Folkloristika eksami kordamisküsimused (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kultuuriajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kes on A Dundesi järgi rahvas?
Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv?
Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine?
Missugused arengud sellega kaasnesid?
Missugune on 'klassikaliste rahvajuttude' põhijaotus?
Mille poolest need folkloorizanrid erinevad?
Missugused on variatsiooni liigid folkloristikas?
Mille jaoks vajatakse folkloristikas autentsuse mõistet?

Lõik failist

Kõrvuta 19.saj ja 20.saj rahvaluule terminoloogiat, iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20.sajandil muutunud.
Rahvaluule mõiste kujunes 19. sajandil kultuurimurrangu, rahvaluule aine rohkuse ja filoloogilise suuna domineerimise tõttu. 19. sajandi terminoloogia kujunes saksa keele mõjul, kui Hurt tõi oma kõnes terminitele eestikeelsed vasted.
20. sajandil käis käsitleti folkloorina tänapäevaseid nähtusi. Rahvaluule ei olnud enam mineviku ja ajalooga seotud, muutumisprotsess oli pidev.

Loetle vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Rahvaluule on püsiv, korduv, kohanev, uuenev ja muutuv.

Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook 'i pildinalju ja grafitit folklooriks?
Folkloori tunnuste abil, levivus ja teatud grupi olemasolu.

Kes on A. Dundesi järgi rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlustest?
A. Dundesi järgi on rahvas mistahes inimeste rühm, kus on vähemalt kaks inimest (nt ka perekond) kellel on vähemalt üks ühine tunnus. Tunnuseks võib olla nii keel, elukutse , religioon . Varasema käsitluse järgi peeti rahvaks talupoegi, kirjaoskamatuid kirjaoskajate ühiskonnas, metslasi, kõrgklassist erinevaid inimesi.

Kuidas erineb folkloristi suhe uurimisainesse kirjanduse uurija suhtest oma uurimisobjektiga?
Folklorist loob ise oma allikat, kogumised

Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi ''esimese elu'' etappi ja selgita, mille poolest need erinevad.
1. Folkloori iseloomulik ja märkamatu olemasolu ühiskonnas – pärimuskultuuri nähtusi ei ole teadvustatud ega sildistatud folkloorina.
2. Folkloori osaline äratundmine seestpoolt – folkloori äratundmine ja määratlemine seal, kus seda kasutatakse
3. Folkloori avastamine väljastpoolt – teised inimesed avastavad folkloori, mida keegi kasutab, tunnevad selle vastu huvi, mis paneb omakorda enda traditsioone hindama

Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi ''teise elu'' etappi ja selgita, mille poolest need erinevad.
1. Folkloori teine elu – arhiveeritud pärimusainese liigutamine uude konteksti, uude keskkonda, uutesse žanritesse, nt folkloorifestival Baltica ja Viljandi Folk
2. Pärimusrühma sõltuvusest või kitsendusest vabanemine – rühma ja selle liikmete kohanemine uute oludega, uurijakogukonna rollide ülevõtmine
3. Folkloori kultuurpoliitiline kasutamine – pärimusrühma teatud folkloorivormide valimine riiki ja rahvast esindama

Iseloomusta P. Voolaiu artikli põhjal spordifolkloori kandjate rühmi? Too näide iga kirjeldatud rühma repertuaari kohta.
Spordifolkloori kandjate rühmad: sportlased , spordihuvilised ja spordivõhikud.
1. Sportlaste rühma kuuluvad sportlased, treenerid , õpetajad, spordimetoodikud, spordiajakirjanikud, meedikud jne. Sportlased on kõige kitsama spordifolkloori kandjaskond, nt ühine sõnakasutus, terminid, släng . Folkloor on küll vähe tuntud, kuid on väga püsiv ja elujõuline ning kandub edasi oma ala tundjate seas.
2. Spordihuviliste alla kuuluvad fännid, jutuharrastajad, võistluspublik ja nn tugitoolisportlased. Kõige aktiivsemad neist on fännid, kes moodustavad klubisid. Kuna nad on alati mängudel kohal ja lähedased, on neil rühma liikmete seas oma folkloor, nt sportlaste ja meeskondade tunnuslaused, loosungid, laulud, mida kasutatakse mitmeid kordi .
3. Spordivõhikud on need folkloorikandjad, kes on treenerite ja sportlaste tööga kõige vähem kursis. Nende suhe spordiga seonduvasse kujuneb meedia ja teiste juttude vahendusel. Nad levitavad nt Facebooki pilte ja meme'sid, mis on ka folkloor.

