Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "2-7 aastaste laste arengu jälgimine ja analüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aastaste, sünnipäev, küsib, ütlema, omaette, piltlik, joonistus, mänguasja, nuga, küsimusi, vanemaks, tunnevad, vahepeal, istuda, pintslit, rivis, õppetegevus, sünnipäevalaps, koolieelik, jälgimine, juhendaja, maie, sellelt, omandasin, lasteaed, söömine, istuma, vaikselt, ulatuma, suutma, paluda, riides, selga, panema, liivakast, mänguasjadÕpetaja vaatlus Kell 9.00-10-00 Neljapäev 25.10.2012 Õpetaja: Pille Sandström Keel ja kõne Jutu ettelugemine I. Lember Hambaarsti juures M. lk 103 Kunst Maalimine Sööbik ja Pisik Laste arv rühmas:13 Õpetaja palub lapsed vaiba peale istuma. Ta räägib lastele heast ja halvast hundist. Kui sa toidad head hunti siis saab sinust hea , vastupidiselt saab sinust halb hunt. Lapsed teavad, et paha teha ei tohi. Õpetaja küsib, mida hea hunt veel teeb? Lapsed ütlevad, et rumalusi ei tohi teha. Õpetaja palub lastel kasvatada endas head hunti. Seejärel pöördub ta laste poole ja küsib: Mis päev täna on? Lapsed loendavad kõik nädalapäevad ette. Seejärel hakkab õpetaja lugema ette juttu. Lapsed kuulavad, mida õpetaja loeb. Õpetaja loeb lastele juttu ette väga ilmekalt. Lapsed kuulavad teda huviga. Õpetaja küsib kas see oli tõsine jutt? Lapsed arvavad, et see oli tõsine jutt. Kelle hammas oli haige
valitsema oma motoorikat. Kui ta on õppinud suunatult haarama, tegeleb ta hea meelega asjadega, mis asuvad tema ümbruses või täiskasvanud talle pakuvad, keerab ja pöörab neid, kompab ja uurib kõigi meeltega, enne kui ta uue objekti poole pöördub. Kui laps saab juba ruumis vabalt liikuda ja on juba jälginud paljusid täiskasvanute igapäevategevusi, siis võtab mäng teise, fantaasiarikka pöörde: silmapaistmatust asjast oskab laps teha mänguasja, sellega et ta annab objektile oma äranägemise järgi enda valitud ,,tähenduse", mis järgmisel hetkel võib ka jälle muutuda. Üks puutükk võib näiteks olla triikraud, siis trompet, siis klaver jne. Kujutlusjõud ja algatusvõime saavad areneda ja toimida mängus rahulikul moel. Mängu käigus kujuneb välja kindel koordineeritud liikumine, tasakaal ja taktiilne tundlikkus, mis on aluseks arenevale teadvustatud maailma kogemisele ning kui laps saab mängus oma fantaasiat
haigused ja õnnetusjuhtumid (10%). Umbes 30% juhtude põhjus jääb selgusetuks. Mida sügavam on puue, seda tõenäolisem on kindla bioloogilise põhjusteguri olemasolu. Meditsiinilise klassifikatsiooni järgi on vaimne alaareng: • kaasasündinud või varases eas omandatud seisund ehk oligofreenia • hilistekkeline ehk omandatud vaimupuue ehk dementsus. 3. Kerge vaimupuue: 80-85% vaimupuudega isikutel on kerge vaimupuue. Kerge vaimupuudega isikute arukus vastab 8-12 aastaste laste arukusele. Kerge vaimse alaarengu korral pidurdavad lapse arengut kõige enam tunnetusliku huvi puudumine või vähene huvi ümbritseva keskkonna suhtes ning aeglane teadmiste omandamine. Reeglina puudub jäljendamisoskus, enesekontroll on nõrk. Praktiliste ülesannete lahendamisel ei suuda vaimupuudega lapsed ülesandes orienteeruda, analüüsida tingimusi, valida vahendeid, kasutada proovimismeetodit. Ilma eriõpetuseta ei kujune
