number, seda kiirem ja võimsam on protsessor. RAM muutmälu (RAM) on jõudluse üldnäitaja, mida mõõdetakse kas megabaitides (MB) või gigabaitides (GB): mida suurem number, seda kiiremini hakkab programm töötama. Graafikaprotsessor ja mälu graafikatöötlusüksus (graphics processing unit GPU), on sarnane arvuti protsessorile (CPU). GPU on kavandatud nimelt teostama keerulisi matemaatilisi ja geomeetrilisi arvutusi, mis on vajalikud graafika viimistlemiseks. Tehnoloogia arengu tõttu ei pea videokaardil tingimata olema üks GPU moodsamatel kaartidel võib GPU'sid olla kaks või enam. Graafikaprotsessor vähendab oma tööga arvuti keskprotsessori töökoormust. Kui graafikaprotsessor loob kujutise, siis ta vajab kohta, kus hoida infot lõpetatud piltide kohta. Selleks kasutab ta videokaardi mälu (RAM), ladustades andmed iga pikseli, tema värvi ja asukoha kohta ekraanil
sisendväljundseadmeid ehk nn. "käegakatsutavad" osad: monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara (ingl. software)- hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi. Infotehnoloogia (lüh. IT) - tehnoloogia, mis tegeleb informatsiooni talletamise, töötlemise ja levitamisega peamiselt arvutite abil. 1.2 Arvutite tüübid Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid. 1. Suurarvuti (ingl. mainframe computer) on ulatuslike võimaluste ja ressurssidega, tavaliselt arvutuskeskuses asuv arvuti, mis suudab üheaegselt teenindada sadu ja isegi tuhandeid kasutajaid. Arvutite hierarhias on suurarvutitest kõrgemal ainult superarvutid
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................
kasvatusega seotud teadmisi. (mikro ja makrotasand) Kasvatusfilosoofia loob aluse kasvatustegevusele, ülesanne on seada kahtluse alla olemasolevat praktikat ja osutada neis olevatele probleemidele. (haridusuuringud, pereuuringud) PEDAGOOGILISED SUUNAD JA AJALOOLISED PEALIINID Kasvatuse terviklikuks mõistmiseks on oluline tuleviku prognoos. Kasvatuse kokkuvõte : kasvatust suunasid vanasti tugevad traditsioonid, tekkis kirjaoskus, hakkas kujunema koolikohustus, alguse sai kutseõpe (õpipoisid),tööstuslik ühiskond sündis palgatöö tekkega. Lapsepõlve mõistetakse omaette vanuseperioodina, nad loovad ise oma elu ja keskkonda. Lapsepõlve vaadatakse koos sotsiaalsuse ja sooga.( spartalik ja ateenalik kasvatus Uusaja kasvatusideed – Russeau (õpetajateks – loodus, asjad ja inimesed). Progresiisvpedagoogika (Montessori- keskkond peab end kohandama lapse vajadustega,
1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav vaid puhtalt andmevahetuskanalite komplektina, turundustegevus ise toimub kommunikatsioonimudeli järgmisel, kõrgemal kihil. Seetõttu on mõistlik Internetiturundust käsitleda kui e-turunduse üht piiritletud valdkonda.
2. Ideekavandid, visandid vms. Võiks olla vähemalt kolm erinevat kavandit see sunnib õpilast süstemaatiliselt töötama, mitte ainsana pähetulnud mõtet kohe teostama, ühtlasi õpetab oma ideed analüüsima erineva vaatenurga alt. 3. Töö käik. Koosneb tööplaanist ning selle hilisemast analüüsist, samuti tööprotsessi lühikirjeldusest (võib olla jäädvustatud ka fotode või lühifilmina). 4. Digitaalne portfoolio valmis objektist erinevate kaadrite, vaatenurkade ja variantidega võimaldab õpilasel tutvustada oma loomingut sisseastumiseksamitel, töövestlustel või mujal. 5. Esitlus tööprotsessist ja valmis teosest, mille abil esitatakse kaitsekõne. Projektidele, mida finantseerivad lisaks õpilasele ka muud osapooled (näiteks kaasõpilased, kool või kohalik omavalitsus), tuleb lisada eelarve ning aruanne raha kasutamise kohta.
Esimene elektronarvuti ENIAC loodi 1945.a. Arvutid, mis ehitati möödunud sajandi 1945- 50.a. olid suured seadmed, mis olid realiseeritud elektronlampidel ning võtsid enda alla terveid ruume, maksid ränka hinda ning olid kättesaadavad ainult suurtele rikastele firmadele ja riiklikele teadusasutustele. (Näiteks arvuti ENIAC oli realiseeritud 18.000 elektronlambil, tegi 5000 operatsiooni sekundis, kaalus ~50 tonni, ning tarbis elektrivõimsust ~50 kW). Seoses kaasaegse tehnoloogia arenguga elektroonika valdkonnas muutusid ka arvutite gabariidid ja nende tehnilised näitajad. Transistori leiutamisega 1948.a. vähenesid oluliselt arvutite gabariidid, suurenes nende töökindlus ja vähenes energiatarve. Räägiti arvutite teisest põlvkonnast. Järgmine oluline samm oli integraalskeem e. kiip (chip). Kiibi autoriks oli R. Noise (Intel-i firma asutaja) 1959.a. See leiutis võimaldas ühele plaadile asetada nii transistorid kui ka kõik vajalikud ühendused nende vahel
4) kohast sõltumatud töötajad ehk digitaalnomaadid. Rahvusvahelise mobiilsuse mõju tööturu tulevikule pole lihtne prognoosida, sest tegemist on võrdlemisi uue nähtusega. Mobiilsus on otseselt seotud laiemate tööturu suundumuste ja mõjuteguritega nagu tööturu piirkondlikud ebakõlad, teadmiste- ja innovatsioonipõhine majandus, paindlike töövormide levik, globaalsed ettevõtted, tehnoloogia areng ning vananev ühiskond. Erinevad tööturudünaamikad mõjutavad mobiilseid gruppe erinevalt (vt tabel 2) Rahvusvaheliselt mobiilsete töötajate absoluutarv ja ka mobiilsuse osakaal Eestis võrreldes püsirändega 2035. aastaks pigem kasvab. See kehtib nii Eestisse saabuvate välismaalaste kui ka meilt väljarändajate kohta. Kõige suuremat rahvusvahelise mobiilsuse kasvu võib lähikümnenditel prognoosida talentide puhul
psühholoogiline suund. O. Magne (1991, lk. 25) eristab psühholoogilisest aspektist ainult kahte peamist vigade tüüpi: - vead, mis tekivad ebakorrektse loogilise mõtlemise tagajärjel - hooletusvead. Radatz käsitleb vigu informatsiooniprotsessi vaatenurgast ja annab järgmised vigade liigid: arvutusoskusele eelnevate oskuste, faktide ja mõistete puudulikkusest tulenevad vead: puuded ilmnevad algoritmide ja põhitõdede teadmises ja kasutamisel, matemaatiliste menetluste sobitamisel ja mõistete ning sümbolite valdamises; valedest assotsiatsioonidest või mõtlemise jäikusest tulenevad vead ilmnevad teadmiste ebaõiges reprodutseerimises: õpilased kasutavad samu kognitiivseid operatsioone mis eelneva ülesande lahendamisel, kuigi ülesande põhijooned muutusid; valede reeglite ja strateegia sobitamisest tulenevate vigade põhjuseks on algoritmi vale kasutus
järgmistes sissetulekurühmades. Eesti internetikasutajate hulgas kõige levinumad internetis tehtavad toimingud on järgmised: netipanga kasutamine, suhtlemine sõprade ja tuttavatega ning praktilise info otsimine. Kõige vähem iseloomustavad Eesti elanike internetikasutust kodanikualgatustes osalemine, kultuuritarbimine ning osalemine foorumites, blogides, küsitlustes ja kommentaaride kirjutamine. Tegelik digitaalne kihistumine ei toimu seega mitte internetikasutajate ja mittekasutajate vahel, vaid tuleneb paljuski ka erinevatest kasutusvõimalustest ja nende rakendamisest. Eriti selgelt näeme tegevuste erinevusi, võrreldes erinevas vanuses internetikasutajaid. Kui nooremate inimeste internetikasutust iseloomustab kõige enam suhtlemine sõprade ja tuttavatega, meelelahutuse otsimine ning töö ja õpingutega seotud info otsimine, siis
argumentide väärtused kombinatsioonid ja tabeli paremas veerus igale argumendikombinatsioonile vastav funktsiooni väärtus. AND (JA, loogiline korrutamine, konjuktsioon) OR (VÕI, loogiline liitmine, disjunktsioon) NOT (EI, loogiline eitus, inversioon) Teisendusvalemid: · Diskreetne aeg Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad Esimesed digitaalsetest integraallülitustes kasutati lülituselementidena bipolaartransistore, sest nende valmistamise tehnoloogia oli rohkem arenenud. Hiljem aga osutus, et suure tihedusega lülituste tarbeks on unipolaarne e. väljatransistor palju sobivam. Viimaste valmistamine nõuab vähem tehnoloogilisi operatsioone ja vähem pinda ühe lülituselemendi kohta. Seetõttu valmistati esimesed mikroprotsessorid eranditult väljatransistoride baasil. Vaatamata oma tehnoloogilistele eelistele jäävad väljatransistorid bipolaarsetele siiski alla töökiiruse poolest
3) kultuuriveebi kvaliteediraamistik; 4) lisad: hindamismeetodid; eeskirjade tutvustus; bibliograafia. 1. Üldmõisted, lähtealused ja soovitused Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedil on mitu tahku. Ülemaailmne arvutivõrk koos sellele omaste põhimõtteliste, rakenduslike ja keeleliste väljenditega puutub kultuurivaldkonnaga kokku oma avalikkuse tõttu; teisisõnu, sellel on eriline roll kultuuripärandi säilitamisel ja kasutamisel. Kirjeldatud liit on veel uuenduste ja katsetuste järgus. Ühel pool on kultuurimaailm, mis on määratletud ja liigitatud sajanditepikkuse mõttelise ja otstarbekohase vormimise tulemusena. Teisel pool aga uus, murranguline tehnoloogia, mis avaldab erakordset mõju suhtlusele ning informatsiooni ja teadmiste levikule. Eeltoodud põhjustel oli käsiraamatu koostamise algjärgus ühtaegu vajalik ja tähtis selgitada mõisteid, valdkondi ja käsitlusala
koostise, ülesannete, lugejate, alluvuse jms alusel. Raamatukogutüübid kogude järgi: · universaalsed · mitme või ühe eriala kogud · muu tunnuse järgi moodustatud kogud · laadi järgi moodustatud kogud. Raamatukogutüübid automatiseerituse astme ja elektrooniliste teavikute kasutamise järgi: · traditsiooniline raamatukogu · automatiseeritud raamatukogu · hübriidraamatukogu · digitaalne raamatukogu Raamatukogu ülesannetest ja eesmärkidest lähtuvalt jaotatakse: · rahvaraamatukogud · rahvusraamatukogud · kooliraamatukogud o ülikooliraamatukogud o kooliraamatukogud Raamatukogutüübid funktsiooni järgi: RAHVUSRAAMATUKOGU (National library) Riigi keskne teaduslik universaalraamatukogu, kes hangib, säilitab ja teeb kättesaadavaks sellel maal, selle rahva keeles, selle maa kohta ilmunud ja selle maa autorite avaldatud väljaandeid
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 27 Pertseptsioon ehk isikutaju Joon. 8. Tundmuste peegeldumine suu ja kulmude asendis Enamusel inimestest on nendele tundeväljendustele küllaltki ühesed vastused. Seega on olemas teatud tunded, mille väljendusi inimene teiste juures hästi ära tunneb, samas on ka neid, mille tundmine on kaheldav. Nimelt on sellised tundekirjeldused nagu vaikselt rõõmus, häbelik, irooniline jne. erinevalt kirjeldatud ja ka mitte üheselt mõistetavad. Järgnevalt on esitatud kuus nägu. Arutlege alarühmades, mis tunnet iga nägu väljendab. Alles siis lugege edasi. Kui erinevad olid alarühmas arvamused? Joonis 9. Põhitundmuste miimilised väljendused
lõpptulemusele; (b) teisel poolt liigutakse tervikult üksikosadele, sest igal etapil loodud terviklik pilt võimaldab tekstiosa paremini mõista. 17 Sellist esialgset selgitusmudelit nimetatakse ringiks. Tänapäeval ei peeta oluliseks ega nõuta algteksti mõtte täpset tabamist. Teisalt pole selle meetodi rakendamise juures tegemist ainult filosoofia või ajalooga, vaid kogu sotsiaalse maailmaga, selle olemuse ja uurimisega. Kui varasemas hermeneutikas oli probleemiks, kuidas ringist väljuda, siis alates Heideggerist see enam probleemiks ei ole: interpretaator ja teos ei asu eraldatud maailmas. Tervik, mis sisaldab nii sotsiaalset kui kultuurilist maailma (sotsiaalne reaalsus), on mõtestatav ja analüüsitav sotsiaalse ringina: uurides ühiskonda kui tervikut süveneb teadusel arusaam iseendast ehk teadused ühiskonnast süvendavad oma teaduslikke
Kommunikaator on kommunikatsiooniprotsessis infoandja Kommunikatsioon on info andmise ja vastuvõtmise protsess (inimestevaheline). Seda peetakse tihti suhtlemise eesmärgiks. Kommunikatsioonitõke on kõik see, mis raskendab informatsiooni kohalejõudmist, sellest arusaamist, Konflikt on inimestevahelise vastuolu teravnemise piirjuhtum, mis toob kaasa konfliktse käitumisreaktsiooni. Konflikti puhul usuvad kaks või enamat osapoolt, et nende eesmärgid ei sobi omavahel Kongruentne on käitumine, milles kogu teade, nii verbaalne kui mitteverbaalne, vastab samale tähendusele Korduvtaju efekt esineb korduva suhtlemise puhul (tavaliselt püsiklientide, tuttavate, töökaaslaste jt. suhtes). Sellisel juhul me vaatame, aga ei näe, kuuleme aga ei kuule. Lahkumismulje efekt on seotud lahkumisrituaaliga. Meeldiv lahkumismulje loob aluse järgmiseks meeldivaks suhtlemiseks
visuaalsest loomingust, mis on loodud arvuti ning tarkvara abil. Reeglina räägime piltidest, millest omakorda koosnevad nii videod kui ka animatsioonid. See kuidas miski omavahel kokku sobib nimetatakse graafiliseks disainiks. Arvutigraafikat näeme nii reklaamides õues kui ajakirjas, veebilehtedel, programmides, filmides, mängudes jne. Ühesõnaga kõikjal... Arvutigraafika liigid Et seda suurt maailma lihtsustada jaotatakse see loomise tehnoloogia järgi gruppideks. Üks võimalus on ära kasutada piltide mõõtmelisust - 2D või 3D. 2D ehk kahemõõtmelise pildi loomise puhul kasutame ära punkte mis on ühel tasapinnal - pikkus ja laius (x, y). Selle alla kuulub traditsiooniline joonistamine, animatsioon, tüpograafia, kartograafia, joonistamine jne. 3D ehk kolmemõõtmelise pildi puhul kasutatakse lisaks kolmandat dimensiooni - sügavus (z). Reeglina võimaldab see meil objekte programmis vabalt vaadelda ja sellega manipuleerida
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ühiskkond jne (ei tegele)
Niisuguse suhtumise puhul on nõustajad täielikult sellele, mida teevad. Nad hindavad ka kriitiliselt olemasolevaid piire ja rõhuasetus valmisolekul aktsepteerida teist inimest teda arvustamata. seavad uusi, mis on kujutlusvõime ja aktiivse õppimisega paremini kooskõlas. Ma ei taha öelda, et selle meetodi kasutamisel peaksid nõustajad tegutsema ilma igasuguste piirideta. Tingimusteta heatahtlik suhtumine tähendab seda, et klienti võetakse kui ainulaadset ja Kindlasti on vajalikud need piirid, mis tagavad füüsilise ja emotsionaalse turvalisuse nii
SUHTEKORRALDUSE EXAM 1. Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus ja kommunikatsiooni auditi läbiviimine Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus Maailmas üldiselt tunnustatud suhtekorralduse planeerimise ja elluviimise mudel on neljaosaline: · probleemide defineerimine · planeerimine ning programmi koostamine · suhtekorraldustegevus · programmi hindamine, tagasiside kogumine. Kõik mudeli osad on võrdselt tähtsad, kuid kogemusele tuginedes võib väita, et nn kodutöö tegemine on tegelikult programmi õnnestumise võti. Kahjuks on igapäevaelus just see etapp tihti vaeslapse osas ning nii nagu teistelgi elualadel tormatakse ka suhtekorraldustegevuses "pea ees tulle" teadmata, milline on tegelik probleem ning mida arvavad sihtgrupid, kellega suhelda tuleb. Seega on ettevalmistustöö tähtsust raske ülehinnata. Mitmesugused analüüsid ja uuringud, mida ettevalmistuseks kasutatakse, ei ole vajalikud mitte ainult probleemide ning suurte muu
dis. Puudumisel ei suudeta meelde jätta kujundeid, pilte ega filme, ei taibata perspektiivi, ei osata esemete välimust võrrelda. • Muusikaline – võime jätta meelde ja tunda ära meloodiaid, muusi- kaliste intervallide hea tajumine, rütmitaju. Puudumisel võib ilmneda näiteks ka kalduvus emotsionaalsele ükskõiksusele, ei eristata hääle- toonis rõõmu ega kurbust, ei suudeta määrata aja kulgu. • Kehalis-kinesteetiline – osavus keha kasutamisel, liikuvus, hea tasa- kaal ja koordinatsioon, kehaline aktiivsus. Puudumisel näiteks ei õpi- ta ära jalgrattasõitu, halb käekiri, oskamatus oma keha valitseda. • Naturalistlik – võime ära tunda elus- ja eluta looduse objekte ning nendega opereerida, süstematiseerimisvõime, tuntakse end hästi loo- duses. Puudumisel võib olla omane näiteks ka ruumi ja esemete kor- ratus, mõtete kaos. • Interpersonaalne – võime tajuda teiste mõtteid ja tundeid, oskus
Niimoodi arvamiseks läheb tarvis üsna palju enesekindlust: suhtleja peab pidama end tegijaks ehk agendiks, kes vastutab ise oma sõnade eest. Ülejäänud raamat räägibki tegelikult suhtlejast, tema teadmistest, arvamustest ja vastutusest neljas oskussuhtluse valdkonnas. Termino- loogia peatükis alustame mõiste- ja tähendusseostest. Viimastest eriti sünonüümia, polüseemia ja homonüümiaga toimetulek on oluline eeldus sõnastike tulemuslikul koostamisel ja kasutamisel. Lähtudes sõnastike eesmärkide ja sihtrühmade klassifikatsioonist, võrdleme koostamismeetodeid nende aluseks oleva andmestruktuuri põhjal; lähemalt kirjeldame tehnilisi ja töökorralduslikke vahendeid sõnastike sisemise kooskõla saavutamisel. Lühidalt tuleb juttu ka termini- moodustusest. Tõlkimise peatükk algab uurimisobjekti määratlemise tänamatu Sissejuhatus 11 ülesandega
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
mõjutavad arengut loomine ja üldistamine Mis areneb? TAJU ARENG Saavutab täiskasvanutega võrdse taseme üsna kiirelt tänu bioloogilistele eeldustele suudavad lapsed juba varakult taju abil oma tegevust juhtida. Taju täidab peamiselt kolme ülesannet (sissetulev info): 1. Märkamine panna tähele seda, mis on oluline 2. Identifitseerimine tajutava ära tundmine 3. Lokaliseerimine tajutava objekti/sündmuse kauguse hindamine/asukoha määramine Sünnist alates on taju suunamiseks olmas: Tahtmatu tähelepanu mille mehhanism orienteerumisrefleks sunnib tähelepanu koodnama ja Tahtlik tähelepanu mille abil otsitakse huvitavat informatsiooni. Nägemisväli on tital kitsas. Taju ja tegevus on omavahel tihedalt seotud taju suunab tegevust ning tegevus omakorda loob uusi võimalusi tajumiseks
On väheinformatiivne, On nivelleeritud mitteintelligentsele tarbijale, Kasutab mõju lastele, apelleerib grupitundele Ehk väljendab reklaam siiski turumajandusliku korra puudusi ise neid põhjustamata? Võib väita, et reklaam peegeldab ühiskonna suundumusi javsamas ka konstrueerib võimendunult peegeldatut taas. Ritchard Pollay, reklaamiajaloolane: ,,Isegi siis, kui reklaam peegeldab ühiskonna kultuurilisi ja sotsiaalseod väärtusi, on ta midagi enamat kui lihtsalt peegeldus ja teda tuleks vaadelda kui tema poolt kujutatavate elunähtuste tugevndajat ja võimendajat" (Belk, Pollay, 1985) Neeme Roose, 1996. "Reklaam turunduses" "Parim reklaam kaubale on kaup ise!" 7 Kas ikka on ...? · "Hea kaup" (ilma reklaamita) kaotab konkurentsis reklaamitavate kaupadega.
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühholoogia eesmärk on analüüsida kriminaalse aktiivsuse varieerumist ning selgitada selle põhjuseid indiviidi tasandil.Kriminaalpsühholoogia objekt on sama mis psühholoogialgi,s.o inimpsüühika ja käitumine oma terviklikkuses ja kriminaalpsühholoogia uurimisaineks on kriminaalne käitumine ja kurjategijate isiksus. Kriminoloogia rajaneb paljude teaduste saavutuste kombineerimisel ja kasutamisel.Kriminoloogia kuulumist õigusteaduste hulka põhjendab kuriteo,s.o uurimisobjekti õiguslik määratlemine kriminaalseadusega. Juristid on psühholoogidele ette heitnud täpsete,konkreetsete argumentide vähest esitamisevõimelisust(nt kriminaalmenetluse käigus).Tõepoolest,psühholoogia oluline problem on sama,mis muudelgi inim- ja ühiskonnateadustel.Kriminaalpsühholoogia
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
Sassatelli 2007: 44 Kolmas loeng Tarbekaupade kultuur. Karl Marx ja tema järglased. Tarbimiskultuuri kriitika Üheks oluliseks teemaks, mis tarbimiskultuuri juures ikka ja jälle erineva nurga alt jutuks tuleb, on tarbija suhe tarbekaupadesse tema ratsionaalsuste (NB mitmus) seisukohalt. See tähendab teisipidi öeldes, tarbija agentsuse analüüsimist: kuidas saadakse aru sellest, mismoodi suhestutakse asjade maailmaga. Missugune toimija on tarbija? Siinkohal vaadatakse selliseid teemasid nagu erinevad ratsionaalsuse/irratsionaalsuse, eriti majandusliku ratsionaalsuse vahekord; mood - kas tarbija on looja või ohver; kommunikatsiooni läbi asjade. Üldiselt võib öelda, et lineaarsuse ja struktureerituse asemel on tänapäeva tarbimispraktikad rohkem avatud ja konteksti-spetsiifilised, kui instrumentaalne ratsionaalsus pakub. Erinevad põhilised sotsiaalse analüüsi kategooriad - kihistumine,
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
·Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale. ·Keskkond: keskkonnakaitse. ·Osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel. ·Kultuur: mitmekesisuse väärtustamine ·Ressursid : lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel Jätkusuutlikkus sisaldab endas keskkonna säästvat arengut. Säästliku arengu idee põhineb omakorda keskkonna heaperemehelikul kasutamisel ja sellisel majandamisel, mis arvestaks Maa looduslike piiride ja taastumisvõimega. Eesti jätkusuutlikkus põhineb neljal arengueesmärgil: 1.·heaolu kasv; 2. eesti kultuuri elujõulisus; 3. ·ökoloogiline tasakaalustatus; 4. ·ühiskonna sidusus. Sidususe mehhanismid on poliitiline kultuur - võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks ja kodakondsus (vt pt. Indiviid ühiskonnas). Võimu tunnused ja teostamise meetodid
Autoriga on võimalik kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. „Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda.“ Foto allikas: „Inimese füsioloogia“, lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. Copyright 2012-2015 2 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid „Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime võimaldab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus.“ Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondi. Näiteks Piibel tähistab ristiusu kanoniseeritud pühakirja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
