50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Gerda Kiik
Õppematerjali autor
See võiks panna inimesi mõtlema selle üle, et kuidas säästlikumalt elama hakata ja maakera hoida. Kuna rahvaarv kasvab suure kiirusega siis muutub ka tarbimine ja reostamine suuremaks. Kui rahvaarv mitmekordistub siis samaväärselt kasvab ka keskkonnale tekitatav kahju, kohati on kahju isegi suurem kui juurdekasv. See sõltub kasutatavast tehnikast ja suhtumisest keskkonda. Ülerahvastatusest ja selle mõjust keskkonnale. Igas sekundis sünnib 4,4 inimest, kusjuures rahvastiku kasv on viimastel aastakümnetel järjest kiirenenud. Maa elanike arvu tõus 1 miljardini 19. sajandi algul võttis 3 miljonit aastat. Juba järgmise 130 aasta jooksul rahvaarv kahekordistus ja jõudis 2 miljardini umbes 1930. aastal. Täna elab Maal umbes 6.6 miljardit inimest, mis on ligi neli korda rohkem inimesi kui aastal 1900. Viimase 45 aastaga on rahvaarv kahekordistunud. Esimene miljard saavutati 19. sajandi
Ühel pool on limiteerivaks rahvaarvu teguriks keskkond ja ressursside puudus, teises kohas aga kultuurilise ja rahvusliku identiteedi säilitamine. Rakendatud lahendusi ja nende tulemuslikkust arvesse võttes argumenteerin erinevate rahvastikuprotsesside stsenaariumite tõenäosuse teemal aastaks 2100. Euroopa rahvastiku probleemid ja selle reguleerimismeetodid Euroopa Liidus elab 2007. aasta andmetel 495 miljonit inimest, hõivates maailmas kolmanda koha pärast Hiinat ja Indiat, isegi maailmavalitseja rollis olevas suures USAs elab vähem inimesi, kui Euroopa Liidus. Euroopa Liidu pindala on vähem kui pool Ameerika Ühendriikide pindalast, kuid selle rahvaarv on üle 50% suurem. Sündide arv ELis väheneb ja eurooplased elavad kauem. Euroopas oli rahvaarv 1995. aastal 728 miljonilt. Eurooplaste arv on kahanemas ning selleks on peamised põhjused poliitilised ja majanduslikud rahvastik on
SISSEJUHATUS Ungari on riik mis asub kesk-Euroopas (joonis 1) .Ungari naaberriigid on põhjast Ukraina ja Slovakkia Läänest Austria Sloveenia Lõunast Horvaatia ja Serbia ning idast Rumeenia. Ungari pealinnaks on Budapest rahvaarvuga 1 734 000 mis on ka suurim ja kõige enam asustatud linn. Muud suuremad linnad on Győr läänes, Pécs ja Szeged lõuna pool, Debrecen idas ja Miskolc kirdes. Kogu riigi rahvaarv on 9 850 845 inimest. Rahvuselt on nad ungarlased ja keeleks on ungari keel .Ungaris on 19 maakonda ja ka samuti on 23 maakonnaõigusega linna ja pindala on 93 028 km ². Ungari rahaks on forint. (The world factbook 07.11.2018) International Organization for Standardization (ISO) on rahvusvaheline mitteriiklik 1946. aastal asutatud standardiorganisatsioon, kuhu kuuluvad 1996. aasta andmeil 110 riigi rahvuslikud standardiorganisatsioonid, milledest 75 on täieõiguslikud. Standardiseerimine on
GEOGRAAFIA– RAHVASTIK JA MAJANDUS GEOGRAAFIA ARENG JA UURIMISMEETODID 1. Mis on GIS? Mis valdkondades kasutatakse GISi? GIS e geoinfosüsteem e kohateabesüsteem- kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahelseostatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud nähtuste andmetabeleid. Kasutatakse riigikaitses, (loodus)õnnetuste ennetamisel ja tagajärgede likvideerimisel, transpordivõrkude rajamisel, keskkonnakaitses, tursimi ja kinnisvaraäris. 2. Mis on GPS? Kust saab GPS oma andmed? Ülemaailmsete asukohtade määramise süsteem. Andmeid saab ümber Maa tiirlevatest satelliitidest ja maapealsetest seirejaamadest 3. Mis praktilist kasu on GPS-seadmetest? Asukoha määramise seadmete sidumine arvutite ja mobiilisidevahenditega on loonud uued, nn asukohapõhilised teenused. Nt autofirma omanik saab jälgida oma sõidukite paiknemist; ühtlasi on võimalik käigu pealt lahendada tekkivaid teekonnaülesandeid(kus asub lähim sularahaautomaat, bensiinijaam, apteek või ho
Juba järgmise 130 aasta jooksul rahvaarv kahekordistus ja jõudis 2 miljardini umbes 1930. aastal. 2006. aastal oli Maa elanike arv 6,3 miljardit. Isegi juhul, kui arengumaade rahvad suudaksid sajandivahetuseks vähendada sündimust 3,8 lapselt ema kohta 3,3 lapsele, suureneks maailma elanikkonna arv aastaks 2150 11,6 miljardini. Eestis ei ole rahvaarvu ülemäärane kasv probleemiks, pigem on olukord vastupidine. Viimase rahvaloenduse andmeil elas 1989. aastal Eestis 1 565 662 inimest, neist 61,5% (963 000) eestlasi. Tähelepanuväärsed sündmused on arenenud alates 1988. aastast, mil algas sündivuse kahanemine nii venekeelse elanikkonna ja seejärel (1990.a.) ka eestikeelse elanike seas. Kuna samal ajal suurenes ka suremus, siis tekkis negatiivne (-5%) iive. Seega kahaneb Eesti rahvaarv praegu igal aastal ühe Põltsamaa linna võrra. 1995.a. elas Eestis 1 492 000 inimest, kellest 958 000 olid eestlased Tõsi, demograafid väidavad, et 1996. aastal olevat sündimuse
muutumisega. 3 Rahvastik Jaotumus maakeral Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo hindab maailma rahvastiku kella järgi praegu maailmas elavate inimeste arvuks 7,013,892,829. Viimase 50 aastaga on rahvastikuarv kasvanud kiiremini kui kunagi varem ja isegi tulevikuks ei ennustata sellist hoogsat rahvaarvu kasvu. 1950.a. elas maailmas 2,5 miljardit inimest ja tänaseks on see number kasvanud üle 7 miljardi. Aastaks 2050 ennustatakse rahvaarvu kasvu kuni 9 miljardi elanikuni. Kõige kiirem on rahvaarvu kasv arengumaades. Kõige kõrgem oli rahvastiku arvu kasv 1963. aastal, mil rahvastik kasvas aastaga 2,2% aga aastaks 2011 langes kasvuprotsent 1,1%-ni. Rahvastik on maakeral jaotunud ebaühtlaselt. Käesoleval aastal elab enamik maailma rahvastikust (4,2 miljardit) Aasia mandril, mis on üle 60% kogu maailma rahvaarvust.
Ei lähe kokku. Probleemis küsitakse missugused probleemid meid ümbritsevad ja peamõttes kirjutatakse noorte tulevikust. Peatees: Riik ei saa eksisteerida probleemideta, sest igal inimesel on oma arusaam maailmast. Peamõte: Üheskoos saab muuta rohkem. (Kõik probleemid on lahendatavad.) Ei lähe kokku. Probleemis kirjutatakse, et riik ei saa eksisteerida probleemideta, aga peamõttes kirjutatakse, et kõiki probleeme saab lahendada. Peaprobleem: Kuidas mõjutab liigne tarbimine inimest ja keskkonda? Peamõte: Inimene on kõige kahjulikum elusolend looduses oma harjumuste tõttu. Ei lähe kokku. Probleemis kirjutatakse liigsest tarbimisest ja selle mõjust inimesele ja keskkonnale aga peamõttes hoopis inimesest. Peaprobleem: Millised on 21. sajandi sotsiaalsed probleemid Eestis? Peamõte: Eestis on 21. sajandil mitmeid sotsiaalseid probleeme, mis vajavad lahendamist, kuid mille lahenduste leidmine on keeruline. Ei lähe kokku
Eesti rahvastiku loomulik iive oli tollal väga kiire, kuid suure osa sellest neelas väljaränne, nii et rahvaarv väga palju ei kasvanudki. Järgnes aga Esimese maailmasõja katastroof, mis tõi kaasa mitte üksnes suuri inimkaotusi, vaid ka silmapaistvalt kiiresti toimunud ülemineku vähelapselisele perekonnale iseseisvas Eestis. Vananemise etapi läbis Eesti rahvastik väga ruttu ja rahvastiku kasv peaaegu peatus. 1940. aastal elas Eesti praegustes piirides siiski juba 1 054 400 inimest. Ja see oli peaaegu eranditult põlisrahvastik. Põlisrahvastiku arvukus oli suurem kui kunagi varem ja XX sajandil see enam nii kõrgeks ei saanudki. Loomuliku demograafilise kriisi kõrval tabasid Eesti rahvastikku seejärel ka muud kriisid. Teise Maailmasõja ja küüditamise tagajärjel kaotas Eesti põlisrahvastik 200 000 inimest, rääkimata kogu nende aastate loomulikust iibest. Suhteliselt on need inimkaotused suurimate hulgas Euroopas, ainult juudid ja
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid