Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KOOLIVORM NÕUKOGUDE EESTIS (0)

1 Hindamata
Punktid

KOOLIVORM  
NÕUKOGUDE 
EESTIS
Getri Mitt
Moestilistika IV
Univormide ajalugu
Õppida, õppida, õppida! – V.I  Lenin
•  Kaudselt  mõjutas Nõukogude aja koolielu kõige rohkem Vladimir Lenin, 
hiljem Jossif Stalin
• Lenin ja Stalin on tuntumad kommunismi rajajat ja edasiviijat
• Koolid olid sunnitud neid ülistama
• Koolinädal kestis 6 päeva
• Koolivorm oli kohustuslik
• Keelatud olid ehted, meik. Tüdrukutel pidid juuksed patsis olema ning 
poistel ei tohtinud olla pikki juukseid. Reeglite rikkumisel ootas karistus.

AJALOOST
• Ühtne koolivorm kehtestati Eestis 1955. aastal. Tookord kuulus Eesti 
Nõukogude Liidu koosseisu. Selle suure riigi juhtide arvates pidid kõik lapsed 
käima koolis ühtemoodi riides. Tüdrukutele oli ette nähtud pruun villane 
taljes kleit ja poistele tume ülikond. Esialgu ei olnud vorm siiski kohustuslik, 
ainult soovituslik.
•  Koolivormi  juurdumine võttis pikalt aega, eriti maakoolides. Maal oli kord ka 
hilisematel aegadel tavaliselt leebem kui paljudes linnakoolides, kus näiteks 
kampsunit koolivormile peale panna ei lubatud.
• 1967. aastal lõpul võeti Eesti koolides kasutusele uus vorm. Kui varased 
koolivormid  olid sarnanenud mujal Nõukogude Liidus kantutega, siis nüüd 
eristusid Eesti koolilapsed oma välimuselt selgelt teiste liiduvabariikide 
koolilastest. 
• Koolitüdrukud hakkasid kandma sinist pihikseelikut või seelikut, poiste 
koolivormiks oli tume ülikond. Nii poisid kui ka tüdrukud kandsid argipäeviti 
rohekassinist koolipluusi, pidulikeks puhkudeks oli ette nähtud valge  pluus
mis tüdrukutel oli rüüsidega. Põll kadus koolivormist, seda kandsid vaid mõne 
vene õppekeelega kooli õpilased. Vana vormi lubati edasi kanda, kuni see veel 
kandmiskõlblik oli.





Aravete  koolilaste  pildil,  mis  on  tehtud  1960.  aastate  lõpul,  näemegi 
teiste seas vaid paari uue vormiga tüdrukut. Nooremate klasside poisid 
käisid  tollal  tavaliselt  lühikeste  ülikonnariidest  pükstega,  mille  all 
külma  ilmaga   kanti   sukki.  Nii  poiste  kui  ka  tüdrukute  sukki  hoidsid 
ülal  pihikud  –  väiksed  alussärgi  peal  kantavad  vestid,  mille  allääres 
olid sukatripid. Vahel  juhus , et tripp läks lahti ja sukad vajusid lonti. 
Lapsed kiusasid mõnikord üksteist, võttes teisel tripist kinni ja lastes 
sellega laksu vastu jalga.




• 1974.  aastal  kooli  läinud  Anu 
kandis   kooli  minnes  sellist 
koolivormi,  oma  kooliajal  jõudis 
ta  kanda  veel  kahte  erinevat. 
Anu  võis    koolis  käia  ka 
pükstega.   Meikimine   polnud 
lubatud  isegi  mitte  keskkooli 
õpilastele.  Ainsaks  kaunistuseks 
oli patsilint.
Järve Gümnaasiumi 7C klass 1984. aasta kevadel.
"Meie  ajal  vahetus  kolm  koolivormi,"  kirjutab  oma  mälestustes  Pille   Piik   40. 
lennust.  "Algklassides  oli  tüdrukutel  tumesinised  pihikseelikud,  mille  juurde 
käisid  sinine  pluus  või  valge  pluus  (pidulikel  juhtudel).  Poisid  pidid  kandma 
tumesiniseid  viigipükse,  tumesinist  pluusi  ja  pintsakut.  Sellele  järgnes 
teksariidest koolivorm. Viimaseks oli tüdrukutel volditud ruuduline seelik, sinine 
pluus, selle juures tumesinine vest või jakk." 
• 1979. aastast hakkas Eesti üldhariduskoolides kehtima uus, teksariidest 
koolivorm. 1970. aastateks olid teksased muutunud noorte seas väga popiks ja 
nüüd otsustati teksariietus ka kooli lubada. Selle koolivormi iga jäi siiski väga 
lühikeseks. 
• Juba nelja aasta pärast tuli kasutusele uus, Eesti NSV viimane koolivorm. Poisid 
riietati taas tumesinisesse villasesse ülikonda, väikesed tüdrukud said endale 
samavärvilised volditud pihikseelikud, suuremad aga moodsad šotiruudulised 
seelikud.
• Koolivormi üheks osaks oli vormimüts. Esialgu olid Eesti NSV­s eri kooliastmete 
õpilaste mütsid ühesugused, erinedes vaid eraldusmärkide – triipude poolest. 
Hiljem seda muudeti: põhikoolis olid tüdrukutel ja poistel erinevad vormimütsid, 
kuid keskkoolis kandsid nii noormehed kui ka neiud ühesugust – halli 
nokamütsi.
• Kui 1. klassi õpilased kandsid oma mütsi uhkusega, siis vanemate klasside omad 
seda sageli kanda ei tahtnud. Kuid paljudes koolides vormimütsita üle kooliläve 
ei lastud. Nii oli palju neid, kes võtsid mütsi kotist alles koolimaja juurde jõudes. 

1980
 Kaheksakümnendate keskel otsustati järjekordselt muuta koolivormi 
moodsamaks, sest vana teksastiilis koolivormi ei tahtnud keegi kanda.
Et moes olid parajasti šotiruudulised seelikud, siis said ka koolitüdrukud 
endale sellised. Sinna juurde tuli kanda sinist koolivesti ja sinist 
jakki. Väikestel  tüdrukutel tuli kanda sinist alt volditud pihikseelikut.
Poistele oli mõeldud sinine kooliülikond.
Koolipluus oli sinakasroheline ja pidulik pluus valge.
Esimesel aastal meeldis uus vorm, eriti seelik paljudele, kuid peagi oldi 
sellestki tüdinenud.
Koolikotina olid moes väiksed seljakotid ja rihmaga üleõlakotid.
Suuremad koolilapsed käisid koolis kilekotiga.

• Koolivorm kadus koos Nõukogude võimuga. Eesti Vabariigis uut 
ühtset koolivormi ei kehtestatud, paljudel koolidel on oma 
vormid või riietusnõuded.

Document Outline

  • Slide1
  • Slide5
  • Slide4
  • Slide2
  • Slide8
  • Slide11
  • Slide6
  • Slide7
  • Slide10
  • Slide9
Vasakule Paremale
KOOLIVORM NÕUKOGUDE EESTIS #1 KOOLIVORM NÕUKOGUDE EESTIS #2 KOOLIVORM NÕUKOGUDE EESTIS #3 KOOLIVORM NÕUKOGUDE EESTIS #4 KOOLIVORM NÕUKOGUDE EESTIS #5 KOOLIVORM NÕUKOGUDE EESTIS #6 KOOLIVORM NÕUKOGUDE EESTIS #7 KOOLIVORM NÕUKOGUDE EESTIS #8 KOOLIVORM NÕUKOGUDE EESTIS #9 KOOLIVORM NÕUKOGUDE EESTIS #10
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 71 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gizzie Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Uurimistöö - riietus koolis
14
doc

Uurimistöö - riietus koolis

Küsitletud on enda isiklikke sõpru vanuses 13-19. Valisin vastajateks sõbrad, kuna tean, et nemad ei vasta ükskõikselt, vaid korralikult ning põhjalikult. Esimene peatükk käsitleb kooli riietuse ajalugu ja tänapäeva. Teine peatükk põhineb koolivormide ajalool. Kolmas peatükk räägib kaubamärkide rollidest. Neljas peatükk koosneb tulemuste analüüsist. -3- 1. Kooliriietus ajaloos ja tänapäeval ¹ Ajaloos oli kooliriietuseks koolivorm, mis oli järjest kohustuslikum. 1937. aastal viidi sisse koolivorminõue, kuid kahe aasta jooksul seda sajaprotsendiliselt siiski ei nõutud. 1939. aastal, uude vastvalminud koolimajja õppima asudes pidid aga kõik õpilased pealaest jalataldadeni vormis olema. Poisid kandsid nokamütsi, tüdrukud baretti. Kanti tumesinist ja sinivalget pihikseelikut, pidupäevadel valget pluusi. Poiste ülikond koosnes kurguni nööbitavast pintsakust ja lühikestest pükstest

Uurimistöö
Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö
38
doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

Kooliharidus jagati kaheastmeliseks: kuueaastane algkool ja kuueaastane keskkool. Õppeprogrammist kaotati usuõpetus, kodanikuõpetus, vanad keeled (nt ladina keel). Üldhariduskooli käsitlevate õigusnormide aluseks said järgmised põhimõtted: demokraatlik tsentralism, kommunistlik kasvatus, koolikohustus ja üldine keskharidus, rahvaste võrdõiguslikkus, sotsialistlik seaduslikkus, teaduslikkus. Leelo Tamm (sünd 1927) ..."Kohe, kui nõukogude kord Eestis võimule pääses, pöörati segi kõik, mis segi pöörata andis. Segi pöörati ka koolisüsteem. Üldhariduslik kool jagati kahte astmesse- keskkool ja mittetäielik keskkool. Mittetäielikku keskkooli hakkas rahvas nimetama poolikuks kooliks. Olin esimesest klassist alates õppinud Tallinna Prantsuse Lütseumis progümnaasiumi esimese klassi lõpetamiseni, st olin lõpetanud viienda õppeaasta. Sügisel 1940 selgus, et olen alandatud mingisse mittetäielikku kooli ja kuuendasse klassi. ..

Ajalugu
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel
tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s

Kategoriseerimata



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun