, on see, et koolipäevad on väga pikad ja väsitavad. Kõik õpetajad peavad just nende õppeainet kõige tähtsamaks. Juba tunnis hoolikalt kaasatöötamine ja kuulamine, võtab päeva lõpuks täitsa läbi. Lisaks pikale ja raskele koolipäevale jäetakse veel kodus palju õppida. Selline päev tuleb kokku pikem kui täispikk tööpäev. Kuid mis saab huviringidest, vabast ajast ning puhkamisest? Tänapäeval ei jõuagi õpilane millegi muuga tegeleda, kuna kool võtab kõik vaba aja ära. Kas te ei arva, et pärast rasket koolipäeva on õpilane välja teeninud ka puhkuse? On tehtud küll palju seadusi õpilas
* enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressursside) kasutamise efektiivsust (kvaliteedikindlustus). Eesti hariduse viis väljakutset 2012-2020 · liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsituse poole · õpetaja positsiooni ja maine tõus · õppes osalemise kasv · hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovatsioonilise majandusega
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on
järgmise trepi pealt saate suurema hoo. Koristaja oli meil ka vahva, alati tõi naeratuse näole. Jälle on kahju, et iga töötaja kohta midagi meenutada ei saa, sest maht saab täis, tahaks küll. Üks asi mida veel nautisin oli see, et osadele õpetajatele oli tähtis, et lastel oleksid kõhud täis ja nii sain paar korda ühelt õpetajalt loa magustoit sööklast tundi kaasa võtta kuna ma vahetunnis "ei jõudnud" ja tundi mingi hinna eest hilineda ei tahtnud. Tingimus oli muidugi, et süüa võin kui tunnitöö tehtud ja ega ma siis ikka pingutasin ka selle nimel, win-win olukord minu arvates. Mäletan, et õpetajad suhtusid väga mõistvalt minu probleemi, milleks oli tundides magamine. Selle peale, et ma iga päev vähemalt ühes tunnis ära
kirjutada alles pastapliiatsiga. Millised olid Sinu kooliaja lemmik tunnid ? Miks just need ? Mulle algul meeldis joonistamine ja tööõpetus. Keskkoolis oli mu lemmikuks matemaatika, mis mulle põhikoolis raskusi valmistas, kuid põhi pandi nii tugev seal alla, et keskkoolis oli see minu jaoks väga lihtne ja huvitab. Koolivorme oli ema kooliajal kokku kolm : 1-4.klass sinine pihiseelik ja sinine pluus, 5-7. klass teksa seelik ja vest, pluus sama ja keskkoolis oli ruuduline seelik ja pluus tume sinine. Oli kooliajal ka koolipidusid, kus alati oli kõigepealt mingi eeskava ja hiljem tants. Alati tantsiti poiss ja tüdruk omavahel.Tüdrukud istusid ja ootasid, millal poiss teda tantsima palub. Tähtpäevad koolis olid kõik nõukogudeaegsed. Punased pühadepäevad olid alati vabad. Maipühade ja Oktoobripühade ajal pidi alati osavõtma rongkäigust. Räägi mõni naljakas ja mitte naljakas lugu oma kooliajast. Kõige jubedam mida mäletan
Minu õpetaja kreedo Kõikidel koolilastel on erinev ettekujutus heast õpetajast paljud omadused kindlasti ka ühtivad, aga omad eelistused on kõigil. Siiani, olles kaks kuud koolis õpetanud, on minus veel alles see, mis mind õpetajaametisse tõukas ma tahan saada heaks õpetajaks. Mille poole ma püüdlen? Milline on hea õpetaja? Millega ta peab hakkama saama tunnis, koolis ja väljaspool kooli? Haridus ei piirdu vaid teadmistega. Selle põhimõtte järgi püüan tunnis ka talitada, tekitada lastes huvi, pöörata tähelepanu sellele, et nemad kui isikud saaksid areneda õppida koostööd tegema ja teistega arvestama, samas ka iseseisvalt hakkama saama. See hõlmab minu jaoks nii tõsist kasvatuslikku tööd viisakuse ja kommete osas viienda klassiga kui ka gümasistide ettevalmistamist sõjaväeks.
Rocca al Mare Kool ÕPPEKOORMUS ROCCA AL MARE KOOLIS Uurimistöö Hanna-Liis Vaasa 9b Juhendaja: õp Katrin Tallinn 2012 Sissejuhatus Mina valisin uurimustöö teemaks õppekoormus pärast tunde, ehk kas õppimist koju antakse liiga palju või just vähe.Mind väga huvitab teiste inimeste arvamus sellest ja huvitav on näha paralleelse minu ja teiste vahel.Samuti loodan märku anda lõppkokkuvõttega õpetajatele mis tegelt õpilastega toimub ning kas kõik suudavad koduseid ülesandeid teha. Oma uurimistöös tutvustan õpilaste seisukohti mida nemad arvavad kodustest ülesannetest.Samuti tuleb palju graafikuid ja tabeleid.Rä
Margit Kapak Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Secunda Sotsiaal November 2008 Kohustuslik koolivorm Eesti koolides Halvad mälestused Kümmekond aastat tagasi hingasid õpilased kergendatult koolirõivastus anti vabaks! Nüüd on ring täis ja järjest seavad koolid sisse vormi. Sõjaeelses Eesti Vabariigis aitas koolivorm kaasa koolikesksuse kujundamisele. Neil aegadel oli koolivormi kandmine õpilastele au- ja uhkuseasi. Nõukogude ajal ei aidanud koolivorm lastel samastuda oma kooliga, vaid muutis nad ühtseks massiks ja soodustas distsipliini hoidmist. Viimane üle-
1. osa *Eesti NSV-s kehtestati esialgu 7-klassiline ja alates 1959. a. 8- klassiline kooliharidus, mis oli kohustuslik. 1970. a. muudeti keskharidus samuti kohustuslikuks ; pärast 8. klassi lõpetamist tuli õpinguid jätkata kas üldhariduslikus keskkoolis või kutsekoolis. Kõrghariduse nõukogustamine väljendus eelkõige senise ainesüsteemi asendamist kursuste süsteemiga, mis kitsendas oluliselt üliõpilaste iseseisvust ja valikuvabadust . Selle aja noortele oli hariduse omandamine tunduvalt lihtsam, kättesaadavam, lausa kohustuslik ja mis kõige olulisem tasuta. Vaba aega sisustati noortele poolkohustuslikus korras kommunistlikesse noorsooühingutesse, oktoobrilapsed , pioneerid ja kommunistlikud noored, astumisega ja selle raames võimaldati ühingu liikmetele reisimist teistesse liiduvabariikidesse ja töö- ning puhkelaagreid. Väga palju tehti sporti ja käidi võistlustel. *Tänapäeva noorteorganisatsioonid on näiteks Noorkotkad, Kodutütred ja gaidid. 2. osa *Mill
raamatukogule paremad ruumid. Ka uues kooolimajas töötas raamatukoguhoidjana Aino Salmisto. 1976. aastaat oli aga ette nähtud vastavat klassikomplektide arvule kaks raamatukogutöötaja kohta ning Aino Samlisto kõrvale asus tööle Marika Rajur. Praeguseks on jällegi ette nähtud ainult üks raamatukoguhoidja koht. Töömaht on aga liiga suur. Tapa koolis on olnud vanadest aegadest peale ka lumelinnade ehitamine. Suur tõstuk tõstab valmis lumehunnikud ja kõik klassid koos tulevad õue enda klassi eest lumelinna võistlust pidama. Ehitatakse nii suuri kui ka väikesed asju. Aastate jooksul on ehitatud nii palju erinevaid kujusid ja esemeid. Küll liumägesid ja kindluseid, küll krokodille ja kilpkonnasid. Mõniaasta on kasutatud isegi värve, segatakse guass rohke veega ja valatakse kohta kuhu vaja. Lumelinnade ehitamisel kasutavad paljud vett, näiteks liumägede ehitamisel jne. Kokkuvõte
ka vanema venna valvata; isal on olnud hoidjatädi, kes ilmselt hoidis teda väga ja ta on käinud ka lasteaias. Mina olen ka käinud lasteaias. Meile mõlemale, nii mulle kui ka isale, ei ole meeldinud lõunauinakut teha. Vanaema lapsepõlves on palju kurbi mälestusi: sõda ja kodu mahajätmine, ema surm; isa lapsepõlves ja minu lapsepõlves sellised sündmused puuduvad. Vanaema ajal oli kohustuslik 7-klassiline haridus, isa ajal keskharidus ja minu ajal 9- klassiline haridus, kuigi sellega vaevalt et piirduda tohiks. Vanaema Erna kooliharidus jäi 7- klassiliseks ja ta õppis selle aja jooksul kahes koolis (Peeri algkool ja Jõhvi keskkool), isa sai põhihariduse Võru I 8-klassilises koolis ja keskhariduse Võru I Keskkoolis ning alustas ka Tallinna Polütehnilises Instituudis, mille ta jättis pooleli laiskusest ja ta on seda kahetsenud; mina alustasin küll suures Kreutzwaldi koolis, kuid õppisin kuus õppeaastat ka väikses Pikakannu koolis
