Maailmas elab praegu seitse miljardit inimest, millest vaid üks on kuldne miljard, ehk siis arenenud ühiskond. Arenenud ühiskonna alla kuulumega ka meie. Meil on kõik võimalused täisväärtuslikuks eluks näiteks hariduse omandamine, mis tagab meile teadmised edasiseks. Meie käime puhkamas ja elu nautimas arengu maades, kus samal ajal enamus inimesi nälgib või elavad prügimäel.ma arvan, et meil on väga vedanud et meie ühiskond kuulub kuldse miljardi hulka ja see võimaldab meile hea elu. Minu meelest on linnastumine ehk urbaniseerumine on vältimatu, aga samas ka positiivne nähtus. Ühest küljest konkuriseerivad linnades vaesus ja sotsiaalse probleemid, teisalt aga pakuvad linnad ka paremaid võimalusi neist lahti saamiseks. Tiheda asustusega linnades on teenistus parem ning keskkonnaprobleemide lahendus on hõlpsam ja odavam kui hõredalt asustatud maapiirkonnas. Minu arvates
Seal kus aga rahvastiku tihedus kasvab kiiresti, aga toitlus olukord ei parane, jääb populatsioon tervikuna nõrgemaks. Paljud eestlased arvavad, et meie riik vaevleb töö puuduses, inimeste elu on kehv ja et riik ei suuda oma probleemidega toime tulla. Tegelikult kuulume me nö ,,kuldse miljardi" hulka. Need riigid, kes sinna kuuluvad on arenenud, jõukad, suurte teadmiste-ja meedia ruumiga. Ülejäänud 6 miljardit inimest on üks suur häda ja viletsus, sest inimesi sureb üle 100 000 igapäev nälga, paljud pole elu sees raha käes hoidnud ega tea ka midagi telefonidega helistamisest. Seepärast arvan mina, et me ei peaks mitte hädaldama või virisema oma soojas kodudes, vaid mõtlema pigem nendele, kellel polegi kodu. Saja aasta jooksul on rahvaarv niivõrd palju kasvanud, kuigi 7. miljard tuli aeglasemalt, kui 6. 7. miljardini on viinud meid antibiootikumide ja muude ravimite kättesaadavus. Inimesi jääb
RIIGI RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS 1. RIIGI RAHVAARV Rootsis elab 9 088 728 inimest (1) (2011) . Minu arvates on see suhteliselt väike riik , arvestades , et on mitmekümneid kordi suurema rahvaarvuga riike . Kuid Eesti mõistes on see keskmine riik . Ning samuti on keskmine ta võrreldes teiste Euroopa riigiga, näiteks nagu Hispaaniaga (46 754 784) . Umbes sama rahvaarvuga, nagu Rootsi, on veel riigid nagu Haiti (9 719 932), Benin (9 325 032) ja Austria (8 217 280) . Rootsi rahvaarv on viimase 21 aasta jooksul olnud väga stabiilne ja on seda (2) statistika andmete järgi ka järgnevad kümme aastat . Selle saidi andmete järgi peaks umbes 2020 ndal aastal Rootsi rahvaarvu kasvutempo hakkama langema 0,5 võrra ,umbes iga viie aasta järel . Negatiivseks muutub kasvutempo eeldatavalt 2030 ndal aastal . Siis hakkab rahvaarv vähenema
Kui palju inimesi elab maailmas? · Tänase seisuga elab maailmas 6 475 179 719 inimest http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw · 2004 aastal jõudis maailma rahvarv 6,4 miljardini · Igal aastal suureneb rahvaarv 80 milj võrra · Kõige kiiremini kasvab Aafrika ja Kagu-Aasia rahvastik · Ligi pool maailma rahvastikust elab linnades Kus elab suurem osa maailma rahvastikust? Kui suur osa rahvastikust elab Euroopas? Millised on maailma suurema rahvaarvuga riigid? 2004 miljonites 2050 1 Hiina 1,300 1 India 1,628 2 India 1,087 2 Hiina 1,437 3 USA 294 3 USA 420 4 Indoneesia 308 4 Indoneesia 219 5 Nigeeria 307 5 Braziilia 179
Oluliseks peetakse lastega koos veedetud aega ning lastele hea hariduse ja mitmekülgse arengu võimaldamist. Sõltub palju riigi perepoliitikast kui võrdsed on lastega ja ilma lasteta inimeste võimalused ning kui kerge on vanematel lapsi kasvatada. Sageli on raske leida parterit, kellega lapsi saada. Suremus Suremust suurendavad vaesus, halb tervishoiukorraldus, arstiabi kehv kättesaadavus ja ebaterve eluviis. Mõnedes riikides põhjustavad suremust veel sõjad, veepuudus ja nälg. Arenenud riikides on peamised surma põhjused südameveresoonkonna haigused, vähk, õnnetused ja vägivald. Surmade arv sõltub ka rahvastiku vanusekoosseisust. Suur probleem surmade puhul on AIDS, eriti Saharast lõuna poole jäävas Aafrikas. Demograafiline üleminek Traditsioonilise rahvastiku tüübi etapp : on omane eelkõige agraarühiskonnale. Kõrge ja väga muutlik suremus. Keskmiselt sureb 30-40 inimest tuhandest aastas haiguste, nälja ja õnnetuste tagajärjel
· idamurre 2) kirderannikumurded · rannamurre · alutaguse murre Lõunaeesti murre jaguneb kolmeks: · Mulgi murre · Tartu murre · Võru murre 7 Euroopa keeled Euroopa on maailmajagu, kus räägitakse paljusid keeli. Euroopa Liidus on 23 ametlikku keelt ning ELi laienemisel suureneb see arv veelgi. Euroopa keelte mosaiik on välja kujunenud pikkade aastatuhandete jooksul. Inimeste pidev liikumine on toonud juurde uusi keelerühmi ning surunud välja vanu, seades viimased paiguti koguni väljasuremisohtu. Euroopa põhikeeled kuuluvad indoeuroopa keelerühma. Teadlased arvavad, et need keeled pärinevad proto-indoeuroopa keelest, mille täpse arengu üle vaieldakse tänaseni. Mitmekeelsed linnad Keeled arenevad Euroopas ka praegu, kus sisserändajate kogukonnad toovad endaga kaasa aina uusi keeli. Sellistes mitmekultuurilistes linnades nagu London, Pariis, Brüssel ja Berliin räägitakse sadu keeli
eriti Võrtsjärv ja pool Peipsit. Nendega koos oleks Eesti pindala juba 45 227,1 km 2. Ent kui juba veekogud juurde arvestada, siis tuleks seda teha ka Eesti territoriaalmerega, mille laius on harilikult 12 meremiili (umbes 22 km) rannikust. Pole ju Väinameri vähem Eesti osa kui Võrtsjärv. Koos territoriaalmere ja sisevetega on Eesti pindala umbes 69000 km2. Oleme harjunud endist mõtlema kui väikesest Eestist. See oleks täiesti õige, kui me mõõdaksime riigi suurust rahvaarvuga. On küll olemas Eestist veel väiksema rahvaarvuga riike ja riigitaolisi moodustisi, kuid neid peetakse juba miniriikideks. Pindalalt aga me nii väikesed ei olegi. Maailmas on mitmeidkümneid riike, mis pindalalt Eestist maha jäävad. Euroopa 49 riigi hulgas on meist väiksema pindalaga tervelt 19, sealhulgas nii tuntud maad, nagu Taani, Holland, Belgia, Sveits, Sloveenia, Moldova. Eesti läbimõõt läänest itta on 380 ja põhjast lõunasse 240 km
Jaapanit, ning selles andis tooni Ameerika majanduse tugev ekspansioon. Loomulikult kestab see faas teatud määral veel tänapäevalgi. Globaliseerumise kolmanda faasi palge määrab Vaikse ookeani piirkond. Aasia naasmine maailmaareenile. Selle juured peituvad Hiina reformide alguses 1978. aastal, Nõukogude süsteemi kokkuvarisemises 1989. aasta paiku ning India potentsiaali avanemises. See faas kestab tänapäeval. Globaliseerumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Kommete, tehnoloogiate, toodete jne üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele. Ohud. Globaliseerumisega seotud negatiivseks nähtuseks on ka paljude taime- ja loomaliikide levitamine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist levilat. Selle tulemuseks on elukoosluste liigilise koosseisu ühtlustumine, invasiivsete liikide (sealhulgas umbrohtude) sissetung kohalikesse kooslustesse ja üldise elurikkuse vähenemine.
mida vaatavad kindlasti kõik eurooplased. Rahvuslik ühtsus algab keelest, kultuurist, maast ja riigist ning lõpeb majanduslike, regionaalsete, globaalsete mõõtmetega. Euroopa inimesed on kõik ühtemoodi hingavad sama õhku, joovad sama vett, toit on peaaegu sama. Euroopa inimesed tahavad kaitsta oma planeeti, et tulevikus oleks turvalisem elukeskkond. Praegu ollakse küll majanduslikult edukad, kuid keskkonnale siiski kahjulikud. Eriti kahjulikuks on muutunud jäätmekäitlus. Metsad on inimeste jäetud prügi täis, laevad lasevad oma jäätmed merre jne. Euroopa Liit peaks rohkem mõtlema maapiirkondadele, et arendada põllumajandust. Väike loomapidaja ei löö Euroopa Liidus kahjuks üldse läbi, seepärast liiguvad ka inimesed küladest linna, kuna neil ei ole maal tööd ja nii meie külad tühjaks jäävadki. Kui aga inimene tegeleb mingi erilise plaaniga ja kavatsused on õiged ning tõesed, siis toetab Euroopa Liit heameelega.
Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad ainulaadsed ning hinnalised ökosüsteemid nagu mangroov- metsad, korallriffid ning mitmed vetikate kooslused. Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks.
osoon). Osiinikiht kaitseb päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse eest. Külmutusseadmetest tulevad freoonid lõhuvad osoonikihti. Tekivad osooniaugud, millest tuleb läbi palju ohtlikku UV-kiirgust. Esimesed osooniaugud avastati Antarktise kohal. HAPPEVIHMAD Õhku sattunud mürgised gaasid moodustavad vihmaveega kokku puutudes happeid. Nii tekivad happevihma pilved. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad hukkuvad. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad inimeste ning loomade haigestumist. Kõige kurvemad on happevihmade tagajärjed okaspuudele. Happevihma põhjustavad eelkõige inimtekkelised saastegaasid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. · Siseveekogude ja merede reostumine Siseveekogusid ja meresid reostavad eelkõige suured keemiatehased. Kõige rohkem on
.............................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.GLOBALISEERUMISE ISELOOMUSTUS..........................................................................3 1.1.Globaliseerumise tunnused................................................................................................4-5 1.2. Mida on globaliseerumine kaasa toonud..........................................................................6-7 1.3. Mis on tsivilisatsioon?......................................................................................................7-8 1.4. Globaliseerumine arvud ja faktid......................................................................................8-9 2.ÜLEVAADE OLULISEMATEST GLOBAALPROBLEEMIDEST.....................................9 2.1.Rahvastikuprobleemid.....................................................
Ühendriikides, Rootsis ja Kanadas on paarikümne tuhande inimesega kogukonnad. USA-s, Rootsis, Kanadas ja Venemaal elab hinnanguliselt kokku ¾ väliseestlastest. 24 välisriigis paikneb vähemalt sajaliikmeline Eesti kogukond. (Wikipedia 2016) Välja on rännatud erinevatel põhjustel. Minu arvates on suuremaks põhjuseks Eesti astumine Euroopa Liitu 2004. aastal ja ühinemine Schengeni viisavaba alaga. Piirid avanesid. See on avanud Eesti elanikele välisriikide tööturud ning kaasa toonud välismaal töötavate inimeste arvu kasvu. Peale töölemineku mindi õppima ja lihtsalt maailma avastama. Väljaränne sai uue hoo majanduskriisi alguses. Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis oli põhjustatud 6 ülemaailmsest suurest majandussurutisest, mis algas 2007. aasta detsembris. 2010. aasta lõpuks hakkas Eesti majandus taas kasvama, kuid surutisest taastumine on osutunud
