Soojusõpetus (3)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Soojusülekanne

Soojusjuhtivuse korral kandub sisseenergia ühelt aineosakeselt teisele. Ained juhivad soojust erinevalt. Nt. vask on parem soojusjuht, kui raud. Metallid on head soojusjuhid, gaasid on halvad soojusjuhid. Soojust ei juhi üldse vaakum. Konvektsiooni puhul antakse energia edasi aine ümberpaiknemise teel. (konvektsioon ­ õhu liikumine ­ soe õhk üles, üleval jahtub ­ külm õhk langeb alla) Konvektsioon esineb ainult vedelikes ja gaasides. Vee ringlus ­ tsirkulatsioon. Soojuskiirgus. Soojus antakse edasi kiirguse teel ­ näiteks Päikeselt Maale. Must ja valge pind kiirgavad erinevalt ­ must rohkem, kui valge. Samas ka must pind neelab rohkem soojust. Mida suurem on keha pind, seda rohkem ta kiirgab. Keha võib soojeneda ka töö abil. Kehade soojenemine ja jahtumine... ... sõltub keha massist. Mida suurem on keha mass, seda suurem soojushulk tuleb talle anda, et ta soojeneks soovitud temperatuurini. Jahtumine toimub vastupidi. Kehade

Füüsika

1

docx

Füüsika - ENERGIA

energia). U= 3/2 ·m/M ·R·T. (U-siseenergia, 1J; m-mass, 1kg; M-molaarmass; R-gaasi universaalkonstant; T-temp, 1K; R=8,31J/mol·K) Siseenergia muutmise kaks viisi: 1)mehaanilist tööd tehes(nt. hõõrumine, tagumine, muljumine), 2)soojusülekanne(lusikas kuuma tee sees, saunas käimine). Soojusjuhtivus levib energia kandub osakeselt osakesele põrkumise teel, (nt. lusikas kuuma vette, raudnael lõkkel). Konvektsioon levib soojus levib ühelt kehalt teisele liikuva ainega (nt. õhu ringlus toas, tuule liikumine, tõmme korstnas). Soojuskiirgus levib energia levib kiirguse teel, (nt. päikese kiirgus, lõkke soojuskiirte abil). Soojushulk on siseenergia hulk, mida keha saab või annab soojusülekande protsessis. Põhiühik: 1J (dzaul). Defineeri kalor: cal on soojushulk, mis on vajalik 1grammi vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. (1cal=4,19J, 1J=0,24cal). Soojenemine on keha temperatuuri tõusmine

Füüsika

2

docx

Siseenergia

· Siseenergia on kõikide aineosakeste energia.( kineetline energia+pot. Energia) U=RT · Siseenergia võib muutuda kahel viisil: · Mehhaanilist tööd tehes(hõõrdumine) · Soojusülekandel · Soojusjuhtivus-soojus levib osakeselt osakesele põrgete teel. Nt. Lusikas kuumas tees · Konvektsioon- soojus levib ühelt kehalt teisele liikuva ainena. Nt: vee keetmine, hoovused. · Soojuskiirgus- energia levib kiirguse teel. Nt päikesekiirgus · Soojushulk on energiahulk, mida keha saab või annab soojusülekande protsessis. Ühikud: Djaul(J) · Kalor(cal)- soojushulk, mis on vajalik 1g vee temp tõstmiseks 1 kraadi võrra · Soojenemine ja jahtumine Q-cm(t2-t1) Q-soojushulk, m- mass, t2-lõpptemp, t1-algtemp

Füüsika

12

pdf

FAASISIIRDED

j = 3,34 105 J/kg ja vesi muutub auruks. Sel põhjusel tuli meil algandmetesse lisada suur c j = 2100 J/(kg·K) hulk vajaminevaid konstante: jää sulamissoojus, jää erisoojus, vee erisoojus, veeauru erisoojus ja vee aurustumissoojus. c = 4200 J/(kg·K) ca = 2010 J/(kg·K) Alustame nüüd algolekust ja vaatame, millised protsessid toimuvad 6 r = 2,26 10 J/kg ning leiame neile vastavad soojushulgad. Kogu kulutatud soojus on ilmselt nende kõikide summa. Jää sulab (muutub veeks) teatavasti 0 0C Q=? juures. Selleks, et jää sulama hakkaks, tuleb teda soojendada sulamistemperatuurini, milleks kulub soojushulk Q1 = c j m(0 - t1 ) = ( 2100 1 5 ) J = 10500 J = 10,5 kJ. Edasi tuleb jää sulatada. See toimub temperatuuril 0 0C, sulamise tulemusena tekib 1 kg vett temperatuuriga 0 0C. Jää sulatamiseks vajaminev soojushulk

Füüsika

2

doc

Füüsika, aine ehitus

1.Aine ehituse 3 põhiseisukohta *Aine koosneb osakestest *osad mõjutavad ükstest tõmbe ja tõukejõududega *osad on lakkamatus korrapäratus e. kaootilises liikumises (osade vahel on palju vaba ruumi) 2. Soojusliikumine ­ aine osade korrapäratu liikumine, mida kõrgem on temperatuur, seda kiirem on liikumine. 3. Browni liikumine on see, kui aineosakesed on korrapäratus lakkamatus korrapäratus e. kaootilises liikumises 4.Browni liikumine näitab, et aineosakeste liikumine on korrapäratu, ega lakka kunagi. 5.Tahkis ­ kehal on kindle kuju ja ruumala, kuna aineosakesed paiknevad korrapäraselt kristallvõre tippudes. Soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises tasakaaluasendi ümber.Tahkete kehade joonmõõtmete muut on võrdeline temperatuuri muuduga. Vedelik ­ omab kindlat ruumala, võtavad anuma kuju, kuhu nad pannakse, puudub korrapärane asend, soojusliikumine on võnkumine asukoha ümber ja korrapäratu liikumine ühest kohast teise Gaas ­ puudub kuju ja ruumala, nad tä

Füüsika

4

doc

Termodünaamika

TERMODÜNAAMIKA 1. Tuletada ideaalse gaasi siseenergia valem ja sõnastada lõpptulemus. m0 v 2 3 U = NE k = N = kTN Ideaalse gaasi siseenergia ei sõltub ainult temperatuurist ning ei sõltu gaasi 2 2 ruumalast ega rõhust. 2. Kirjuta energia jäävuse seaduse üldine sõnastus. Energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. 3. Tuletada ideaalse gaasi poolt tehtava töö seos gaasi ruumala isobaarilisel muutumisel. Gaas saab teha tööd siseenergia arvelt. Olgu kolvis oleva gaasi rõhk p ning selle ristlõikepindala S. Leiame mehaanilise töö gaasi paisumisel.Eeldame, et tegu on isobaarilise protsessiga. Ag = F s cos F p = F = p S Ag = p s ( h 2 - h 2 ) Ag = p V S s = h2 - h2 Avj =-Ag ; Avj = Ag 4. Põhjenda, millal teeb gaas a) Positiivset tööd b) Negati

Füüsika

3

docx

Soojusõpetus

Soojenemise tulemusena tõuseb osakeste kineetiline energia. Kehade soojenemist ja jahtumist saab väljendada : aineosakeste kiiruse muutus ja aineosakeste kineetilise energia muutus. Gaaside osakesed ei ole vastastikmõjus. Vastastikmõjus olevad kehad omavad potensiaalset energiat. Keha aineosakeste kineetiline energia + potensiaalne energia = siseenergia (siseenergia muutub aineosakeste vastastikuse asendi muutmisest ja liikumise kiiruse muutmisest ) . SOOJUS = KEHA SISEENERGIA KINEETILINE KOMPONENT . SOE, KÜLM TEMPERATUUR SOOJENEMINE SISEENERGIA KINEETILISE KOMPONENDI SUURENEMINE JAHTUMINE SISEENERGIA KINEETILISE KOMPONENDI VÄHENEMINE

Füüsika

12

docx

Kogu 9.nda klassi füüsika materjal

9I füüsika (7) 25.september 2012 1. 2,5 liitrile veele algtemperatuuriga 60°C anti 25 kilodzauli soojusenergiat. Arvuta selle vee temperatuur peale soojendamist. m=2,5kg=2500g 25000J/4,19=5967cal t=5967cal/2500g=2,4K t=t0+ t=60C+2,4C=62,4C Tunni teema: KEHADE SOOJENEMINE JA JAHTUMINE. ERISOOJUS. Lk.27-36 2. Kuidas on soojushulka tähistatud selles õpikus? Jõu tähiseks on F. 3. On soojus ja temperatuur sama tähendusega füüsikalised suurused? 4. Jõu põhiühik on njuuton, mille tähiseks on N. Milline on soojushulga põhiühiku nimetus ja tähis? 5. Mida tähendab kalor (cal)? 6. Teisenda 500cal = J 2,5kJ= cal 7. Mida tähendab füüsikaline suurus erisoojus? Erissojus on füüsikaline suurus, mis näitab soojushulka (Q), mis tuleks anda ühikulise massiga kehale, selle temperatuuri tõstmiseks ühe

Füüsika

Kommentaarid (3)