Ilma nendeta puudub võsukesel arusaam, mis teda ees ootab. See võib teda vihastada, teha õnnetuks, mudilane võib arvata, et temast ei hoolita või teda ei märgata. Kasvatamatu laps on tihti segaduses, ebakindel ning kergesti ärrituv. Kui olukord nõuab lapse korralekutsumist, siis peab õpetaja karistatava juurde minema, tema ette kummarduma, hoidma silmsidet, mitte ähvardama ning samal ajal kasutades madalat, kindlat, autoriteetset hääletooni ja ütlema mudilasele, mis ta valesti tegi (http://naistekas.delfi.ee/perekond/vaikelaps/distsipliin-tagab-mudilasele-turvatunde.d? id=43155943). Siinjuures on oluline meeles pidada, et karistatakse tegu, mitte inimest ennast. Pidev korralekutsumine ja karistamine ei ole hea. Lapsele tuleb anda aega, ruumi ja rahu. Sõnakuulelikkuse saavutamine on keeruline seda tuleb teha väheste sõnadega ja ainult siis, kui see on vältimatu (Lastehoidja käsiraamat. Perekasvatuse kvaliteet, Tallinn 2007, lk. 99).
lapsed. Andekad lapsed on mõningal määral teistest mõnel alal võimakamad, kuid tihti lärmakad, keskendumisvõimetud ja püsimatud. Nii lapse taju kui keskendumisvõime algab varasest lapsepõlvest ja laps õpib läbi käte. Aistingute arendamisel ei ole mitte tähtis last õpetada paremini kuulma ja nägema vaid aru saama, mida ta näeb ja kuuleb. Kõik Montessori poolt väljatöötatud harjutused ei ole mitte harjutused omaette vaid osa tervikust ehk maailmast, milles me elame. Montessori õppekava jaguneb kolmeks: igapäevaeluks ettevalmistavad harjutused, aistingute arendamine ja kultuurikeskkonda tutvustavad vahendid. Waldorfi pedagoogika loojaks on Austria filosoof ja esoteerik Rudolf Steiner. Tema pedagoogika kõige tähtsamaks osaks on see, et laps õpib läbi loomise ja kogemuse maailma mõistma. Arvestatakse lapse individuaalsusega tema igapäeva elu kujundamisel. Lastel
EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoogia küsimused, didaktika, õppe
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ EESTI KEELE LEKTORAAT Marina Buinitskaja ERIVAJADUSTEGA LAPSED TAVALASTEAIAS artikkel Juhendaja Elena Nõmm Narva 2015 I Sissejuhatus Eesti Vabariigi põhiseadus ja haridusseadused on kehtestanud kõikidele lastele võrdse õiguse saada võimetele vastavat haridust. Samas kõik inimesed erinevad mõningal määral üksteistest, nii ka lapsed. Erivajadustega lastele lasteaias käimise võimaldamiseks on kasutusel kaks viisi: kas kohandada tavalasteaedasi neile sobivamaks, samas säilitades sobivuse ka teistele lastele või siis saata erivajadustega lapsed neile juba sobivasse lasteaiakeskkonda, erirühmadesse ja erilasteaedadesse. Erivajadustega laste(ga) hakkama saamine ja arenguvõimalused tavalasteaedades on aktuaalne teema paljudele peredele ja lasteaia õpetajatele. Erirühmades on pikad järjekorrad ja samuti nende arv on ebapi
1. Viisid, kuidas jagada mänguseltskonda rühmadesse. · Mitmeks loe. Näiteks öelda lastele, et kolmeks loe ja siis vastavalt jagunevad number ühed ühte rühma, kahed teise jne... Liisusalmidega. Reastada lapsed pikkuse järgi ja siis järjest rida nii mitmeks teha, mitut seltskonda vaja on. Rühmitada lapsed näiteks sünnikuupäevade järgi. Lasta lastel endal teha rühmad. Lasteaia nimekirja järgi rühmitada. 2. Slaidide lahtimõtestamine. · Psühhomotoorne mäng- Laps hakkab mängima enda kätega/jalgadega. Väikelastel on näiteks mängumatid, kus küljes ripuvad mänguasjad, millega laps mängib. Laps alles õpib mängima. Lapse esimesed mängud. Oluline on, et last juhendada ja suhelda lapsega mängimise ajal. Sümbolmäng- Lapsed kasutavad esemeid teistel otstarvetel (nt. Harjavart puuhobusena) nad annavad esemetele teise tähenduse. See saab tekkida ainult tänu mõtlemise ja keele arengule, kuna siis laps suudab iseseisvalt juba luua seoseid erinevate
ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine Juhtiv tegevus – selle kaudu laps õpib, hõlmab arengu terviklikult (L. Võgotski koolkond) 0-1a emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (nõustada kõige lähed. täiskasvanut) 1-3a esemeline tegevus (emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga ei kao, väheneb mitte funktsionaalne tegevus) 3-7a rollimäng (kõige varem avastatud! Oluline on suhtlemiskomponent. ) Algklassides õppimine(omandab teadliku
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond Marii Juht HEA ALGUS Referaat Juhendaja: Tea Välk magister Rakvere 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................................lk. 3 1. Hea alguse lähtealused ..........................................................................................................lk. 4-6 1.1. Konstruktivism ..................................................................................................................lk. 4 1.2. Arenguline sobivus ............................................................................................................lk. 4 1.3. Pidev õppimine ..................................................................................................................lk. 4 1.4. Valikuvõimaluste loomine ............
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Gerli Ruus MINU, KUI ÕPETAJA PROFESSIONAALNE ARENG Essee Juhendaja: Aino Ugaste, prof Tallinn 2014 Milline on minu kujutlus koolieelse lasteasutuse õpetajast? On üldlevinud tõde, et kasvukeskkonnast sõltub, milliseks kujuneb ja areneb laps. Sellepärast on oluline, et last ümbritsev keskkond oleks lapsesõbralik, täis avastamisrõõmu ja elamusi pakkuv. Õppetegevuste läbiviimisel on väga oluline õpetaja poolne ettevalmistus ja teadmiste edasi andmise oskus lastele. Õpetaja tegevus rühma juhtimisel ja õppimisel on mudeliks lastele. Teadlane Sonia Blandndford leiab, et efektiivsed õpetajad töötavad niisugusel viisil, mis soodustab laste õppimist hoides ja arendades samas nende eneseväärikust. Pean oluliseks, et koolieelse lasteasutuse õpetaja on oma käitumise
Mäng mitte ainult ei peegelda juba omandatud sotsiaalseid oskusi, vaid selle käigus omandatakse ka uusi. Sotsiaalses mängus arenevad laste keelelised oskused ning õpitakse ennast kontrollima. Eakaaslastega mängimine pakub lastele võimalusi suhelda teistega ning õppida-praktiseerida sotsiaalseid oskusi. Lapse arengut silmas pidades on oluline toetada ja juhendada väikelaste mängu, samuti luua tingimusi, et nad saaksid mängida omaette ja koos kaaslastega. Mäng toetab ka sotsiaalsete oskuste ja emotsioonide kontrolli arengut. Kuna mäng on seotud rõõmuga, võib see olla suureks õpimotivaatoriks. ( Õppimine ja õpetamine koolieelses eas 2008 A. Niilo, E. Kikas 120-136) 7 4. Kokkuvõte Käesolevas töös püüdsin välja tuua leitud materjali põhjal laste ja nende perede erinevaid raskusi. Perede suhteid, toimetulekut, arengukeskkonda
Kuna väikesed lapsed on enamasti kõige rohkem koos emaga, siis sarnaneb lapse lalin ema kõnega. Kui ema räägib emotsionaalselt ja žestikuleerides, siis on ka tema lapse lalin sarnane. Umbes 1-aastaselt ütleb laps esimesed sõnad. Ta hakkab rääkima ühesõnalausetega - üks sõna täidab kogu lause ülesannet, lauses puudub grammatika. Nt „See?“ = „Mis see on?“. Nüüd, mil laps on õppinud sõnu ütlema, hakkab lalisemine vähenema. Kahesõnalausetega rääkimine (~1,5aastaselt) on informatiivne telegrammstiil. Lause koosneb vaid kõige olulisemast „Anna see!“ = „Ma tahaksin seda autot enda kätte saada!“. Beebid ei „jutusta“ mitte niisama. Koogamine, lalin ja ka kisamine arendavad lapse kõneartikulatsiooniaparaati ja on ettevalmistuseks häälikute ja sõnade hääldamisele. Nad justkui
Tutvume ümbritseva maailmaga. Seejärel võiks uurida lastelt, mis on nende arust tervislik elu viis. Seejärel rääkida lastele täpsemalt, mis on tervislik elu viis ja päevateema arutluse alustuseks võikski öelda, et tervislikku eluviisi kuulub tervislik toitumine. Toitumisest rääkides oleks oluline rõhutada, et liigne kommi söömine on tervisele väga halb ning küsida lastelt, mida nemad söövad, mis on nende arust tervislik ning mis on nende lemmik toit. Pärast suunavaid küsimusi tuleks rääkida täpsemalt üle tervislikust toitumisest. Oluline oleks mainida, et süüa tuleb hommikul, lõunaajal, ja enne kella kuut ning iga söögi 14 vahepeale üks puuvili või kergem oode. Teiseks peaks lastele ära mainima, et McDonaldsi hamburgeri, friikartulite söömine ja koka joomine on tervisele eriti kahjulik, see võib hambad
üldse millegi erilisega silma, õpetajad pidasid neid lausa keskpäraseks. Seesuguse näitena on sageli toodud Albert Einsteini, kelle andeid, rääkimata geniaalsusest, ei avastatud isegi kõrgkoolis. Nagu eelnevalt ilmneb, on andekust määratletud vägagi mitmesugusel viisil. Sageli ongi konstateeritud, et üldtunnustatud definitsiooni pole seni suudetud sõnastada. On võimalik, et see ei saagi olla eesmärgiks omaette, sest uurimustulemused toovad aina lisa, mistõttu andekuse määratlus on põhimõtteliselt avatud. Unt, I. (2005). Andekas laps. Tallinn: Koolibri 4 2. Andeka lapse tunnused Saksa tuntud andekuse uurija Harald Wagner ja tema meeskond on koostanud andeka lapse omaduste jaotamise kolme liiki: 1) õppimise ja mõtlemise alal; 2) töössesuhtumise ja huvide alal; 3) sotsiaalse käitumise alal. Õppimise ja mõtlemise alal
See ongi aeg, mil laps hakkab emast eemalduma. Selles vanuses vajab laps palju lähedust. Ära mingil juhul lükka teda endast ära, ega sunni teda kuhugi minema, ega midagi tegema. Alguses on lapsele kõik huvitav ja uus ja alguses võib tunduda, et ta on valmis jääma ja talle meeldib, aga kui ta hakkab aru saama, et ta peabki seal käima, võib tulla emotsionaalne tagasilöök. Mida teha? · Laps peab saama lasteaeda kaasa võtta iga kord! selle mänguasja, mida ta tahab. Eriti hea oleks kui see oleks tema lemmik- või kaisuloom, kes on talle emotsionaalselt toeks. Räägi lapsele: "... on sinu sõber, ta on sinu oma ja ta aitab sind. ... on sinuga koos niikaua lasteaias kuni emme (peale tudumist ja söömist parem on öelda konkreetne aeg, siis ta teab oodata) tagasi tuleb. · Kodus rääkige lasteaiast omavahel hästi positiivselt. Samas ärge eirake lapse negatiivseid tundeid, öeldes, et "ah, mis sa nüüd nutad ja asi pole nii hull"
lause mõttest. Kui laps istub tegevuse ajal õpetajast kaugel ja kuuleb lisaks õpetaja häälele veel mingisugust segavat faktorit, olgu selleks kasvõi kärbse sumin või paberi sahin, siis suur osa jutust läheb kõrvust mööda. Keeleraskustest tulevad esile probleemid korrata lauset nii, et ta seda ise mõistaks, raske on kontrollida oma häält. Sõnavara on suhteliselt piiratud. Keskendumisvõime on on madal. Laps esitab pidevalt palju küsimusi aga ei suuda ära oodata vastuseid. Ta väsib enne. Keskendumisraskused takistavad last ümbritseva maailmaga suhtlemisel . Üksluisus ja igavus halvendavad lapse seisundit. Õppetöös jääb laps hätta, kuna tal läheb kauem aega et õige koht üles leida ja see nõuab temalt energiat ja keskendumist. Õpetaja saab teda aidata nii, et ei aseta asju tema selja taha vaid tema ette. Häiritud kujutlusvõimega lastele sobivad pigem suure kirjaga tekstid, laia reavahega vihikud.
