Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mehhiko projekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Mehhiko  
Mehhiko
pealinn:  Mexico
rahaühik: Mehhiko peeso
keel:  hispaania
pindala: 1 958 201 km2
religioonid : katoliiklased,  protestandid ja muud
rahvaarv: 107 029 000
valitsus: presidentaalne  liitvabariik
Mehhiko  lipp
roheline
valge 
punane 
vapp  pärineb iidsetelt asteekidelt
lipp loodi aastal 1821
Rahvus elemendid
rahvuslind : jooksurkägu
rahvuslill : tääkliilia ehk palmiliilia
rahvuspuu: kolorado pähklimänd.
rahvusloom : New Mexico baribal
rahvuskala : New Mexico kõrilõikaja forell
vääriskivi: türkiis
Majandus 
Mehhiko majandus on maailmas suuruselt 14-s.
majandusharud  nt:  turism
tähtsaimad ekspordiartiklid nt: kohv
tähtsaimad ekspordipartnerid
   nt: Ameerika Ühendriigid 
tööjõulisus on 46,2 miljonit inimest 
Kliima,  maastik , sademed ja elanikud
kõrgeim temperatuur : 47 kraadi C.
mitmekesine  kliima ja maastik
elanikud
põhjaosa temperatuur
Aasta keskmine sademete hulk: 929 mm.
Chapala järv 
suurus – 1080 km2
asub riigi suuruselt teise linna Guadalajara läheduses
Mehhiko suurim järv
see on  koduks   paljudele  loomadele
järve probleemid: Lerma jõgi
 
Rio Grande  jõgi
Mehhiko  pikim  jõgi
Põhja – Ameerika suuruselt kuues jõgi
suubub Mehhiko lahte
moodustab üle 2000 km pikkuse piiri
pikkus: 3034 km
Yucatani  poolsaar
on avastatud palju maa-aluseid jõgesid
eraldab Kariibi  merd Mehhiko lahest
oli  maia kultuuri mõjuala
seal asub Chicxulubi  kraater
suur osa Yucatani elanikest 
räägib maiade  keelt
Chichen Itza
Kukulcani püramiid
asutas 514. aastal  preester  Lakin Chan 
ohverdati inimesi
maiad  jätsid selle linna maha 9. sajandil
maiadel oli oma tähestik ja kirjaviis 
Xcareti Looduspark
avati 1990.
tutvustatakse piirkonna loodust
palju kultuurilisi vaatamisväärsusi
tehakse 2 – tunniseid showsid
saab  loomadega  tutvust teha
Popocatepetli  mägi
vulkaani kõrgus on 5456 m
tugev kihtvulkaan
purskas  viimati 2012
nõlvadel asuvad Popocatepetli  kloostrid
Mehhiko suuruselt teine mägi
Maiad ja Asteegid
maiade kultuurisaavutused
number null
asteekide  tõus võimule
toidu kasvatamine
rahvas 
Fakte 
Mehhikos  eelistatakse tšilliga vürtsitatud toite
1. novembril tähistatakse surnutepüha
Hispaania keeles on  tervitus   buenos dias
Mehhikos toodetakse 1/5 kogu maailma müüdavast 
hõbedast
37 % Mehhikost on kõrb
Fakte
Mexico City taksod on kõik rohelist-valget värvi 
Guadalupe Neitsi on mehhiklaste kõige kuulsam pühak
tequilat  toodetakse sinisest agaavist
TÄNAME KUULAMAST!
Kasutatud allikad
http://et.wikipedia.org/wiki/Asteegid
http://wiki.gomaailm.ee/wiki/loodusreiside-giid/
http:
//novaator.ee/ET/kliima/maiad_olid_ise_oma_allakaigus_suudi/
http://reisiajakiri.gomaailm.ee/maiad-%E2%80%93 -
vanemaid-tsivilisatsioone-muistses-ameerikas-ajaloo-
moistatus/
http://www.unifaar.eu/content/mehhiko
Õpilase Geograafiaentsüklopeedia    Varrak 2007
Illustreeritud Faktivaramu  koolibri 2002

Document Outline

  • Slide 1

  • Mehhiko
  • Mehhiko lipp
  • Rahvus elemendid
  • Majandus 
  • Kliima, maastik, sademed ja elanikud
  • Chapala järv 
  • Rio Grande jõgi
  • Yucatani poolsaar
  • Chichen Itza
  • Xcareti Looduspark
  • Popocatepetli  mägi
  • Maiad ja Asteegid
  • Fakte 
  • Fakte
  • Slide 16
  • Kasutatud allikad
Vasakule Paremale
Mehhiko projekt #1 Mehhiko projekt #2 Mehhiko projekt #3 Mehhiko projekt #4 Mehhiko projekt #5 Mehhiko projekt #6 Mehhiko projekt #7 Mehhiko projekt #8 Mehhiko projekt #9 Mehhiko projekt #10 Mehhiko projekt #11 Mehhiko projekt #12 Mehhiko projekt #13 Mehhiko projekt #14 Mehhiko projekt #15 Mehhiko projekt #16 Mehhiko projekt #17
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor merlinkiisu Õppematerjali autor
Saab teada palju põnevat Mehhikost.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

New Mexico
10
pptx

New Mexico

NEW MEXICO Meriliin Lend AJALUGU Indiaanlased asustasid New Mexico ala juba 10 000 aastat tagasi. 1598. aastal käis New Mexicos Juan de Onate, kes asutas esimese asula San Juani Pueblo ning 1610. aastal Chama jõe äärde Villa Real de Sante Fe, püha usu kuningliku linna. Mehhiko iseseisvumise järel läks New Mexico ala 1821. aastal Mehhiko alluvusse. USA ­ Mehhiko sõja järel sai New Mexico territoorium Guadalupe ­ Hidalgo rahulepinguga (1848) USA omandiks. 1850. aastal moodustati New Mexico territoorium. NEW MEXICO ASUKOHT New Mexico asub Ameerika Ühendriikides. NEW MEXICo Osariigiks saamise aeg: 6. jaanuar 1912. (47. osariik) Rahvuslind: jooksurkägu. Rahvuslill: tääkliilia ehk palmiliilia. Rahvuspuu: kolorado pähklimänd. Rahvusloom: New Mexico baribal. Rahvuskala: New Mexico kõrilõikaja forell.

Geograafia
Ameerika põliskultuurid
2
docx

Ameerika põliskultuurid

III. AMEERIKA PÕLISKULTUURID Kesk-Ameerika geograafilised ja looduslikud olud Kesk-Ameerika tsivilisatsioon kujunes geograafiliselt lähedastes, kuid looduslikult küllalt erinevates piirkondades: Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Läänest ja lõunast piiras neid vulkaaniderohke Kordiljeeri mäestik. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks juunist oktoobrini kestva vihmase perioodi tõttu. Yucatani poolsaarel oli aga põlluharimiseks tarvis metsi langetada ja maad kuivatada. Pikka aega oli väga levinud alepõllundus. Põlluharimine kujunes järk-järgult ja muutus nii Mehhikos kui ka Yucatanis peamiseks elatusallikaks. Peamise elatusallikana kasvatati maisi, millest sai varakult Kesk- Ameerika elanike põhitoit. Tsivilisatsiooni algus

Ajalugu
Ameerika põliskultuurid ja Maiad
16
pptx

Ameerika põliskultuurid ja Maiad

Ameerika põliskultuurid Ameerika asustamine Ameerika asustati 30 000 aastat tagasi Beringi maakitsuse kaudu, kust tulid indiaanlaste esivanemad. Eskimod tulid Põhja-Ameerika aladele hiljem. Tuhande aasta eest ulatusid Põhja-Ameerikasse ka viikingite retked, kuid need ei mõjutanud ameerika põliselanikke. Kesk-Ameerika tsivilisatsioonid Kesk-Ameerika tsivilistsioon kujunes Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Neid piiras vulkaaniderohke Kordiljeeri mäeahelik. Olmeegid Olmeegid on 14. ­ 3. sajand eKr. Mehhikos elanud indiaani hõimud. Nende esiletõusuga (u 1200a. eKr) algab Keks-Ameerikas suurte tsivilisatsioonide aeg. Neid võib nimetada Uue Maailma sumeriteks ­ nad leiutasid Uue Maailma jaoks kalendri, kirja, lõid organiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad.

Ajalugu
MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA KULTUURIPÄRAND TURISMIS
32
docx

MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA KULTUURIPÄRAND TURISMIS

............................................................................................. 18 2 SISSEJUHATUS Muistsete maiade eluolu ja kultuur on palju kõneainet tekitanud kogu maailmas. Nende elu üksikasjade kohta ei ole teadlased ühtsele arusaamale jõudnud. Maiaindiaanlaste oma aja kohta suurte teadmiste olemasolu ei osata seletada. Kahtlemata avaldab maiade kultuuripärand maailma turismile tugevat mõju ja meelitab Mehhiko aladele ning Yukatani poolsaarele igal aastal miljoneid turiste, seepärast peab autor vajalikuks seda teemat lähemalt uurida. Referaadis antakse lühike ülevaade maiade olemusest, traditsioonidest, uskumustest, ja piirkondadest, kus nad asusid. Seal tuuakse välja peamised maiade kultuuri tutvustavad vaatamisväärsused ning tuuakse välja põhjused, miks just need vaatamisväärsused turiste ligi meelitavad. Referaat on jagatud kaheks osaks

Maailma turismigeograafia
Ameerika põliskultuurid
21
doc

Ameerika põliskultuurid

aasta paiku.Kõigil neljal trepil oli 91 astet. Koos templiukse ees oleva astmega andsid need kokku 365 ­ päevade arvu maiade aastas. 17 Olmeegid Olmeegid on 14.-3. saj. eKr. Mehhikos, tänapäeva Veracruzi, Tabasco jmt. osariigi alal elanud ja mitut keelt kõnelnud indiaani hõimud, Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri loojad. Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku eKr. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid - nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Põhikeskused olid La Venta, Tres Zapotes ja San Lorenzo. Kultuur Olmeekide kultuurist on siiski suhteliselt vähe teada. Ajahammas on nende linnadest paljugi hävitanud ja ka nende hieroglüüfkirja ei suudeta siiani lugeda.

Ajalugu
Mehhiko rahvastik
2
pdf

Mehhiko rahvastik

Mehhiko Mehhiko rahvastiku keskmine tihedus on 65,6 inimest km². Umbes sama suure rahvastiku tihedusega on ka veel Bulgaaria ja Ecuador.1 Mehhiko pealinnas Méxicos on suur rahvastikutihedus, México linnastus elas 2010. aasta seisuga 21,2 miljonit inimest.2 Selle, miks just seal palju inimesi elab on mitmeid põhjuseid. Kõige suurem tegur on see, et México on pealinn, kuid

Rahvastik ja asustus
Kesk ja Lõuna Ameerika mütoloogia
18
pdf

Kesk ja Lõuna Ameerika mütoloogia

Need olid: Uku Pacha ("alumine maailm") paikneb maapinnal, Kay Pacha oli maailm, kus me elame, Hanan Pacha ("kõrgem maailm") oli meie kohal olev maailm, kus elas päike ja kuu. 5 Maiad ja nende mütoloogia Maia tsivilisatsioon tekkis umbes 2000 eKr ja jõudis tippu umbes 900 pKr. Maiad olid ameerika põlisrahvaste kultuur, mis asus praeguse Mehhiko, Belize, Guatemala ja El Salvadori piirkonnas. See oli üks kõige arenenumaid kultuure Ameerikas enne Euroopa vallutamist. See koosnes iseseisvatest küladest ja linnadest, mida ühendas sama kultuur. Iga linna äärealal oli juhataja, kelleks sünniti. Maiade hõimud olid tihti üksteisega sõjas. Külade ja linnade keskused ehitati ümber templite, paleede ja palliväljakute. Templid, eriti linnades, asetati püramiididesse. Maiadel oli umbes 40 linna ja sadu kivipüramiide

Ajalugu
Maiad
9
docx

Maiad

Kasutatud kirjandus 10 Kasutatud pildid 10 Maiad Tsivilisatsiooni algus. Olmeegid Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid - nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Leiutamata jäi ainult ratas. Nad kaevasid allmaakanaleid ja tiike, rajasid terrassehitusi. Tegelesid põhiliselt alepõllundus ja kalastusega

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun