Rakendus "Arvutite müü Ülesanne 3 Tabelid Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Tabelid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Õpperühm Rakendus "Arvutite müük" l Sisukord Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Puidu müük. Variandid Töötajad. Üldine nimekiri Rakendus "Puidu müük". Puidu hinnad Rakendus "Funktsiooni uurimine".Ülesande püstitus Funktsioonide variandid Karakteristikute variandid Variandid Hinnad Tööötajad Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha puidu müümise arvestust. Rakenduse andmemudel on toodud skeemil. Rakenduses kasutada nimesid!!! Müüjate andmed eraldada eraldi töölehele tabelisse M_töötajad vastavalt variandile (kolm valda) tabelist...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Andmed ja valemid Üliõpilane Õppemärkmik 120958 Õppejõud Kristina Murtazin Õpperühm viimane nr a Sisestage paremal olevatesse lahtritesse oma 8 matrikli viimane (a) ja eelviimane (b) number. Nende kaudu arvutub automaatselt y nr ja z nr. Funktsioonide väärtused Nende numbrite järgi võtad allolevatest valemitest kaks varianti. Ülejäänud kustuta ära. a b x y z 3 3,75 -1 -10,5264312 2,89837028 y 1 1 ...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond ja joonestusvahendid Üliõpilane Õppemärkmik ***958 Õppejõud Kristina Murtazin Õpperühm x x x x x x x x x x Keskmine x 2 0 9 5 8 8 5 9 0 2 4,8 x 2 0 9 5 8 8 5 9 0 2 4,8 x 2 0 9 5 8 8 5 9 0 2 4,8 x 2 0 9 5 8 8 5 9 0 2 4,8 x 2 0 9 5 8 8 5 9 0 2 4,8 x 2 0 9 5 8 8 5 9 0 2 4,8 x 2 0 9 5 8 8 5 9 0 2 4,8
1750 VII x3 1155 - 0215 - 0215-2 16013 1100 - 0215 - 0217 Rp590 1370 15796 1315 Kon 15659 16652 - 958 - 494 troll - -993 - 493 arv utus ed Arvutas
Müügitulud 26 400 26 400 Muud tegevuskulud 5 100 5 100 0 Amortisatsioonikulud 1 652 1 652 Osakapital 12 000 12 000 Eelmise aasta jaot kasum 3 958 1 095 5 053 Aruandeaasta kasum 1 095 1 095 648 648 Tulude kulude koondkonto 27 900 27 900 KOKKU 28 710 28 710 170 752 170 252 26 705 26 205 Raamatupidamisbilanss VARAD 31.12.20x1 31.12.20x0 Käibevara
Perepoliitika: Sloveenia riik tahab väga tõsta oma sündimust, see on riigi üks peamiseid eesmärke. Sloveenias on lubatud vanemapuhkuseks määratud päevi kasutada kuni lapse 8-aastaseks saamiseni. Integratsioonipoliitika: Välismaalaste integratsioonipoliitika indeksi paremusjärjestuses on Sloveenia 18.kohal. Tööturupoliitika: Sloveenia majanduse kõige olulisem on tööstus 2014.a seisuga(27,1 %). Detsembris 2014 oli 799 958 majanduslikult aktiivset isikut. Jaanuaris 2015 oli Sloveenia Tööturuametis registreerunud 124 279 töötut, mis on 4,3% vähem kui aasta varem. 2015. aastal on miinimumkuupalk Sloveenias – 790,73 EUR bruto (561.46 EUR neto). Tulenevalt seadustest ja kollektiivlepingutest on tööandja kohustatud maksma vähemalt miinimumpalka. Sotsiaalpoliitika Pensionipoliitka: Pensionit saavad inimsesed kuus 192,91 eurot kuus. Meeste pensiooniiga 63a ja naiste oma 61a
Capacity (MW) Capacity (MW) Country of national 2007[6] 2010[28] production USA 2687 3086 0.3% Philippines 1969.7 1904 27% Indonesia 992 1197 3.7% Mexico 953 958 3% Italy 810.5 843 1.5% New Zealand 471.6 628 10% Iceland 421.2 575 30% Japan 535.2 536 0.1% El Salvador 204.4 204 25% Kenya 128.8 167 11.2% Costa Rica 162.5 166 14%
rahvastikust) 253 300le Ülevenemaalise rahvaloenduse ajal (1897) elas (23%) 1913. aastal. Tallinna elanike arv kasvas ette. 18. sajandi lõpul oli eestlasi linnades veel nenud abiellumist ja sündimata jäänud lapsi Eestis (samades piirides) 958 351 inimest. 1911. samal ajal üle 5,5 korra, ulatudes 1913. aastal alla poole elanikest, 1881. aasta loenduse järgi arvestades tähendas see rahvastiku kadu aastal on Eesti alal arvestatud 1 086 000 116 132le (10,5% kogurahvastikust). 56,1% (sakslasi 29,3%, venelasi 11,1%), 1897. vähemalt 200 000 inimese võrra. 19. sajandi elanikku, 1913
Sex Data reference Place of residence MF M F period (NUTS - 2002) Age group Total No. No. No. Portugal 10 427 301 4 958 020 5 469 281 Continente 9 918 548 4 714 328 5 204 220 2013 Região Autónoma 247 440 121 646 125 794 dos Açores Região Autónoma da 261 313 122 046 139 267 Madeira Õpimapp oma valitud riigi kohta Portugal Töö tegi: Kiiver Kristjan
Mehhiko Mehhiko pealinn: Mexico rahaühik: Mehhiko peeso keel: hispaania pindala: 1 958 201 km2 religioonid: katoliiklased, protestandid ja muud rahvaarv: 107 029 000 valitsus: presidentaalne liitvabariik Mehhiko lipp roheline valge punane vapp pärineb iidsetelt asteekidelt lipp loodi aastal 1821 Rahvus elemendid rahvuslind: jooksurkägu rahvuslill: tääkliilia ehk palmiliilia rahvuspuu: kolorado pähklimänd. rahvusloom: New Mexico baribal rahvuskala: New Mexico kõrilõikaja forell vääriskivi: türkiis Majandus Mehhiko majandus on maailmas suuruselt 14-s.
10. Praagi maht 0,09 0,18 0,42 0,45 1,14 11. Praagi protsent virna puidu mahust 1,11 2,03 6,81 5,65 3,67 12. Kvaliteetse puidu maht 7,995 8,678 5,747 7,520 29,94 13. Kvaliteetse puidu protsent 53,40 48,00 38,21 39,63 44,64 14. Puidu hind 256 278 184 241 958 * - "Kokku" lahtris on kogustega kaalutud keskmine Kontrollsumma (7., 11. ja 13. vastuse summa): 94,65 94,65 protsendipunkt protsendipunkt protsendipunkt protsendipunkt protsendipunkt Ühik rm protsendipunkt protsendipunkt protsendipunkt protsendipunkt protsendipunkt
51 € 2.30 € 3/14/2013 MiniMart Pasta 725 1,600.80 € 2.30 € 1/4/2013 MegaMart Küpsised 906 1,627.47 € 2.00 € 4/5/2013 MegaMart Küpsised 985 1,769.38 € 2.00 € 4/18/2013 SuperMart Pasta 871 1,839.03 € 2.30 € 4/20/2013 MiniMart Pasta 870 1,916.96 € 2.30 € 3/18/2013 SuperMart Pasta 926 1,955.16 € 2.30 € 1/18/2013 MiniMart Pasta 889 1,958.82 € 2.30 € 1/3/2013 SuperMart Pasta 958 2,022.72 € 2.30 € Soodustus Summa tellitud Kliendi Soodustus % Soodustus soodustusteta kogusest soodustus kokku kokku 45.24 € 0.00% 5.00% 5.00% 2.26 € 78.78 € 2.00% 3.00% 5.00% 3.94 € 99.06 € 2.00% 7.00% 9.00% 8.92 € 128.80 € 0
Z C. füüsikaline -50% voolavuspiir Re D. löögisitkus KU -50% Score: 10/10 9. Konstruktsioonis on detail, mis töötab staatilistel tõmbekoormustel, kuid saab ka löökkoormusi. Detaili töötemperatuur on vahemikus +40...-35 kraadi. Detaili ristlõikepindala on 61 mm2 ja töökoormus on 2 214N. Vahepeal tekitab konstruktsioon detailile suurema koormuse 9 634N. Detaili materjali mehaanilised omadused on: voolavuspiir Re=459 N/mm2 ja tõmbetugevus Rm=958 N/mm2 ja külmhapruslävi = -66 C ning kõvadus HRC 35. Leidke suurim pinge mis tekib detailis ja andke ühikud? Student Response Value Correct Answer Answer: 157,93 70% 158 Units: N/mm2 30.0% N/mm2 Score: 10/10 10. Konstruktsioonis olev detail töötab staatilistel tõmbekoormustel, mille maksimum väärtus on määratud ülekoormuse vältimiseks kasutatud siduriga (75 000 N). Detaili töötemperatuur on vahemikus -55...+40 kraadi
sadamad) ja arenenud infrastruktuur suurendasid Balti regiooni tähtsust Venemaa majanduselus ja rahvusvahelises tööjaotuses. Kohaliku elanikkonna kõrge üldine kultuuri- ja haridustase tegid võimalikuks intensiivse majandamise, Baltikumist oli kujunenud ühendustee ja transiidikoridor Lääne-Euroopa ja Venemaa vahel. Selles kolmnurgas toimus intensiivne inimeste ja ideede liikumine ja vahetus. · Linnade eestistumise algus 1897. aastal elas Eestis 958 000 inimest, neist eestlasi pisut üle 90%, venelasi 4% ja sakslasi 3,5%. Koos tööstuse arenguga kiirelt kasvanud linnades elas iga viies Eesti elanik, neist omakorda kaks kolmandikku olid eestlased -- üldine tendents oli linnade eestistumine. Linnadesse asus elama eesti rahvuslik haritlaskond, neis kujunesid moodsa ühiskonna alged ning avaldus kõige ilmekamalt uus kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus. Ühiskonna intellektuaalses, poliitilises ja majanduslikus eliidis
Põhivara soetus -9 000 000 0 0 0 Muutus puhtas käibekapitalis -500 000 0 0 0 Projekti puhtad rahavood -9 500 000 4 500 000 4 500 000 4 500 000 Diskonteerimistegur 1 0,8696 0,7561 0,6575 Diskonteeritud rahavood -9 500 000 3 913 200 3 402 450 2 958 750 NPV 774 513 PI 1,08 3 000 000 IRR 19,86% 2 500 000 MIRR 18,04% 2 000 000 ARR 47,37% 1 500 000
talveüksindus" ja "Mu isamaa on minu arm" 6 Kasutatud allikad http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/elu.htm https://en.wikipedia.org/wiki/Veljo_Tormis https://et.wikipedia.org/wiki/Veljo_Tormis#Teosed https://www.google.ee/search? q=noor+veljo+tormis&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwiyjsDhy 4TfAhVEhywKHf3oD4wQ_AUIDigB&biw=958&bih=924#imgrc=sNxpHkrL 9wFlCM: 7
2009.a lõpuks kasvas Leedu riigivõlg - 29,3%-ni SKPst, kogusummas 27 104,9 mln Leedu litti ja 2010 aasta tõi Leedu laenukoormusele veelgi lisa, riigivõlg ulatus aasta lõpuks 38,2% SKPst. 2011. aastal langes see 36,8% SKPst. Välisinvesteeringud Eurostati andmetel jäid 2009. a lõpuks portfelliinvesteeringud Leedus küll plusspoolele ulatudes 2,9% SKP mahust, kuid muud investeeringud näitasid -10,8% langust. Investeeringute maht 2010. a. oli 1,6 miljardit LTL, mis on 10 958 LTL elaniku kohta. 2011. a. tõi kaasa investeeringute mahu 10% tõusu. Leedu Panga andmetel tuli 2010. aastal enam investeeringuid Leetu Venemaalt(LTL 548,2 milj.), Poolast (LTL 533,9 milj.), Saksamaalt (LTL 355 milj.), Hollandist (LTL 301,4milj.), Eestist (LTL 267,5 milj., mis moodustab Eesti välisinvesteeringutest 31,7% ja annab Leedule Eesti investeeringute sihtmaana esikoha võrdluses teiste riikidega ) ja Taist (LTL 216,9 milj.)
14,5 5,9 590 0,5 10 20 32,5 9,31 931 0,5 8 16 15 6,07 607 0,5 17 34 33 9,37 937 0,5 6 12 15,5 6,16 616 0,5 9 18 33,5 9,42 942 0,5 5 10 16 6,28 628 0,5 12 24 34 9,48 948 0,5 6 12 16,5 6,36 636 0,5 8 16 34,5 9,53 953 0,5 5 10 17 6,45 645 0,5 9 18 35 9,58 958 0,5 5 10 17,5 6,52 652 0,5 7 14 Tabel 1' põhjal kostatud graafikud Graafik E/V Graafik E/V Arvutused: CM (NaOH) = 0,0093 M Vekvivalentpunktis 1 (NaOH) = 12,0 ml Vekvivalentpunktis 2 (NaOH) = 15,5 ml Fosforhappe algkontsentratsiooni määramine: Ka1 arvutamine: Ka2 arvutamine: Järaldus: Uuritavas Coca-Cola proovis H3PO4 kontsentratsioon oli 0,0078 M, mis on päris kõrge. Katse andmete järgi Ka1 on 1,44*10-5 ja Ka2 on 6,47*10-9.
makromajanduslikud näitajad on väga head. Norra põhiandmed Norra on parlamentaarne demokraatliku valitsemissüsteemiga konstitutsioonilise monarhiga riik Riigipeaks Tema Majesteet Norra kuningas Harald V Peaminister Kjell Magne Bondevik Valimisaktiivsus on enamasti 80% ringis. Üldine valimisõigus meestele kehtestati 1898. aastal,naistele 1913. aastal. Valimisiga algab 18. eluaastast. Norra pindala on 386 958 km2 Pealinnaks Oslo Kehtiv rahaühik on Norra kroon ( 1 kroon = 100 ööri) Majanduse üldiseloomustus Nafta ja maagaas Otsejuhtmed Suurbritanniasse ja Saksamaale Ekspordilt maailmas 3 kohal, bensiini toomisel 7 koht Edukas puurimistehnoloogia arendaja Loodusvarad Al, Mg ja erinevate rauasulamite suurtootja maailmas Tugev keemitööstus ( väetisi, värve, elektrokeemia, plastmasse)
masinatööstuse, puidu-, paberi-, tselluloosi- ja toiduainetööstuse ettevõtteid. Ehitati välja raudteevõrk (TallinnPeterburi liin valmis 1870. aastal), mis sidus Eesti Vene impeeriumi siseturuga (Eestis asusid Venemaa pealinnale lähimad jäävabad sadamad) ja lõi head eeldused tööstuse ja kaubanduse arengule. Eesti tööstusse investeerisid Vene, Saksa, Prantsuse, Belgia, Sveitsi ja baltisaksa ärimehed. 1897. aastal elas Eestis 958 000 inimest, neist eestlasi pisut üle 90%, venelasi 4% ja sakslasi 3,5%. Koos tööstuse arenguga kiirelt kasvanud linnades elas iga viies Eesti elanik, neist omakorda kaks kolmandikku olid eestlased -- üldine tendents oli linnade eestistumine. Linnadesse asus elama eesti rahvuslik haritlaskond, neis kujunesid moodsa ühiskonna alged ning avaldus kõige ilmekamalt uus kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus. Eestis hakkas kinnistuma moodsale lääne ühiskonnale
Viimase rahvaloenduse andmeil elas 1989. aastal Eestis 1 565 662 inimest, neist 61,5% (963 000) eestlasi. Tähelepanuväärsed sündmused on arenenud alates 1988. aastast, mil algas sündivuse kahanemine nii venekeelse elanikkonna ja seejärel (1990.a.) ka eestikeelse elanike seas. Kuna samal ajal suurenes ka suremus, siis tekkis negatiivne (-5%) iive. Seega kahaneb Eesti rahvaarv praegu igal aastal ühe Põltsamaa linna võrra. 1995.a. elas Eestis 1 492 000 inimest, kellest 958 000 olid eestlased Tõsi, demograafid väidavad, et 1996. aastal olevat sündimuse langus pisut pidurdunud. Eestile on iseloomulik, et suur osa rahvastikust on koondunud Põhja- ja Kirde-Eestisse, kus asuvad ka suuremad tööstusettevõtted. Samas regioonis on ka teravamad keskkonnaprobleemid Eripärane on ka see, et tervelt 1/3 eesti elanikkonnast elab Tallinnas.
H is som o la n e 30 n was i nguage glish, It book the ss s a origi years a ued in . The En lian, revie n ft USA glish ws a al. It w er the in 1 rese p arch nd signi as met ublicati 958, struc o fic b on tura n folklor antly in y appro of was l e fl v base semant and, m uenced ing gave d on ics. ore later t he s y T h o g e n e struc ture scop ntagma ugh his rally, disc of e t tic s work
Norra on pikliku kujuga, mille pikkus linnulennult on 2650 km, kuid rannajoon on nii liigendatud, et see on 21 374 km. Rannojoon sisaldab palju kuulsaid fjorde. Rannikuäärt palistavad enamasti sajad saared ehk skäärid. Need moodustavad nn kaitsekilbim mis ei lase avamere tuultel ja lainetel rannikuni jõuda ning võimaldavad norralastel fjrde ja lahesoppe looduslike sadamatena kasutada. Tänu Golfi hoovusele ei jäätu Norra rannikumeri. Riigi pindala kokku on 386 958 km². Norra asub laiuskraadide 71º N ja 21º E ning 56ºN ja 3º E vahel ja Norra pealinn Oslo asub laiuskraadidel 59 ºN ja 11 ºE. Minu koduasulast on see linnulennult umbes 976,5 km. kaugusel. Ajavööndilt on Norra Eestist ühe tunni võrra maas. Pinnamood Norra on väga mägise pinnamoega, mis muudab maa karmiks, kuid samas väga kauniks. Norra pinnamoe muudavad vaheldusrikkaks veel fjordid, tihedad joad ja liustikud. Ümber ranniku on väga palju saari
Eestis algas suhteliselt rahuliku arengu ajajärk. Hakkasid arenema manufaktuurid ja põllumajandus, eriti loomakasvatus. Linnaõigused said Paldiski (1783) ja Võru (1784), sellega lõppes nn vanade linnade rühma moodustumine. 1782 oli Eesti alal rahvastiku hinnanguline arv 417 000, sh linnades 23 000. Sellele järgnenud 90 aasta jooksul linnarahvastik peaaegu kolmekordistus, ulatudes 1862/63 64 100-ni. 1897 oli 2 rahva arv suurenenud 958 000-ni, 12 vanas linnas elas kokku 180 900 inimest, neist 32,5% Tallinnas, 22,8% Tartus ja 15,8% Narvas. Kapitalistliku formatsiooni kujunedes algas vanade linnade ümbersünd. 19. sajandi keskel muutusid senised kaubandus- ja käsitöölinnad ühtlasi tööstuskeskusteks, raudteesõlmedeks, kuurortideks ja koolilinnadeks. 20. sajand 1920.–30. aastaiks oli Tallinn saanud Eesti ainsaks suureks kaubandus- ja tööstuslinnaks, ühtlasi riigi tähtsaimaks liiklussõlmeks ning rahandus- ja
5 Kohtumise eesmärgiks oli see, et riikide esindajad saaksid arutleda kahel peamisel teemal: rohelise majanduse, säästva arengu ja vaesuse hävitamise problemaatiline suhe ning jätkusuutliku arengu elluviimise raamistik. Samuti andis see eri paigust pärit delegaatidele võimaluse suhelda ning kinnitada oma pühendumust planeedi jätkusuutlikkuse tagamisele. (Bulkeley et al 2013, 958) Rio+20 kohtumise tulemuseks oli dokument „Millist tulevikku me soovime“. Sellega kinnitasidki riikide esindajad taas oma pühendumust jätkusuutlikule arengule ja 20 aastat tagasi võetud kohustusele tagada säästev areng nii praeguste kui ka tulevaste põlvkondade jaoks. Dokument on jaotatud osadeks. Esimeses osas on välja toodud visioon ehk see, milline võiks olla säästva arengutegevuse tulemus. Teiseks osaks on poliitilise vastutuse uuendamine.
Birmas, elab 63 inimest kilomeetri kohta. Kõige hõredamalt on asustatud mägede ja paksude metsade piirkonnad, kus elab umbes 76 inimest ruutmiili kohta. Kõige suurem rahvastikutihedus on pealinna Dhaka ümber, kus elab üle 2800 inimese ruutmiili kohta. Sündimus on 27 promilli ja suremus 8 promilli. Imikusuremus on 65 promilli. Iga naise kohta on kolm last. Extract data from IDB Online Aggregation Rahvastiku vanuseline koosseis on: 0-14 aastased: 32,9% (meessost 24 958 000 / naissoost 23 534 000) 15-64 aastased 63,6% (meessoost 47 863 000 / naissoost 45 918 000) Üle 65 aastased 3,5% (meessoost 2 732 000 / naissoost 2 361 400) (2006 aasta andmed) Meeste keskmine eluiga on 62 ja naistel 61. See on keskmine eluiga maailmas. 1961 aastal elas natuke rohkem kui 5% rahvastikust linnades. Viimaste aastakümnete jooksul on tekkinud tõsised probleemid linnaelanikkonna suurenemisega. Rahvastikust elab linnas 24%. Suuremad linnad on:
Lisaks vähendab surmade arvu ka pikenev keskmine eluiga, mis tasakaalustab 2040. aastal suurte sisserändajate põlvkondade jõudmist oma eluea lõppu. Joondiagramm 2. Ida-Virumaa surmade arvud eri stsenaariumites. Optimistlik stsenaarium Pessimistlik stsenaarium Baasstsenaarium Tõenäoline stsenaarium Rahvaarv 2017a. 142958 142958 142958 142 958 2040a. 93336 75436 84612 82 598 Sünnid 2017a. 1450 726 1184 2040a. 724 313 570 Surmad 2017a. 1957 1950 1953 2040a. 2055 2159 2179 Tabel 1. Rahvaarv Ida-Virumaal 2017-2040.
reduktsiooni mis kitsendas nende võimu sellel territooriumil. Maapäevalt võeti ära initsiatiiv algatada aadlile oluliste küsimuste käsitlemine, sunniti aadlikke astuma riigiteenistusse (peamiselt ohvitseridena), läänikorra likvideerimine. Balti aadel lähtus vaid klassihuvist, mis iseenesest on täiesti loomulik, pidades esmatähtsaks oma privileegide respekteerimist. Kui Rootsi võim püüdis nende eriseisundit piirata, siis loobuti seda toetamast (M.Laidre, lk.958). „Labie zviedru laiki“ „Labie zviedru laiki“-tähendab tõlkes eesti keelde „hea Rootsi aeg“. Ka lätlased nimetavad Rootsi aega heak, kuna reduktsiooni viidi läbi kogu Liivimaal. Eestirootslased ehk rannarootslased Rannarootslaste õiguslik staatus erines eesti talupoegade osas selle poolest, et nad olid isiklikult vabad. Reduktsiooni käigus müüdi nad aadlikule ja sellega seoses tõsteti nende makse, nõuti et nad teeksid rohkem päevi teotööd
Arvutid ja arvutisüsteemid 53 516 21 798 Muud masinad ja seadmed 1 813 245 1 149 427 Muu materiaalne põhivara 1 322 062 426 463 198 262 Lõpetamata projektid ja ettemaksed 1 141 267 903 410 1 010 914 Ettemaksed 0 52 249 Lõpetamata projektid 903 410 958 665 Immateriaalne põhivara 91 059 45 663 17 211 PÕHIVARA KOKKU 45 609 110 44 193 521 42 549 136 VARAD KOKKU 46 712 919 45 182 892 43 207 198 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused kokku Laenukohustused 1 028 879 3 017 072 1 083 872 Lühiajaline laen 0 1 422 000 370 000 Pikaajalise lenu lühiajaline osa
Tööjõukulu 1 434 185 1 467 876 Amortisatsioonikulu 4 080 10 092 Soojus, energia 49 636 44 136 rent 36 444 21 474 Muud teenused 481 746 415 011 Kokku üldhalduskulud 2 006 091 1 958 589 Lisa 16. Muud äritulud 2006 2005 Valuutakursi kasum nõuete ümberhindamisest 164 147 156 192 Kasum põhivara müügist 0 8 475 Kindlustushüvitised 28 912 28 926 Muud tulud 641 3 720 Kokku äritulud 193 700 193 593 Lisa 17. Muud ärikulud
maavärinate tagajärjel korraldataske seal pidevalt õppusid et olla valmistunud maavärina korral, aastakümneid on kehtinud ka hoonete projekteerimist puudutavad karmid seadused. Maavärinad tekitavad veel laviine , maalibisemise ning tulekahjus ,mis pääsevad valla purunenud gaasi- ja elektrivõrkudest Jaapan (2011) Jaapan (2011) Kasutatud kirjandus : http://www-958.ibm.com/software/analytics/manyeyes/datasets/the-largest- earthquakes-in-the-wor-3/versions/1 http://et.wikipedia.org/wiki/2010._aasta_Haiti_maav%C3%A4rin http://et.wikipedia.org/wiki/Maav%C3%A4rin http://earthquakeau.blogspot.com/2011/06/worlds-largest-earthquakes-2000- 2011.html http://www.rescue.ee/19669 http://en.wikipedia.org/wiki/2000_New_Ireland_earthquakes http://earthquakes.findthedata.org/l/4944/Papua-New-Guinea-New-Ireland- Duke-of-York http://www.epl
1914. aastal toimus I maailmasõda kuhu mobiliseeriti ligi 100 000 eestlast, kellest 10 000 hukkus. 1917 aasta oktoobris toimus oktoobri revolutsioon ehk oktoobripööre. 1918 aastal Eesti iseseisvus.(2,3) Nendel aastatel rahvaarv vähenes. Selle põhjuseks olid surmad, väljaränded ning vähene sündimus. Seda võib lugeda madala haridustaseme, suure töötuse ja majanduskriisi tagajärjeks. Ebastabiilne sõjajärgne elu ei soosi rahvaarvu tõusu. 1900. aastal oli rahvaarv ligikaudu 958 000 ning aastal 1920 ligikaudu 1 059 000. Seega rahvaarv kasvas 20 aastaga umbes 11%. Aastal 1919 oli Eesti rahvaarv 1 069 344(joonis 2) Sealhulgas sünde 18 456 ning surmasid 28 800, mis teeb aasta iiveks -10 344(joonis 1). 1920 aastal oli iive -1738, mis on 1919 aastaga võrreldes ligi kuus korda väiksem(joonis 1). 2. Veebruar aastal 1920 sõlmiti Tartu rahuleping. Aastal 1923 – 1933 oli suur ülemaailmne majanduskriis. 1939. aasta 1. septembril algas II maailmasõda
kuldmalgaamiga alles u aastal 30 Roomas. Kuldesemete või -ehete kullasisaldust näitab kullaproov, mida väljendatakase kolmekohalise arvuga. Kullaproovi kolmekohaline arv näitab väärismetalli sisaldust massiosades 1000 massiosa sulami kohta. Kullale lisatakse tavaliselt 4- 60% vaske, et anda sulamile kõvadust ja plastilisust. Mida suurem on aga vasesisaldus, seda tugevam on väliskeskonna mõju kullale. Nõukogude Liidus toodeti kuldesemeid viie prooviga: 375, 500, 583, 750, 958. Paljudes riikides on karaatsüsteem. Selle järgi on puhas kuld 24 karaati (ct). 18ct kulda sisaldab 18ct kulda ja 6ct ligatuuri (18+6=24). Kuld teadusavastustes Keemiliselt on kuld väga püsiv. Ta ei reageeri isegi tugevate hapetega. Reakstsioon toimub vaid sool- ja lämmastikhappe seguga, kui nende mahuvahekord on 3:1. Mainitud segu on ajalooliselt tuntud kuningveena, mille avastasid alkeemikud. Nimetus tuleneb hapete segu omadusest reageerida metallide kuninga kullaga
stat.ee/?lang=et 8 LISAD Lisa 1. Korteriomandite tehingud Pärnu linn, Rääma linnaosa perioodil 2016- 2018 Pärnu korterite ostu-müügitehingud Tehingute arv Mediaanhind Keskmine /m2 2016 I 190 874 873 2016 II 238 904 907 2016 III 253 958 991 2016 IV 222 900 952 2017 I 222 977 1 056 2017 II 251 1 043 1 084 2017 III 260 1 011 1 025 2017 IV 282 1 135 1 124 2018 I 201 1 118 1 178 2018 II 248 1 125 1 192
w 1184 1392 976 1392 0 w 1184 1328 976 1328 0 w 1184 1264 976 1264 0 w 1184 1200 976 1200 0 w 1152 1424 1184 1424 0 w 1152 1808 1152 1424 0 w 1136 1360 1184 1360 0 w 1136 1744 1136 1360 0 w 1120 1296 1184 1296 0 w 1120 1680 1120 1296 0 w 1104 1232 1184 1232 0 w 1104 1616 1104 1232 0 150 1184 1216 1296 1216 0 2 0 5 150 1184 1280 1296 1280 0 2 0 5 150 1184 1344 1296 1344 0 2 0 5 150 1184 1408 1296 1408 0 2 0 5 x 1524 1704 1569 1707 4 24 Y(3) x 1516 1313 1561 1316 4 24 Y(2) x 854 2270 958 2273 4 24 Dekooder x 1516 929 1561 932 4 24 Y(1) 150 1184 1024 1296 1024 0 2 0 5 150 1184 960 1296 960 0 2 0 5 150 1184 896 1296 896 0 2 0 5 150 1184 832 1296 832 0 2 0 5 w 1104 1232 1104 848 0 w 1104 848 1184 848 0 w 1120 1296 1120 912 0 w 1120 912 1184 912 0 w 1136 1360 1136 976 0 w 1136 976 1184 976 0 w 1152 1424 1152 1040 0 w 1152 1040 1184 1040 0 w 1184 816 976 816 0 w 1184 880 976 880 0 w 1184 944 976 944 0 w 1184 1008 976 1008 0 152 1312 928 1440 928 0 4 0 5 w 1312 912 1296 912 0
Lõualuid ei valgendata, sest valgendatud hammastel osutub vanuse määramine peaaegu et võimatuks. Vanuse määramisel on olulise tähtsusega tagumine esipurihammas, mis talledel on kolmeosaline, aga täiskasvanud loomadel kaheosaline. Kui alalõualuu ühes pooles on kuus purihammast, siis on tegemist täiskasvanud loomaga.1 1 K. Roht, Metskitsetalledest, sokkudest ja üldse metskitsejahist. Eesti Jahimees 2008, nr 6, lk 955-958. 7 3. Kiskjad Eesti metsades esineb mitmeid kiskjaid, nt. karu, ilves, hunt. Pruunkaru on Eesti metsade suurim kiskja. Meil elavad karud kuuluvad keskmist mõõtu rassi, kaal 90 - 340 kg. Arvukus 500 isendit. Ilves on Eestis ainus paikselt looduses elav kaslane. Kaalub keskmiselt 20 - 25 kg. Arvukus umbes 900 isendit. Erinevate teadlaste andmetel sööb aastas 40 - 80 metskitse
kohta. 9 6. Kasutatud materjalid 1) http://www.esm.ee/tutvustus/ 2) http://www.esm.ee/11605/?id=10578&album_id=11618 3) http://www.esm.ee/kogud/ 4) http://www.rannarahvamuuseum.ee/viimsi-vabaohumuuseum/ 5) http://www.rannarahvamuuseum.ee/viimsi-vabaohumuuseum/hinnakiri/ 6) http://www.puhkaeestis.ee/et/vihula-mois 7) http://www.manor.ee/?id=958&manor_id=39 8) http://www.vihulamanor.com/ee/vihula-mis.html 10
Proov varieerub 0-st kuni 1000-ni ja näitab kulla sisaldust tuhandikes osades. Nii näiteks 18- karaadiline kuld vastab 750ndale proovile. Kuld, mis on märgistatud prooviga 999,96 peetakse praktiliselt puhtaks, just selline on kullakangides oleval kullal. Prooviga 999,9 märgistatud kuld on äärmiselt kallis juba selle kättesaamise tõttu ja seda kasutatakse üksnes keemias. Kodumaistes juveelitoodetes valmistatakse juveelitooteid kullast proovidega 375, 500, 585, 750, 900, 916 ja 958. Füüsikalised omadused · Pehme · Kollakat värvi · läikiv · Väga raske · Kergesti sepistatav · Kõrge soojusjuhtivus · Madal elektritakistus Kuld on väga raske metall: puhtast kullast kuul 46 mm läbimõõduga kaalub 1 kg. Ühe liitrine kullaliivaga täidetud pudel aga kaalub ca 16 kg. Kulla raskus on selle kaevandamisel oluliseks eeliseks
Kuressaare 3 454 4 603 Tartumaa 177 163 190 317 Tartu 29 974 42 308 Viljandimaa 95 061 99 747 Viljandi 5 325 7 736 Virumaa 102 034 120 230 Rakvere 3 509 5890 Võrumaa 90 479 97 185 Võru 2 697 4 152 Linnarahvastik 114 230 148 778 Maarahvastik 767 225 809 573 Kogurahvastik 881455 958 351 kuniKeskmine ja vähem eluiga usaldusväärne. Selle esimesel jäi 19. sajandi põhjali
i = 20% Netorahavood Nüüdisväärtuse tegur 20%-ga Nüüdisväärtus Juurdevool aastal 1 1 000 0,833 833 Juurdevool aastal 2 2 000 0,694 1 388 Juurdevool aastal 3 3 000 0,579 1 737 Juurdevoolude nüüdisväärtus 3 958 Esialgsed kulud -3 817 i = 22% Netorahavood Nüüdisväärtuse tegur 22%-ga Nüüdisväärtus Juurdevool aastal 1 1 000 0,820 820 Juurdevool aastal 2 2 000 0,672 1 344 Juurdevool aastal 3 3 000 0,551 1 653
Aastal 2012 tegutses traalipüügiga 29 ettevõtet, mis on aastaga 2007 võrreldes pea poole vähem. Läänemere traalpüük moodustab kogu Eesti kalapüügimahust 65%. Tabel 1. Räime ja kilu kvoodid aastatel 2007 ja 2012. 2007 2012 Räime kvoot (t) 24 406 15 059 Räime püük (t) 19 644 14 958 Kilu kvoot (t) 53 023 27 905 Kilu püük(t) 51 007 27 697 Allikas: Kutselise kalapüügiga seonduvate andmete arvestuse andmekogu Räime ja kilu kvoodid langevad aasta-aastalt, mis viitab kala arvukuse vähenemisele. Kvoodid on täidetud pea iga aasta 99%, mis näitab, et Eesti kalurid hoiavad varusid ja soovivad pikemalt töötada samas sektoris.
1050 31204 2872 31204 3927 31204 640 24734 2045 24734 4381 24734 891 61154 3533 61154 3872 61154 836 28026 1547 28026 3339 28026 710 84388 3132 84388 4863 84388 920 35503 2241 35503 3738 35503 506 31835 3207 31835 4914 31835 884 53921 3338 53921 3223 53921 219 99558 3139 99558 10809 99558 963 31068 2332 31068 3340 31068 1436 48604 3138 48604 3913 48604 958 34178 2823 34178 3305 34178 205 162879 4844 162879 6822 162879 44 403862 4355 403862 19514 403862 997 8620 2999 8620 4316 8620 70 153716 3654 153716 3630 153716 985 31967 1917 31967 3276 31967 731 31204 2882 31204 4141 31204 539 24734 2051 24734 4653 24734 686 61154 3565 61154 4076 61154 579 28026 1598 28026 3528 28026 652 84388 3195 84388
Viimase rahvaloenduse andmeil elas 1989. aastal Eestis 1 565 662 inimest, neist 61,5% (963 000) eestlasi. Tähelepanuväärsed sündmused on arenenud alates 1988. aastast, mil algas sündivuse kahanemine nii venekeelse elanikkonna ja seejärel (1990.a.) ka eestikeelse elanike seas. Kuna samal ajal suurenes ka suremus, siis tekkis negatiivne (-5%) iive. Seega kahaneb Eesti rahvaarv praegu igal aastal ühe Põltsamaa linna võrra. 1995.a. elas Eestis 1 492 000 inimest, kellest 958 000 olid eestlased Tõsi, demograafid väidavad, et 1996. aastal olevat sündimuse langus pisut pidurdunud. Eestile on iseloomulik, et suur osa rahvastikust on koondunud Põhja- ja Kirde-Eestisse, kus asuvad ka suuremad tööstusettevõtted. Samas regioonis on ka teravamad keskkonnaprobleemid Eripärane on ka see, et tervelt 1/3 eesti elanikkonnast elab Tallinnas 2
Sudaan - 1 - 1 Vietnam - 1 - 1 Armeenia - - 6 6 Taivan - - 4 4 Afganistan - - 1 1 Egiptus - - 1 1 Iisrael - - 1 1 Moldova - - 1 1 Mauritius - - 1 1 Togo - - 1 1 Venetsueela - - 1 1 ----------------------------- Kokku: 302 303 353 958 Gerd Kanter on olümpiavõitja!Gerd Kanter võitis Pekingi olümpiamängude kettaheitevõistluselt kuldmedali tulemusega 68.82. Hõbemedali teenis 67.82-ga poolakas Piotr Malachowski. Kanteri suurimaks konkurendiks peetud leedulane Virgilijus Alekna sai 67.79-ga pronksi. Parima tulemuse heitis Kanter neljandas voorus. Teine eestlane Aleksander Tammert piirdus kolme katsega ning jäi tulemusega 61.38 viimaseks ehk 12-ndaks. Lõplik paremusjärjestus: 1. Gerd Kanter (Eesti) 68.82 2
Sakslased 394 138 Dargiinid 589 386 Tsetseenid 1 431 360 Usbekid 289 862 keeldus vastamast 583 747 Armeenlased 1 182 388 Tuvad 263 934 Udmurdid 552 299 Komid 228 235 Marid 547 605 Karatsaid 218 403 Osseedid 528 515 Mustlased 204 958 Valgevenelased 521 443 Tadzikid 200 303 Kabardiiinid 516 826 Kalmõkid 183 372 Kumõkid 503 060 Lakid 178 630 Grusiinid 157 803 Juudid 156 801 Moldovlased 156 400 Korealased 153 156 Tabassaraanid 146 360 Tserkessid 124 835 Balkaarid 112 924
Ostetud teenused 686 666 1 154 103 Muud 34 378 12 684 Kokku müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 5 086 685 6 100 912 Lisa 15 Üldhalduskulud (eurodes) 2011 2010 Lisa nr Üür ja rent 5 538 3 979 8 Energia 1 958 2 101 Kütus 1 958 2 101 Lähetuskulud 6 719 4 021 Koolituskulud 0 2 731 Tööjõukulud 99 777 72 338 16 Amortisatsioonikulu 1 025 451 6 Muud 9 008 9 835
Müügitulu 17 37 563 000 34 920 700 Muud äritulud 18 1 062 000 462 450 Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 336 000 -125 500 Kaubad, toore, materjal ja teenused 19 -28 757 500 -27 082 775 Mitmesugused tegevuskulud 20 -2 282 000 -1 958 622 Tööjõukulud Palgakulu -2 424 045 -2 359 148 Sotsiaalmaksud -812 055 -790 315 Põhivara kulum ja väärtuse langus 6,7 -1 380 000 -1 305 748 Muud ärikulud 21 -96 000 -391 724 Ärikasum (-kahjum) 3 209 400 1 369 318
876 0,44 878 0,44 880 0,45 882 0,44 884 0,44 886 0,43 888 0,43 890 0,42 892 0,42 894 0,42 896 0,43 898 0,42 900 0,41 902 0,42 904 0,43 906 0,42 908 0,42 910 0,41 912 0,42 914 0,41 916 0,42 918 0,41 920 0,41 922 0,41 924 0,41 926 0,4 928 0,39 930 0,39 932 0,39 934 0,39 936 0,39 938 0,38 940 0,38 942 0,38 944 0,37 946 0,37 948 0,37 950 0,36 952 0,36 954 0,36 956 0,36 958 0,35 960 0,36 962 0,36 964 0,35 966 0,34 968 0,33 970 0,33 972 0,33 974 0,33 976 0,34 978 0,34 980 0,33 982 0,32 984 0,32 986 0,31 988 0,31 990 0,31 992 0,3 994 0,31 996 0,3 998 0,29 1000 0,3 1002 0,3 1004 0,29 1006 0,29 1008 0,28 1010 0,39 1012 0,41 1014 0,41 1016 0,44 1018 0,51 1020 0,61 1022 0,85 1024 2,07 1026 3,54 1028 5 1030 4,18 1032 6,03
ettevõtteid. Ehitati välja raudteevõrk (TallinnPeterburi liin valmis 1870. aastal), mis sidus Eesti Vene impeeriumi siseturuga (Eestis asusid Venemaa pealinnale lähimad jäävabad sadamad) ja lõi head eeldused tööstuse ja kaubanduse arengule. Eesti tööstusse investeerisid Vene, Saksa, Prantsuse, Belgia, Sveitsi ja baltisaksa ärimehed, eesti rahvusliku kapitali osa oli tagasihoidlik. 1897. aastal elas Eestis 958 000 inimest, neist eestlasi pisut üle 90%, venelasi 4% ja sakslasi 3,5%. Koos tööstuse arenguga kiirelt kasvanud linnades elas iga viies Eesti elanik, neist omakorda kaks kolmandikku olid eestlased -- üldine tendents oli linnade eestistumine. Linnadesse asus elama eesti rahvuslik haritlaskond, neis kujunesid moodsa ühiskonna alged ning avaldus kõige ilmekamalt uus kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus. Sellele vaatamata jäi 19
kohta. Bangladeshis on kõige hõredamalt asustatud mägede ja paksude metsade piirkonnad, kus elab umbes 76 inimest ruutmiili kohta. Kõige suurem rahvastikutihedus on pealinna Dhaka ümber, kus elab üle 2800 inimese ruutmiili kohta. Sündimus on 27 -ja suremus 8 promilli. (Imikusuremus on Bangladeshis 65 promilli). Bangladeshi viimase 110 aasta populatsiooni muutust on näha ülal toodud diagrammilt. Rahvastiku vanuseline/sooline koosseis 0-14 aastased: 32,9% (M 24 958 000 / M 23 534 000) 15-64 aastased 63,6% (M 47 863 000 / N 45 918 000) Üle 65 aastased 3,5% (M 2 732 000 / N 2 361 400) (2006 aasta andmed) Meeste keskmiseks elueaks on 62 ja naistel 61 aastat, mis kattub keskmise elueaga maailmas. Järgnev graafik näitab vanuselist ja soolist koosseisu Bangladeshis 2000 aastal ja ennustatavat kooseisu 2025-ja 2050- ks aastaks. 6. Linnastumine 4 suurimat linna Bangladeshis: 1) Dhaka ( ~12 miljonit inimest), Bangladeshi pealinn ja suurim linn
annaabi.ee 