Too esile kettkirjale kui folkloorižanrile iseloomulikud vormitunnused.
Omane edasisaatmine, uskumus, et toob õnne. Seetõttu levib kiirelt ja paljude inimeste seas

Missugustest allikatest leidub varaseid üleskirjutisis eesti või mõne teise rahva folkloori kohta?
11.saj – Keskaja kroonikad, nt vene leetopissid
12.saj – Saxo Grammaticuse '' Gesta Danorum''
13.saj – Läti Hendriku '' Liivimaa kroonika''

Missuguste suundumistega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil?
Folkloori uurimine on tihedalt seotud romantismi ja rahvuslikkusega. Folkloori uurimisega tegid algust inimesed, kes tundsid vajadust rahvusliku identiteedi olemasolu jäädvustada.

Missugused olid J. G. von Herderi olulisemad folkloori alased ideed?
Erinevate maade rahvaste rahvalaulude kogumine (Sai neid Hupelilt kes sai pastoritelt).

Nimeta L. Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse.
Folkloorialased luuletused, eesti regivärss, rahvapärimus

Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel.
Jakob Hurt esitas palveid koguda murdekeelt, rahvaluulet, koostas küsitluskavasid rahvausundi ja kommete kogumiseks. Sai umbes 1400 kaastöölist, kes saatsid kokku 114 695 lk rahvaluulekirjapanekuid, mis köideti topograafilise printsiibi alusel. ''Eestirahva ajaraamat '' (1876) on viieosaline ajaraamat.

Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhtes?
Jakob Hurt kutsus inimesi üles koguma rahvaluulet, sest see oli kui ''üks suur ja elav ajalooraamat'' ja omas tähtsat rolli ajaloo kontekstis

Mille poolest erinesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused?
Kreutzwald – Sillaehitaja baltisaksa ja eesti kultuuri vahel, folkloori ja folkloristika vahel.
Hurt – folkloristika kui teadusharu rajaja, alustas folkloori kogumist.

Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat.
Soome meetod e ajaloolis -geograafiline meetod
*Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid
*eesmärk välja selgitada tekstide algupära, genees ja levikuteed
*Väärtustab suuri rahvaluulekogusid
*Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist
*Meetordi põhiseisukohas sõnastad Kaarle Krohn

Kuidas toimib W. Andresoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus?
Iga jutustaja on kuulnud mõnda muinasjuttu või naljandit või legendi oma eelkäijalt mitte üks, vaid mitu korda, ta on kuulnud seda mitte ühelt , aga tervelt realt jutustajatelt ja erinevates redaktsioonides.

Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloorseid nähtusi jäädvustatud?
ERA asutati 1927 mõttega koguda võimalikult palju vaimset kultuuri ja seda paberkandjatele või videolintidele jäädvustada. Rahvaluule arhiivis on folkloorinähtusi jäädvustatud paberkandjale, fonogrammile ja videolindile.

Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi.
Kartoteegid on tähestikulises järjekorras kohanimede järgi, et oleks lihtne leida kindla paiga folkloori.

Nimeta olulisemaid rahvusvähemuste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis ja kirjelda, missugust ainest ja millisest ajaperioodist need kogud sisaldavad.
Juutide folkloor, mustlaste folkloor

Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid?
19. sajandil.

Kirjelda (T. Jaago järgi) ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused.
Avatud periood nt alates aastast 1991 – uute meetodite ja uurimisallikate otsingud, konstruktivism
Suletud periood nt NSV aeg – ühe uurimissuuna ja –meetodi eelistamine, 1940-80 domineerib filoloogiline suund

Iseloomusta kolme L. Honko žanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi.
Teema allub žanri spetsiifikale – erinevatel teemadel on sama žanri piires ühisjooni, sama teema on erinevates žanrites erinevalt
Žanr määrab kommunikatsiooni piirid – žanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid, žanrite vahel on tööjaotus
Žanr eeldab žanrisüsteemi olemasolu – žanritel on erinevad funktsioonid, neid kirjeldatakse omavahelistes suhetes

Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid.
Sageli inimesed ei tea, et neil on jutuvaru või nad esitavad rahvajutte. Isikukogemusjutt võib olla lõbusam juhtum lapsepõlvest, kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga.

