Milleks kasutatakse kalorimeetrit ? Kasutatakse soojushulga möötmiseks 13. Miks külmkapi sees on külm ? Freooni aurustumiseks vajalik soojus vöetakse kylmkapist. 14. Vee temperatuuri tõsteti 40 ºC kuni 50 ºC ja kulutati soojushulk 82 000 J . kui suur on vee mass ? ( massi arvutamiseks tuleb soojushulk(82000 J) jagada temperatuuri muutusega 10) ja vee erisoojusega (4200) m = Q/ c·(t2 t1). Vastus on 2 kg. ) m = Q/ c·(t2 t1). m=2kg Q=82000 c=4200 t2= 50 t1= 40 m=82000/4200x(50-40)=195,238...`=2kg V: m=2kg
| Tanel | Tallinn | | Marek | Tallinn | | Merike | Paide | | Rita | Tallinn | +-----------+------------+ 42 rows in set (0.00 sec) 10. Väljasta laste sünnikaalud järgmisel kujul nt Juku 3kg 410grammi. mysql> SELECT L_nimi, CONCAT(LEFT(Synnikaal,1),'kg',' ',RIGHT(Synnikaal,3),'gr') AS 'Synnikaalud' FROM SYNNID; +-----------+-------------+ | L_nimi | Synnikaalud | +-----------+-------------+ | Richard | 2kg 385gr | | Ralf | 3kg 736gr | | Karolin | 3kg 538gr | | Liisi | 2kg 920gr | | Kaur | 2kg 610gr | | Rasmus | 2kg 462gr | | Ramona | 2kg 473gr | | Otto | 3kg 148gr | | Konrad | 2kg 652gr | | Karola | 3kg 545gr | | Sten | 3kg 740gr | | Steven | 3kg 850gr | | Heike | 3kg 450gr | | Aneteliis | 3kg 290gr | | Lysandra | 4kg 040gr | | Kelly | 3kg 250gr | | Rihard | 4kg 140gr | | Sander | 3kg 330gr |
friikaltuleid ja 2 1L ’’Super Viva’’ jäätist hinnaga 1,99. Liis maksis kogu toidu eest 7,15€. Kui palju maksis 1 pakk ’’Farm Frites Oven Crincle’’ friikaltulid? Lahenduskäik: x= friikartulite hind 2*0,89+2*1,99=5,76 5,76+x=7,15 x=7,15-5,76 x=1,39 Kontroll: ........ Vastus: 1 pakk ’’Farm Frites Oven Crincle’’ friikaltuleid maksis 1,39€ Ülesanne2 Tuuli ostis endale koju 3kg õunu ja 2 kg mandariine. Tuuli kogusummaks läks 9,23 eurot. Maali ostis samal ajal 2kg õunu ja 2kg mandariine. Maali kogusummaks läks 6,95 eurot. Kui palju maksis 1kg õunu ja 1kg mandariine. Lahenduskäik: x- Õunade kilohind y- Mandariinide kilohind 3x+2y=9,23 2x+2y=6,95 9,23-6,95=2,28 x=2,28 3*2,28+2y=9,23 2y= 6,95 /2 y=3,48 Kontroll: ... Vastus: Õunade kilohind on 2,28€ ja mandariinide kilohind 3,48€
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikateaduskond Mehhatroonikainstituut Dünaamika Kodutöö nr. 2 Variant nr. 2(4) Üliõpilane: Jimmy Hooligan Matriklinumber: -----32 Rühm: FA21 Kuupäev: 22.06.1941 Õppejõud: Leo Teder 2013 Ülesanne 1: Antud: m1=1.5kg m2=2kg m3=2kg m4=9kg u=0.3 M=15Nm s=0.6m ____________ Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1 , silindritest 2 ja 3 massidega vastavalt m2 ja m3 ja raadiusega r = 0.5 m ning kehast 4 massiga m4. Keha 1 libiseb kaldpinnal kaldenurgaga = 30 ja hõõrdeteguriga . Silindrile 2 mõjub jõupaar momendiga M . Leida keha 1 kiirus ja kiirendus hetkel kui keha 1 on liikunud üles mööda kaldpinda teepikkuse s võrra. Vaja leida a(s) ja vs(s) Lahendus: T1= T2= T3=+ T4= N=cos*FG1 WFH= -uNs=-0,3*cos * m1*g *s
2 tk Apelsini keeksi 2 tk Purukooki 3 Viilu peekonit 3tk Kartulikroketid 1 Kausitäis putru vastavalt maitsele 1 Kausitäis või klaasitäit kliendi valitud jogurtit Võileiva komponendid Joogivalikust 1 tass kohvi või teed + 1 klaas piima Vett võib juua piiramatult Lisandiks toidule ja joogile vaja minev kogus. Grupi hommikusöök 10-le inimesele sisaldab: 10tk Ühelt poolt praetud mune 10tk Kahelt poolt praetud mune 10tk Kolme minuti mune (keedetud) 10tk Seitsme minuti mune (keedetud) 2kg Ahjus küpsetatud viinereid 2 kg Apelsini keeksi 2 kg Purukooki 0,5kg Viilu peekonit 2kg Kartulikroketeid 3 kg Mannaputru 3 kg Neljaviljaputru 3 liitrit Maasika jogurtit 3 liitrit Banaani jogurtit 0,5kg Keedusinki 0,5kg Lastevorsti 0,5kg Salaamivorsti 0,5kg Eesti juustu 1 liiter marjateed, 1 liiter musta teed, 2 liitrit kohvi Vett võib juua piiramatult Soolatops Pipratops 1 Leib 1 Sai 1 Sepik
Elektron on + laenguga. Prooton on laenguga. Neutron ei ole laengut. Elektronkate on tuuma ümber liikuvad elektronid. Elektronkiht on elektronkattes paiknevad elektronid. Ioonid Nad tekivad sellepärast, et kõik ainet tahavad viimasele kihile saada 8 neutronit. Keemiline reaktsioon C+O2=CO2 H2+O=H2O 1 moll =624 Elekter Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga korrapärane liikumine. Töö Tähis on A. Valem on A=F korda s või m kord g korda s. Ühik on 1J. 2kg 20N 1m m=2kg s=1m A=? A= 20N korda 1m =20 J Energia Siseenergia on molekulide tuumas liikumine. Soojusnähtus Erisoojus on soojushulk mida on vaja 1 g aine soojendamiseks ühe kraadi võrra. Soojenemine on molekulide kiire hõõrdumine. Jahtumine on molekulide vähenev liikumine. 1cal= 4,2J Põlemine Ohtlikud vingugaasid toimuvad mitte täieliku põlemisel. Kütteväärtus on soojushulk mis vabaneb 1g kütuse täielikul põlemisel. Tuumaenergia
Mõned mõõtmistulemused erinesid teistest üsna palju (näiteks kolmanda ja viienda mõõtmise tulemusel arvutatud erisoojus erines peaaegu kaks korda). Selle põhjuseks võis olla, et termomeeter ei olnud väga täpne ja juba üks kraad erinevust põhjustas suure erinevuse arvutustes. Kõige lähem metall, millest see keha võis olla on raud, mille erisoojus on 460 J/(kg*C) . Lisaülesanne Kui suur soojushulk on vajalik temperatuuriga -18 C ja massiga 2kg jäätüki aurustamiseks? m = 2kg t1 = -18 C t2= 0 C t3 = 100 C 330 kJ / kg C = 4200 J/(kg*C) L = 2300 kJ / kg Q1 = m * c * (t1-t2) = 2 * 4200 * 18 = 151 200 J = 151 kJ Q2 = m *2 * 330 000 = 660 000 J = 660 kJ Q3 = m * c * (t1-t2) = 2 * 4200 * 100 = 840 000 J = 840 kJ Q4 = m * L = 2 * 2 300 000 = 4 600 000 = 4 600 kJ Q = 151 + 660 + 840 + 4600 = 6251 kJ Vastus. 6251 kJ on vajalik jäätüki aurustamiseks.
Millal kasutavad kehavarusid suuretoodangulised lüpsilehmad kõige intensiivsemalt? Laktatsiooniperioodi alguses Arvuta välja söödaväärindus kanamunade tootmisel. Lähteandmed: Kanade munevus 85%, munade massikategooriad: 50% M ja 50% L Mitme päevaselt hakkavad munakanad munema? 140-150 päevaselt Mitu päeva on kanabroileri realiseerimisvanus ja milline on tema kehakaal? 42 päeva ja 2,2...2,4 kg Hane, kalkuni ja pärlkana muna haudumise kestus? 30, 28, 26 päeva Kui siga kasutab 2kg kehamassi juurdekasvu kohta 6 kg jõusööta, siis milline on selle sea söödaväärindus? Kas emiste sigimistsükkel koosneb kolmest perioodist- tiinuse algperioodist, tiinuse lõppeperioodist ja imetamisperioodist? Õige Imetavaid emiseid peetakse? Individuaalsulus Kas hea söötmis-pidamistingimuste juures on võimalik saada ühelt emiselt kolm pesakonda aastas? Jah Sead saavutavad majandusliku varavalmivuse keskmiselt? 6-7 kuuga
Kõrgushüppe määrused Kõrgushüpe on kergejõustikuala. Kõrgushüppe postid asuvad üksteisest 4m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30mm läbimööduga latt mis ei tohi kaaluda üle 2kg. Latt peab olema täiesti sirge. Latt on asetatud postide vahele hoidjatele, see ei tohi keskelt alla vajuda üle 2cm. Hoojooksu pikkus on 15m, kui võimalik, siis 25m. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Iga võistleja saab teha ühelt kõrguselt kolm katset. Hüppestiile on mitmeid: tavaliseks saanud hüpe nn. flopp (kus latt ületatakse selg ees, maandutakse turjale) ja karjapoiss/käärid (hüpatakse külg ees, üks jalg ees, teine järgi, maandutakse jalgadele).
Kärt, Anna, Mirjam ja Lisa Õuna-apelsinimoos Kogus Koostis- ja maitseained 2kg Õunu 1kg Apelsini 9dl suhkrut Peske õunad, koorige ja tükeldage. Peske apelsinid, koorige ning eraldage viljaliha sektoritena. (valge svamm eralda). Pange kõik potti keema, keemise ajal võite lisada apelsinikoori (lõika koore küljest valge osa ära). Seejärel keetke veel kümmekond minutit ja korjake siis apelsinikoored keedisest välja. Nüüd suruge moos läbi sõela, kuumutage veel kord ja pange siis purki. VÄIKESED PIRUKAD LEHTTAIGNAST 500g lehttainast
Q2 = ? Vastus: = 0,544 ja Q2 = 114kJ Ülesanne 2. t1 = 485 + 5 = 4900C = 763K = 1 - t2 / t1 t2 = 150 5*2 = 1400C = 413K = 1 413/763=0,46% Vastus: tööks kulub 46% ja ülejäänud (54%) siseenergia muutuseks Ülesanne 3. T1 = 140+5=145oC=418K T2 = 20oC=293K = 1 -T2 / T1 =? = 1 293/418=0,3= 30% Vastus: maksimaalne kasutegur on 30% Ülesanne 4. M=1,5+5*0,1=2kg Ek = 1/2 mv2 = Q h=15m v 02 v2 = 2gh v= 2gh v= 2*9,8*15 = 17,1m/s t=20 oC=293K Q=1/2*2*(17,1)2 = 292,42 s=? s = 292,42/293 = 0,998 Vastus: 0,998 Ülesanne 5. c = const cmv = 29,31 cmp = 37,68 CO2 kolmeaatomiline k = cmp / cmv = 1,29
Kui paned pakendijäätmed segaolmejäätmete konteinerisse, siis maksad nende käitlemise eest topelt, sest pakendi käitlemise hind on tootele juba lisatud. Ohtlike jäätmete kogumispunkti tuleb viia: · jääkõlid ja õlifiltrid, õlised pühkmematerjale (kuni 20liitrit) · värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmed jaepakendis (kuni 10liitrit) · elavhõbedalambid (kuni 10tükki) · aegunud ja kasutuskõlbmatud ravimid ja muud meditsiinilised jäätmed (kuni 2kg korraga) · kemikaalide ja pestitsiidide jäätmed (kuni 10liitrit) · elavhõbekraadiklaasid ja muud elavhõbedat sisaldavaid jäätmed (kuni 2kg korraga) · patareid ja akud (piiramatus koguses) NB! Ohtlikke jäätmeid saab viia ka jäätmejaamadesse ning Lukoili tanklatesse. Kasutuskõlbmatute patareide jaoks on Tallinna linnas 155 kasutuskõlbmatute patareide kogumiskasti. Ohtlike jäätmete vastuvõtupunktide, Lukoili tanklate ja kasutuskõlbmatute
Pooltoodete tabel Nimetus Lihaliik, Kuju, suurus, kaal, Kuumtöötlemine Serveerimine, jaotustükk suure-, portsjon- või eripära väiketükiline, paneerimine Rostbiif Veiseliha, sise- ja Tervelt(1-2kg Praadimine, 3 valmidusastet(rare, välisfilee tükkidena), seotakse küpsetamine medium, well done) Portsjoneeritakse 1- Praetud 1,5 paksusteks liharoogadele viiludeks, 2-3viilu sobivad lisandid portsjonis
Third level Fourth level Fifth level Kakao KeskAmeerika rahvas valmistas kakaost alkohoolset jooki Kakao sisaldab rohkem antioksüdante kui punane vein või roheline tee Kakao sisaldab valku, rasvu, süsivesikuid, kiudaineid, rauda, kaltsiumi, magneesiumi, Bvitamiine, C ja Evitamiini Eurooplane tarbib aastas 2kg puhast kakaod Kakao tuleb enamasti Ghanast, Indoneesiast ja Elevandiluurannikult Kakao vilja saamine ja puhastamine Cesar Dahua farmis. Farmer Rosa Andi jälgib kakaoubade pruunistumist. http://www.youtube.com/watch?v=ivxbbm9Rmw Mis edasi? Kakaooad kuivatatakse Sokolaadi reis tehasesse Schwyzi firma Max Felchlin AG Firma direktor on Christian Aschwanden http://www.youtube.com/watch
Menüüs on: Lk 186 värskekapsasupp 250g lk 235 leivasupp hapukoorega 200//180/20 Toite on vaja valmistada 20 portsjonit. Korralda töökoht: Arvuta vajaminevad toitude kogused 20-le portsjonile. Vali vajaminevad töövahendid, kasutatavad seadmed. Inventuur: Ülesanne: Kuu lõppedes on vaja teha õppeköögis toidukaupade inventuur- lugeda üle, mõõta ja kaaluda olemasolevad toiduained ja koostada inventeerimisnimestik. Koosta inventeerimisnimestik järgmistest kaupadest: porgand 2kg 350g; toiduõli Olivia 0,9 liitrine pudel 5 pudelit; toiduõli Risso 5,0 liitrises kanistris 3,5 l; küpsised Selga šokolaadi 180g pakid 4 pakki; kanamunad 30 tk külmutatud sea välisfilee pakid kaaludega 850g, 975g, 1,15kg, 790g kirsstomatid 250g pakid 5 karpi värske maasikas 250g karbis 2 karpi, mis olid hallitanud ja mädanenud (ei ole kasutuskõlblikud) Kauba nimetus/pakendi kaal ühik Kaupade kaalud Kokku Märkused
• kaal: -6k = sünnikaal 2x • 1a = sünnikaal 3x • pikkus : 0-6k = +15cm 6-12k = +10 cm • rinnaümbermõõt : 6k = 45cm • 1a = 48cm • aju füüsiline kasv : vastsündinul 1/4 täiskasvanu aju kaalust 1 aastasel 2/3 tk aju kaalust 2a 4/5 tk ajukaalust 2. maimik • hambad • 2. eluaastal : kaal +2,5-3.5 kg pikkus + 10-12 cm • 3. eluaastal : kaal +2kg pikkus 7-8cm • kõndimisoskuse omandamine • teaduslikkus oma kehast! • vanemate suhtumise olulisus! 3. koolieelik • pikkus : +5-8 cm aastas 6.aaastane 116 cm pikk • kaal : +1.8-2.7 kg aastas 6. aastane umb 21-22 kg raske • lihastiku ja luustiku areng – tugevus ja jõud ( süda ja kopsumaht) • tasakaal ja koordinatsioon' • peenmotoorika !! • hammaste vahetuse algus
200m jooks - Meeste kümnevõistlus Esimene päev Teine päev 100m jooks 110m tõkkejooks kaugushüpe kettaheide kuulitõuge teivashüpe kõrgushüpe odavise 400m jooks 1500m jooks 2)Heited, tõuked, visked Odavise- M 800g, N 600g (3 katset) Kettaheide- M 2kg, N 1kg (3 katset) Kuulitõuge- M 7,257kg, N 4kg (3 katset) Vasaraheide- M 7, 257kg, N 4kg (3 katset) 3) Hüpped Kaugushüpe- Kolmikhüpe- Kõrgushüpe- Teivashüpe- 4) Jooksud Tõkkejooks- M 110m ja 400m, N 100m ja 400m Takistusjooks- 3000m 28 kuiva ja 7 veetakistust Teatejooks- teatepulk 50g, 4x100m ... 4x400m Pikamaajooks- 3000m, 5000m, 10 000m Keskmaajooks- 800m 5) Sportlik käimine (kiirkõnd) Eesti olümpiavõitjad Gerd Kanter kettaheide Johannes Kotkas - Kreeka-Rooma maadlus
voolu välja. Tuleohutus autos Tulekahju sõiduautos saab üldjuhul alguse lühisest elektrijuhtmetes, kütuse lekkest mootoriruumis või autoavariist. Tuli levib autos kiiresti - salong täitub suitsuga, kergesti süttivad sünteetilistest materjalidest valmistatud salongi sisuks olevad polstrid, istmed jms. Siseministri määrusega on Eestis nõutud sõiduautos vähemalt 1kg pulberkustuti ja veoautos vähemalt 2kg pulberkustuti. Autojuhtidel tuleks arvestada asjaolu, et mida suurem on kustuti, seda parem tulemus kustutamisel. Seega soovitame soetada ka sõiduautosse vähemalt 2kg pulberkustuti. Kustuti pulber ei riku kustutamisel salongi sisu ega mootorit see ei ole söövitava toimega. Hilisem puhastustöö nõuab küll veidi vaeva, kuid tule poolt tekitatavate kahjustustega võrreldes on see tühine. Pulberkustutit ei tohiks autos asendada vahtkustutiga (kardab külma) ega
on rohkem kustuteid meid ka alati kohale kutsuda. Õige kustuti tagab soovitud resultaadi Kodudes ja ettevõtetes on kõige levinumad käsikustutid pulberkustutid oma hea hinna ja kvaliteedi suhte poolest. Lisaks pakub Tamrex CO2 kustuteid kalli elektroonika kaitseks ning vahtkustuteid puhtama kustutustulemuse saavutamiseks. 12 Kustutivalikus on Glorial 1kg pulberkustuti, 2kg pulberkustuti, 6kg pulberkustuti, 12kg pulberkustuti , 2kg CO2kustuti, 5kg CO2kustuti , 6kg vahtkustuti ja 6kg rasvakustuti. Kodus ja ettevõttes/asutuses peab olema v ähemalt 6kg massiga tulekustuti, soovitavalt pulber v õi vahtkustuti. Vahtkustuti on üldjuhul kallim ning kardab ka k ülma alla 0°C. Kustuti asukoht kodus on soovitavalt esikus. P õhjanaabrid soovitavad panna kustuti igale korrusele, kindlasti ka garaa zi,
persera ja fostjae bretoon, inglismaal-saie, klaidsteil, suffolk Nende kasutuseesmärk: 17. a) krahv A. Orlov-Tsemenski poolt b) vene traavel on kiirem(orlovi on ilusam) c) vene traavel on saadud orlovi ja ameerika traavli ristamisel d) veel tähtsad traavlid on prantsuse traavel ja taani traavel e) tori tõug 18. a) trakeeni on pärit saksamaalt ja ida-preisi piirkonnast b) sõidu ja sõjaväe c) Tori d)eesti hobuse / tori e) kaera- 2kg põldheina- 10kg juurvilja- 6kg söödafosfaati- 80g keedusoola- 60g 19. a) 7, varsa b)? c) aknad kõrgel, sest hobune võib akna katki lüüa külm õhk peale ei puhuks- ei külmetuks päike tugevalt peale ei paistaks d) e) kui on külmem vesi siis peaks andma põhku, ei joo nii ahnelt 20. a) varssumine(poegmine) 11 kuud b) ind kestab 7-10 päeva, kordub iga 21 päeva tagant c) d) immutatud kuuma veega, 3 ossa? e) 2h
S= 20x30= 600cm² Trawertina beige 25x35 S= 25x35= 875cm² Et arvutada vajalik plaatide kogus, pean jagama igale plaadisordile kuluva seina pindala plaatide pindalaga. Plaate kulub: Novoker valge 20x20 16324:400= 40,81~41 plaati ``6214´´ hele sinine 20x30 16324:600= 27,2~ 28 plaati Trawertino beige 25x35 16324:875=18,6~19 plaati Plaadisegu kulu: Plaadisegu uninaks naks-1 (5kg pakend) Kulu:3-4 kg/m² 4,3025m²* 3kg/m²= 12,9kg Vuugisegu kulu: Vuugitäide vetonit 2kg Kulu: 0,4-0,8kg/m² 4,3025m²*0,6kg/m²=2,6kg Niiskustõkke kulu: Niiskustõke stopper (3l anum) Kulu: 3L/m² 4,3025m²*3l/m²= 1,4L Hinnatabel materjal kaal Tüki hind kogus hind Novoker valge - 109 eek/m² 41 178,8 eek matt 20x20 6214 helesinine - 69 eek/m² 28 116,2 eek 20x30 Trawertino - 209 eek/m² 19 348 eek beige 25x35
osa, mille ülesanneteks on varuainete säilitamine, taime levik ning vegetatiivne paljunemine. KARTUL (Solanum tuberosum) Päritolumaaks on LõunaAmeerika Euroopasse toodi 16.sajand, Eestisse aga 18.sajand Kõige paremini kasvab jahedas parasvöötmes Kasvuks on vaja 1521 kraadi Niiskus ja valgusnõudlik, vajab huumusrikkast ja spoorset mulda Kartuli suurimad tootjad aastal 2009 Hiina India Venemaa Ukraina USA KAS TEADSID? 2kg kartulist saab pool liitrit viina KARTULITAIMED JAMSS (Dioscorea) Kasvab põhiliselt LääneAafrikas ja UusGuineas Perekonda kuulub 250 liiki Kasvatatakse lähisekvatoriaalses ja lähistroopilises kliimavöötmes Vajab rohkesti niiskust ja kasvamiseks temperatuuri 2530 kraadi ja sademeid 1500mm aastas Kasvuaeg 612 kuud Värskena mürgised, söödavad keedetult SUURIMAD TOOTJAD AASTAL 2008 Nig e e ria Ele va nd iluura nnik G h a na Be nin
kogukonna alal. Kui areng on säästev, innustab ta kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse austusega. 2) Ökoloogiline seljakott? Mis on sinu tekstapükste ös? Plastpudeli ös? Nähtamatu materjalikulu toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks. Ökoloogiline seljakott saadakse kui lahutatakse kogu olelusringi kestel tarbitud materjalist toote tegelik mass. Ma arvan, et teksapükste ös on ~2kg ja plastpudeli ös ~40 kg. 3) Keemiline puhastus? Millised meetoteid kasutatakse keemilises puhastuses? Keemilise reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. Meetodid: 1 .Keemiline sadestamine-setitamine 2. Koagulatsioon (vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed liituvad suuremateks helvesteks) 3. Hapendamis-taandamise (redoks) protsessid, muutmine vähemohtlikusse vormi
INIMESE PALJUNEMINE JA ARENG KORDAMISKÜSIMUSED 1. Iseloomusta inimese elujärke. VASTSÜNDINU- kuni kümme esimest päeva IMIK-esimese eluaasta lõpuni. Suur pea, lühikesed jäsemed, vastuvõtlik haigustele. Esimese eluaasta lõpus õpib seisma ning suudab astuda mõned sammud. LAPEIGA-kuni jäävhammaste tekkimiseni ja sugulise küpsemise alguseni. Tüdrukutel kestab lapseiga 12-13 aastaseni, poistel 13-15 aastani. Keskimiselt lisandub aastaga kallus 2kg ja mippust 4-5cm MURDEIGA ehk PUBERTEEDIIGA- lõppeb 17-18. Puberteediiga algab noorukitel suguküpsuse saabumisega. VARAJANE KÜPSUS- kuni 36 eluaastani, arenevad võimed maksimumini. HILINE KÜPSUS- kuni 60 eluaastani. Perioodi lõpuks hakkavad vaimsed ja kehalised võimed aeglaselt taanduma. ELATANU IGA- kuni 75a. kahaneb õppimisvõime ja nägemine. VANURIIGA(RAUGA)- kuni 90a. taandareng süveneb veelgi SURM- 1
anda ühikulise massiga kehale, selle temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra. 8. Kirjuta soojushulga arvutamise valem keha massi, temperatuuri muudu ja erisoojuse kaudu. 9. Keha temperatuur oli enne soojendamise algus 10°C. Kehale anti mingi soojushulk, mille tagajärjel saavutas keha temperatuuri 25°C.Milline oli temperatuuri muut? 10. Klaasist kehale massiga 2kg anti 300J soojust. Arvuta temperatuuri muut. (erisoojus võta lk.32 tabelist) 9I füüsika (8) 28.september 2012 10.1. Metanooli erisoojus on 2500J/(kg·K). Kui palju muutub 0,7 kilogrammi metanooli temperatuur, kui sellele anda 900 cal soojust? NB! Ära unusta ühikute teisendamise vajadust Tänase tunni teema: Ülesannete näiteid erisoojusega. 10.2. Teisenda: · 500kcal= kJ · 5MJ= J
7. ALLIKAD 7 • SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade troopilisest puuvilast mangost. • MANGO ÜLDKIRJELDUS Mango on 1030meetri kõrguse laiuva võraga igihalja puu luuvili, mis ripub üksikult või kobaratena pikkade viljaraagude otsas. Vili võib olla väga erineva kuju ja suurusega alates ploomist ja lõpetades meloniga. Kaalub keskmiselt 300g, kuid võib ette tulla kuni 2kg raskuseid vilju. Vili võib olla ümmargune, munavõi silindrikujuline, neerule või sidrunile sarnanev, värvuselt rohekaskollasest kuni punaseni. Erineva värvusega viljad kasvavad sageli samal puul. Mango • KASVUPIIRKONNAD JA KLIIMATINGIMUSED Külmakartlik mangopuu on levinud troopilises ja lähistroopilises kliimas: LõunaAasias, Ameerikas, Aafrikas ja Austraalias
Juustu kasutatakse nii roogade põhitoorainena kui ka roogade maitsestamiseks. Juustud võivad olla ka hapukad,soolased,kirbed. Pehmed, magusad, hapukad juustud sobivad pirukate, salatite vormiroogade, suppide valmistamiseks. 10. hautamine?- toiduained pruunistatakse seejärel keedetakse väheses rasvas. 11.praadimine?-röstimine, tavaline praadimine,rohkes õlis praadimine. 12. Liha keetmine?- keetmiseks sobib veiseliha,lambaliha,kanaliha.Liha keedetakse suure tükina(1,5-2kg). Vajaduse korral lihad vormitatakse. Liha pannakse keema kuuma magedasse vette. 1kg kohta võetakse 1-1,5l vett. Liha kuumutatakse keema ja keedetakse nõrgal keemisel 90-97 kraadini. Liha on valmis siis, kui nõel läbib teda kergelt. 13.iseloomusta valkusid?- Piimas,lihas,munades,kalas. On luudele kasulik. 14.Biskviiditaigen?-muna,jahu,suhkur. Munakoolane ja munavalge eraldatakse üksteisest. Munavalge vahustatakse korralikult vahtu. Munakollane vahustatakse ja lisatakse suhkur
Puistetihedus arvutatakse valemiga nr. 1. 4.2 Liiva terade tiheduse määramine. Kaalutakse 200-300g liiva, mille liiva terad jäävad alla 5mm. Seejärel pannakse 500 milliliitrisesse mensuuri 250ml vett ning siis lisatakse liiv. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Liivaterade tihedus arvutatakse valemiga nr.2. 4.3 Liiva tühiklikus arvutatakse puistetiheduse ning liiva terade põhjal valemiga nr.3. 4.4 Kuivatatud liiva võetakse 2kg sõelutakse sõelaga avadega 8 ja 4mm. Jäägid kaalutakse ja arvutatakse kruusaterade hulk(4…8) liivas osajääk valemiga . Läbi 4mm sõelaläinud liiv kaalutakse 200g ja sõelutakse sõeladega, mille avad on 4;2;1;0,5;0,25;0,125mm. Jäägid sõeltel kaalutakse. Osajäägid arvutatakse valemiga nr. 5 ja kogujääk valemiga nr.6 ning läbinud osa valemiga nr. 7. Liiva peensusmoodul arvutatakse valemiga nr. 8. 4.5 Huumusesisaldus määratakse värvuse järgi
mune. Pere tugevust hinnatakse kärjetänavaid katvate mesilaste järgi kui peres, mis soetatud kevadel on 10-12 kärjetänavat mesilastega kaetud, siis on see tugev pere. Keskmine on aga 8-9. Nõrgas peres on aga vähem kui 6 kärjetänavat kaetud. (Arro et al., 1997) Samuti on võimalik võtta endale mesilaspere ka sülemina. Kui sülemit osta, siis hinna määrab tema kaal. Tugev sülem kaalub 3 ja enam kilogrammi, keskmine on 2- 3 ja nõrk on vähem kui 2kg. Muretseda tasuks just tugevaid ja keskmisi sülemeid. Kui sülem on kastis kobardunult ja rahulik, siis on sülemil ema olemas. (Arro et al., 1997) 3.2 Mesindusinventar ja tarvikud Mesilaspere kõike vajalikum inventar on otseloomulikult taru. Tarud on mesilaspere kodud ja kaitseobjektid. Sülemite paigutamiseks tuleks üks taru ka alati tühjana hoida, samuti on kevadel mesilasperede ümbertõstmisel vaja tühja taru. (Arro et al., 1997)
130-150päeva + 21 päeva = 171 päeva (> 2 põlvkonda); · Vutt hakkab munema 45 päevaselt; haudumise aeg 17 päeva; generatsiooniintervall 62 päeva; · Kalkun hakkab munema 240 päevaselt; 240 + 28 päeva haudub = 268 päeva gen.intervall; 3. Hea sööda vääringus · sööda kulu toodangu kohta; · kanal söödavääringus 2; · kana kaalub 2kg, munamass 60g, sööb 120g; · sööda mass / toodangu mass = sööda vääringus; · munade tootmisel sööda vääringus >2; liha tootmisel <2; · üle 40 kg lähe kanale aastas sööta; · mune toodab peaaegu 19 kg aastas; · vutt sööb päevas 30g, aastas 10,9 kg sööta; 13-14g kaalub muna; 14g*300=4,2 kg mune aastas; sööda vääringus= 10,9 / 4,2 = 2,6 ;
Nüüd joonkiirus d v = r = 2 fr = 2 f = fd 2 Arvutame v = fd = 3,14 1 26 0,0254 2,1 m s . Vastus: Jalgratturi kiirus on 2,1 m/s. 10. 2-kilogrammise massiga vabalt langev keha saavutab enne maapinnani jõudmist kiiruse 5 m/s. Kui suur oli raskusjõu töö selle keha langemisel? Kui kõrgelt langes keha? keha mass m = 2kg kiirus maapinnale jõudmisel v = 5 m s raskuskiirendus g = 9,81 m s 2 Raskusjõu töö A = ? Keha algkõrgus h = ? Lahendus Kasutame mehaanilise energia jäävuse seadust (hõõrdumist ei arvesta). Raskusjõu töö A on võrdne potentsiaalse energiaga, A = mgh , mis energia jäävusest tulenevalt on võrdne keha poolt omandatud kineetilise energiaga mv 2 mgh =
Sporthobune-rohukuivis j kopli pinda on vaja 0,5ha. Silo: kuivsilo-hobune pelgab silolõhu 6-12kg (rohu või maisisilo) Rühvelviljad-praktikas vähe. Juurviju 30kg s.h. suguloomadele porgandit 5kg. Kaer- hobune ei saa tarbida kiiresti kokkuminevat jahu, sest mao motoorika on nõrk ja tetekkib kliisterdumine – sellest ka hobuste söötmisest tulenev haigus - tiirud e.koolikud. Melass - 1-1,5(max 3.0) suhkrupeedi lõigud, 2kg söödasuhkurut Loomsed söödad: lõss – võõrutatud varssadele 3-5kg Sool – tööhousele .25-30gr päevas, Kriit - 20-25 g, Fosfaat - 20-50g Vesi - Hobune saab palju kauem hakkama söödata kui veeta. Juba väikenegi vedelikukaotus halvendab võimekust. Hobune vajab umbes 30-40 liitrit vett päevas (3-5 liitrit 100 kg kehamassi kohta), kuid sõltuvalt koormusest, piimatoodangust ning
vm 0 mm mp mm 70 vp 10,0m/s 7. Kaks mitteelastset keha massidega 2.0 kg ja 6.0 kg liiguvad teineteisele vastu. Mõlema kiirus on 2.0 m/s. Kui suure kiirusega ja millises suunas hakkavad nad liikuma pärast põrget? m1 2kg m 2 v1 m 1 v1 v1 m 2 m1 20(6 2) 8kg m/s m2 6kg p 8kg m/s v 1,2 2m/s p m1 m 2 v 2 v2 1m/s m 2 liikumise suunas
klorofülli ja kasvuregulaatorite koostisesse. Eriti tähtis on P omastamisel ja taimede hingamisel. Zn puudujäägi korral on taimede lehed kitsad. Normaalsest väiksemad, värvuselt kolakad. Puit taimedel leherosetid (kirss jne.). esineb nii karbonaatsetel kui leetmuldadel. Zn väetisi anda siis, kui mullas sisaldus alla 0,2%. Zn väetised : a) Zn- sulfaat seemnete puuderdamiseks 200g/ha, vesilahuses 500g/ha, tahke väetisena 2kg/ha. Zn liig võib olla toksiline kui Zn üle 5mg/kg mullas. 9) Mn- taimetoitelemendina ja Mn-väetise liigid Mangaan on taimes kloroplastide ja fermentide koostises. Võtab osa valkude ja suhkrute sünteesist. Mn puuduse korral esineb taimedel kolletustõbi, mis algab noorematest lehtedest. Lehtede tipud pöörduvad ülespoole. Mn puudust esineb leeliselistel muldadel ja liiga suurte lubiväetiste normide kasutamise korral. Mn väetisi on vaja kui Mn sisaldus on alla 1% mullas.
e ) Elastsusjõud on seotud deformatsiooni suurusega Hooke'i seaduse järgi. Veenituse korral kehtib: F = k (l - l0 ) Elastsusjõu suund on risti kokkupuutepinnaga. Ülesanne: Kergestiliikuv vankrike massiga 2kg on horisontaalsel laual 1 m pikkuse kummipaela otsas. Vankrikest nihutatakse nii, et pael venib 10 cm võrra pikemaks. Kui suure kiirendusega hakkab vankrike liikuma, kui kummipaela jäikus on 40N/m? Hõõrdumist mitte arvestada. 6.4 Hõõrdejõud Hõõrdumine kehade kokkupuutel ilmnevat vastastikmõju. Hõõrdumise liigid: kuivhõõrdumine märghõõrdumine Kuivhõõrdumise liigid: seisuhõõrdumine liugehõõrdumine veerehõõrdumine
Juhendaja Riina Liiva Tartu 2012 1. KOHUPIIMAKORP Kirjeldus: Retsept on arvestatud 100 tk-le. Kohupiimakorp on väikesai, mis on ümmargune ja keskel asetseva kohupiimatäidisega. Ühe tüki mass 60g (+/- 5g). 1.1. Taigen: 1.1.1. Koostis: Nisujahu 2,6kg Presspärm 0,18kg Suhkur 0,48kg Margariin 0,24kg Sool 0,024kg Vesi ~1,2kg 1.1.2. Valmistamine: Kõik toorained segatakse ühtlaseks taignaks. Taigen jäetakse käärima. Käärimise aeg 20-30 min. Kerkekappi temperatuur +30 kuni 40 C. 1.2. Vormimine: 1.2.1. Täidise koostis: Margariin 0,24kg Kohupiim 2,64kg Suhkur 0,36kg Combani (aroom) 0,012kg Vaniljekreem Frio 0,2kg Muna 9tk/0,45kg 1.2.2. Kirjeldus: Valmistatakse täidis. Käärinud taignast kaalutakse 50 g tükid. Veeretatakse kuklid.
• Kinnisvararisk (üür kallineb, üürileping lõpetatakse) SISERISKID • Personalirisk (tööjõud kallineb, töötajate lahkumine) 11. BILANSS Aktiva: KÄIBEVARA Arvelduskontol – 2130,32€ Printeripaber (500tk) - 3.50€ Pastapliiatsid (20tk) - 5.50€ Harilikud pliiatsid (5tk) - 2€ Kustukumm (2tk) - 1€ Korrektor (2tk) - 2€ Plakati ilmutamine - 7.69€x5=38,45€ Kohvioad (2 pakki) – 16€ Ühekordsed tassid (100tk) – 4€ Suhkur (2kg) – 2.20€ Plastlusikad (100tk) – 1.5€ Küpsised (5 pakki) – 7,5€ Käibevara kokku – 83,65€ PÕHIVARA Kalkulaator (2tk) - 20€ Matemaatika õpik 9.kl - 11.44€ Keemia õpik 9.kl - 12.26€ Füüsika õpik 9. kl - 11,59€ Kohvimasin – 45.90€ Põhivara kokku – 101,19€ Aktiva kokku: 2500€ Passiva: Omakapital - 2500€ Passiva kokku: 2500€ LISAD LISA 1. TURUNDUSPLAAN JÄRGNEVAKS POOLAASTAKS
Arvestamisele kuulub hüpe peale vahekohtuniku käsklust Loeb!,ebaõnnestunud katset , mida ei mõõdeta,märgib käsklus Ei loe!. Võistlejal on õigus oma hoojooksu märkida. Kaugushüppes võib korraldajate poolt antud mär- gikesi asetada vaid hoojooksuraja servale,kõrgushüppes võib märke asetada ka hoojooksu- sektorisse,ent võistlejate segamisel tuleb need märgid kõrvaldada kohe pärast hüpet. Kõrgushüppelatt on puust,metallist või plastmassist, kaalub kuni 2kg (k.a.).See toetub kande- pindadele hüppepostide küljes.Hüppepostid asetatakse üksteisest sellisele kaugusele(4,02m),et lati otste ja hüppeposti vahele jääks 1cm laiune vahe,postide ülemised otsad peavad ulatuma 10cm võrra latist kõrgemale.Maandumispaik asetatakse 10 cm kaugusele hüppepostide taha,et vältida maandumisel tekkiva põrutuse mõjutust latile.Maandusmispaik on pehmest sünteetilisest materjalist,
Lõuna-Aafrikas, Iisraelis, Kesk-ja Lõuna-Ameerikas, Austraalias jm. kasvab ligi 40 mangoliiki, sorte aga 1000 piires. Rikkalikus mangosortide valikus on Euroopas suurim osatähtsus hästi säiliv, keskmise suurusega, ovaalse või neerukujulise kollase viljaga sort Alphonso, mida imporditakse peamiselt Lääne-Indiast. Välimus : Vili võib olla väga erineva kuju ja suurusega alates ploomist ja lõpetades meloniga . Kaalub keskmiselt 300g kuid võib olla ka kuni 2kg raskuseid vilju . Vili võib olla ümmargune , muna või silindikujuline , neerule või sidrunile sarnanev ,värvuselt rohekaskollakas kuni punaseni . Erineva värvusega viljad kasvavad sageli samal puul. Vilja õhukese nahkja ja tärpentiinilõhnalise koore all on väga mahlakas mahushapu aprikoosivärvi viljaliha , millest sisaldub suur kiuline , munakujuline ja raskesti eraldatav luuseeme . Maitse : Mangot nimetatakse tema suurepärase virsikutaolise maitse ja erilise
Heeringas Leidub palju vaikses ookeanis Enim püütud kala Hiidlest ehk paltus Lõhe 5 liiki Vaikses ookeanis, 5 Atlandi ookeanis ja 1 järvedes Kuninglõhe 80-90cm pikk ja kaalub kuni 18kg, liha on heleroosast tume oranzini Nekra ehk punane lõhe, 60-70cm pikk ja kaal, liha punane, tugeva konsistentsiga Hõbedane lõhe, 40-60cm pikk ja kuni 4,5 kg, liha punakas oranzikas Roosalõhe ehk gorbuusha, kuni 50cm pikk ja kuni 2kg, liha pudeneb tükkideks Keta, kuni 60 cm pikk ja 5-6kg, liha roosakas ja käsnjas, laguneb kergesti Järvelõhe, 20-60cm ja kuni 6kg, lihal võib olla mudamaitse Lõhemari Merikeel Sarnaneb lestaga, 20-45cm pikk, liha on tihe ja valge ning maitsev Merikurat elab Atlandi ookeanis ja Vahemeres kõlbab süüa aint saba jupp pea on suur ja lame ning on teravate hammastega pikkus 50cm kuni 2 meetrit ja kaal kuni 40kg
Tavaliselt kastreeritakse imetamisperioodil. Kõik kultpõrsad, keda sigimiseks ei valita. VABADE JA TIINETE EMISTE NING KULTIDE PIDAMINE Peale võõrustust on emised rahutud. Vabadele emistele meeldib lamada üksteise lähedal. Peale tiinestamist muutuvad emised rahulikumaks ja lamavad rohkem. Enam meeldib emistele lamada küljel. Individuaalsel söötmisel emiste piimakus suureneb ja põrsaste hukkumine väheneb. Emiste latter on 0,55-0,65m lai. Emis sööb ära 2kg jõusööta 8-26 min. Individuaalne söötmine on hea, kuna siis ei söö teised sead toidu eest ära. Emised eelistavad 80% magamisajast olla lamamisalal!! Rühmasulus olles peaks olema 4-10 emist sulu kohta. Peale põrsaste võõrustamist hakkavad emised indlema 4-7 päeva pärast. Sugukuldid peavad regulaarselt jalutama, et mitte rasvuda ja et sperma kvall ei halveneks. Kuldisulud peavad asuma emiste sulgude kõrval, kuna see mõjutab emise inna avaldumist. IMETAVATE EMISTE PIDAMINE
6 GBP 0 0 0 7 3PG 0 0 0 8 PEP 0 0 0 9 PYR 0 0 0 10 Lactate 0 0 0 11 Ace-CoA 0 0 0 12 Acetyl-P 0 0 0 13 Acetate 0 0 0 14 Acetaldehyde 0 0 0 15 Ethanol 0 0 0 16 Formate 0 0 0 17 OXA 0 0 0 18 2KG 0 0 0 19 Gluc-1,5-lactone-6P 0 0 0 20 6P-Gluconate 0 0 0 21 Ru-5P 0 0 0 22 R5P 0 0 0 23 X5P 0 0 0 24 S7P 0 0 0 25 E4P 0 0 0 V1 V2 V3 1 G6P 1 -1 0 2 F6P 0 1 -1 3 FBP 0 0 1
Hakk-kotlet lihthakkmassist ovaalse kujuga paneeritud tooted massiga 60g Bitkiid knellmassist 1,5cm paksused ümmargused paneeritud tooted Lihapallid lihthakkmassist või knellmassist 5-6cm läbimõõduga pallid, paneeritud või paneerimata Frikadellid knellmassist 2-3cm läbimõõduga pallid massiga 15g Lihast pooltooteid säilitatakse temperatuuril 6C KEEDETUD LIHATOIDUD Keetmiseks sobivad veiseliha, sealiha, lambaliha, kanaliha. Liha keedetakse suure tükina (1,5- 2kg). Valmis liha lõigatakse ristikiudu viiludeks ja hoitakse serveerimiseni keeduleemes. Igasse portsjonisse lõigatakse 2-3 viilu Lisandiks: · keedetud kartulid · kartulipuder · kartulipüree · keedetud ja hautatud köögiviljad · marineeritud salatid · heledad põhikastmel valmistatud sinepi ja · mädarõikakastmed, tomatikastmed PRAETUD LIHATOIDUD Suurte praadide lisandiks võib serveerida · keedetud, praetud kartuleid · keedetud köögivilju
aktiivselt propageerima katuste värvimist. Ilmus mitmeid sellekohaseid arikleid ja juhendeid. Alljärgnevas on tehtud kokkuvõte punase muldvärvi valmistamisest ja sellega laastukatuse värvimisest 1928a. ilmunud ajakirja ,,Uus Talu" arikli põhjal. Õige vastupidava ja ilusa värvi pidi saama järgmise retsepti järgi. Panna katel 50 liitri veega tulele, sulatada seal 2 kg rauavitrioli, lisada 2kg rukkijahu (võimalikult peenike püül, jämedama jahuga valmistatud värv pidi talvel katuselt koos lumega maha tulema) ja segada pidevalt. Keeta seda segu umbes 15 minutit, lisada 8 kg punast värvi mulda ja keeta veel umbes pool tundi. Sama ajakirja teistes artiklites on aga väidetud, et sellist värvi pidi keetma ikka 3-4 tundi ja jälgima, et tekiks korralik liimine segu. Seejärel ongi värv valmis. Värvi sai tarvitada pärast maha jahtumist.
latt. Latti ületatakse selg ees ja maandutakse turjale. Hüpete sooritamisel võistlusel peab latti tõstma korraga vähemalt 2 cm. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Katset ei loeta, kui latt kukub võistleja süül maha. Postid, millele latt toetub asuvad teineteisest 4-4,04m kaugusel. Latt on 30mm läbimõõduga ning mitte üle 2kg raske. Latt peab olema sirge ning postidele asetatuna ei tohi ta vajuda üle 2cm. 4.2 Teivashüppe Teivashüppes kasutatakse abivahendina fiiberteivast. Hüppe hoojooksurada peab olema vähemalt 40 m pikkune ja 1,22-1,25 m laiune. Teivashüppe hoojooksu lõppfaasis peab sportlane teiba viima vastavasse auku, mille pikkus on seestpoolt mõõdetuna 1 m ja põhja laius eesservast 60 cm ning mis läheb ühtlaselt kitsamaks, olles tagumises püstservas 15 cm.
Kalakotkast võib tihti segamini ajada suurte kajakatega. Samuti on kalakotkas kõige osavama ja kiirema lennuga oma sugulaste seas. Kirjeldus Kalakotkas on eripärase välimusega, kuid Eesti kotkastest väikseim. Alumine pool on hele, tiivanukid on tumedad, pea on kirju ja lennupilt meenutab kajaka oma. Selline kirjeldus aitab teda eristada teistest kotkastest ka ilma optikata. Tiibade siruulatus on 145-160cm. Emalind võib kaaluda kuni 2kg ja isalind umbes 1,5kg. Saagi jälgimiseks kasutab ta paigallendu, mis on sarnane hiireviu, madukotka ja tuuletallajaga. Häälitsuseks on tal kõrgetooniline kiuksumine, mida sageli kasutab pesaelu häirijate peale pahandades. Toitumine Eranditult toitub kaladest. Kalapüügil on eeliseks saledam keha, mis annab ka võimalusi osavust nõudvateks tegudeks. Tihti peale saagi kinnipüüdmist ei saa kalakotkas kindel olla,
igapäevane kehaline osaliselt. kaotanud ühe hüpertensiooni korral aktiivsus on väiksem -Patsient võttis alla kuuga vähemalt 3 -Paku patsiendile toidupäeviku kui eale ja soole 2kg ühe kuuga kg pidamist kohane, millest annab - Patsient sööb -Patsient võtab -Jälgi dieedi jälgimist ja tunnistust kehamassi rohkem juurvilju ja alla 13 kg poole toidupäeviku pidamist
ulatuda 11-17 kraadini 2. Mets vähendab tuule kiirust, kuid võib ka ise tuult tekitada 3. Mets vähendab erosiooni ja tuulekannet 4. Mets vähendab maapinda mööda ära voolava vee hulka kevadel , vähendades üleujutuste ohtu. 5. Mets toodab hapnikku- 100km läbimiseks kulutab auto 5-6kg kütust ,neelates samal ajal 23kg hapnikku- umbes sama palju hapnikku toodab ööpäevas 1ha metsa. 6. 1ha metsa neelab tunni ajaga 2kg süsihappegaasi- sama palju kui eritab hingamise käigus 200 inimest 7. Metsaõhus on baktereid 300 korda vähem kui linnas Eesti metsad: · Kõige metsarikkam maakond on Hiiumaa (69%), metsavaeseim Tartumaa (39,2%) · Eesti metsade aastane juurdekasv 24,4 miljonit m3 aastas. Iga päev kasvab juurde 67 000m3 puitu · Eesti kõrgeim puu on Tartumaal Järvseljal kasvav kuusk ,mille kõrgus on 43,8m.
levinud kogu Euroopas. Arvukus Eestis: tavaline Toitumine: sarnaneb naaritsa omaga. Sigimine; jooksuaeg märtsis-aprillis, ning pojad (pesakonnas 4-9) sünnivad maikuus. Väga headel aastatel võib olla kaks pesakonda. Probleemid: tõrjub välja euroopa naaritsa Lubatud jahiviisid ja aeg: varitsus- ja hiilimisjaht ning kastlõks aastaringselt. Jahikoertega ning kohe surmava püünisrauaga 1.okt-28.veeb. Metsnugis (Martes martes) Selts: kiskjalised Sugukond: kärplased. Välimus: 1-2kg, 40- 55cm. Keha ülapoole värvus on kollakas- kuni tumepruun, alapool on heledam. Kurgu all on kollakas laik, mis erinevalt kivinugise valgest kaelalaigust ei hargne eesjalgadele. Levik: kogu Euroopas, v.a enamus Pürenee poolsaarest ning Skandinaavia ja Koola poolsaare põhjaosa. Arvukus Eestis: tavaline Toitumine: Lihatoidulised, kuid söövad ka taimset toitu (marju, puuvilju). Peamiselt söövad putukaid, limuseid, pisiimetajaid, linnupoegi ja -mune, oravaid (eriti metsnugis), raibet
Tugeval pingutusel töövõime säilub 2% 1,4kg Töövõime languse algus (3-5%), väsimus süveneb 3% 2,1kg Tugev töövõime langus (5-10%), osaliselt koormuse 4% 2,8kg katkestamine Väga suur töövõime langus (10-15%), täielik kurnatus, 5% 3,5kg valdavalt koormuse katkestus Ülitugev töövõime langus, koordinatsioonihäired, 6% 4,2kg lihaskrambid koormuse katkestus 10% 7,0kg Kokkuvarisemine võistlustel. Desorientatsioon. Koordinatsioonihäired. Somnolents. Neeru häired 15% 10,5kg Teadvusetus. Kokkuvarisemine. Surma oht Kehakaalu kaotus (N.Jakovlevi järgi) Kg SPORDI- ALAD
annaabi.ee 