inimene saaks omastada energia sealt võimalikult kiiresti. Vajalik on veresuhkru normaalsel kõrgusel hoidmiseks päevas vähemalt kolm korda süüa ja õigeid toitaineid (Briffa, J, 1999). Harvardis on isegi meie tavalisest toidupüramiidist erinev püramiid välja mõeldud, kus köögi- ja puuviljad on võrdväärselt olulised teraviljatoodetega (Joonis 2) (Harvard). Ei saa väita, et see on vale, aga kellel siis tegelikult õigus on? Ei hakka siin arutlema, aga minu enda arvamus on, et inimene peab oma keha ja organismi ise tundma ning vastavalt otsustama, mis on õige ja mis vale. Organismile väga olulised vitamiinid ja mineraalained. Vitamiine on väga, väga palju ning kõiki toidust omastada on väga raske või isegi võimatu, aga lohutuseks võib kohe öelda, et palju vitamiine suudab meie organism ise toota, näiteks vitamiin D, tekib meie nahas päikesevalguse toimel. Vitamiine, mida meie organism ise ei suuda toota, ongi meil vaja
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu j�
hinnangute 16 kõige ohtlikumat tendentsi või valupunkti keskkonna suhtes [Chiras, 1994]. Loetleme need ka siin: 1. Rahvastiku kiire kasv 2. Liikide hävimine 3. Metsade pindala vähenemine 4. Märgalade kuivendamine 5. Kõrbestumine 6. Pinnase erosioon 7. Põllumaade sooldumine 8. Põllumaade kasutamine muul otstarbel 9. Põhjavee reostumine 10. Põhjavee tagavarade vähenemine 11. Fossiilkütuste varude kiire vähenemine 12. Mineraaliressursside kiire vähenemine 13. Üldine veepuudus 14. Globaalne soojenemine 15. Happevihmad 16. Stratosfääri osoonikihi hõrenemine On erilise süvenemisetagi selge, et nimekirja esimene tekitab ülejäänud 15 probleemi. Osa neist probleemidest on aktuaalsed vaid teatud regioonides, osa aga globaalsed. Meid näiteks ei ohusta pinnase sooldumine ja kõrbestumine. Eesti oludes ei ähvarda ka demograafiline plahvatus. Viimastel aastatel on põhjust mures olla hoopis eestlaste madala sündimuse ja kõrge suremuse üle
*SÕNAKUULMINE JA TRUUDUS MEHE VASTU *ARMASTUS JA HOOL LASTE VASTU *ÕIGE NAISE KOHT ON KODUS *MITTE ÕPPIDA SEDA, MILLEST ARU EI SAA MÕTTEID: Varajane lapseiga *kõik ,mis meil sündides puudub, saame kasvatuse teel – looduse, inimeste või asjade kaudu *kasvatus on kunst, on võimatu, et ta õnnestub *hea kasvatus koosneb harjutustest *palju elanud inimene, - see kes on kõige rohkem tundmusi läbi elanud *kultuuriinimene sünnib, elab ja sureb orjuses *kui pole ema, siis pole last, nende vahel on kohustused vastastikused *esimene lapseiga on täis haigusi ja hädaohte *võitluses katsumustega saab laps jõudu *kogemus õpetab, et hellitatud lastest sureb suurem hulk *loodus karastab keha mitmete katsetega (hammaste tulek, palavik, köha) *ainus tõeliselt kasulik arstiteaduse osa on tervishoid *linnad on kuristik, mis neelab inimsoo *mida enam inimesed koos elavad,seda enam nad rikuvad endid. Kehalised vigastused ja
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola
-12. klasside õpilaste seas. Kokku viis klassi. Ankeedi täitis 106 õpilast. Küsitlus oli anonüümne ja viidi läbi 7.-9. jaanuaril 2009.a. Küsitluse eesmärgiks oli saada ülevaade, kui palju ja missuguseid tekste õpilased loevad, missugune on loetu mõju. Töö autor leidis, et lugemisallikad on päris mitmekesised, kuid lugemus võiks olla suurem. Samuti on hea nentida, et enamik lugejatest pidas lugemist tähtsaks. Enamik õpilastest oli lugemises välja toonud enam positiivseid kui negatiivseid tahke. Iseenda algatusel loetakse samas mahus kui kohustuslikus korras, seda on vähe. Lugemise tähtsus Lugemist peeti tähtsaks, sest selle tulemusena saab teada palju uut, nimetatud tegevus muudab ja täiustab maailmavaadet. Lugemine laiendab silmaringi ja sõnavara; arendab mõtlemist, lugemisoskust, kirjakeelt, suhtlusoskust muudab harituks. Nii mõnelegi vastanuist meeldib lugeda ja tungida ühes sellega raamatu autori ellu, mõtlemaks selle
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täp
3 Kes peaks valitsema? Sissejuhatus Inglismaa rahvas peab end vabaks, kuid eksib rängalt; ta on vaba üksnes parlamendi liikmete valimise ajal. Niipea kui nad on valitud, saab orjus vabadusest võitu ja viimasest saab eimiski. See, kuidas rahvas neid lühikesi vabadusehetki kasutab, näitab tegelikult, et ta väärib nende kaotamist. (Rousseau, Ühiskondlik leping, III rmt, 15. ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks olema. Missugune peaks olema valit
