Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "3 esimest kodutööd". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kõnelus, arvab, sokrat, kriton, seltskond, valgustus, abstraktselt, kant, dialoog, sõprad, hegel, munade, laiskus, argus, suhtlemine, seltsivus, abstraktne, soliidne, samasugune, müüja, vanusest, tahest, valgustust, segab, laisaks, kardab, aruga, kanti, gadamer, teisega, pannud, rõõm, kuulama, rääkimine, reaalajas, vähenenud, isenda, inemeneOlga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 3 Idee üleüldisest ajaloost pidades silmas maailmakodanlikku kavatsust Põhiideed: Oma artiklis tutvustab Kant kontseptsiooni üleüldisest maailmaajaloost kui inimeste vabaduse realiseerimise protsessi. Seejuures on inimese areng täiusliku riikliku korralduse poole vältimatu, looduse poolt ette nähtud. Inimkonna ajalugu on seega samm-sammuline progress inimsoo looduslike eelduste väljaarendamise poole. Progressi liikumapanevaks jõuks on inimeste antagonism, vastuseis teiste ühiskonnaliikmetega. Just kadedus, edevus, auahnus ja muud sellised moraali seisukohalt ,,halvad", kuid
SUUNAVAID KÜSIMUSI KIRJALIKUKS TÖÖKS Hegel (1770-1831) ja Kant: (1724-1804) 1) abstraktse mõtlemise määratlused (Hegel) • Kahte objekti või nähtust samastatakse. Sel juhul pannakse 2 otseselt mitteseotud objekti võrduma. • Ühe objekti teatud omadused kantakse teisele üle. Sel juhul kantakse mingi nt. Inimesele kuuluva asja omadus inimesele endale üle. 2) mis on otsustus, ; mis on loogiline Subjekt ja mis on loogiline Predikaaat Otsustus on mõtlemise vorm, millel on teatud kindel tõeväärtus ning milles on subjekt
KÜSIMUSED HEGEL Kes mõtleb abstraktselt? 1807 1) Leidke tekstis kaks abstraktse mõtlemise määratlust (andke nende sisu edasi teksti ennast tsiteerimata) Esimest liiki määratlus abstraktse mõtlemise kohta on see, kui nähakse, et inimene teeb midagi halba ja ei üritatagi uurida tagamaid, et aru saada, mis viis selle teoni või sündmuseni. Teist liiki määratlus on see, kui toimub mingi üsnagi tühine tegu ja seejärel hakatakse otsima ja seostama põhjuseid tema välimuses, perekonnas, minevikus ja kõiges
oma mõttes. 3. - 4. Inimese jaoks näib seletamine igav, sest see eeldab, et nad ei oska ise teha loogilisi järeldusi ja teemast aru saada. Seletamine viib väga pinnapealse arusaamani, mis tundub abstraktsena ja ei vii asja mõistmiseni. 5. Inimestele tundub, et talle õpetatake abstraktset mõtlemist vastu tema enda tahtmist, sest talle jääb mulje, et temalt nõutakse samalajal midagi. Tahetakse et ta tunnistaks, et ka tema mõtleb vahel abstraktselt ja et see on loomulik. Vahel õpetatakse inimestele abstraktsust pigem kavaluse abil, mis tundub neile pärast tõe paljastamist pettena ja toob häbi. 6. Inimese jaoks tundub abstraktne mõtlemine midagi kõrgemat, millest ei räägita. Seda ignoreerides võib teinekord neist jääda pigem naeruväärne mulje. Kultuurne inimene võib läbi näha ajaleheartikli madalad ajendid, sest sellistel tõsisel teemadel rääkides võib kergesti enda reputatsiooni ära rikkuda. 7
Induktsiooniprintsiip on õigustamata, sest seda ei saa tõestada. Seega peab teaduses toetuma oletustele ja nende oletuste kriitikale. Falsifitseerimine põhineb faktil, et iga teadmine on potentsiaalselt ümberlükatav, seega falsifitseerimine ise on oletuse ümberlükkamine. Võimetus kõneluseks Autor kirjeldab tänapäeval levinud tendentsi kõnelusvõime allakäimist ning kadumist ja inimeste monologiseerumist. Miks on aga kõnelus tähtis? Sest üksnes läbi kõneluse säilib keel ning inimeste teineteisemõistmine. Tehnikavahendid hävitavad kõneluse häid külgi, sest inimeste vahel ei tekki intiimset sidet. Et kõnelus õnnestuks peavad mõlemad dialoogi osalised seda tahtma, võimetus kõneluseks tuleneb pigem tahtmatusest teist kuulata. 1) Kui pealkirja vaadata, siis tekib minul kohe küsimus, et kuidas saab eksisteerida võimetus kõneluseks, kui
HEGEL: Kes mõtleb abstraktselt? 1807 1)Leidke tekstis kaks abstraktse mõtlemise kirjeldust / määratlust. a)Nähakse asju pealiskaudselt eirates asjade olemust ,,See tähendabki mõelda abstraktselt, mitte näha mõrtsukas muud kui seda abstraktset, et ta on mõrtsukas, ja selle lihtsa omaduse põhjal hävitada kogu ülejäänud inimloomus." b)Välimus ning ajalugu seotakse antud olukorraga isegi kui see pole antud olukorras oluline. ,,Ta mõtleb abstraktselt, ja ühendab kõik, alates kaelarätist, mütsist, särgist jne. ning lõpetades sõrmede ja muude kehaosadega, samuti isa ja kogu ülejäänud suguvõsaga, täielikult selle kuritööga, et teine tema munad mädad leidis olevat; kõik teises inimeses on tema jaoks üksnes mädamunade värvi; samal ajal kui nood ohvitserid, kellest turunaine rääkis, kui neil muidugi selle asjaga midagi pistmist oleks, mis on väga kahtlane tolle naise juures hoopis muid asju oleksid märganud."
1 2. kodutöö POPPER Teadmised ilma autoriteedita Autori põhiidee: Popper seletab, kuidas on võimatu jõuda teadmiste algallikani, st igal inimesel on asjadest oma arusaam ning iga inimene näeb asju erinevalt ja seetõttu on võimatu leida ühest ja ka tõeset informatsiooni ükskõik missuguste väidete kohta. Teadmiste tähtsaim allikas on traditsioon, kuid teadmiste allikaid on mitmeid. Siiski ei ole mitte ühelgi teadmiste allikal vaimset mõjuvõimu, st autoriteeti.Allikaks saab nimetada ükskõik missugust fakti, kui ta täiendab meie teadmisi. Küsimused: 1) Kust tuleb teadmise tõsikindlus (empirist)? Vaatlusest. Miks ei võimalda vaatlus (veerev lumepall) tõde kindlaks teha (Popper)? Enamik meie arusaamu ei põhine vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. Kui hakata uurima mingi fakti tõelevastamist, siis peagi avastame
Puhtteoreetiline mõtlemine ja praktiline (meeleline) kogemus võivad olla erinevad ning tihti ka vastuolus. Elea koolkonna põhiseisukohtadeks olid, et meelte andmed mitmekesise ja muutuva maailma kohta on petlikud. Tegelikult pole olemas mingit muutumist, vaid tõeline maailm on liikumatu ainuolemine, mida saab tunnetada ainult mõistusega. Teravmeelsete argumentidega püüti näidata paljuse, muutuse ja liikumise vasturääkivat iseloomu. Sokratese meetod. Kriton. Sokratese meetodi struktuur: - Iroonia (ma tean, et ma midagi ei tea) - Induktsioon 4 - Maientika (ämmaemandakunst) Sokrates aitab inimestel oma vaimu korda seada; vastastikkune õppimine. Väljapakutud hüpoteesid õpilase poolt ning suunavad küsimused/arutlused õpetajalt. - Definitsioon üldise määratluse väljapakkumine. Definitsioon võib olla: 1) Tavapärane ehk verbaalne
PLATONI IDEEÕPETUS - ja vormist. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Inimindiviid koosnes kolmest vastandlikust elemendist: kirg, mõistus ja tahe. Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega. Kuigi nähtavad maailmad on tekkimises ja hävimises, on see, mis neid asjadena vormib, olemus, Platoni uskumuse kohaselt püsiv ja hukkumatu. Platon jõuab olemuste eristamiseni, ideeõpetuseni sokraatilisest lähtest: huvist üldmõistete vastu. Kuna teadmine pidi Sokratesel olema midagi
ma solvasin teda kuidagi? Kas ma ei abistanud teda millegagi?) ning unustan lakoonilised põhjused, näiteks bussist maha jäämise või telefoni aku tühjenemise. 4) Kui me kellelegi midagi seletame, peame pidevalt valima, kas kasutada abstraktset või konkreetset kõnelemisviisi. Et me ei oska alati täiuslikult vahet teha, mis on abstraktne, mis konkreetne, ei julgegi me tunnistada, et neist esimest pidevalt kasutame. Seega, isegi kui me ei mõtle abstraktselt, saame väita, et me seda siiski teeme, sest tõlgendusvõimalusi on alati rohkem kui üks ning see, mida meie mõtleme (ja ütleme), ei pruugi kellegi teise mõttemaailmas sama tõlgendust leida. Seetõttu väldimegi instinktiivselt selliseid olukordi, kus on võimalik valestimõistmine. 5) Temale näib abstraktse mõtlemise õpetamine mõttetu, kuna see tuleb inimesel juba loomupäraselt välja, kellel paremini, kellel halvemini. Kõik muu on liigne. Vastavalt oma
Allan(1) sõdur, kes oli laulnud Olle- haige Bobby-teener Bella aka Amarüllis Allan(2) klaverimängija Randallid- lauakaaslased .. Erna(Toto) ja Rolf pastor Roth Allan(3) mees maalilt Stanley -sõdur Christer- lennuõnnetuses hukkunud Daniel Cgristeri elus vend "punane tuba" Hiljem hakkab inimene rohkem märkama, mitte ainult seda, kas heinad on külmad või soojad, vaid ka seda, kas need on omad või võõrad. Inimesed ja linnadki on nii erinevad, mis ühe juures ainult kergelt tuju tõstab, õib teise hoopis jalust lüüa. Olen nii kaua püüdnud näha inimestes head, et ma paratamatult näen kõigepealt seda, mis mulle ei meeldi. On tegelikult palju kergem läbi murda vaenulikust maailmast kui võtta ise sama hoiak. Kas ei tähenda ilu meie enamiku silmis siiski sagedamini keskmist kui äärmust? Ajaga muutub inimene mitte ainult ise, vaid ka teiste mälestuses. Kui palju lubadusi jääb täitmata, siis miks mitte täita lubadust, mida kunagi pole antud. Välismaalased.
sellist ruumi, kus elab palju erinevaid kihte. Liigendus: ,,Peterburi kojamees", ,,Peterburi leierkastimängijad" jmt. Füsioloogilise olukirjelduse puhul on tähtsad detailid. Leierkastimängijate osas on kirjeldatud mitmest rahvusest leierkastimängijaid itaallased, sakslased, venelased jt. Objektiivsus aga ei õnnestu, kuna autori poolehoid langeb itaallastele, kriitika aga venelaste suunas. ,,Peterburi kojamees" olukirjelduses puudub süzee, seal on olulisel kohal kirjeldus ja dialoog. See koosnebki kirjeldustest ja dialoogidest. Selle autor on Vladimir Dal, Tartus õppinud arst. See kirjeldab ühe suvalise Peterburi kojamehe päeva. 2 Tundub esialgu igav, kuid lugu elavdavad illustratsioonid. Dalili on õnnestunud säilitada neutraalsus ja objektiivsus. Ta ei kasuta emotsionaalseid epiteete. See läheneb ideaalis teadustekstile. Oluline on kirjeldus sellest, kuidas jaguneb ühiskond elukutsete kaupa.
saada tuleks neid saada mitu, vähemalt mina loen seda sealt välja. Nimelt kipub ühe lapsega peredes pea alati see probleem olema, et laps on egoistlik, ta ei suuda aru saada, et teistega tuleb ka arvestada, ta talub väga halvasti igasugust ebaõiglust (tõlgendab ebaõiglusena ka paljusid nähtusi, mis tegelikult seda ei ole). Paratamatult aga pole elu roosiline ja täiesti ebaõilgusest prii. Isiklikult arvan, et elu on nii ebaõiglane kui ebaõiglane sel lasta olla. Ase arvab kindlasti, et tema elu on ebaõiglane, aga kas mitte ei tule teosest välja, et tegelikult oli ta suures osas selle ebaõigluses ise süüdi - ta lubas oma elul olla niivõrd ebaõiglane. Peer arvas ka, et tema elu oli ebaõiglane, kui ta ei saanud alati seda, mida tahtis. Aga inimesed ei saagi alati seda mida nad tahavad. Või vähemalt peavad nad selle saamise jaoks tööd tegema. Peer oli aga harjunud sellega, et tal vedas. Igal inimesel võib
lukussepaks minna tööle. Lõpuks läheb, joovad Jakobiga bossi viina ära, tuleb pahandus. Eeva ja Jüri vahel on tüli, prossid lähevad ära, uued naabrid on Tähvre oma naisega, kellega Jüri kord tänaval kohtus ja kellele oli raha andnud. Eeva kuuleb naistelt ,et Anni on niisugune naisterahvas ja märkab ,et Jüri end ilusamaks on hakanud tegema. Jüri tegelikult Eeva pärast pingutab, kardab teda teisele kenamale mehele kaotada, aga Eevale ei räägi midagi. Too arvab, et Jüri paneb kõrvale ja hakkab teda jälgima. Lõpuks räägivad asjad selgeks. Eeva kakleb Anniga ja Anni ütleb Jürile, et enam nad kohtuda ei või ,muidu Eeva lööb ta maha. Lepivad Eeva ja Jüri ära. Mart on juba 18, lõpetab leerikooli ja tahab ja lukussepa ameti maha panna, et masinistiks minna tööle vabrikusse. On suur leeripidu tema juures. Naisi ta ei vaata, ei salli neid. Kohtub Augustiga ,kes annab talle leeripäeval salajase kuratliku raamatu.
Konflikt võib inimesi üksteisest eemaldada või tekitada nende vahele lähedasema ja intiimsema sideme. Vanema ja lapse suhtes on kõige olulisem see, kuidas konflikte lahendadatakse. Vähesed vanemad tunnistavad tõsiasja, et konflikt on osa elust ega pruugi olla tingimata halb. Enamik püüab neist konfliktidest iga hinna eest hoiduda. Konflikt, mida perekonnas avatult väljendatakse kui loomuliku nähtusega, on laste jaoks tunduvalt tervislikum, kui suurem osa vanemaid arvab. Niisugustes peredes on lapsel võimalus kogeda konflikti, õppida sellega toime tulema ja olla hilisemaks eluks paremini ette valmistatud. Iga suhte puhul on tähtsaim see, kuidas konfliktid lahendatakse, mitte see, kui palju neid ette tuleb.
Ta on harjunud oma tunded välja jooksma. Nii ta tormabki õue ja naaseb alles peale 7km jooksu. -14. Kuigi ema ei ole varajane ärkaja, siis ometi on ta hommikul tõusnud ja üritab nüüd uimaselt omletti teha ja teeb juttu eilsest läbimärjast vihikust (varem on ema omleti tegemine lõppenud alati J-l kooli hiljaks jäämisega) J üritab rahulikult seletada, et ta on tõesti õnnetu, kui klassi kõige tätsama tüdruku vihik näeb välja tõeline käkerdis. Ema arvab, et J ikkagi mõistab teda hukka, et see juhtus kogematta. J tormab bussile, et kooli jõuda, sest edasine jutt emaga võib kiskuda jälle välja hüsteeriahoo. Koolis annab J Liisale räsitud vihiku ja sokolaadi- püüdes seletada mis oli juhtunud. Liisa on väga vihane, sest enne seda on ta juba piisvalt närvis kuna ei leia garderoobist oma vahetusjalanõusid. J ei meeldi kehalise tunnid, sest
Kr · Poeetika · Helleniseerunud juut · Tragöödia on kõige väärtuslikum kirjandusliik. Selle · Uskus, et kreeka targad olid ka Moosese raamatute olemuseks ja eesmärgiks on "teatud sündmuste sisuga tuttavad. järeleaimamine kunstiliste vahenditega, kutsudes hirmu ja · Allegooriline Piibli tõlgendus kaastunde kaudu esile puhastumist kirgedest." · Valgustus kui tõe allikas. · KATARSIS - puhastumine · Philon'i jumalakujutlus · Platoni ja Aristotelese võrdlus · Ta võtab Jumalalt kõik antropomorfsed jooned. 2 · Jumal on määratlematu ja tunnetamatu, kes seisab juhul kui sa alustad ühe ainsa teraga ja lisad sellele
Grusnitski kuulub sinna, talle meeldib mängida. Petsorini naised - kuna Petsorin ei saa end ei riigiametis, ei diplomaatias teostada, suunab ta need naiste peale. Bela, salakaubavedaja tütar, Mary, Vera... Armastus pole talle aga elus peamine, see on vaid aseaine. Petsorin tahab omada ja võimutseda, mitte armastada.. Teda teeb õnnelikuks võimalus teha haiget, mitte võimalus teha rõõmu. Fatalist - arutlus fatalismi ja egoismi üle. Lermontov arvab et fatalism on omane rahvale ja egoism haritlaskonnale, Ütleb, et fatalism on idamaade mõtteviis, egoism euroopalik. Pilet nr. 4 1. Lermontovi elu ja looming 1814-1841. Vanaema kasvatas teda. Lermontov lapsepõlves palju haige, muidu on lühike, lombakas, aga romantilise väljanägemisega. Tal parimad koduõpetajad ja ta oli üsna egoistlik. Õppis Moskva ülikoolis, lahkus pärast tsaari külaskäiku. Astus ülikooli poliitilisse osakonda, kuid ei käinud loengutel
See aeg, kus muutub inimese jaoks oluline väline külg, mitte sisemine. Noorus on siis kirjeldus sellest, kuidas peaks endast uuesti need puhtad ja parimad omadused üles leidma ja kuidas viia ennast nii kaugele, et tunda, et suudad ennast teostada elus. Sõja teema on Tolstoile üsna oluline, alguse saab see ikkagi seal Kaukaasias. Tal on üldse väga palju omapäraseid mõtteid. Suhtumine sõjasse väga vastuoluline, arvab, et sõda on suur kurjus, teistpidi arvab, et sõda viib inimarengut edasi. Siis on tema meelest kahesugust vaprust. Lihtsõduri vaprus on niinimetatud õige vaprus, sest tema kaitseb sõjas oma maad, oma kodu, aga ohvitserivaprus on mäng, sest ohvitser püüab pidevalt teistele ohvitseridele näidata kui edukas ja julge sõjaväelane ta on. Seal Kaukaasias satuvad mõlemad vennad Tolstoid Sevastoopolisse, koht Krimmis. Ja Tolstoi on seal Sevastoopolis Vene-Türgi sõja aegu, 1854-1855. Siin tal siis valmis selline teos
vapustas teda ning asus teda kaitsma läbi oma kirjutiste. Mõndades kirjutistes ta aga varjus Sokratese tegelaskuju taha ning arendas omaenda seisukohti, mis filosoofiat suuresti muutisd. Vastupidiselt Sokratesele ta kirjutas palju, samuti oli ta ise pigem sünteesiv. Platoni kirjutised on meeleolukad ja värvikad. Platon on intellektuaalse vaimutsemise suurmeister. Maailm muutub tema haardes filosoofiliseks süsteemiks. Tema kirjutised ei ole ühtlased. Tema soositum väljendusviis on dialoog. Ta on eemaldanud teostest iseenda. Ta on mõistatuslik. Sarnaselt Sokratesega tahtis ka tema olla eelkõigeõpetaja. Rajas Akadeemia. Tema filosoofia lähtekohad on ülevad. Ta on teadlik enda aja poliitilisest ja inimlikust allakäigust. Ta tahab inimesi sellest välja aidata. Mis on hüve? Mis on õiglus? Need on tema jaoks elu ja surma küsimused. Inimmõistus on väljakutsuvalt suveräänne. Platon pooldab Sokratese intellektuaalset eetikat, mille järgi ei toimi keegi tahtlikult vääralt
Cultus - seotud religiooniga. 16. Saj alates hakkab kultuur märkima seda, kuidas inimene areneb. Defineeritakse kultuurset inimest: teatavad vaimsed oskused, kombed. Hiljem hakati kultuursust siduma tervete rahvastega ja kultuuri vastaseks sai barbaarsus. 18. Saj hakati rääkima kahest mõistest: kultuur ja tsivilisatsioon, sest need ei olnud samad asjad vaid pigem vastandid. Kultuur puudutas inimese vaimset arengut, maine ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla. Romantism ja Valgustus - mõistuse võit ebausu üle, kõike otsustas mõistuse jõud ja teadmised. I. Kant "söanda teada". Inimese areng ei peatu, sest ta saab alati midagi juurde teada. Renessanss- taassünd. Inimese taassünd inimesena. Inimese positsioon maailmas defineeritakse ümber. Inimesel tehib suhe loodusega, tal on eriline positsioon (maailmavalitsemine) Bacon "maailma valitsetakse seda tundma õppides" Galilei "mõõta kõike mida saab mõõta ja muuta mõõdetavaks kõike, mida veel mõõta ei saa
Leavis: ka tema teooriad lähtuvad hirmust, et ühiskonna ja populaarkultuuriga on midagi lahti. Erinevalt Arnoldist arvab Leavis, et kõige hullem on juba juhtunud. Võim kuulub ebakultuursusele. Valitseb ebakultuurne enamus. Kultuurne vähemus, keda selle enamuse poolt valitsetakse, peab leidma mingi lahenduse. Alamklasside kultuur toimib iseenesest, ta saab üksi hakkama ja ei vaja enam eliidi abi. Leavis arvab, et inimesi tuleb õpetada sellele vastu seisma. Neid tuleb õpetada vahet tegema väärtuslikul ja väärtusetul kunstil. Teda häirib populaarajakirjandus ning massikultuur (raadio, kino), sest see loob maailmast väga tõetruu pildi, petab ära. Tekib tõelisuse illusioon, saab esitada valet väga usutavas vormis. Kõige rohkem häirib teda reklaam. See on miski, mis ületab keelt, mõjutab meie emotsioone.
hinnangul elab hing kehast kõrgemal tasandil ning ta on igavene. Keha surma järel hing eraldub kõigest mateeriast ning läheb üle ideaalsesse maailma, igaviku maailma. Sokrates süstis tollastesse mõtlejatesse motivatsiooni jääda küsijaks, uurijaks ka siis, kui arvatakse end midagi teadvat. Esimesena tõstab ta eetilise teadvuse tunnetusteoreetilise põhialusena esile. Seejuures on ta ka suur vooruste kuulutaja. ,,Puhta mõistuse kriitikas" defineerib Kant kriitikat kui mitte üksnes hukkamõistu, vaid pigem piire määratlemiseks. Puhas mõistus e teadmine, mis ei saabu meelte kaudu ja on meelelisest kogemusest sõltumatu. Tunnetus algab kogemusest ning ajalises mõttes eelneb kogemus igasugusele tunnetusele, ent see ei tähenda siiski seda, et tunnetus kogemusest lähtub. Tuleb aga uurida, kas inimesel on midagi a priori e enne kogemust, kaasa antud, enne kõike. Sel juhul on tunnetus puhas e meeleleliselt puutumatu
FILOSOOFIA (Ahto Mülla) Hindeline arvestus (2 põhiülesannet 1)ainetöö 2)kontrolltöö 10 küsimust lünk-, tulp jne test + iseseisev lugemine ja loengu materjalid. Ainetöö tähtaeg nädal enne õppetöö lõppu. Läbi lugeda I.Meos ,,Kaasaja filosoofia", E. Saarinen ,,Filosoofia ajalugu tipult tipule, Sokratesest". (Antiikklassikud lk 9-74). + lisamaterjalid mis tunnis antakse. Ainetöö teemal ,,Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski teostes": 20lk miinimum, 25-30lk optimaalne. Sisukord - nummerdatud Sissejuhatus 1/10 kogu töö mahust autori köögipool. Millistele allikatele toetusin, milliseid olulisemaks pean (miks?), oma probleemid mis on tekkinud, raskused, töö struktueerimine (miks just nii?) 3-4 ptk. Autori enda poolsed hinnangud ka (kuidas allikaid käsitleb jne). Kokkuvõtte aktuaalsuse tähendus Kasutatud allikad (alfabeetiline). Ajakiri akadeemia (vähemalt kolm allikat) Lisad tabelid, skeemid, fotod Vead mis
24. Mis on moderniseerumine ja kas see on paratamatu? Modernsus saabub siis, kui ühiskonna muutusi peab hakkama põhjendama mõistuslikult ja argumenteeritult. Modernsus kui ratsionaalselt põhjendatud kord. Paratamatu. 25. Võrrelge modernsust ja traditsionalismi ning tooge kummalegi platvormile tuginevaid näiteid Eesti ühiskonnas toimuvatest debattidest. Modernsus toetub väitele, et maaima muutumine on areng PAREMUSE POOLE. Trad. arvab aga, et igasugune muutus on juba taandareng. Modernsus arvab, et arengu taga on universaalses seadused. Traditsionaalsus ütleb aga, et normid sätestab igipõline kord. Modernsus ütleb, et maailma võib ja tuleb seletada MÕISTUSE ABIGA. Traditsionaalsus ütleb aga, et maailmakorra on paika pannud maaväline jõud. Modernsus arvab, et juhtmeroll peaks kuuluma kõrgemale tasemele jõudnutele. Nt. üksikisik Traditsionaalsus aga ütleb, et juhtimine on selleks põlise korraga seatute osa.
vaid selle läbi . Neist piisab absurdi lähtealuste kokkuvõtlikuks ülevaateks . Küsimused Cioran'i Lagunemise lühikursuse kohta: · Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Inimesed tahavad tühiste ning mõistetamatute sihtpunktide poole. Igaüks tahab midagi. Inimesed hüsteeritsevad tihti pisiasjade pärast, tekitavad paanika kui mõnd mõttetut asja ei saa. Neil pole süümepiinu, tarkust. Miski ei hoia neid nende rumalalt tegevuselt tagasi. · Mida arvab Cioran inimese elust? Cioran ei suuda ära kiruda reaalset maailma. Kõik tundub talle kas patt või rämps. Teotus on tema arust nii rõõm kui ka kannatamine. Nii armastus kui surm tunduvad mõttetud. Cioran kartis, et kiindumine võib ta põhimõtteid muuta. Hoidus kiindumistest. · Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu. Millega ta seda õigustab? Cioranil oli inimestest kõrini: tema arvates oli inimestel vähe ülevaid otsuseid. Raske oli tal ka leppida vananemisega
Kui ta oleks ka jõudnud minna, siis polekski ühtegi klassikut jäänud. Alguses läks tal hästi, sest NL vajas enda ridasesse, kedagi kes oleks nende ridades. Talle anti esimeste aastate jooksul palju soodustusi. Saab teaduste akadeemia liikmeks kuni aastani 1950. Stalinism on tipul ja hakatakse tegema suurt puhastust. Põlu alla satuvad kirjanikud, kes on ka eesti ajal tegutsenud. Tuglasele hakatakse ette heitma, et ta on valesti kirjutanud. Öeldakse, et ta pole keegi, et arvab endast palju. Satub põlu alla, ei saa oma teoseid avaldada. Põlu all kuni 1956 aastani. 1953 märtsi alguses Stalin sureb. Tuglase kõik õigused taastatakse ja niipalju kui teda oli maha tehtud, hakati teda nüüd ülistama. Uut ei teinud, redigeeris oma eelnevat. Elo märkmetes oli kirjas, et naaber tõi Tuglasele kasuka, oli hirm, et ta viiakse Siberisse, et siis oleks mida kaasa võtta, sest tal polnud sooja talvemantlit. Kõigil oli see hirm, et kohe viiakse, sealt ka kohvrite motiiv
Läheb kontorisse. Teenrid räägivad edasi, et Ekdal oli omal ajal suur mees olnud, ent ss oli Werlele inetu tembu mänginud. Nad olid tol ajal Kõrgoru tehase kahe peale kokku pannud. Hakkas metsaga kauplema, midagi läks nihu ning mees pandi vangi. (Kaks teenrit lükkavad söögisaali ukse seestpoolt pärani lahti. Sealt ilmub proua Sorby, kellega kaks härrat vestlevad. Vähehaaval järgneb neile kogu seltskond, sealhulgas suurärimees Werle. Kõige viimastena tulevad Hjalmar Ekdal ja Gregers Werle.) Sorby palub muusikasaali kohvi serveerida. (Proua Sorby ja mõlemad härrad lähevad teise tuppa ja sealt paremale ära. Pettersen ja abiteener Jensen lähevad sama teed.) Härrad räägivad veel tsipa juttu ning ss naerdes teise tuppa ära. Suurärimees Werlel on piinlik, et neid oli lauas täpselt 13 tükki ning ta loodab, et keegi seda tähele ei pannud.
sõnaline Vastuolu on selles, et mida me nimetame See on kirjeldus, aga nt 734 on nimetus Curry paradoks: jõuluvana on olemas Kui see lause vastab tõele, siis jõuluvana on olemas Kui see lause on tõene, siis X (tähistame lauset: ) S Millal S vastab tõele See on implikatsioon Vt: implikatsioon, curry paradoks 3 ust: A B C 1 ukse taga on sportauto, 2 ukse taga on kitsed Kui arvate ära, millise auto taga on sportauto, saate selle endale Inimene nt arvab A Pärast seda Monty Hall avab nt C ukse, näitab, et seal on kits Nüüd küsib, kas inimene tahab muuta oma valikut Inimene mõtleb, enne olid sansid 1/3, nüüd on sansid ½, inimene mõtleb, et miks ta peaks nüüd vahetama. Sai justkui tõestuse, et pole päris vale Kui valib uuesti A, siis tema sansid on 2/3 Aga vahe sel, kui ta valib uuesti A või jätab A Monty Hall paradox Osutuse läbipaistvus Giorgione (Giorgio Barbarelli da Castelfranco) hakati hüüdma teda nii,
.. SHELLEY „Frankenstein“ 1818. inimestele on teatud piirid – ei saa ehitada uusi inimesi. Kuidas kunst töötab? SCHELLING Kogu universum on kunstiteos – „Universum on loodud kui absoluutne kunstiteos selle igaveses ilus“. Loodus on loodud kui sümbolitest koostatud tekst ja kunstniku ülesandeks on seda vahendada. Kuna loodus on orgaaniline, peab seda olema ka kunst. Kogu looduse areng on välja viinud inimeste kunsti loomiseni (mitte ei tee inimesed kunsti loodust salates) – KANT. Kunsti ja kultuuri teke on looduseese sisse programmeeritud. panteism – jumaliku kohalolek kõikjal Kunstnikku, kes on võimeline jätkama looduse salaplaani, nim. geeniuseks (konkreetne mõiste, võis olla ainult mees, naine oli osa loodusest). Ta kanaliseeris looduse salaplaani. Kunstiteosed kasvavad ise välja geeniusest. Vastandiks käsitöölised – teevad, loovad. Kunstiteos on looduse jätk, käsitööline loob sellest imitatsioone.
vaatamas, ehkki ta poeg on endiselt Eestis. Arnold usub, et päev pärast ärasõitu naases Taavi Rootsi, Eestisse jõudmatagi. Ainult keegi teine polnud teda näinud. Monika mõistab lõpuks eestluse ja paguluse tähtsust, millest ta varem aru ei olnud saanud. Võimalikkuse tasandil pakib Taavi koti, purgi viinamäeteoga asetab ta koti põhja. Ta sõidab bussiga, rongiga, kuni lõpuks jõuab sellesse ilusasse kohta. Valge maja on täpselt selline nagu Taavi kujutlenud on. Ta arvab, et tigu on õnnelik, kuid samas saab aru, et nii algelise ajuga loom ei oska olla õnnelik. Valge särgiga mees tuleb aeda, hakkab peenarde vahelt midagi suurde pange korjama. Mees tundub meeldiv ja aiatöös on midagi kodust. Mees kallab pruuni pudeli sisu pange ning pangest tõuseb auru ja kuuldub susinat. Mees näeb Taavit, Taavi uurib, mis panges on. Mees näitab surnuks põlenud viinamäetigusid. Taavi sõidab koju tagasi. Lõpuks sabub hetk, mil Taavi kohtub Airiga
kaotamine oleneb meist endast. Looduslooline siin tahab Rosseau hoiduda üleloomulikust maigust ja kunstlikust kaunistusest. Psühholoogilise looduse mõiste leiab Rosseau enesevaatluse teel. Ta süveneb selle tajumisse, mis ilmub inimhinges, et sel teel leida inimese põhilised jõud ja tungid. Kolmest tähendusest on talle kõige lähedasem psühholoogiline; see vastab tema meetoditele ja on ühenduses tema isiksusega. Rousseau arvab, et lapse näiv vägivald ja lõhkumistung ei ole kurjuse väljendus, vaid tema tegevustungi avaldus. Ta tahab asju muuta, sest iga muutus on tegevus. Laps võib väärtuslike asjade lõhkumisega teha väga palju kahju, kuid tahet kahjutegemiseks pole tal seejuures ometi mitte. Kuri on tema tegevus ainult meie ihnus, aga mitte meie mõistuse silmis. Inimene on oma olemuselt hea, aga ühiskond on teda rikkunud. Erilise tähelepanu osaliseks saab lapseiga. Rousseau on teadlik,
viirastuste teenistusse. Inimene on küll arenenud- jõudnud nö koopast välja, kuid siiski elab ta koopausus, põlistades oma algset seisundit. Cioran tõi välja võrdluse, et inimene on kui kloun, kelle trikid on otsakorral ja kes püüab avaldada muljet oma miimikaga- tõmbluste ja näomoondustega. Andekas inimene oskab mõelda ning on tark, lihtne, tööd rabav inimene mõelda ei oska. Inimene peidab ennast tihti paratamatuse eest. 20. Mida arvab Cioran inimese elust? Inimkonnale tuleks kasuks kui ta oskaks vaikida, vajaks uut reaalsuse illusiooni. Alles siis, kui oleme lootused maha matnud, saame me tunda lootuse hurma. Inimene peaks võtma elu vabalt, olema oma aja ära- arukam on triivida lainetel kui vastu rabeleda. Inimene on sünnist saati universumi ori, tööriist. Elu petab meie ootusi, ei vasta nendele. Cioran ei väärtusta elu, pigem pilkab seda. 21. Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu
annaabi.ee 
