· mida emotsionaalselt tähtsam ja lähedasem on õpitav teema, seda paremini võta- vad lapsed selle vastu ja seda aktiivsemalt ka osalevad. Uue materjali esitusel on asendamatud lood ja mängud. Jutukesi jutustades või lugedes kasutab õpetaja mitmekesiseid vahendeid teksti ilmestamiseks. Kasutada saab pilte, käpiknukke, mänguasju. Samuti aitavad kaasa laul, tants ja pantomiim. · Uut teksti, väljendit või sõna võib tutvustada nn "õpetaja abimees", nukk või loom, kes oskab ainult eesti keelt. Näiteks õpetaja alustab uut teemat kahe käpiknuku- ga, kellest üks alati küsib ja teine vastab. · Tegusõnu on mõttekas õppida tegevust imiteerides, liikumis- ja rütmiharjutustega. · Uusi sõnu saab õpetaja tutvustada ja kinnistada mänguga "Mis on puudu?": kahe kuni nelja pildi või eseme nime nimetamise järel eemaldab õpetaja ühe (lapsed võivad silmad sulgeda) ja küsib: Mis on puudu? Puuduva eseme nimetust kordab
.......................................................................23 KAS SELLES SÕNAS ON?............................................................................................23 LOE!................................................................................................................................23 TÄIDA KORV ................................................................................................................23 PANEME ASJAD KOTTI...............................................................................................24 VÕRDLEMIS- JA ARVUTAMISMÄNGUD.....................................................................25 TUNNE NUMBREID, OSKA ARVUTADA.................................................................25 NUKUD ARSTI JUURES...............................................................................................25 LIIKUMISMÄNGUD, KEHATUNNETUSMÄNGUD.....................
hääle valjust. Vahend. Telefon Reegel. Mängija, kes kuulis viimasena sõna õigesti, saab öelda uue sõna. Käik. Lapsed istuvad toolidel, mis on paigutatud üksteise kõrvale ritta. Õpetaja ütleb reas istuvale esimesele lapsele vaikselt sõna. Laps ütleb kuuldu edasi paremal 1 käel istuvale naabrile ja too omakorda ütleb sõna edasi kuni kõik lapsed on sõna edasi öelnud. Viimane laps ütleb sõna kõvasti. Õpetaja küsib kõigi laste käest, mis sõna ta kuulis ja viimane laps, kes õige sõna ütles, saab järgmiseks sõnade etteütlejaks. 3. Mänguasjade kauplus. Eesmärk. Harjutada leidma sõnades „r“ häälikut. Vahendid. Kaupluse silt, lett, mänguasjad jne. Reegel. Osta võib ainult selliseid esemeid, mille nimetuses on häälik „r“. Käik. Valitakse kaks müüjat. Ülejäänud lapsed on ostjad. Ostjad peavad kaupluses käituma viisakalt
KOLMAPÄEV ,,Puhas on tervem!'' 07.30-08.00 : Laste saabumine lasteaeda ja vanemate tervitamine ning tulevase päevaplaani tutvustamine. 08.00-08.30 : Lastega arutelu ringis, puhtuse hoidmisest ning miks ja kuidas peaks puhtust hoidma. 08.30-09.00 : Hommikusöök. Enne hommikusööki lauldakse jälle lastelaulu ,,Hiiretips'' 09.00-09.30 : Isetegevus pooltund. Lapsed askeldavad mänguruumis. 09.30-11.30 : Praktiline mäng. Igal lapsel on eelnevalt palutud kaasa võtta nukk, ning iga laps hakkab vannitama oma nukku. 11.30-12.00 : Lõunasöök. Enne lõunasööki lauldakse koos lastelaulu ,,Head isu''. 12.00-13.00 : Tegelused õues. 13.00-15.00 : Lõuna uinak. Uinutakse ,,Karumõmmi unelaulu'' saatel. 15.00-15.30 : Oode. 15.30-17.00 : Õhtusöök ja vanemate saabumine, laste ära saatmine ning kokkuvõtlik päevaraport vanematele. 10 NELJAPÄEV
................................................................................................................ 72 TEEME ENDALE ISE AABITSA........................................................................................ 73 MÕMMIDE KOHVILAUD .................................................................................................. 74 KAALUME RIISI................................................................................................................. 75 PANEME AKNALE SILDI KÜLGE ..................................................................................... 76 TEEME KOOS SÜÜA........................................................................................................ 76 KAARDIPAKK ................................................................................................................... 78 4.eluaasta:....................................................................................................................