„Ma ei mõelnud kunagi, et minust võiks saada õpetaja“ alla ja teel esimesse tundi panin selle salaja teadetetahvlile tagasi. Pisut hiljem samal hommi- kupoolikul vaatasid 4. klassi õpilased ülakorruse suures klassiruumis filmi. See oli mustvalge Haridus on lihtsalt ühiskonna hing, mis kandub ühelt põlvkonnalt teisele. loodusfilm – „Saarmad Kanadas“ või midagi sellist. See oli tõenäoliselt ajatäitmiseks mõeldud G.K. Chesterton, 1924 tegevus, kuna see toimus kooliaasta eelviimasel päeval. Me sosistasime pimeduses, teeseldes,
klassiõhtuid. Täitsa olenes kui aktiivsed olid ise õpilased. Mõnes koolis korraldati kord aastas ning oli ka neid koole kus tehti veerandis vähemalt ühe korra. Kõige meeldejäävam Klassiõhtute puhul meeldis kõigile kõige rohkem koos viibimine ja aktiivne keskkond. Kõigile meeldis esineda, koos mängida ja ka tantsida. Vanemates klassides muutus hästi oluliseks see, kas sulle meeldiv noormees kutsus sind tantsima või mitte. Klassiruum muudeti hämaraks ja klassijuhataja jättis vanemaid õpilasi ka omapäid. selajal taheti, et tüdrukud või poisid omaette või kõik koos pundis tantsivad, venelaste kombeks. Seda nähti sõpruskoolis Gorkis a Eestis. Tol ajal peeti seda naeruväärseks kombeks. Oli tavaks, et noormees tuleb neiu juurde, kummardub ja kutsub tantsule. Äraütlemine oli ka üsnakesti tabu ja seetõttu pidi tantsima ka selliste poistega, kes kohe üldse ei meeldinud
tühjaks. käigus oleks õpetaja pidanud Liigub klassis ringi, Kirjutavad kohapeal, üks kooli sünnipäeva kontrollib tegevusi. läheb kirjutab tahvlile täpsustama. Lahendas Õpetaja kutsub tahvlile olukorra, et vaatavad kirjutama üksikuid õpilasi Õpilased ei teadnud kooli vahetunnis netist. sünnipäeva. V Uue osa Tekst võidusõiduautodest, sissejuhatus pilt õpikust. Küsimused Küsimustele vastamine Puuduvad lisaks näitlikud (5 min.) loetu kohta. õppevahendid VI Uus osa Uus pealkiri: Elektriautod Iseseisev lugemine, Leia vastused küsimustele vastuste leidmine, mis on (14 min
Koolivägivalda esineb igas koolis. Koolivägivald seisneb lihtsalt koolis nalja tegemises aga iga kord läheb see väga lihtsalt üle piiri ja see nali ei ole enam nali vaid on koolivägivald nii vaimses kui ka füüsilises vormis. Koolivägivald väljendub selles kui üks õpilane kiusab teist õpilast või pool klassi kiusab ühte õpilast, nagu mõnitab teda kogu aeg . Mina olen olen selles osalenud nii kiusajana, ohvrina ja pealtvaatajana. Füüsiline ja vaimne kooli vägivald õpilaste vahel käib paratamatult koolieluga iga päev kaasas. Füüsiline koolivägivald õpilaste vahel esineb põhiliselt poiste vahel. See tuleneb sellest, et tahetakse jätta head muljet teistele kui sa mõnitad ja peksad klassi nõrgemat või väiksemat poissi. Minu meelest on olemas neli varianti mida võib teha koolivägivalla ohver. Kui kiusamise ohver räägib sellest oma emale kes sellest aga satub hüsteeriasse proovides
õpetajate õigused on siin kohal jäetud tagaplaanile. See omakorda ainult süvendab õpetajate madalat enesehinnangut. Nõustun Kristi Leppiku poolt Postimehes kirjutatud artikliga, kus õpetajad nõuavad oma õiguste kirjapanemist seadusesse. (3) Koolivormide ja õpilaste välimust puudutavate reeglite kadumine. Mõningates koolides on siiski koolivormid uuesti kasutusele võetud, kuid neil juhtudel on riietusel kindlasti mitmeid erinevaid variatsioone. Samas on koolivorm oluline seisuslikust aspektist. Parema majandusliku olukorraga perest lapsed võivad olla tihtipeale julmad ja neid lapsi, kellel pole nii uhkeid ja vägevaid firmariideid kiputakse sageli kiusama ja narrima. Seda probleemi aitaks ära hoida koolivormi kehtestamine. Mina koolivormi omava kooliga kokku puutunud ei ole, minu varasemas koolis oli ainuke nõue seoses riietusega, et olemas peavad olema vahetusjalanõud. Suur muutus 90-ndatel oli Eesti oma õppekava tekkimine
