Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Test nr.1 Metallide mehaanilised omadused (9)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis tekitab vardas pinge 790 Nmm2?
  • Millised teimidest on staatilised katsetused?
  • Millised on pingeühikud?
  • Mis tekib detailis ja andke ühikud?
Test nr 1 Metallide mehaanilised omadused #1 Test nr 1 Metallide mehaanilised omadused #2 Test nr 1 Metallide mehaanilised omadused #3 Test nr 1 Metallide mehaanilised omadused #4 Test nr 1 Metallide mehaanilised omadused #5 Test nr 1 Metallide mehaanilised omadused #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 415 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 9 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor janikah Õppematerjali autor
E-õppe test (2009)
Materjali plastsusnäitajateks on?
Millised teimidest on staatilised katsetused?
Millised on pingeühikud?
küsimused 1-10 vastustega

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
docx

Test1

1. Arvutage pinge, mis tekib antud vardas (vt. joonist), kui varda ristlõige on 10 mm2 ja jõud on 7 230 N. Varda kõvadus on 35 HRC ning plastsus A=35% Student Response Correct Answer Answer: 723,0 723 Units: N/mm2 N/mm2 Score: 10/10 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. Missugused protsessid toimuvad vardas koormusel, mis tekitab vardas pinge 790 N/mm2? Varda materjali mehaanilised omadused on: Rp0,2=600 N/mm2 ja Rm=850 N/mm2 Student Response Correct Answer Feedback A. Varras deformeerub elastselt. Pikeneb, kuid koormuse eemaldamisel võtab esialgse pikkuse B. Varras deformeerub esialgu elastselt ja siis plastselt. Pikeneb ja peale koormuse eemaldamist jääb plastse osa võrra pikemaks C. Varras deformeerub

Tehnomaterjalid
thumbnail
4
docx

Materjalide mehaanilised omadused

joonist), kui v mm2 ja jõud on 6 203 N. Varda kõvadus on 35 HRC ning Student Response Value Answer: 620,3 70% 620 Units: N/mm2 30.0% N/mm2 Score: 10/10 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. M toimuvad vardas koormusel, mis tekitab vardas pinge 450 materjali mehaanilised omadused on: Rp0,2=600 N/mm2 Student Correct Value Response Answer A. Varras 100% deformeerub elastselt. Pikeneb, kuid koormuse eemaldamisel võtab esialgse pikkuse B

Materjaliõpetus
thumbnail
4
pdf

Testid WEBct-s

View Attempt . 1 4 Your location: Home Page > Tudengi vahendid > Testid > Test nr.1 Metallide mehaanilised omadused > Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 1 Title: Test nr.1 Metallide mehaanilised omadused Started: Wednesday 14 February 2007 14:18 Submitted: Wednesday 14 February 2007 14:25 Time spent: 00:06:57 Total score: 89/100 = 89% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 Done 1. Arvutage pinge, mis tekib antud vardas (vt. joonist), kui varda ristlõige on 10 mm2 ja jõud on 7 154 N. Varda kõvadus on 35 HRC ning plastsus A=35% Student Response Value Correct Answer

Tehnomaterjalid
thumbnail
14
doc

Laboritöö nr 9. Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus

on nende tõmbetugevusest suurem D. Mõlemad on staatilised koormamise viisid Score: 3/3 7. Leida materjali tinglik voolavuspiir survel Rp0,2 kui Fp0,2 = 19 912N ja katsekeha ristlõike pindala S=57mm2 Student Response Answer: 349 Units: N/mm2 Score: 4/4 8. Leida materjali survetugevus Rm kui Fm = 21 590N ja katsekeha ristlõike pindala S=96mm2 Student Response Answer: 225 Units: N/mm2 Score: 4/4 9. Millised materjali mehaanilised omadused on aluseks detaili tugevusarvutustel? Student Response Feedback A. Plastsusnäitajad katkevenivus A ja katkeahenemine Z B. Materjali kõvadus Rockwell'i C skaalas C. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on suur) D. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on väike) E. Füüsikaline voolavuspiir Re või tinglik voolavuspiir Rp0,2 Score: 6/6 10.

Tehnomaterjalid
thumbnail
4
doc

E-labor 2

Score: 10 / 10 Küsimus 7 (10 points) Leida materjali tinglik voolavuspiir survel Rp0,2 kui Fp0,2 = 15862N ja katsekeha ristlõike pindala S=33mm2 Student Response: 480.66 N/mm2 Score: 10 / 10 Küsimus 8 (10 points) Leida materjali survetugevus Rm kui Fm = 20249N ja katsekeha ristlõike pindala S=98mm2 Student Response: 206.62 N/mm2 Score: 10 / 10 Küsimus 9 (10 points) Millised materjali mehaanilised omadused on aluseks detaili tugevusarvutustel? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Füüsikaline voolavuspiir Re või tinglik voolavuspiir Rp0,2 b. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on suur) c. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või

Tehnomaterjalid
thumbnail
4
doc

Tehnomaterjalid (laboritöö nr2)

samasuured Score: 10 / 10 Küsimus 7 (10 points) Leida materjali tinglik voolavuspiir survel Rp0,2 kui Fp0,2 = 16766N ja katsekeha ristlõike pindala S=50mm2 Student Response: 328.6 N/mm2 Score: 10 / 10 Küsimus 8 (10 points) Leida materjali survetugevus Rm kui Fm = 20261N ja katsekeha ristlõike pindala S=37mm2 Student Response: 547.59 N/mm2 Score: 10 / 10 Küsimus 9 (10 points) Millised materjali mehaanilised omadused on aluseks detaili tugevusarvutustel? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Füüsikaline voolavuspiir Re või tinglik voolavuspiir Rp0,2 b. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on suur) c. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või

Tehnomaterjalid
thumbnail
10
rtf

Laboritöö nr 9. Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus

Score:3/3 7. Leida materjali tinglik voolavuspiir survel Rp0,2 kui Fp0,2 = 10 551N ja katsekeha ristlõike pindala S=55mm2 Student Response Answer:188 Units:N/mm2 Score:4/4 8. Leida materjali survetugevus Rm kui Fm = 28 145N ja katsekeha ristlõike pindala S=35mm2 Student Response Answer:804.14 Units:N/mm2 Score:4/4 9. Millised materjali mehaanilised omadused on aluseks detaili tugevusarvutustel? Student ResponseFeedback A. Füüsikaline voolavuspiir Re või tinglik voolavuspiir Rp0,2 B. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on suur) C. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on väike) D. Materjali kõvadus Rockwell'i C skaalas E. Plastsusnäitajad katkevenivus A ja katkeahenemine Z

Tehnomaterjalid
thumbnail
8
doc

Laboritöö nr 1 Tõmbeteim

1. Mis on deformatsioon? Student Response Feedback A. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. B. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. C. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon ennem olla. D. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. Score: 5/5

Tehnomaterjalid




Meedia

Kommentaarid (9)

wyoming profiilipilt
wyoming: Kas tegu on materjalitehnika test 1-ga? kas sama, mis on moodles MTM0070 all?
17:42 07-03-2014
Chikichira profiilipilt
Marjel Mõis: Abiks ikka

23:13 05-10-2011
Renno4 profiilipilt
Renno4: tänud, aitas.
17:19 23-11-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun