Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tasemetöö loodus õpetus (0)

3 KEHV
Punktid
Õhk
Õhk koosneb lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsiHYPERLINK " http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCsinikdioksiid "happegaasist (0,04%).
Õhureostus tekib kütuste põlemisel, vingugaas .
Vesi
Vee omadused on : värvitu, lõhnatu, maitsetu, läbipaistev .
Vee reostus on see kui järves pestakse autot ja, et seda vältida on vaja pesta autot kuskil mujal.
Setitamine on mittelahustunud osakeste sadestamine.
Filtrimine on ainete eraldumine filtri abil.
Destilleerimine on vee aurumine ja seejärel kondenseerumine .
Keemilised elemendid
Vesinik
(H)
Heelium
(He)
Liitium
(Li)
Berüllium
(Be)
Boor
(B)
Süsinik
(C)
Lämmastik
(N)
Hapnik
(O)
Fluor
(F)
Neoon
(Ne)
Naatrium
(Na)
Magneesium
(Mg)
Alumiinium
(Al)
Räni
(Si)
Fosfor
(P)
Väävel
(S)
Kloor
(Cl)
Argoon
(Ar)
Kaalium
(K)
Kaltsium
(Ca)
Raud
(Fe)
Tsink
(Zn)
Hõbe
(Ag)
Tina
(Sn)
Kuld
(Au)
Elavhõbe
(Hg)
Liht ja liitaine , segud on näiteks:
Vesi on liitaine.
Hapnik on lihtaine .
Õhk on segu.
Lihtaine molekulis on aatomid samad.
Liitaine molekulis on aatomeid eri liiki.
Segu koosneb mitme aine osakesest.
Molekulvalem
Hapnik on O2
Vesi on H2O
Süsihappegaas on CO2
Vingugaas on CO
Mehaaniline liikumine
Trajektoor on joon mööda mida keha liigub.
Teepikkus on trajektoori pikkust.
Aeg on sündmuste kestus.
Soojusliikumine on aineosakeste liikumine.
Kiirus
Tähis on v.
Valem on v=s:t ehk kiirus on teepikkus jagada aeg
Ühik 1m/s jne..
Jõud
Tähi on F
Ühik on 1N
Mõõtevahend on dünamomeeter.
Raskusjõu arvutamine on keha mass korda 10N.
Aine olekud
Gaasilise aine omadused on nähtamatu.
Tahke aine omadused on jääs.
Vedela aine omadused on vesi.
Kondenseerumine on gaasi üleminek vedelasse olekusse.
Aurustumine on vedeliku üleminek gaasilisse olekusse.
Tahkumine on vedeliku üleminek tahkesse olekusse.
Sulamine on tahke aine üleminek vedelasse olekusse
Soojuspaisumine
Õhupall talvel väike ja suvel suur.
Aine tihedus
Valem on ρ= m/ V m= aine mass ja V= ruumala.
Tähis ρ.
Ühikud 1kg/m3.
Vee tihedus on kasvav temperatuurivahemikusC. kuni 4°C.
Gaasi rõhk
Rõhk on keha pinnaühikule mõjuv jõud.
Õhurõhk on rõhk mida avaldab õhk kehale.
Rõhk sõltub gaasi temperatuurist.
Aatomi ehitus
Elektron on + laenguga.
Prooton on – laenguga.
Neutron ei ole laengut.
Elektronkate on tuuma ümber liikuvad elektronid.
Elektronkiht on elektronkattes paiknevad elektronid.
Ioonid
Nad tekivad sellepärast, et kõik ainet tahavad viimasele kihile saada 8 neutronit.
Keemiline reaktsioon
C+O2=CO2
H2+O=H2O
1 moll =624
Elekter
Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga korrapärane liikumine.
Töö
Tähis on A.
Valem on A=F korda s või m kord g korda s.
Ühik on 1J.
2kg – 20N
1m
m=2kg
s=1m
A=?
A= 20N korda 1m =20 J
Energia
Siseenergia on molekulide tuumas liikumine.
Soojusnähtus
Erisoojus on soojushulk mida on vaja 1 g aine soojendamiseks ühe kraadi võrra.
Soojenemine on molekulide kiire hõõrdumine.
Jahtumine on molekulide vähenev liikumine.
1cal = 4,2J
Põlemine
Ohtlikud vingugaasid toimuvad mitte täieliku põlemisel.
Kütteväärtus on soojushulk mis vabaneb 1g kütuse täielikul põlemisel.
Tuumaenergia
Tuumaenergia on energia mis vabaneb aatomi lagunemisel.
Tasemetöö loodus õpetus #1 Tasemetöö loodus õpetus #2 Tasemetöö loodus õpetus #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor das dasd Õppematerjali autor
Väike spikker või siis õppematerjal Loodusõpetuses: ise sain 5- :D

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Loodusõpetuse ülemineku eksam
4
docx

Loodusõpetuse ülemineku eksam

Loodus õpetus :kõik kordamiseks. · Vesi Vesi on üks tuntuimaid lahuseid Vee omadused :läbipaistev , lõhnatu , värvitu , maitsetu,voolav , ei ole kokkusurutav ,külmub 0´kraadi juures ja keeb 100´kraadi juures ,vesi kujundab Maa kliimat. Vee olekud : tahke (jää), vedel(vesi) , gaasiline(veeaur) Miks kattuvad talvel veekogud jääga just pinnalt ? V:Sest jää on kergem kui vesi ja selle tihedus on väiksem. Talvisele väljasõidule on vaja kaasa võtta puhast vett , ilm on külm(temperatuur alla nulli) Mis anumas vett kaasa võtta ? :Metall , plastik , klaas. Vees lahtustuvad ained : äädikhape,etamool,suhkur,keedusool,piiritus. Vee puhastamise meetodid :Setitamine(mitte lahustuvate ainete põhja sadestumine.) Destilleerimine(Vee aurustumine ja siis selle kondenseerimine) Filtrimine (ainete eraldamine filtri abil). · Õhk Õhu kooostis : lämmastik(78%),hapnik(21%). Hapniku tähtsus elusl

Loodusõpetus
Kokkuvõte enamus 8klassi teemadest
4
doc

Kokkuvõte enamus 8klassi teemadest

Keemia arvestuse kokkuvõte Aineosakesed- aatom,molekul,ioon. * keemiline element: kindla tuuma laenguga aatomite liik. * aatom: keemilise elemendi väiksem osake, molekuli koostisosa * molekulaarne aine: aine väiksem osake, koosneb aatomitest * molekul: koosneb omavahel seostunud aatomitest. Molekulideks liitumisel lähevad aatomid üle püsivasse olekusse, kus nende energia on madalam. * molekuli valem: näitab, millistest aatomitest molekul koosneb. * indeks: näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis. * ioon: laenguga aatom (aatomite rühm) - positiivne ioon e. katioon tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone - negatiivne ioon e. anioon tekib kui aatom liidab väliskihile elektrone * tihedus: ühikulise ruumalaga ainekoguse mass, põhi ühik kg/m kuubis. Ioonsed ained on tahked ained. Koosnevad kristallidest. Osad lahustuvad vees, osad mitte. Valemi kirjutamisel eespool on katioon, tagapool anioonid. Laengute summa = 0 . Siis on neutraaln

Keemia
Loodus õpetuse 7-kl kokkuvõte
3
docx

Loodus õpetuse 7. kl kokkuvõte

Õhus leiduvad põhigaasid Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt kolmest põhigaasist: 1. 78% lämmastikku 2. 20,9% hapnikku 3. 0,93% argooni 4. 0,0375% süsihappegaasi jm gaasid Õhu omadused Õhu füüsikalised omadused · toatemperatuuril gaasilises olekus · värvusetu · lõhnatu · maitsetu · kokkusurutav · ei juhi elektrit · tihedus = 1,226 kg/m3 (15°C juures) · normaalne õhurõhk 760 mmHg Aine olekud Tavalised aine kolm olekut on tahke, vedel ja gaasiline. Puhtad ained sulavad ja keevad kindlal temperatuuril. Tahkised ja vedelikud Ained on tahked siis, kui tõmbejõud tema osakeste vahel on piisavalt tugevad, et takistada osakeste vaba liikumist. Tahkistel on kindel kuju, kuna osakesi hoitakse kindlalt koos, sageli regulaarse mustrina, mida kutsutakse võreks. Kristallid on näide suure regulaarsusega võredest. Vedelikud on voolavad ­ teiste sõnadega nad võivad muuta oma kuju. Gravitatsiooniväljas nagu see on Maal, kogunevad

Loodusõpetus
Loodusõpetuse 7 klassi tasemetööks kordamine
3
odt

Loodusõpetuse 7.klassi tasemetööks kordamine

Loodusõpetuse tasemetööks kordamine 1) Mõõtmine on antud füüsikalise suuruse võrdlemine teise samaliigilise suurusega, mis on valitud mõõtühikuks. Mõõteviga on defineeritud kui mõõtetulemuse ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse vahe. 2) Füüsikaliste suuruste tähised, ühikud ja eesliited. Tähised: Kiirus ­ v Pikkus ­ l Kõrgus ­ h Mass ­ m Aeg ­ t Teepikkus ­ s Tihedus Energia ­ E Jõud ­ F Töö ­ A Pindala ­ S Ruumala ­ V Eesliited: MEGA M ­ 1 milj. KILO k ­ 1000 DETSI d ­ 0,1 SENTI c ­ 0,01 MILLI m ­ 0,001 3) Pindala, ruumala ja tihedus. Pindala abil väljendatakse arvuliselt keha pinna suurust. Pindala põhiühik on üks ruutmeeter (1 m2). Pindala tähistatakse tähega S. Ruumala abil väljendatakse ruumi suurust, mille keha enda alla võtab. Ruumala põhiühik on üks kuupmeeter (1 m3). Ruumala tähistatakse tähega V. Aine tihedus näit

Loodusõpetus
Kokkuvõte 8 kl keemiast
4
doc

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

Millega tegeleb keemia Keemia ­ teadus, mis uurib aineid ja ainetega toimuvaid muundumisi. Puhas aine ­ koosneb ühte liiki aineosakestest (molekulid, aatomid või ioonid). Kindel koostis ja kindlad omadused. Nt, keedusool(NaCl), suhkur( C12 H 22 O11 ), kuld(Au), vask(Cu). Ainete segu ­ koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. nt, õhk, looduslik vesi, muld, pronks. Ainete füüsikalised omadused: Värvus, lõhn, maitse ­ iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada. Agregaatolek ­ aine võib tavatingimustel olaa tahke(kindel kuju), vedel(voolav, võtab anuma kuju) või gaasiline(levib kogu ruumi ulatuses). Tihedus ­ näitab, kui suur on kindla ruumalaga ainekoguse mass Tähis (roo). Valem =m/V. Mõõtühikud: kg/m 3 ; g/cm 3 ; kg/dm 3 . Tugevus ­ aine vastupidavus painutamisele, venitamisele või survele. Kõvadus ­ aine vastupidavus kriimustamisele või lõikamisele. Sulamis- ja keemistemperatuur ­ puhas aine

Üldkeemia
Keemia põhimõisted
10
doc

Keemia põhimõisted

KEEMIA PÕHIMÕISTED AATOM- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest. AATOMI MASS- aatomi mass massiühikutes (grammides). AATOMMASS- ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 10 -27 kg. AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed. AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vedel, gaasiline). AINEHULK

Keemia
7-klassi looduseõpetus
2
doc

7. klassi looduseõpetus

1.Millest koosneb puhas õhk? Puhas õhk koosneb hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja lämmastikust 2.Millised on puhta vee omadused? Puhas vesi on maitsetu, lõhnatu, värvitu, läbipaistev. 3.Nimeta vee puhastamise meetodid. Vee puhastamise meetodid on filtrimine, sadestamine ja destilleerimine. 4.Mis on molekul ning millest see koosneb? Molekul on üliväike aineosake, mis koosneb aatomitest. 5.Mille poolest erineb liitaine lihtainest? Liitaine koosneb mitme elemendi aatomitest, kuid lihtaine ühest elemendist. 6.Mida näitab molekulivalem? Molekulivalem näitab aine koostist. Nt. H2O, CO2 7.Mis on mehaaniline liikumine? Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutus teiste kehade suhtes. 8.Mida nimetatakse soojus liikumiseks? Soojus liikumiseks nimetatakse aineosakeste liikumist. 9.Mida näitab kiirus? Kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ajaühikus. 10.Mis on mitteühtlane liikumine? Mitteühtlane liikumine on ebaühtlase kiirusega liikumine. 11.Mida nimetatakse j?

Loodusõpetus
Soojus õpetus
5
doc

Soojus õpetus

Soojusõpetus Füüsikaline suurus Tähis Ühiku nimi Ühik Temperatuur T kraad, Kelvin °; K Rõhk P paskal Pa Ruumala V kuupmeeter m3 Mass m kilogramm kg Molaarmass µ kg/mol Soojushulk Q dzaul J Konstandid: J Universaalne gaasikonstant: R = 8,31 mol K J Boltzmanni konstant: k = 1,38 10 -23 K 1 Avogadro arv (molekulide arv ühes moolis): N A = 6,02 10 23

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun