Seejärel kaetakse märjad tsoonid elastse hüdroisolatsioonimastiksiga kahe kihina. Teise kihi teostamise ajal peab olema esimene kiht kuivanud. Erilise hoolikusega tuleb tihendada trapi ümbrus. Trapiümbruse tihendamiseks kasutatakse minimaalselt 40*40 cm armatuurkanga lappi. Kangas kleebitakse algselt tervelt üle trapi. Peale hüdroisolatsiooni kuivamist lõigatakse trapiavast väiksem avaus ja trappi surutakse hüdroisolatsiooni tihendusrõngas. 3. Plaatimistööd. Peale niiskustõkke ja hüdroisolatsioonitöid alustatakse plaatimistöödega. Vannitubade plaatimine õnnestub korralikult ettevalmistatud ja hüdroisoleeritud pindade puhul. Plaatimisel tuleb kasutatada kvaliteetseid plaatimissegusid vastavalt plaatide tüübile ja aluspindadele. Peale plaatide paigaldamist vuugitakse plaatide vuugid oludesse vastava vuugiseguga ja plaadid puhastatakse. Seinte ja põrandate nurgad silikoonitakse sanitaarsilikooniga. Plaatidega seotud terminite seletusi
Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtl
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Kõik kommentaarid