toimetulekusse. Kiitus ja tunnustus on väga tähtsad motivaatorid. Madala enesehinnanguga last, kellel on raskusi käelises tegevuses, saab õpetaja julgustada sellega, et tunnustab lapse toimetulekut, rõhutades alati seda, mis lapse töö huvitavaks muudab. Täiskasvanu tunnustus motiveerib last enesekindlamalt tegutsema. Lapse sotsiaalsus avardub tunduvalt, kui ta läheb lasteaeda. Koos enesekohaste oskustega õpib laps ka iseseisvat eneseteenindamist. Eneseteenindamine eelkoolieas tähendab lapse hügieeni-, riietumis-, söömis- ja korra- harjumuste kujunemist ning kinnistumist lasteaia kasvatusprotsessis, kuid kindlasti ka kodus. Lasteaia kindel päevakava ja tegevuste rütm tagab lastele turvalise kasvukeskkonna. Päeva- kava juurde kuulub praktiline eneseteenindamise harjutamine. Eneseteenindamise oskuste omandamine toimub väikelapseeas matkides ja jälgides. Lapse tegevus õnnestub, siis kui selle eesmärk on seotud mängulise või emotsionaalse motiiviga
tehnoloogia areng. Lapse kõne on selge ja arusaadav. Sõnade lõpus on käänded sassis kuid see on eale kohane, et õpib alles käändeid sõnade lõpus. Suhtleb ka teiste lastega ja meeldib lasteaias lastega mängida. 3) Hingamine: Hingamissagedus on 25x minutis. Lapsega suheldes ei jäänud silma hingeldamist või muid probleeme, mis oleksid viidanud probleemidele seoses hingamisega. 4) Söömine ja joomine: laps sööb kõike ja suure isuga. Ainuke toiduaine, mida laps ei söö on ketšup. Lasteaias laps saab 80% oma päeva kaloraasist ning seal laps sööb antud koguse ilusti ära. Temaga vesteldes tuli ilusti välja, et peale lasteaeda sööb ta kodus veel õhtusööki, millest võib järeldada, et saab kätte oma päevase koguse ilusti. Laps ütleb alati, kui kõht täis saab ega sunnita edasi sööma. Söömisel ja joomisel
Esimesel eluaastal on kõige olulisem omandada püsti kõndimine, verbaalne (kõnes) suhtlemine ja esemetega tegelemine. Kõndimise oskus laiendab lapse orienteerumisruumi ning võimaldab juurdepääsu kasvamiseks nii olulisele informatsioonile. Kiiresti areneb ka peenmotoorika. Laps õpib klotsidest ehitama ja omandab hea koordinatsiooni, mis on vajalik pliiatsi hoidmiseks, kääride kasutamiseks, nööpide kinnipanemiseks ning kingapaelte sidumiseks. Regulaarne mängimine ja harjutamine aitab lapsel omandada keerukamaid võtteid, mis nõuavad täpsemat kontrolli. Kuigi esimestel eluaastatel vajab laps väga palju täiskasvanu abi, tuleb lapsevanemal siiski arvestada lapse iseseisva toimetulekuga. Lapse arengut toetav täiskasvanu hindab lapse tublidust, annab nõu ja abistab vaid seal, kus seda tõepoolest vaja on, samas last märkamatult aktiivsesse tegevusse kaasates. Lapsepõlv on liikumise seisukohalt aktiivseim aeg elus. Tänu kõndimisoskusele saab laps