Steineri pedagoogika kõige tähtsamaks osaks on laps, kes õpib läbi kogemise ja loomise maailma mõistma. Lapses arvestatakse tema iseärasuste ja tema olemusega igapäeva elu kujundamisel. Lastel lasteakse palju mängida ja õppetöö planeeritakse samuti läbi mängu. Kuna igapäeva elu on äärmiselt stressirohke tänapäeval peaksid koolid ja lasteaiad olema stressivabad. Kuna tänapäeval on palju perekondi, kus on kasvamas vaid üks laps, toetab Steineri pedagoogika mõtet, et lasteaias peaksid rühmades olema erivanuselised lapsed, sealjuures ei tohiks rühmasuurus olla väga suur. Kui rühmas on väiksemaid lapsi, siis saavad suuremad neid aidata ja abistada ning ise end tähtsana tunda ning areneda seeläbi. Väiksematel on jällegi eeskuju, kuhu poole pürgida. See aitab kaasa normaalsete inimsuhete kujunemisele ja on igas vanuses lastele väga arendav keskkond. Steineri lasteaiad asuvad mõnes kaunis paigas. Majal on hoov, kus kasvatatakse koos lastega lilli ja köögivil
· EAKAASLASTEGA SUHTE MÕÕTMINE SOTSIOMEETRIA teada saamiseks eakaaslastega seotud duhete struktuuri kohta on olemas kolm peamist võimalust: o Käitumise otsese vaaltuse kaudu. o Teise inimese nagu õpetaja või vanema käest küsimise teel. o Või lapse käest küsides. · TÕRJUTUD LAPSED tõenäoliselt on uurijate suurim huvi keskenduda 8-11 aastaste laste tõrjumise uurimisele. Tulemus näitas, et 30% nendest lastest olid tõrjutud. Tõrjutud lastel näib olevad mitu alamtüüpi ja erinevad põhjused tõrjutuseks eakaaslaste poolt. Eriti paistab esinevat suur erinevus mõnel lapsel, kes on tõrjutud, agressiivsuse tõttu, ja teiste laste vahel, kes on tõrjutud oma alalheitlikuse pärast. · POPULAARSED JA VASTUOLULISED LAPSED populaarsetel lastel
1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava eesmärk on lapse mitme
tervikuna; 2) mõtleb nii kaemuslik-kujundlikult kui ka verbaalselt, saab kuuldust aru, reageerib sellele vastavalt ning kasutab arutlevat dialoogi; 3) tegutseb sihipäraselt, on suuteline keskenduma kuni pool tundi; 4) kavandab ja korraldab oma igapäevategevusi ja viib alustatud tegevused lõpuni; 5) tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi; 6) suhtub õppimisse positiivselt – tahab õppida, uurida, esitada küsimusi, avastada ja katsetada; 7) rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel; 8) kasutab materjali meeldejätmiseks kordamist. Sotsiaalsed oskused: Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps: 1) püüab mõista teiste inimeste tundeid ning arvestada neid oma käitumises ja vestluses; 2) tahab ja julgeb suhelda – huvitub suhetest ja tunneb huvi teiste vastu; 3) hoolib teistest inimestest, osutab abi ja küsib seda vajadusel ka ise;
• jälgige lapse ilmeid ning analüüsige,mida need räägivad • märgake hääletooni, mis annab teada tunnete muutumisest ja väsimusest Positiivsete tunnete, rõõmu ja mõistmise kogemine. • selleks looge olukord, kus laps saab enda tundeid näidata • õpetage teda oma tundeid mõistma, rääkides rõõmust ja murest • püüdke last vestlusele suunata küsimusi esitades („Miks sa oled täna nii pahase näoga?”) • rääkige lapsele, kuidas te tema sõnumit mõistsite • väljendage oma heakskiitu naeratusega, puudutusega, silma vaatamisega • ärge segage lapsele vahele • ärge kavandage oma tööd selliselt, et laps peab rääkima üksnes kurbadest tunnetest; oluline on, et kurvad tunded jääksid rõõmsate tunnete varju • märgates lapse erinevaid tundeid on ka lihtsam tegevust planeerida
On kehtestatud rühma ülesannete täitmine; vaba Oskab kutsuda palutud reeglid teatud asjade aja kasutamise oskus; inimese. kasutamise kohta ja kui oskus küsida; oskus Täidab igapäevaelu rutiini. lapsed soovivad nende küsimusi esitada; oskus asjadega mängida siis ignoreerida kaaslaste tulevad ja küsivad neid. mõjutusi. Kuuletumine Oskab juhendamise järgi Tunneb viiskusreegleid Oleme kehtestanud
· oluline on, et laps julgeks küsida, mida üks või teine kogemus talle õpetas (kogemine, et ka vigadest õpitakse) · jälgige lapse ilmeid ning analüüsige, mida need räägivad · märgake hääletooni, mis annab teada tunnete muutumisest ja väsimusest Positiivsete tunnete, rõõmu ja mõistmise kogemine. · selleks looge olukord, kus laps saab enda tundeid näidata · õpetage teda oma tundeid mõistma, rääkides rõõmust ja murest · püüdke last vestlusele suunata küsimusi esitades (,,Miks sa oled täna nii pahase näoga?") · rääkige lapsele, kuidas te tema sõnumit mõistsite · väljendage oma heakskiitu naeratusega, puudutusega, silma vaatamisega · ärge segage lapsele vahele · ärge kavandage oma tööd selliselt, et laps peab rääkima üksnes kurbadest tunnetest; oluline on, et kurvad tunded jääksid rõõmsate tunnete varju · märgates lapse erinevaid tundeid on ka lihtsam tegevust planeerida
Karu jaoks on palju erinevaid paberist riideid, mida saab kihiti üksteise peale kinnitada. Laps hakkab karu õiges järjekorras riietama, alustades aluspesust ja lõpetades pealisriietega. UUDISHIMULIK SULG Eesmärgid: arendada tähelepanu ja kuulamisoskust Vanus: 3 a (sobib ka 2 aastastele) Vahendid: sulg Osavõtjad: mitte väga palju, nii, et laua ümber ära mahuks Mängu käik: Mängijad on väikese laua ümber ringis. Mängujuht küsib midagi, näiteks "Kes on kõige uudishimulikum?" või "Kes jättis täna hommikul hambad pesemata?" Küsimus küsitud, hakkavad kõik korraga sulge endast eemale puhuma. Kelle ette sulg maandub, see on siis vastavalt kõige uudishimulikum või jättis hambad pesemata. Lastele tasub aga enne mängu meelde tuletada, et tegu on naljaküsimustega ja solvuda ei maksa. KÜLA TELEFON Eesmärgid: arendada kuulamisoskust Vanus: alates 3. eluaastast Osavõtjad: piiramatu arv
Minu pere ja kodu 44 TÖÖLEHT 9. Metsas ja õues 45 TÖÖLEHT 10. Jõulud 46 TÖÖLEHT 11. Mänguasjad 47 TÖÖLEHT 12. Poes 48 3 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 13. Sünnipäev 50 TÖÖLEHT 14. Pühad 51 TÖÖLEHT 15. Talv 52 TÖÖLEHT 16. Ilm 53 TÖÖLEHT 17. Liiklus 54 TÖÖLEHT 18. Mööbel 55 TÖÖLEHT 19. Toidunõud 56 TÖÖLEHT 20. Minu ema 57 TÖÖLEHT 21. Tänaval 58 TÖÖLEHT 22. Suvel rannas 59 13
Oluline on aga välja peilida, mis on selle lapse hetkeseis praegu. Erivaj lastepuhul aga oluline ka mingi ülevaade omada eelnevast seisust, kuidas ta on sinnamaani jõudnud. Millega ühe lapse taset võrrelda, et kas on ok või mitte? Iga lasteasutus määratleb ise ära, mis aastastel vüiks mis tase olla. Ja mida nad õpetavad 2, 3, 4, 5, 6, aastastele. Võrrelda saabki õppekavas etteantuga (lasteaia õppekavas). Millisele üldistusastmele/tasemele peaks kokkuvõttev hinnang antama? Peame ütlema midagi konkreetsemat. Peame jagama arengutaseme tükkideks, andma olulismalt konreetsemat hinnagut, kui et vastab normile/ei vasta. Mis arenguvaldkoni oleks vaja teada/mis tasmeid on vaja teada? Mis juppideks saab jagada? Kognitiivne, emotsionaalne, sotsiaalsus, motoorika. Traditsiooniline: Sotsiaalne areng: on suhtlemine teistega, kuidas teistega käituda, kuidas teisie mõista, nende heaks teha, kuidas neid kohalde, oma soove neile edastada.
Triin Kevade EAL-1 Mida saaks teha laste vigastuste vältimiseks? Lapsed on väiksed avastaja kellel puudub ohutunne. Ohutunde puudumise tõttu juhtub neil palju õnnetusi. Mõned õnnetused ja vigastused ei ole nii suured kui teised kuid sellega ei tasu riskida. Eestis juhtub igal aastal umbes 7000 õnnetust lastega, mis võivad lõppeda eluaegse vigastuse või surmaga. Laste vigastustest põhjustatud suremuse näitaja on Eestis üks kõrgemaid Euroopas. Väikelaste vigastused on tingitud sellest, et neil puuduvad ohutud tingimused mängimiseks. Kes vastutab selle eest, et lapsed ei saaks vigastusi? Millised on meie kohustused? Mida peaks riik ja omavalitsused tegema, et tagada laste turvalisus? Millised on minu kui kasvataja ülesandes, et vältida laste vigastusi? Koolieelne lasteasutus ja õpet
Oluline on, et õpilane saaks korraldustest aru ja oleks võimeline neid jälgima. Õpilasi peaks suunama esialgu neid sõnu mõistma, mis on ka tema kodukeeles üpris sarnased. See aitab neil märgata, et keeled on vahel üpris sarnased. Õpilasi võib panna lugema teksti, mis sisaldab palju rahvusvahelisi sõnu ja lasta tal proovida arvata, millest tekst räägib. Valikküsimused, millele tuleb vastata ,,jah" või ,,ei", samuti võib esitada küsimusi, millele vastamiseks peab õpilane käe tõstma. Kakskeelse õpetuse alguses on väga tähtis vähendada õpilaste kohmetust ja lasta neil jõuda äratundmisele, et see tasub end tõepoolest ära ja võõrkeelne õppimine ei olegi nii raske. Õpilastele tuleb esialgu pakkuda eduelamusi ja äratundmist. Samas on oluline ka mõista, et edu ei ole enesestmõistetav, ka ebaõnnestumine kuulub elu juurde. (Eistert, Fünffinger, Lanbein, Ueberschaar, Szabone Virag, 2010, 15-18.)
2. omab ettekujutust oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas; 3. väärtustab nii eesti kultuuritraditsioone kui ka oma rahvuse kultuuritraditsioone; 4. väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ning ohutult; 5. väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi; 6. märkab nähtusi ja muutusi looduses. (KLRÕK 2008). Õppekava sisuna on välja toodud muutused looduses, elukeskkond, inimese mõju loodusele. 6.-7. aastaste laste eeldatavate tulemustena on välja toodud, et laps kirjeldab, kuidas ümbritsev keskkond ja inimeste käitumine võib mõjutada tervist (punkt 8), suhtub ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt (punkt 10) ning mõistab ja märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale (punkt 15). (KLRÕK 2008). Koolieelses eas omandavad lapsed esmased teadmised ja oskused, tulemaks toime ümbritseva looduskeskkonnaga
tühjusesse vahtida või b) laps kõnnib eesmärgitult ringi, mängib oma kehaga või seisab ühel kohal. Tegevusetuse sagaedus lapse kasvades väheneb. Pealtvaataja Laps vaatab teiste tegevust pealt, küsib küsimusi, vestleb teisega, kuid ei liitu mänguga. Lapse arenedes pealtvaatajaks olemise aeg väheneb. Üksikmäng Laps mängib teistest lastest eraldi, ta on teistest kaugemal kui 1m või on seljaga teiste laste poole. Laps mängib mänguasjadega, mis
ja sotsiaalseks fantaasiamänguks. Johnson teeb uurimusest järelduse, et kujutlusmängu mängimiseks on hädavajalik teatav intelligentsustase. Ainuüksi intelligentsus ei ole veel piisav tingimus mängu jaoks, selleks on vaja ka divergentset mõtlemist. Divergentsete ideede teke võib olla sotsiaalse kujutlusmängu põhjus või ka tulemus. Mäng ja lapse sotsio-emotsionaalne areng Lapsed, kes mängivad omaette ja harva suhtlevad eakaaslastega, võivad edaspidi maha jääda nii sotsiaalses kui kognitiivses arengus. Teoreetiline käsitlus: J. Piaget (1965) seisukoht, mille kohaselt kaaslaste vastastikused suhted ja sotsiaalsed kontaktid varajases lapseeas soodustavad moraalse otsustuse, loogilise arutlusvõime ja sotsiaalse kompetentsuse arengut. Empiiriliste uurimuste abil on püütud välja selgitada laste omavahelisi suhteid, laste populaarsust eakaaslaste hulgas, agressiivsust jne.
1 slaid Sissejuhatus 2 slaid Ajaloost Johann Friedrich Oberlin 18. saj. Asutatud näputöökool Pastor, kes lõi näputöökooli. Seda lasteasutust külastasid 2-6aastased lapsed, kes õppisid seal prantuse keelt, tutvusit ümbritseva eluga ja said kehalist ettevalmistust. Theodor Fliedner 19. saj. Asutatud diakooniline õppeasutus Õppeasutus, kust said koolitust õpetajad, kes asusid peale lõpetamist juhtima paljusid väikelaste asutusi. Pidas väikelaste jaoks oluliseks kindlat päevakava ja religioosset õpetust. Väikelaste hooldusasutuste kiire kasv 19. saj. 1845a oli Berliinis 29 asutust 3635 lapsele vanuses 2-6 aastat. 3 slaid Friedrich Wilhelm August Fröbel (1782-1852) Pühendunud väikelastekasvatusele oli ise Sveitsis kasvatusasutuse juhataja, kuid pöördus Saksamaale tagasi, sest tahtis end pühendada väikelastele ja nende kasvatamisele. 1840a. kasvatusasutuse rajamine ,,lasteaed" (Kindergarten) Rajas kasvatusasutuse, mis oli mõeldud 3-6aastaste
annaabi.ee 