harjutada ja kui neil on see harjumus juba varasemast, püütakse sellest tasapisi lahti saada. Väikeste rühm(2-4 aastased lapsed) (Vaatluse käigus 14 last rühmas) Käitumine ja kõne: Lapsed suudavd selles vanuses vabalt ringi liikuda, kõndida ja joosta, iseseisvalt süüa ja peaaegu ka iseseisvalt riietuda. Rühmas hakkas laste puhul silma kohe see ,et sellises vanuses lapsed on väga humoorikad ja nad võivad häirimatult küsida küsimusi, mida tegelikult ei ole viisakas küsida. Lapsed oskavad ise voodit teha, mänguasju kokku korjata, kingi jalga sättida ja palju muud. Arenemisruumi ja tajumiseks vajalikku kogemusi on neil aga veel vähe. Silma paistab ka see,et väiksematele lastele meeldib väga ka õpetajatele sülle ronida,mis tuleb sellest ,et nad vajavad tähelepanu ja hellust. 2-4 aastastest ei häälda mõned lapsed veel kõiki häälikuid päris õigesti. Raskemad on kaashäälikud
"tere" ja "head aega". · Lapsele meeldivad ka lihtsad salmikesed ja etteaimatav tekst. · Et suurendada lapse huvi raamatu vastu, asenda raamatukangelase nimi enda lapse omaga. · Lugeda võib kõikjal - voodis, vannis (muidugi vaid plast- ja kummraamatuid), kiigel või põrandal istudes. LÄHME ÕUE · Tee lapsele ettepanek minna koos mänguloomadega õue mängima. · Esita suunavaid küsimusi, näiteks: "Mis sa arvad, mida mõmmi täna selga peaks panema?", "Kas õues on külm?", "Mis siis saab kui mõmmil kingi jalas pole?" · Küsida võib ka: "Kas me sööme õues?" või "Mida mõmmi süüa tahaks?" · Reageeri alati lapse vastusele, õhutades teda vestlust jätkama. · Kõneoskus on oluline ka paari aasta pärast, kui laps õpib lugema. VAATA MIND Vaadake koos lapsega peeglisse. Laps saab jälgida ilmeid, mis erinevate
oluliselt, kui püüame mängu või raamatu vaatamise ajal väikelapse tähelepanu sageli suunata, hoida või juhtida. Sõnade mõistmisest rääkimiseni läheb aega. Ole kannatlik, ole eeskujuks! Ära utsita last sõnu ütlema või oma öeldut kordama. Kui ta veel ise mingit sõna ei ütle, siis peab ta seda sõna võib- olla kümneid kordi veel õigesti kuulma, mitte ise öelda proovima. Ära esita kontrollküsimusi. Näiteks raamatut vaadates ära küsi 1-2-aastaselt lapselt küsimusi, nagu „Kes see on?“ või „mis häält teeb kass?“. Kui raamatus on kass, siis ütle ise, et see on kass, siin on maja, seal on suur puu jne. Esimesi sõnu ütlevale väikesele lapsele mõjub säärane „eksami tegemine“ pigem kõne arengut pidurdavalt, mitte soodustavalt. Jutusta, seleta, näita, mitte ära eksamineeri. Küsi lapselt seda, mida sa tõepoolest ise ei tea ja teada saada soovid (nt „Kas tahad juua?“, „Kas paneme sokid jalga
materjalina kasutada pildiseeriaid. Westby jt (2002) on leidnud, et kuna pildiseeria nõuab vähem tu- letamist, on selle põhjal koostatud jutt ka sidusam, selgem ja terviklikum. Seega võib järeldada, et pildiseeria annab paremad võimalused sisuka teksti koostamiseks. Seeriapiltide kasutamine võimal- dab pöörata laste tähelepanu mõtete järjestamisele ja teema piiritlemisele, samuti võimaldab see tekstide sisulist ja keelelist analüüsi ning tekstiloome harjutamist (Karlep, 2003). Käesoleva magistritöö metoodika ongi suures osas üles ehitatud tööle pildiseeriatega. Karlep (2003) toob välja, et kuuldud teksti ümber jutustades (vahendatud tekstiloome) on lapsel osaliselt võimalik kasutada originaaljutustuse keeleüksusi. Ka annab vahendatud jutustus lap- sele ette mudeli, mille toel saab genereerida terviklikuma ja sidusama jutustuse võrreldes vahen- damata jutustusega (Botting, 2002)
Kohati olid lapse moodustatud Tekstiloomeoskuse õpetamine 20 osalaused elliptilised (sest ta lõikas noaga pro sest ta lõikas noaga sõrme). Tekstipõhiste küsimuste vastustest, ümberjutustusest, iseseisvast jutustusest ja spontaansest kõnest selgub, et Laura kasutab valdavalt baaslausungite ahelaid, mida ta seob sidenditega ja ja siis. Kõne, sh teksti mõistmine Laura saab aru teksti sõnumist, ta suudab seostada keelelist informatsiooni konteksti ja situatsiooniga. Teksti kui terviku kohta küsimusele vastamisel eksis Laura vaid korra. Laps ei osanud Palliloo puhul vastata küsimusele Mida tüdruk sellest õnnetusest õppis? Vastates küsimusele rõõmsat olla...rõõmus olla. Laura mõistab nii verbaalseid kui mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid. Laps mõistab grammatilisi vorme, põimlauseid ning pöördkonstruktsioone. Kõikide eelpool mainitud ülesannete tulemused jäid EK normi piiresse (vt lisa 7, ül 5
Tegu on kas intellekti puudega lapsega või õpiraskusega laps. Mida õpetatakse? Seda saab ainekavast teada. Me õpetame seda, mis on eluks vajalik. Et igapäeva elus toime tulla. 4 Kuidas õpetatakse? Kogu metoodika on selle peale üles ehitatud, et kuidas ma õpetan asju nii, see laps saab ka aru, mida ma talle õpetan. Oluline et klassis õpitu kanduks üle ka igapäeva ellu üle. Neid küsimusi peab eripedagoog kogu aeg silmas pidama. Kolm põhieesmärki: õpetuslikud eesmärgid, kasvatuslikud eesmärgid ja praktilised eesmärgid. Õpetuslikud eesmärgid: Õpilane saab aru matemaatika kohast inimtegevuses ja sellest, miks talle matemaatikat vaja on. (Erivajadustega lapsi peab veenma kõiges, et miks talle midagi klassi ees seletad.) Õpilane õpib ümbritseva maailma esemeid ja nähtusi struktureerima. Ta peab õppima
mängimine(kulp asendab keppi nt jne). Suuremate nööpide kinnipanemine ka. + Mina arengut võiks jälgida: kas tal tekib mina! Ta peab eristuma emast! 3-5 a Kõnet võiks vaadata: kõni moodustumist ja sellest arusaamist (nt kui võõras ei sa aru). Eneseteenindusoskus potil käimine, isesöömine, peenmotoorika, riietumine(nööpimine) Peaks oskama asetama asju kõrvale, sisse peale, alla (ehk kohasuhted). Peaks aktiivselt suhtlema, algatab ise vestlust, küsib palju küsimusi, oskab kontakti säilitada. Tähelepanu tekiib tahteline tähelepanu ja keskendub sellele, mis tp köidab, oskab iseseisvalt ja ka grupis mängida. Hakkavad ka reeglitest aru saama. Hammaste pesemine, kätepesu. Vilumused kinnistuvad jne. Teab kus on rätik, seep jne. Mina-pildi kujunemine(hakkab aru saama, kas on poiss, tüdruk, näevad enda omadusi jne), oskab ennast mingite sõnadega kirjeldada).
lapses veel kord võidelda pärast seda, kui see on endas kord juba surmatud; kättemaks endale osaks saanud valu eest. Alice Milleri arvates elavad vanemad oma laste peal välja seda, mida neile endile lapsepõlves tehti, ilma et nad tohtinuks vastu hakata. Tema hinnangul oleme üles kasvanud tabude ja reeglitega, milles ei tohtinud kahelda, näiteks neljas käsk: austa oma ema ja isa, et su käsi hästi käiks. Miller küsib: kas ei peaks seda teistpidi keerama - vanemad, austage oma lapsi! Tema arvates kasutavad vanemad neljandat käsku selleks, et tõkestada väikesest peale lapse loomulikke agressiivseid väljendusi, nii et lapse ainuke võimalus on need edasi anda järgmisele põlvkonnale. Selle tabu murdmine oleks suur samm edasi, on musta kasvatuse ideoloog veendunud. Karmi ja ebausutavat teksti neile, kes on kogenud oma vanemate hoolitsust ja armastust, jätkub Alice Milleri raamatus küllaga
valm- lühike, õpetliku sisuga mõistujutt või luuletus, kus peamiselt antakse inimese kuju ja omadused loomtegevuste kaudu. Kujutatakse iseloomujooni ja käitumist. Loomad kujutavad erinevaid inimtüüpe, nt hunt julm. Iseloomulik moraal/ elutarkus valmis alguses või lõpus eraldi välja tooduna. Nt: J. Tamm, M. Raud. õhtujutt ehk unejutt- traditsioonilises vormis lugu, mis esitatakse lapsele enne magaminekut rituaali osana ning selle eesmärk on toetada lapse keelelist ja sotsiaalset arengut. On rahustav, lühike ja toetab arengut. Eesti aimekirjanduse areng ja teemad 20. sajandi II poolel ja 21. sajandi alguses Murrang toimus 1960- ndatel aastatel, kui ilmusid Beekmani, Puki, Kiige jt. Raamatud paberi valmistamisest, lugemishügieenist, aia- ja põllutaimedest. Kümnendi tähelepanuväärsemaid teoseid oli M. Mägeri ,,Linnud rahva keeles ja meeles”. 1970- 80-ndad aastatel mitmekesistus laste tarbeks kirjutatud aimekirjanduse sisu
väheneb üleklassitöö maht. Harjutatakse ka kirjalikku tekstiloomet, mille põhiline eesmärk on avaldada tagasimõju suulisele kõnele. Oluliselt väheneb kaemuslik- kujundilise näitlikkuse osatähtsus emakeeletundides. Peamiselt kasutatakse skeeme, tabeleid, keelenäidiseid. Ülddidaktilised põhimõtted: Põhikooli Riiklik ÕK §5 (4) Õpet kavandades ja ellu viies: 1. arvestatakse õpilase taju- ja mõtlemisprotsesside eripära, võimeid, keelelist, kultuurilist ja perekondlikku tausta, vanust, sugu, terviseseisundit, huvi ja kogemusi; 2. arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks; 3. võimaldatakse õpilastele mitmekesiseid kogemusi erinevatest kultuurivaldkondadest; 4. kasutatakse teadmisi ja oskusi reaalses olukorras; tehakse uurimistööd ning seostatakse erinevates valdkondades õpitavat igapäevase eluga; 5
Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Levinson Inime Mehaaniline metamudel- analoogia masinale, osad funktsioneerivad eraldi, masin
· Karaski retsepti lugemine või kirja panemine. Matemaatika · Viljaterade sorteerimine hulkadeks. · Viljaterade loendamine. Kunst · Karaski pätsi voolimine. · Soolatainast sügisandide voolimine ja värvimine. Muusika ja liikumine · Liikumismäng ,,Me lähme rukist lõikama" Aastaajad Kestvus: nädal (v. erinevatel aastaaegadel) Vanus: 4-6.a Vahendid: tahvel, postik, käärid, paber, krepp paber, liim, nukk Mai Eesmärk: *Laps oskab kirjeldada missugune on ilm erinevatel aastaaegadel. *Laps seostab omavahel loodusnähtusi nt. päike paistab, vihma sajab, lehed langevad jne. Hea Alguse rühm, tegevused keskustes: kunstikeskus, kodumängukeskus, kirjaharjutuskeskus, teaduskeskus, veemängukeskus, kokanduskeskus, lauamängukeskus. Vaatlemine ja uurimine (V. U), kuulamine ja kõnelemine (K. K),võrdlemine ja arvutamine (V. A). Esmaspäev: Hommikuringis luuletus "Aastaajad" (luuletused lk
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson..........................
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e.Mis on autismispektri häire?..........................................................................
Kasvatustöö-ja probleemid Mida tähendab kasvatus? Kasvatus tähendab eesmärgistatud, väljaspoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Millal on inimene kasvatatav? Siis kui inimene pole iseseisvust saavutanud, pole iseseisvaks toimetulekuks elus valmis. Kasvatusiga lõpeb täiskasvanuikka jõudmisega ehk kasvatus toimub lapse- ja noorukieas. Sissejuhatus: põhimõisted 26.september 2011 Kristi Kõiv: ,,Mida teha siis, kui sinu laps..." Abnormal - anormaalne, ,,mitte" normaalne. Normist kõrvalekaldumine olenemata vanusest, sotsiaalsest rollist või arengulisest perspektiivist. Teisisõnu kohanematu käitumine. Acting out behavior - kitsam termin, mis on üks probleemse käitumise liike. See on teatud liiki vaenulik käitumine ehk tahtlik agressiivne käitumine, mille all on veel ühtliiki probleeme. Märgist
järgi, kirjeldada esemete asukohta ruumis juba tuttavaid mõisteid kasutades. See kordamistund sobiks 1. veerandi lõpetuseks. 20 ARVUD 1–10 Arv ja number 1 Tööraamat lk 44 ja 45 Numbreid on kümme (0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 9) ning nende abil saame kirjutada mis tahes arve. Sissejuhatavas vestluses võrdleme ja vaatleme hulki, milles on üks element. Leiame selliseid hulki ümbruskonnast ja õpiku piltidelt ülesandes 1. Ülesande 1 juurde esitab õpetaja küsimusi mõistete „paremal”, „va- sakul”, „ülal”, „all” kinnistamiseks. • Mis on kujutatud ülemise rea kõige vasakpoolsemal pildil? • Mis on kujutatud keskmise tulba kõige alumisel pildil? • Mis on kujutatud alumise rea kõige parempoolsemal pildil? • Mitu looma on parempoolse tulba ülemisel pildil? Vaadeldakse kella ja ühekroonist münti. Kella ja raha vaadeldakse iga uue numbri õppimisel. Numbri kirjutamine • Esmalt kirjutab õpetaja selle numbri tahvlile.
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordselt kasutati sotspedag mõi
ESIMENE SEMINAR Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega autoriteetsed. 1)Üldine sotsiaalne kontakt- laps orienteerub ja sotsialiseerub 2)Eelistusega kontakt- laps signaliseerid ja orienteerub eelistatud inimese poole 3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus 4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 5) Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu j
Taipab, et ümberolevaid objekte liigutades võib neist rohkem teada saada. Näiteks keerab esemed ümber, et näha, mis teisel pool või sees on. On haaratud kujutlusvõimet kaasavast mängust, mõtleb mänguasju tegelaskujudena kasutades välja lugusid ja etendab stseene. Jälgib sind hoolikalt ja matkib su tegevust, õppides nii uusi oskusi. Lapse teadmisjanu on kustumatu ja piiramatu ning ta esitab kõige ümbritseva kohta palju küsimusi. Saab igasugustest selgitustest järjest rohkem aru. Sotsiaalne ja emotsionaalne tasand Meeldib teiste laste seltskond, kuid ei taha nendega mänguasju jagada ega oska veel nendega koos mängida. Suudab ise lusikaga süüa. Potilkäimisega on tõenäoliselt juba algust tehtud, kuid laps ei suuda oma põit ja soolestikku veel täielikult kontrollida. Tahab vannis olles sind aidata ja ise hambaid pesta.
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
Marina: Just. See on ratasteta käimisraam ehk lihtsalt käimisraam. Neid kasutame haiglas, sest nad on kerged ja pakuvad liikumisprobleemidega patsientidele head tuge. Kiira: Aga miks need plastmassist suvilatoolid siin on? Kas selleks, et ilusa, sooja ilmaga saavad haiged päikese käes olla. Marina: Missugused suvilatoolid? Kus? Kiira: Need valged seal nurgas. Marina: Ah need. Need ei ole suvilatoolid. Need on dusitoolid. Nende peale paneme patsiendi istuma, kui teda dusi all peseme. Telefonihelin. Marina vastab ja siirdub ukse poole. Marina: Tulge, Kiira. Lähme. Teie abi on palatis vaja. Dialoog 3 Palatis. Vestlevad osakonna töötaja Marina, hooldustöötaja Kiira ja hooldustöötaja Pille. Kostub kiirustavate sammude müdin, jutuvadin, oiged jm haiglale omased tausthelid. Marina: Tere! Pille: Tere hommikust! Ma kuulsin, et meil on uus kolleeg ja arvasin, et ta saab ehk mind patsientide toitmisel aidata
3. aste- armastus- ja ühtekuuluvusvajadus: vajadus tegutseda koos teistega ja kuuluda kellelegi; 4. aste- sotsiaalse tunnustuse vajadus: vajadus tegutseda tulemusrikkalt ja saada tunnustust; 5. aste- intellektuaalsed, esteetilised, eneseaktualiseerimise vajadus: vajadus uurida, teada, vajadus luua, oma oskuste arendamine. (Sõerd 1992:49) Enda vajaduste rahuldamisel jäävad lapsed tihtipeale tähelepanuta. Kuidas saab laps jõuda kõrgemate astmete vajaduste rahuldamiseni, kui näiteks lapsel on nälg või armastuse puudus? Lapsed vajavad täiskasvanu tihedas päevaplaanis tähelepanu. Näiteks tahavad nad oma õnnestunud tööde eest kiitust ja vanemate uhkusetunnet. Kui aga vanemad väljendavad ükskõiksust või ärritatust, tekitab see lapses segadust. Laps, kes peab korduvalt ebaadekvaatset reaktsiooni taluma, kaotab uhkustunde oma saavutuste üle ja entusiasmi. (Chazan, 2001:18)
2. Pikk on mul nokk ja pikad jalad, maiuspalaks konn ja kalad. Mu pesas tihti külas tuuled, sa harva minu laulu kuuled. Kluu-kluu-kluu, kluu-kluu-kluu. q Küpsuseksam Venda Sõelsepp Siis kui sina esimesi koolipäevi kokku loed, küpsuseksamile lendab, üle maa ja mere rändab pikajalgne kurepoeg. Eksam on geograafias. Teemaks leida Aafrika. On need ikka õiged linnad? Õiged sinipaelad jõed, mida mööda tuleb minna? Kus on, kus on õige suund? Kes see küsib? Kes see hindab? Elu hindab, kes see muu. Kui on selja taha jäänud mäed ja järved, kaldakäänud, üle Vahemere viivad noored vihisevad tiivad käes on puhas viis! Aga kui ei ole? Mis saab siis? Siis on hindeks üks. Parvest jälle puudub üks... Kurest lastekirjanduse kogumikes: 1. Teele, teele kurekesed, Friedrich Kuhlbars, lk. 30. Meie kiisul kriimud silmad. Tallinn: Eesti Raamat 1985; lk. 23. Taadu, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 2. Kure sukad, Olivia Saar, lk. 22
Siin on siis see tajumise passiivsus. Mälust ammutamine ei ole aktiivne. Laps ei pruugi ise midagi teha, et ta mälust midagi üles leiaks. Me rääkisime meeldetuletamisega seoses meenutusajenditest. Need on mingisugused infokeskkonnast. Sel juhul toimivad meenutusajendid selliselt, et mälust ujuvad need asjad pinnale, mis meenutusajenditega kuidagi seotud on. Kui meenutusajendeid keskkonnas ei ole, peame sooritama mäluotsingu. Või kui küsimus, mis õpetaja meenutusajendina küsib, on väga üldine. Siis tuleb see otsinguprotsess ise läbi viia, tuleb sooritada mäluotsing. Seda vaimse arengu probleemidega lapsed ei tee. Otsustavad kiiresti , et ei tea, ei ole meeles ja kogu lugu. VAA lapsed ise aktiivselt infot mälust ei otsi. Õpetaja teab küll, et see asi on õpitud ja et laps teab seda, aga laps ei tee mitte midagi, et see meelde tuleks ja õpetaja peab siis olema see, kes info sealt mälus üles leiab, ehk tema peab neid meenutusajendeid konkreetsemaks muutma
Õpiraskuste psühholoogia A. Õpiraskuste käsitluse ajalugu Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… They do not include learning problems which are due primarily to visual, hearing, or motor handicaps, to mental retardation, emotional disturbance or to environmental deprivation." SLD: specific learning disability: häired ühes või mitmes baasilises psühholoogilises protsessis, mis on haaranud arusaamist (räägitud/kirjutatud kõne). Võivad põimuda kuulmi
tegelikult ei nõustuta. 2) Ignoreerimistehnika tähendab teadlikult valitud sellist käitumist, nagu väitluspartneri esitatut poleks olnudki. A) nagu teine polekski neid kunagi öelnud, b) suuna muutmine. 3) Bumerangitehnika. Mida vaimukam bumerang on, seda tugevam mõju on sel publikule nt Aga teie sõnad kinnitavad hoopis minu seisukohta... Inimestele ei meeldi, et nende endi nende vastukasutatakse. 4) Põhjalaskvate küsimuste esitamine. Küsimusi esitatakse, et tõestada väitluspartneri ebapädevust. Küsimuste rida ise takistab teisel oma seisukohtade selget väljendamist. 5) Küsimusele küsimusega vastamine on oma olemuselt ebaviisakus. 6) Väljapressivate küsimuste kasutamine. Te ju mõistate minuga... Kellele ikka meeldib, et tema eest otsus ära tehakse. DEMAGOOGIA VÕTTED eksiteele viimine petlike lubadustega ja tõe moonutamisega.
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