siis seetõttu saavad pidevalt pahandada. 7.a laps on nagu 4a. Kui ATH laps saab millegiga hästi hakkama, tuleb teda tunnustada. Vesi neile meeldib väga, siis võib teha talle preemikas vanni. Või kui istub vaikselt kohapeal, et siis kiita teda.ATH lapsele on ema ise vahelised suhted tähtsad, samuti ka õdede vendade suhted. Nõuab väga palju tähelepanu. Kui vanemad pole rolle ära jagatud,siis ei toimi perekond ja on pidevad tülid. ATH laps on rohkem kiindunud emasse. Need inimesed, kes tegelevad ATH lapsega tuleb kindlasti paika panna ühised kasvatusreeglid, sest see on väga oluline ja et kõik ka nendest kinni peavad. NT. Kui kodus toimub mõni üritus ja ATH laps läheb koguaeg magama kell 21.00,et siis ka see päev järgitakse seda. Parimaks koduloomaks on neile kass. Päevakava Tema jaoks on kindlasti oluline kindel päevakava. Näiteks kui magamaminek on kell 21.00, et siis kuskil 20.00 anda lapsele hoiataus,et hakkaks mängimist lõpetama. Enne 21
vastuvõtul. Ka vanemad ei kanna prille. Kõrvad puhtad, ninahingamine takistatud. Ninast voolab läbipastev ja vedel eritis. Suus igemetel ja keelel rohkelt punetavaid ja lõhkenud ville. Kurgukaared veidi punetavad. Hingamine kiire, 25 korda minutis. Pulss 120x/min Erituselundid vastvad eale, iseärasusteta Anamnees( Roper-Logan-Thierney 12 elamistoimingut) Turvalise keskkonna säilitamine- vanemad hoolitsevad lapse turvalisuse eest. Laps on toidetud, riietatud, vannitatud. Laps sõltub oma vanematest. Suhtlemine- laps suhtleb vanematega rääkimise teel, oma emotsioonide väljendamiseks kasutab nuttu, naeru, näoilmeid ja kõne. Hingamine- On kõige esmasem tegevus. Võime hingata on eluliselt tähtis, sest selle tegevuse käigus saavad keha rakud hapniku, mida laps sai varem ema verest.
(seostudes juba tuntuga) ja teiseks mõistmise, arusaamise kaudu. Nii kindlustatakse meeldejäetavate ühikute mõistetavus ja nende kontekstuaalne avamine (Fisher 2005). Kui suunata last meelte (nägemise, kuulmise, kompamise, maitsmise ja haistmise) kaudu vaimusilmis kujutluspilte looma, aitab see tal oluliselt paremini uut informatsiooni eelneva kogemusega seostada ning seeläbi uusi pidepunkte leida. (Adams 2007). Mitmekülgne käeline tegevus, harjutamine, seostamine, kordamine, mängimine, erinevate meeltega tunnetamine ja kujutluspiltide loomine aitab lapsel luua kõik eeldused mõtlemise arenguks. 1-2 -aastase lapse mälu ja mõtlemist iseloomustavad järgmised tulemused (Einon 2000): 1-1,5-aastane laps suudab jälgida asjade liikumist, kui ta näeb seda oma silmaga (samas ei oska ta otsida asja, mille paigutamist teise kohta ta ei näinud); oskab osutada ühele kehaosale; leiab paarid; oskab leida eseme pildil;
SOTSIAALNE JA EMOTSIONAALNE ARENG Lapse isiksuse areng koolieelses eas sisaldab kaks olulist aspekti: 1) laps hakkab üha enam mõistma ümbritsevat maailma ja teadvustab oma koha selles - viimane põhjustab uute käitumismotiivide tekke; 2) tundmuste ja tahte areng, mis kindlustavad käitumise püsivuse. See on iga, mil täiskasvanu esitab lapsele juba palju suuremaid nõudmisi kui varem. Lapselt oodatakse nüüd kõigile kohustuslike käitumisnormide järgimist. Kui nooremas eelkoolieas on lapse käitumine veel impulsiivne, ta käitub hetkel tekkinud soovide ja tundmuste ajel, ta ei anna endale aru, mis sundis teda nii või teisiti käituma, siis eelkooliea lõpuks on lapse käitumine enamasti teadvustatud - ta võib üldjuhul oma käitumist arukalt selgitada. Muutused käitumismotiivides toimuvad nende sisus ja ka selles, et nüüd kujuneb motiivide hierarhia. Kui eelkooliea algul puudub lapse käitumises pealiin ning erinevad
J.Bruner – omandab laps teadmisi keelest peamiselt okodus oma vanematega suheldes. Hoidekeel – kui vanemad röögivad aeglasemalt, lihtsustatakse struktuuri, lausung on lühem jne. Teoreetikud arvavad, et hoidekeel on hädavajlik (ainuüksi televiisorit vaadates rääkima ei õpi!!). On oluline, et laps suudaks kõnevoolu segmenteerida ja juttu ümbritsevate asjadega seostada. Uuringud näitavad, et juba 4-aastane laps räägib noorematega hoidkeeles. KÕNEARENG EELKOOLIEAS: ETTEVALMISTUS KOOLIKS 3-4 aastane laps on oma emakeele suures osas omandanud. Kuid ei oska ta veel reegleid sõnastada, aga räägib asju ka sjadest mida kohal ei ole. Koolis kasutatakse dekontekstualiseeritud keelt- räägitakse mitu lausungit järjest asjadest, mida ei ole siin ja preaegu. Mis on hea: rääkida ja jutustada lastele ja põhjedada, miks maailma asjad on nii või teisiti. Samas on väga oluline küsimustele vastat!! Dekontestualiseeritud keelekasutus areneb ka koos vaematega
Inimene areneb vastastikuste mõjutuste keskkonnas. Nii mõjutavad tema arengut teised inimesed, objektid, sündmused, sümbolid jne. Inimese arengu seisukohalt on oluline, et vastastikune mõju oleks pidev ja korduks teatud aja möödudes. Neid vastasmõjusid 2 nimetab Bronfenbrenner proksimaalseteks protsessideks (näiteks lapse mängimine teiste lastega, uute teadmiste omandamine). Arengut mõjutavad proksimaalsete protsesside vorm, jõud, sisu ja suund. Inimest mõjutavad nii lähem kui kaugem keskkond, tema loomus, nii sotsiaalsed kui ajaloolised tingimused. Samuti mõjutavad inimese heaolu biogeneetilised, psühholoogilised, käitumuslikud, sotsiaalkultuurilised ja füüsilise keskkonna faktorid. Muutused ökoloogilises keskkonnas on üliolulised (õe-venna sünd, lasteaeda minek) ning siinjuures on oluline, kuidas
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
"Tii-taa tilluke, vii-vaa väikseke nii-naa nääpsuke, lii-laa lapsuke, oled kallis minule." · Mähkme vahetamise ajal võib lauldes suudelda lapse nina, varbaid või sõrmi. UURINGUTE ANDMETEL sõltub lapse võime oma emotsioone kontrollida tema varajastest kogemustest ja kiindumustest. See kuidas me last puudutame, kohtleme ja kasvatame, avaldab püsivat mõju tema kujunemisele. See mäng tekitab imikus kindla ja turvalise tunde. KUHU SEE LÄKS? · Hoia eredavärvilist mänguasja lapse silme ees. · Liiguta seda aeglaselt ning räägi, milline see on. · Kui oled kindel, et laps jälgib eset, vii see aeglaselt ühele poole. · Liiguta mänguasja paremalt vasakule ja siis tagasi, et ärgitada last seda silmadega jälgima. UURINGUTE ANDMETEL hakkab nägemisnärv esimeste elukuude jooksul kiiresti arenema. Imiku nägemisvõimet stimuleeriv tegevus tagab hea nägemise.
väike, abitu, haige või "hea". Infantiilse armastuse põhimõte on: Ma armastan sellepärast, et mind armastatakse. Küpse armastuse põhimõte on: Mind armastatakse sellepärast, et ma armastan. Ebaküps armastus ütleb: Ma armastan sind sellepärast, et ma vajan sind. Küps armastus ütleb: Ma vajan sind sellepärast, et ma armastan sind (ibid.). Armastusvõime arenguga on tihedalt seotud armastuse objekti areng. Laps on esimestel elukuudel ja aastatel kõige tugevamini kiindunud emasse. See kiindumus saab alguse juba enne 10 lapse sündi, kui ta on emaga küll üks, kuigi neid on kaks. Sünd muidugi mõnes mõttes muudab olukorda, ent mitte nii oluliselt, kui võiks arvata. Laps, kes nüüd elab väljaspool emaüska, on ikkagi temast täielikus sõltuvuses. Aga iga päevaga saab ta üha iseseisvamaks: õpib kõndima, rääkima, iseseisvalt maailma uurima; suhted emaga kaotavad mõndagi oma elulisest tähtsusest,
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
◦ kognitiivne arenguteooria – keel aitab mõista oma käitumist, õppimiseks on vajalik mõista oma käitumist (nt laps räägib kõva häälega, mida järgmiseks teeb) ◦ mängu kaudu õppimine – kui on ka suuremaid lapsi väiksema kõrval, siis väiksemate mängu areng toimib palju kiiremini, sest teised õpetavad mänguoskusi ▪ paralleelne mäng – kaks last mängivad kõrvuti, kuid mitte omavahel (1-2-a seas) ▪ korda-mööda mäng – omavahel mängimine (palli edasi-tagasi viskamine, alates 2-a) ▪ rollide vahetamist võimaldav mäng – omavahel mängimine eri rollides (kull, alates 5. eluaastast saab juba paremini hakkama) ▪ mida paremad on lapse verbaalsed oskused, seda paremini suudab ta ka mängida ▪ mingis vanuses (u 10a) on mängu reeglite üle arutamine tähtsam kui mäng ise ▪ õpetab rolle, arendab oskusi, uurib elutuid asju
SUPER EGO (üli mina) - moraali kogum (ootused, väärtused - võetakse omaks tavaliselt vanematelt); agressioon vanemate vastu - lapsed ei saa vanemate vastu ja seepärast jääb see hinge ning see on üks super ego osa; peamine emotsioon - süütunne S.Freud psühhoseksuaalsed arenguastmed: kus on naudingu piirkond hetkes; milles toimub konflikt, et areng hakkab toimuma? Soov naudingu ja teadmine moraali vahel. Oraalne faas - esimene nauding söömine (suukaudne); seotud imemisrefleksiga; eesmärk sõltuvussuhte loomine (usaldus ema ja lapse vahel); faasi läbimine - usaldus nii enda kui teiste vastu Anaalne faas - umbes 18.elukuud-3.eluaastat; naudingu allikas on enesekontroll (nt potil käimine), iseseisvus, suudetakse iseendast lähtuda; faasi läbimine - inimene saab aru kaotusest ja võidust, suudab asju tasakaalus hoida Falliline faas - 3.-5
märku kuidagi/nutab, kui midagi ei meeldi, kui on valus, kui kõht tühi. Füüsiline areng: keeramine, roomamine, pea hoidmine, jäsemete liigutamine, refleksid, mis ei kao ära., ei hoia end püsti (lihastoonus madal), haaramine. Objelktida vastu peaks olema huvi ja peaksid midagi nendega tegema, kas või viskama jne. 1-3 a - Ta ei seisa, ei hakka kõndima. Ei mõista kõnet. Ei teki sõnu ja kõnet, ei suuda sõnu välja öelda, Ei räägi lausetega 3-lõpuks. Ise söömine ja joomine lõpuks. Vb on neelamisega probleeme. Lihtsam riietumine võiks selge olla. Riidest peaks ka oskama juba ära võtta. Potil käimine võiks saada selgeks selle keskel juba. Eneseteenindus üldiselt peaks olema arusaadav talle juba: söök suhu pandud, potil käidud , teisased e sekundaarsed eneseteenindusoskused on mänguoskused(1 a on manipuleerimine) lapsed õpivad hakkama saama igapäevaste asjdega, õpivad nende asjade/esemet funktsioone üldse
eluks ettevalmistaja- hea ja halva eraldamise õpetaja; hooldaja; argielu oskuste õpetaja; eeskuju andja, väärtuste vahendaja; käitumise ja kombestiku edasikandja, sotsiaalsete oskuste õpetaja; turvalisuse pakkuja- armastuse ja helluse andja, lohutaja, kaitsja, heakskiitja või arvustaja suhtlemise õpetaja- vestleja, kuulaja, probleemide lahendaja, innustaja, andestaja ja paluja, iseseisvuse toetaja, inimsuhete mudeli andja; hooldaja- toidutegija, riietaja, ergutaja ja rahustaja, turvalise keskkonna eest hoolitseja, põetaja; piiride seadja- füüsilise puutumatuse tagaja, turvalisuse looja, reeglitest ja kokkulepetest kinnipidamise järgija ja jälgija, ei-ütleja, ööpäeva rütmi eest hoolitseja (Tulva 2001:35) Lapsed, kelle põhihooldajatel ei jätku soojust, kalduvad olema eemaletõmbunud. Kodus hooletusse jäetud või ahistatud lapsi varitseb oht muutuda passiivseks ja eemaletõmbunuks. Perekondlikud lahkhelid teevad
Arengupsühholoogia K. Uriko [email protected] Esmaspäeval M-225 Referaat: ,,Mäng lapse arengus" 11. märtsiks Loeng 1 Arengupsühholoogia mis see on? See on ,,elukaar", psühholoogia liik, mis tegeleb käitumuslike ja kogemuslike muutuste seletustega. Muutused kaasnevad vanusega. Arengupsühholoogia regeleb teadusliku uurimusega (tõestused, uurimismeetodid, korratavus, teooria; mitteteaduslik põhineb elutarkusel). Teadus on meid ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis. Teadusliku lähenemise puhul on tegemist loogilise süsteemiga ja reaalsusele põhinemisega. Teaduse instrumendid on teooria (süsteemne on teooria või uurimishüpoteesi kinnistamiseks). Lõpptulemus oleneb uurimismeetoditest. NB! Kuni ei tõesta, on filosoofia. Teaduslik -Filosoofia Arengupsühholoogia ülesanded Üldine: uurida ja seletada · Kirjeldamine seostub uuritavate nähtuste, probleemide taseme ulatuse, struktuuride tulemusega Kas? K
ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu ja tähelepanu) Õpib ema hääle juba enne sündi eristab ema häält juba pärast paari päeva Võimelised õppima ajalisi seoseid ja korrapärasusi- söömine, ärkamine Kõnele vastu häälitsemine-lalisemine Imiteerimine- keele välja ajamine Liigutab pead hääle suunas Kuidas toetada turvalise seotussuhte kujunemist lapse/õpilasega? Autoriteetsus laste soovidega arvestamine ja enda kehtestamine Turvaline keskkond kui näeb halba eeskuju, võib sellest eeskuju võtta Interaktiivsus mänguline tegevus Empaatiavõime tähele panemine
o Strukturaalne käsitlusviis proovib kirjeldada käitumis viise, mis esinevad vaid mängus või siis, kuidas käitumisviise mänguliselt esitatakse. · AVASTAMINE JA MÄNGIMINE käitumisviis, mida aetakse sageli segamini mängimisega, on avastamine. Varasemates kirjutistes käsitleti neid koos, võib olla biheiviorismi või õppimisteooria mõju tõttu. Nii arvasime, kui mängimine oli ebamugav, traditsiooniliste õppimisteoreetikute heaks, kuna kumbki ei olnud eesmärki taotlev või sarrustaja kontrolli all. Mängu areng · MÄNGU TÜÜBID JA JADAD teadlased on määratlenud mitmeid erinevaid mängu tüüpe, teiste hulgas liikumis või füüsilisete tegevustega mänge, mäng esemetega, fantaasia ja sotsiaalne draama mäng ning keele mäng.
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tulenevalt vanuses 0-14 aastat
tahtmatud, hiljem tahtlikud ja kontrollitavad. Lihtsamad funktsioonid lagunevad ja organiseeruvad ümber kõrgema tasandi funktsioonideks. Nt sammurefleks laguneb, selleks et tekkida hiljem kõrgemal tasandil (kõnd, jooksmine). - Erinevad psüühilised funktsioonid arenevad ebaühtlaselt. Taju areneb nt varem kui mälu ja mõtlemine. - Psüühiliste protsesside ontogeneetilise formeerumise mehhanismiks on internaliseerimine st psüühilised toimingud korjatakse üles väliskeskkonnast, nad ei ole kaasa sündinud. Nt kõne areng laps ei omanda kõnet kui ta ei ole kõne keskkonnas. Läbi mallide lapse arengu suunamine. Taju areng - Taju muutub kiiremaks vanusega koos, mõju õppimisel - Diferentseeritus kasvab, märgatakse erinevusi objektide vahel oskuslikumalt, mõju õppimisel - Maht suureneb mida vanemaks, seda enam suureneb jälgitavate objektide maht - Jaotuvus suureneb erinevatest meeleorganitest tuleva info vastuvõtmine
fun seeker –rõõmu pärast vanavanem: vanavanema rolli kui tõelise kingituse nautimine; tunnevad uhkust ja rõõmu oma lapselapsest, kelle arengut .... asendusvanem (surrogate parent)- liigselt hooldavad vanavanemad, väga toimekad, vähendavad lapsevanemate otseseid kohustusi ja tähtsust reservoir of family wisdom: perekonna tarkuse reservuaaar- loovad oma elukogemuse ja tarkusega lastelastele turvalise ümbruse; austusväärsed ja autoriteetsed pereliikmed, hoiavad traditsioone, oskuste edasiandjad distant style: eemalehoidev vanavanem- ka sümboolne vanavanem; enamasti ei taha olla vanavanemad, on sattunud sellesse rolli ootamatult või ealiselt liialt vana Suhtumine eakatesse peegeldab ühiskonna küpsust ja eetilisust: * järjest enam kasutusel sõna „eakas“ –positiivsem foon *eakate sotsiaalvõrgustikud, aktiivne tegevus on moes * väärikate ülikool
Väliste keskkonna elementide integreerumine kognitiivsesse struktuuri. Keskkonna muutmine enda huvide järgi (NT oksast saab mõõk, kivist saab auto) d. Akommodatsioon- Suuresti selle abil toimub areng. Algul on assimilatsioon ja akommodatsioon eristumata, eristuvad kahe aasta jooksul. Kognitiivse struktuuri muutmine keskkonna elementidele kohasemaks. (NT: matkimine- kodu mängimine, habeme ajamise matkimine) LAPSE MÕTLEMISE ISEÄRASUSED Jean Piaget'i järgi Laste mõtlemine on erakordselt jälgitav, lapsed mõtlevad teistmoodi kui täiskasvanud. Tüüpilised näevad lapsed situatsiooni või probleemi osa aga nad ei hõlma tervikut. TSENTRATSIOON- ebaküps ja naiivne lähenemine. Kognitiivse küpsuse arenedes toimub t-tsentreerimine??- hakkab järjest enam nägema tervikut ja omama kognitiivset küpsust. Käitumine aitab suhestuda keskkonnaga.
arengule. Küpsemine- osutab muutustele, mis leiavad aset viljastumise ja täiskasvanuks saamise vahelisel perioodil. See puudutab muutusi, mis toimuvad spontaanselt. Võib käsitleda: · Bioloogilises tähenduses- arengupsühholoogid · Sotsiaalses tähenduses- sotsiaalpsühholoogid · Füsioloogilises tähenduses- meditsiin Aktselerant- vara küpsev Retardant- hilja küpsev. Arnold Gesell- küpsemine ja areng on omavahel seotud. · Lapse huvid ja toimingud liiguvad mööda üha laienevaid ringe, hõlmates alguses vaid füüsilist mina, hiljem nii lapse materiaalset kui sotsiaalset keskkonda. 2. Arengutegurid. Ajalooliselt võib välja tuua 4 põhiprobleeemi, millede üle psühholoogid vaidlevad. 1. Keskkond või pärilikkus? 2. Pidev või hüppeline areng? 3. Organism või mehhanism? 4. Kas lapsed oma loomult on head või halvad? 1. Pärilikkus või keskkond?
Erik Homburger Erikson (1902-1994): Peab olulisimaks komponendiks ego selleks et maailma tajuda, peab reaalsust tajuma siis superego ja vähem tähtsaimaks peab id'i Psühhosotsiaalne arenguteooria (vaid k) 1. Usaldus või usaldamatus - sünnist kuni 1,5 aastani kui füüsilised vajadused on rahuldatud, tekib usaldustunne; oluline on suhe emaga 2. Autonoomsus või häbi ja kahtlus - 1,5 kuni 3 aastat toimingud, mis last ei kahjusta ja toetavad autonoomsust (lasta lapsel ise riideid valida, lasta teha valikuid teda suunamata); oluline on suhe perega 3. Initsiatiiv või süü - 3 kuni 6 aastat lapsed hindavad oma võimeid üle, vajadusel seada piire (kui ohustab heaolu) või lasta pettuda; õpib püstitama oma soove nii, et need ei läheks vastuollu sotsiaalsete normidega; oluline on suhe eakaaslasteg 4
(õiglus), tarvis on teiste õnnest ja rõõmust rõõmu tunda (heatahtlikkus), õpetab Peeter Põld. Valikuvabadus Bioloogiline loomus on meile looduse poolt antud, headeks ja halbadeks me looduse poolest ei muutu. Arvan, et just seda pidas Uku Masing silmas, väites, et inimene on sündides vaimselt tühi. Ütlus, et keegi pole vabatahtlikult paheline, ei ole õige, sest rikutud loomus on vabatahtlik igaühe puhul teevad ju toimingud inimese selliseks, nagu ta on. Nii nagu ei saa kivist kinni haarata see, kes on selle minema visanud, ehkki see oli ta enda võimuses lendu lasta, nii oli ka ebaõiglasel ja ohjeldamatul inimesel võimalus selliseks mitte saada - seetõttu on ta seda vabatahtlikult. Kord aga paheliseks saanud, pole võimalik enam teisiti olla. Nii arutledes arvab Aristoteles, et halva iseloomuga inimene ei saa jätta tegemata halba, isegi kui ta vannub vastupidist
sotsiaalses mõttes. Kuna kogukondades toimivad ka lasteaiad ja koolid, antakse jätkusuutlikkust edasi ka oma hariduses. Kuna Euroopa ökokülade liikumise ja nende haridusasutuste näol on olemas praktilisi ja elulisi näiteid selle kohta, kuidas inimgruppidel on ühiselt võimalik ressursi- ja energiasäästlikult toimida, on ökokülade koolid ja lasteaiad headeks näideteks, kuidas õpetada jätkusuutlikkust eelkoolieas ka Eestis. Kuivõrd laste esmased tarbimisharjumused, loodusalased väärtushinnangud, sotsiaalsed mustrid ning ka käitumisharjumused looduses kujunevad välja eelkoolieas, on jätkusuutlikkuse teemalise haridusega oluline alustada just lasteaias. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk ongi seetõttu luua lasteaiaõpetajatele jätkusuutliku eluviisi teemaline metoodiline materjal 6.-7. aastastele lastele. Eesmärgist lähtuvalt püstitati järgnevad ülesanded: 1
Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism
Arengulisest perspektiivist vaadates erinevates igades arusaamine mis on vale ja miks ie valetata, on erinev. Arengupsühholoogid uurivad: Eksperiment, kus täiskasvanu annab mmingi piirangu, (nt ei tohi piiluda, ei luba mängida teatud mänguasjaga). Vaadeldakse, mida teeb. Pärast küistakse lapselt, kas tegi, või mitte. Tuleb välja, et selliste protseduuridega 3aastatest valetab 1/3, 4-7 70-80%. Uuringud näitavad, et valetamine eelkoolieas see suureneb koolieaalguseks. Noorukid, täiskasvanud inimesed valetavad: - Et vältida teistele haigettegemist - Et saada teatud eeliseid - Et kaitsta või saada materiaalseid ressursse - Et suurendada või vähendada teistega seotust - Et kaitsta ennast: vältised eneseavamist või tõsta oma mina teiste ees - Et vältida konflikti - Et kaitsta teist inimest.
erinev, s.t. esile kutsutud erinevatest motiividest. Nt lapsed mängivad lotot. Võimalikud motiivid võiksid olla: mängu protsess, soov võita pilte, konfliktide ootus mängijate vahel, olla kõige parem jne. Mis võiks aga olla laste motiiviks, kui nad õpivad tunnis emakeelt? Motiivid ei ole mitte alati teadvustatud. Sel juhul inimene teab, mida ta tahab, kuid ei tea, miks ta seda tahab. Tegevus koosneb harilikult toimingute ahelast. Iga toimingut iseloomustab eesmärk (kujutlus tulemusest). Toimingud on omakorda sageli hierarhilise struktuuriga: mahukam toiming jaguneb osatoiminguteks ja need sageli veelgi konkreetsemateks osatoiminguteks. Seega puutume kokku ka vahe-eesmärkide hierarhilise struktuuriga. Nt lapse tegevuseks on õppida õigekirja. Algajal õppijal on iga sõna kirjutamiseks (esimese astme toiming) vaja sooritada järgmised osatoimingud: määrata häälikute järjekord, määrata häälikute pikkus,
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