nende lapsed ära. Pealegi põhjendati õpetaja vihapurskeid tema tõelise pühendumusega oma töösse : kui vihastab küllap tahab anda parimat. Kui see ei aidanud võttis õpetaja appi oma põhilise töövahendi pika joonlaua. Kool ja joonlaud olid lahutamatud mõisted. Lapsed pidid sirutama käed joonlaua löökide alla. Tõsisemate karistuste puhul läks käiku nahkrihm. Rooma koolis oli karm sõjaline distsipliin, kaasaegsed hakkasid selle vastu protestima, kirjutati kooliõpetuse liigsest karmusest ja koolihirmus, kuid vanade traditsioonide vastu ei aidanud miski. Kehaline karistus oli tavaline, mitte üksnes rooma algastme koolides. 7 KOKKUVÕTE Perekonnapea absoluutne võim õpetas noori maast madalast alluma, isiklikku initsiatiivi ega ei saanud noortel olla. Isa õpetas poisile sõdalase ja põlluharija oskusi, aga ka kodaniku kohustusi
( tõmba ring ümber ) Mitte vahel sageli umbes kord sagedamini kunagi harva nädalas kui kord nädalas 3.Kas sa oled kunagi olnud kiusaja ? ___Jah ___Ei 4.Milline on Sinu klassikaaslaste läbisaamine?Märgi skaalal Väga halb 1 2 3 4 5 Väga hea 5.Kus sa oled kiusamist talunud? (tunnis, vahetunnis, vahetult enne tunde, pärast tunde, teel koju, võimlas, wc-s, koridoris, sööklas, kohvikus, garderoobis, mujal..)_________________________________________ 6.Mis on sinu arvates koolikiusamise põhjuseks? · Tähelepanuvajadus · Ebakindlus · Teistsugune välimus · Omavahelised lahkarvamused · Vaesus · Üleolevus · Kiusajat on varem kiusatud · Enesehinnangu tõstmine · Enesekehtestamine · Kodune kasvatus
4.3. Põltsamaa Keskkool 1.september 1954. aasta sai Helvist Põltsamaa Keskkooli bioloogia õpetaja. Korter anti talle Kooli tänaval nr. 3. See oli kööktuba II korrusel. Bioloogia tunnid olid taaskord viiendates, kuuendates ja seitsmendates klassides. Helvi oli 7A klassi klassijuhataja ja Lille tänava kooli juhendaja. Võrreldes maakoolidega oli töö Põltsamaal keerulisem. Kaks maja, tunnid kahes vahetuses. Vahetunniga oli vaja jõuda ühest koolimajast teise. Väga suured klassid ja õpilased olid rahutumad. Esialgu oli harjumatu ühte teemat mitu korda käsitleda, kuid hiljem harjus sellega ära. 7A klassis oli 35 õpilast: 18 tüdrukut ja 17 poissi. Õpilaste õppeedukus oli rahuldav. Käitumine korras. Sel ajal oli 7. klass põhikooli lõpuklass. Lõpupidu oli peolauaga ja kestis hommikuni (Lisa 3 punkt 2). 1955. aasta suvel käis Helvi Tallinnas tööõpetuse kursustel. Sel ajal seoti aiatöö ja tööõpetus. Kevadel ja sügisel töötas ta õpilastega kooliaias
............................................................ 7 Haljala kool.................................................................................................................................7 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................9 Virulaste haridus 20. sajandi algul Virulaste rahvakasvatus ja õpetus on väga vana ning seda soodustasid juba ammu kauged meresõidud ja maaharimine. Põlvest põlve kandus edasi emakeel, rahvalaul, säilisid rahvariided, püsis rahvakunst ehituses ja majatarvetes. Suurem osa Virumaa külakoolmeistritest oli kihelkonnakooli haridusega. Nad saavutasid oma teadmised enamasti iseseisvalt edasi õppides. Töötasu oli neil väike ja elu raske. Talvel töötasin nad koolis, suvel põllul
Lisa1.......................................................................................................... 32 Küsimustik: Õpimotivatsioon ja õpikeskkond................................................32 3 Sissejuhatus Uurimustöö eesmärgiks on analüüsida Haljala- ja Võhma Gümnaasiumi õpilaste hinnanguid oma koolile. Valisin selle teema, sest see tundus minu jaoks põnev ja väljakutsuv. See teema on praegu aktuaalne haridus maastikul. Töös on esitatud Võhma Gümnaasiumi õpilaste arvamused, mida saab võrrelda Haljala Gümnaasiumi õpilaste arvamusega. Selle alusel saab hinnata kooli hetkeolukorda. Töö käsitleb järgmisi uurimusküsimusi: Milline on õpilaste hinnang kooli õpetajatele, tugispetsalistidele ja direktorile? Milline on õpilaste hinnang kooli füüsilisele ja vaimsele keskkonnale? Milline on õpilaste hinnang õpimotivatsioonile?
tuleks õpilasi karistada käskkirjaga. Käskkiri on siiski dokument, mida peaks väljastama palju halvematel juhtudel, kui niisama koolist lahkumine. Ma arvan, suurem osa nendest õpilastest, kes vahetundidel soovivad väljas käia, külastavad pigem kooliläheduses asuvaid poode, kui suitsetavad garaazide vahel. Gümnasistid saavad süüa alles peale viiendat tundi, seega neil peaks olema igasugune õigus külastada vahetunnis poodi. Alternatiiv on muidugi sööklas asuv puhvet, mis on saanud ka palju tunnustust selle eest, kui tervislik ja hea selle vaik ikkagi on, kuid mina isiklikult küll mitte midagi tervislikku, peale kesise puuviljavaliku, seal ei näe. Muidugi on ka karastusjoogid keelatud, aga ma ei leia, et see valikut tervislikumaks muudaks. Ka sööklakord ei ole mitte midagi rõõmustavat. Uus talongisüsteem ei tasu ennast ära
lugupidamine enda ja teiste vastu) Ühiskondlikud väärtused (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus, ja sooline võrdõiguslikkus) Õigluse austamine nii oma ühiskonnas, üleilmselt kui ka põlvkondade vahel (jätkusuutlik areng) KLASSI FÜÜSILINE KESKKOND Milline peaks olema klassiruum, kus õpetate? - puhas, hästi valgustatud Kes vastutab teie klassiruumi väljanägemise eest? Milliseid ja toole vajate? Milliseid tehnilisi vahendeid vajate õpetamiseks? Soovitused õpetajatele: Klassiruum peab olema turvaline, puhas ja atraktiivne Seadke klassi mööbel nii, et see vastaks teie õpetamisvajadustele Jätke pinkide või ridade vahele piisavalt liikumisruumi, et ei tekiks ummikuid
Seal oli koos kolm kooli: kaubanduskool, kommertsgümnaasium ja progümnaasium; direktor ning õpetajad olid ühised. Kaubanduskooli aastad olid sisukad ja läksid kiiresti, sest õpetati elavalt ja huvitavalt. Suved veetis Jõgisalu Paadremal sünnikodus. Tundides vesteldi poliitikast ja reisimuljeist teistesse maadesse. Fasismi olemusest Itaalias ja Saksamaal andis jahmatamapaneva kirjelduse ajalooõpetaja. Õpetajad olid nõudlikud, tundides valitses hea distsipliin, klassikursuse kordamise võimalust õpilastele ei antud. Rõhku pandi iseseisva töö harjumuste kujunemisele. Õpilased said palju praktilisi oskusi: kirjavahetus, dokumentide vormistamine, masinakiri, tugev alus saksa keeles. Nad toimetasid ja trükkisid oma ajalehte "Poiste Hääl". Kooli mainet 7 tõstis õpilaste silmis tublisti seegi, et paljud nende õpetajad olid ise kasutuses olevate õpikute autorid. 1940
Eestikeelse õppe sissevimine vene koolidesse Sissejuhatus Tänapäeva hariduskorralduses on väga palju erinevaid probleeme. Üks oluline probleem on eestikeelse õppe sisseviimine vene koolidesse. Sellest ma täna räägin. Alates 1725. aastast on Eestis toimunud ka venekeelne õpe. Venekeelne haridus on erinevatel perioodidel olnud tõusuteel. Praegu võime me näha inimeste haridustasemes järsku langust. Kui vastame küsimusele miks, siis võime eristada peamisi põhjusi: 1. Mitte kuskil ei õpetata õpetajad, et õpetada vene koolides 2. Vähe kvalifitseerituid õpetajaid 3. Kasine rahastamine 4. Keeleinspektsiooni pidev kontroll, mis loob närvilise keskonna. 5. Liiga palju tähelepanu pööratakse eesti keele tundidele, mis vähendab teiste ainete
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