Missugune on ''klassikaliste rahvajuttude'' põhijaotus? Mille poolest need folkloorižanrid erinevad?

Kirjelda muistendit kui folkloorižanri.
Muistendid on tavaliselt millegi tekkimise seletused , näiteks Ülemiste järv tekkis pisaratest.

Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Too näide kohasidusa folkloori ja mõne kohapärimuse väljaande kohta.
Kohapärimus kui kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor – sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused.

Iseloomusta imemuinasjutule omaseid tunnusjooni. Nimeta 1-2 laialt tuntud muinasjututüüpi.
Imemuinasjutud on ebareaalsed , alati hea ja halva võitlus ja hea võidab. Laialt levinud tüübid on näiteks vaese tüdruku rikkaks saamine, kellegagi (nt lohega ) võitlemine.

Kõrvuta (R. Järve artikli põhjal) muinasjuttu ja turismireisi. Too esile vähemalt kolm nende nähtuste sarnasust.
Nii muinasjutt kui turismireis viivad tegelase oma ''maailmast'' minema, avastama uusi kohti ja uut ''maailma,'' panevad inimese (tegelase) käituma teistmoodi, nii nagu nad rutiinses olukorras ei pruugi käituda.
Nii turismireisilt kui muinasjutust võetakse tavaliselt ''suveniir.'' Reisilt ostetakse midagi, mis seda kohta meenutab, muinasjutus võtab kangelane kaasa osa oma saavutusest, (nt lohetapja võtab lohe hamba), et seda teistele näidata ja midagi tõestada.
Turismireisi ja muinasjutu juurde kuuluvad lennukid ja lendavad vaibad, mis mõlemad annavad ''tegelasele'' võimaluse väga kiirelt ühest kohas teise liikuda .

Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused?
Kõrgreligioon on organiseeritud, ette kirjutatud, fikseeritud. Keskendub ajalooliste isikute õpetusele, seostub kirjakultuuriga.
Rahvausund on korraldamata, mitteametlik , varieeruv. Uusi tähendusi luuakse pidevas loomeprotsessis, seostub etniliste traditsioonide ja folklooriga.
Ühine tunnus: mõlemad on pärimuse kandjad .

Too esile eesti rahvausundile tunnuslikud jooned.
Eesti folklooris on rahvausundi põhiallikateks usundiline muistend , memoraat, usundi- ja kombekirjeldused. ???

Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost.
Ülo Valk, ''Regivärsist netinaljadeni''

Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus?
Uskumus, et kui ollakse martide vastu head, toovad need majja leivaõnne ja karjaõnne ja viljaõnne.

Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega on seotud siirderiituste kohta.
Eraldumisriitused – inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist
Vahe- või piiripealsed riitused – inimene on kahe staatuse piiril
Liitumisriitused – inimene võtab uueks positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded

Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris?
Surma väljatõrjumine argiteadvusest, selle hirmuäratavaks muutmine;
laste eemalehoidmine matustest;
surma ekspluateerimine kunstis ja meelelahutuses (surma pidev kohalolek );
tuhastusmatuste levik ja matuserituaalide muutumine.

Missugused folkloorižanrid kuuluvad lühivormide kategooriasse? Iseloomusta võrdlevalt vähemalt ühte lühivormide žanri ühes selle allvormidega.
Lühivormide jaotusse kuuluvad vanasõnad, kõnekäänud , mõistatused.
Vanasõna allvormid on vellerismid, mis on klassikaliste arusaamade järgi nn ütlused, kus kasutatakse traditsioonilisi vanasõnu omamoodi koomilises, parodeerivas kontekstis, näiteks: ''Aeg on raha,'' ütles kelner ja liitis kuupäeva arvele juurde.

Too mõni näide tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või kontekstis.
Vaata punkt 37

Kuidas suhestuvad nüüdisaegne mõistatuste repertuaar ja rahvahuumor? Too mõni näide.
Uuema mõistatusainese puhul on oluline naljana koomikaelement. ''Mida tähendab optimist ?'' ''Optimist on see kes ostab loteriipileti ja hakkab kohe maja ehitama.''

Nimeta ühte eesti parömioloogi ja mõnda tema olulist teost.
Piret Voolaid ''Täägin, järelikult olen olemas''

Missugused rühmi saab (P. Voolaiu järgi) eristada parömioloogilises grafitis?
1. Kommunikatiivne kui teaduslikult suhtluse ja ümbritseva mõjutamise eesmärgil loodud grafiti
2. Mittekommunikatiivne eesmärgipäratu grafiti

Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks.
Rahvalulu variant ja tüüp.

Iseloomusta mõnda vanema rahvalaulu liiki ja selle sisemist liigendust.
Vanem rahvalaul nt regilaul – iseloomulik algriim , paralelism, vormelikeel + kindel värsimõõt

Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem?
Kihnu saarel ja Setomaal

Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust ).
''Vana kannel''
''Kust tulid lood minule … Artikleid regilaulu uurimise alalt 1990. aastatest ''

Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid?
Uuem rahvalaul – põhiline võte lõppriimidel, vahel lisandub alliteratsioon , värsid koondatud stroofidesse, värsimõõt mitmekesine , enamasti 3-4jalgne. Keel ei sisalda arhaisme , toetub 19.saj murretele, ligineb kirjakeelele. Refrään arenenum kui regivärsil.

Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivimaterjali põhises folkloori uurimises .
Tüüp on üldistus, abstraktsioon, tüübi alla koondatakse teatud tunnuste järgi sarnased variandid
Variant on konkreetse laulu, teksti esitlus, selle üleskirjutus
Nt regilaulu tüüpe on 3000, variante 205 000

Missugused on variatsiooni liigid folkloristikas?
Improvisatsioon (tahtlik kõrvalepõige);
varieerumine (iga konkreetne rahvaluule teksti esitus võib olla natuke erinev, nt vanasõnad ja luuletused);
redaktsioon (abstraktsioon, mis moodustatakse ühe folkloorinähtuse konkreetsetele piirkondadele loomulike variantide põhjal);
kontaminatsioon (ehk liitumine).

Kuidas on traditsiooni mõistes seotud minevik, tulevik ja olevik?
Traditsiooni võib mõista mitte ainult kui mineviku pärandit tänapäevale, aga ka kui tänapäeval loodu järjepidavust, mis toetub minevikule.
Traditsioonilisuse all ei ole ainult nähtuse muutumatus, vaid selle püsivus
Traditsioon on protsess, mis tasakaalustab muutusi.

Mille jaoks vajatakse folkloristikas autentsuse mõistet?
Folkloristika vajab seda mõistet allikakriitilises töös, kasutusel essentsialistlikus ja konstruktivistlikus käsitluses mida iganes see ka ei tähendaks.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Folkloristika eksami kordamisküsimused #1

Folkloristika eksami kordamisküsimused #2

Folkloristika eksami kordamisküsimused #3

Folkloristika eksami kordamisküsimused #4

Folkloristika eksami kordamisküsimused #5

Folkloristika eksami kordamisküsimused #6

Folkloristika eksami kordamisküsimused #7

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Helenat95 Õppematerjali autor

Folkloristika kultuur rahvaluule A. Dundes

Sarnased õppematerjalid

docx

Folkloristika eksam: kordamisküsimused

leheveergudel. Tal oli umbes 1400 kaastöölist. "Eestirahva ajaraamat" "Vana kannel. Täieline kogu vanu eesti rahvalaulusid" 16. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? Hurda jaoks oli rahvaluule kogumine teadusele suunitletud. Samuti oli rahvaluule ta jaoks ideoloogiline vahnd eestluse uueksloomisel. 17. Mille poolest erinenesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? Kreutzwald - sillaehitaja baltisaksa ja eesti kultuuri vahel, folkloori ja folkloristika vahel Hurt - folkloristika kui teadusharu rajaja, alustas folkloori kogumist 18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod o Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; o Eesmärk välja selgitada tekstide algupär, genees ja levikuteed; o Väärtustab suuri rahvaluulekogusid;

Kultuur

rtf

Ainekursuse “Folkloristika alused” eksami kordamisküsimused (2014)

3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook’i pildinalju ja grafitit folklooriks? Nad levivad anonüümselt, looming on varieeritud ning kollektiivne. Paljud facebook’i pildinaljadest on ka traditsioonilised (näiteks igal aastal jõuludel nurisetakse, et liiga vara pannakse kaunistusi üles ning tehakse selle kohta nalju jne.) 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Aineloetelu kaudu – Folkloristika on vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanasõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud. Olemuslike tunnuste kaudu – Rahvaluule on kollektiivne, traditsiooniline, suuline, vaimne ja anonüümne kunstilooming. 5. Kes on (A. Dundesi järgi) rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest?

Kirjandusteadus

docx

Folkloristika alused 2014-2015

Siin on kõik salvestused jagatud kihelkondade järgi rühmadesse. Rahvaluulekogujate kartoteegist saab leida rahvaluulet selle koguja järgi. Laulikute-jutustajate ehk esitajate kartoteegist saab otsida rahvaluulet selle esitaja järgi. 22. Nimeta olulisemaid rahvusvähemuste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis ja kirjelda, missugust ainest ja millisest ajaperioodist need kogud sisaldavad. 23. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Rahvusvaheline taust 23.1. The Folklore Society ja ajakiri Folklore (ka Folk-Lore) Suurbritannias (1878) 23.2. American Folklore Society ja ajakiri Journal of American Folklore USA-s ja Kanadas (1888) 23.3. Esimene võrdleva rahvaluule korraline professuur Helsingi ülikoolis (1908; erakorraline 1898) Meetodid ja koolkonnad: 23.4

Folkloristika alused

docx

Folkloristika alused.

Folkloristika alused

docx

Folkloristika alused eksami kordamisküsimused

Ainekursuse "Folkloristika alused" eksami kordamisküsimused (2013) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19.sajandi terminoloogia: Fr. R. Kreutzwald võttis kasutusele termini ,,vanavara" ka ,,vana vara", kutsus üles selle vastu huvi tundma ja seda väärtustama. Mõistis rahvaluulet kui midagi vana ja väärtuslikku. Seda mõistet propageeris edasi Jakob Hurt, kuid võttis ise veel kasutusele mõiste

Folkloristika alused

docx

Folkloristika eksam

folkloori kohta? Keskaja kroonikad nt vanavene leetopissid; Läti Henriku Liivimaa kroonika, reisikirjad ja kohtudokumendid 14. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? Valgustusajastu vaimsed otsingud 17. saj. 18. saj ajaloofilosoofia: muinaskultuuri väärtustamine, arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest, soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida. Estofiilide huvi eesti kultuuri vastu. 15. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline K. J. Petersoni tegevus? Pani aluse Eesti mütoloogia konstrueerimisele. „Finnische Mythologie“ - tõlkis rootsi keelest saksa keelde, lisas ainest eestist, kohendas käsitlust paremaks. Eesti oma mütoloogia (Vanemuine jne). 16. Nimeta [L. Lukase artikli põhjal] vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. Regilaulud nt „Salme laul“, Tütarde tapja“

Folkloristika alused

docx

Folkloristika kordamine eksamiks

Ainekursuse “Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. o vanavara, ka vana vara – terini tõi kasutusele Kreutzwald 1861. aastal; propageeris laialt Jakob Hurt; o rahvamälestused – käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost); o folkloor – ing folklore= folk+lore; termini võttis kasutusele William John Thoms 1846

Kultuur

docx

“Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015)

olulisel kohal inimese arenguloos ning mitte ainult üksikisiku tasandil vaid kollektiivses mõttes. Kogumisaktsioonid tõid selle teadmise teadlaste juurest ka tavainimeste teadvusesse, lisaks kogumisele rahvaluule avaldamine. Varasem negatiivne suhtumine muutub folkloristlikuks huviks, folkloori nähakse uues positiivses valguses. (Näiteks: Herder – mütoloogia sidumine luule ja kirjandusega. Tema rahvaluule kogumise kampaania.) 15. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline K. J. Petersoni tegevus? (Nimeta valdkonda ja teost, millega ta folkloori uurimist edendas.) Peterson tõlkis ja täiendas Gananderi „Soome mütoloogia“(1798). Kus lisaks soome mütoloogiale kirjeldas ja võrdles ka eestlaste uskumusi. Lisaks alustas Peterson eesti panteoni ehitamist ja mütoloogia konstrueerimist, mõtestas eestlust. 16. Nimeta [L. Lukase artikli põhjal] vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19

Kultuur

Rohkem sarnaseid