kasutamiseks, või merest korjatud merevaik, tuuakse tööga välja seisundist,milles need on looduses, ja nad saavad selle omandiks, kes võttis vaevaks seda tööd teha. Ja isegi meil, kui keegi peab jahti jänesele, peetakse seda selle omaks, kes seda jänest jahi käigus taga ajab. Kuna jänes on loom, keda siiani peetakse ühiseks omandiks ja mitte eraomandiks, siis juhul, kui keegi on nii palju tööd teinud selle loomaliigi mõne isendi suhtes, et teda leida ja jälitada, on ta toonud selle looma välja looduse algsest seisundist, kus ta oli kõigi oma, ning on pannud aluse omandile. 31. Sellele võidakse ehk vastu väita, et kui tõrude või teiste maa viljade korjamine annab nende üle omandiõiguse, siis võib igaüks võtta nii palju, kui ta tahab. Ma vastan, et see ei ole nii. Sama loomuseadus, mis annab meile omandi, seab sellele omandile ka piirid. Mõistuse hääl, mida kinnitab ilmutus, ütleb, et Jumal on andnud meile kõike rohkesti
tunnused on koolnukangestus, koolnulaigud, kehatemperatuuri langus ümbritseva keskkonna temperatuurini. Eutanaasia on kaasaaitamine teise inimese surmale, kui ta ise pole selleks võimeline. Eelduseks on see, et inimene on oma elu peremees. Aktiivne eutanaasia on see, kui keegi kasutab aktiivseid võtteid, nagu nt. mürgisüst, et surmata kedagi. Passiivne eutanaasia on see, kui keegi lihtsalt keeldub sekkumisest, mis võiks vältida kellegi surma. Tüüpiline aktiivse juhtum: patsient sureb varsti nagunii, passiivsed vahendid ei vii surmani. Vabatahtlik: patsient valib oma surmamise. Tahtest sõltumatu: patsient on võimetu valikut langetama. Tahtevastane: patsient valib mittesuremise, kuid surmatakse sellest hoolimata. ABORT: Meditsiiniliselt on abort embrüo või loote väljutamine emakast enne sündi. See võib toimuda iseeneslikult või tehislikult. Esimest nimetatakse spontaanseks, teist indutseeritud ehk esilekutsutud abordiks
SISUKORD Organisatsiooni psühholoogia...........................................................................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad................................................................8 Orgnisatsioonips
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 61 METSAMAJANDUS ................................................................................................................................................ 63 61. teab maailma metsarikkamaid piirkondi/riike; iseloomustab üldjoontes peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); .................................................................................................................................................. 63 62. teab metsade majandamise põhimõtteid ning iseloomustab arenenud ja arengumaade metsamajandust; .......................................................................................................................................................................... 64
Pole ime, et õpilastel tekib kergesti tunne, et olulistele sõnadele ei leidu emakeeles piisavalt täpseid vasteid. 4) Keele püsimiseks on vaja selle kõnelejaid. Keelte hääbumine ei ole tänapäeval peaaegu kunagi põhjustatud asjaolust, et mõni teine keel võimaldas end paremini väljendada. Tihti on probleem selles, et keele kõnelejate arv hääbus. Samuti hävib keel, kui selle kasutamisvõimalused on piiratud. Kõige sagedamini sureb keel aga siis, kui selle kõnelejad otsustavad kasutama hakata mingit teist keelt. Üks võimalus on järsk keelevahetus. Näiteks El Salvadoris toimus 1932. aastal kommunistliku partei ja talupoegade eestvedamisel ülestõus, mille valitsejad julmalt maha surusid. Tapeti ligi 30 000 inimest, kellest suur osa olid põlisrahvaste esindajad. Ellujäänud olid sunnitud oma päritolu varjama ja vahetama emakeele hispaania keele vastu ning tegema kõik, et
Sõna ,,nähakse" sellepärast jutumärkides, sest indigolapsi tihtipeale ei märgata, kui last vaid kui värvi. Seoses sellega arvavad USA teadlased, et füüsilistest eluvärvidest kaovad kõik peale punase lähema 20 eluaasta jooksul. Arvatakse, et see puudutab ainult eluvärve. Jäävad veel mentaalsed värvid kuldne, roheline, ja kollane; samuti vaimsed sinine ja violetne. Indigo-humanist asendab kollase ja violetse, indigo-konseptualist kuldse, rohelise ja violetse. Indigo-kunstnik asendab sinise ning violetse, interdimensionaalne indigo violetse. Niisiis on meil indigo värv tõenäoliselt varsti kõigil neljal tasandil. 1.2 Toimetulek indigolastega. Indigolastega tuleks hakata rääkima juba sünnist alates ja just nimelt tõsiselt. Soovitatakse, et alates hetkest, mil nad rääkima hakkavad, olgu lapsevanemad nendega avatud. Laske neil alati välja öelda, mis neil südamel on
sõlmimine Euroopa Liidus ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel; Euroopa Liidu eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga; Euroopa Liidu ühine välis- ja julgeolekupoliitika; siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine. Euroopa Liidu nõukogu otsused võetakse vastu kvalifitseeritud häälteenamusega. Mida suurem on liikmesriigi rahvaarv, seda rohkem hääli tal on, kuid vastav arvutus on tehtud väiksema rahvaarvuga riikide kasuks. Saksamaa , Prantsusmaa, Itaalia ja Ühendkuningriik 29 häält; Hispaania ja Poola 27; Rumeenia 14; Madalmaad 13; Belgia, Tsehhi Vabariik, Kreeka, Ungari ja Portugal 12; Austria, Bulgaaria ja Rootsi 10; Taani, Iirimaa, Leedu, Slovakkia ja Soome 7; Küpros, Eesti, Läti, Luksemburg ja Sloveenia 4 ja Malta 3. KOKKU 345 häält Erinevalt muudest rahvusvahelistest organisatsioonidest tehakse EL Nõukogus enamasti otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega
Ka Euroopa vaimse tervishoiu uuringute tulemused annavad eestimaalastele kehva tulemuse: kolmveerand elanikest on kurnatud, neljandik frustreeritud.25 1.3. Miks on see nii? Eestis on toimunud lühikese aja jooksul suured muutused. Õnnelikkus näitab ka seda, kuidas inimesed tajuvad oma toimetulekut ühiskonnas. Meil on väga palju inimesi, kes ei tule toime või on piiril, kus tuleb õppimise või töö peale nii palju jõudu kulutada, et pehmete väärtuste elluviimiseks ei jätku aega. Paradoks ongi selles, et õnnelikud inimesed ei ole kõige rikkamad ega targemad. Tundke rõõmu sellest, et käite kahe jala peal ja olete terved. See on juba piisav põhjus. Loovust ja naeratust peaks igas päevas rohkem olema. Õnnelikkuse seostamine majandusliku eduga on ratsionaalse ühiskonna mõtteviis. Kogu lääne ühiskond muutub järjest individualistlikumaks. Individualism on hea, kui see aitab meil ennast teostada ja sealjuures teisi näha
Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad ainulaadsed ning hinnalised ökosüsteemid nagu mangroov- metsad, korallrifid ning mitmed vetikate kooslused. Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid. Muutused loodusvööndite piirides. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks
tõlkinud. Sündis vaese arsti perekonnas, isa kuulus aadlisuguvõssa, mis oli vaesunud, ema pärineb mitmendat põlve kaupmehe suguvõssa. Isa oli karm ja sünge, ema leebe ja hella südamega ( seetõttu lapsepõlve mälestused vastuolulised). Sünged pärimused suguvõsa ajaloost. Isa ja ema austasid piiblit. Ka Dostojevskile jätab sügava mulje. Ta on kinnine, üksik, lugemiskirg. 1837 suri ema tüsistusse, 1839 sureb ka isa (väga sünge). Isa omaenda pärisorjad tapsid ta. Sellest tekib haigus: krambihood, areneb langetõbi (elu lõpuni). See tuleb sisse ka loomingusse. 1843 läheb inseneride kooli (ametnik). Kirjanikutööst ei loobu. Kaardimängukirg toob probleeme, võlad, depressioonihood.1847 aastast ühineb põrandaaluse Petrasevski ringiga (poliitiline kukutustöö tsaarivalitsuse vastu). Loomingusse sisse igavene harmoonia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
