Temagi ajalehe ümber koondus rida eesti haritlasi (A.H. Tammsaare, Eduard Virgo, Johannes Voldemas Veski jt). Teataja propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks majanduslike positsioonide haprust. Koostöös venelastega jõutigi esimese kaaluka võiduni: 1904 Tallinna linnavolikogu valimistel tõrjus eesti-vene valimisblokk sakslased linnavalitsusest välja ja Pätsist sai Tallinna abilinnapea. 1905. aasta revolutsioon algas 22. jaanuaril (9. jaanuaril) 1905 Sankt-Peterburgis Verise pühapäeva sündmustega. 22. jaanuariks oli tsaarivalitsus Sankt-Peterburgi koondanud üle 40 000 soldati ja politseiniku. Valitsuse käsul tulistati Talvepalee juurde suunduvat tööliste rongkäiku, mis tahtis esitada Nikolai II-le tööliste olukorra parandamist taotleva palvekirja. Osavõtjaid oli üle 140 000. Surma sai üle tuhande, haavata mitu tuhat inimest. Verine pühapäev põhjustas kogu Venemaal streigilaine
Kas ja millega oleks Vene keskvõim saanud seda vältida ? Millised olid 1905. revolutsiooni tagajärjed? 1905. aasta revolutsiooni viisid järgmised põhjused: Suures riigis puudusid jätkuvalt kodanikuõigused; vaatamata talude arvu kasvule oli maaküsimus lahendamata ja sisuliselt valitses maal vaid mõisnik; Vabrikutööliste olukord oli talumatu; Venemaa oli kaotanud sõja Jaapaniga; spetsiifiliselt eestlasi ärritas, et nende elu juhtisid vene ametnikud. 1905. aasta revolutsioon algas 22. jaanuaril (9. jaanuaril) 1905 Sankt-Peterburgis Verise pühapäeva sündmustega. 22. jaanuariks oli tsaarivalitsus Sankt-Peterburgi koondanud üle 40 000 soldati ja politseiniku. Rüseluse käigus tulistati Talvepalee juurde suunduvat tööliste rongkäiku, mis tahtis esitada Nikolai II-le tööliste olukorra parandamist taotleva palvekirja. Osavõtjaid oli üle 140 000. Surma sai umbes 500 inimest, haavata mitu tuhat.
Postipapaks hüüdma. Ajakirjandus aitas eestlastel ka üksteist n-ö üles leida, st teistest Eestimaa paikadest sarnase mõtteviisiga inimesi Rahvuslik ärkamine J. V. Jannseni kirjutatud on Eesti hümni sõnad Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (1855–1881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö
Teataja propageeris majanduse edendamist, sihiks seati majandusliku olukorra parandamine ning oma seisukohtade saamiseks oldi valmis sekkuma ka suurde poliitikasse. 20. saj algul hakkasid tekkima sotsialistlikud töölisparteid pea igasse suuremasse eesti linna. Esialgu kuulusid sotsialistid ülevenemaalisse parteisse, kuid peagi algas rahvusliku sotsiaaldemokraatia areng. Ilmus ajaleht Uudised, toimetajaks ja asutajaks Peeter Speek. 1905. aasta revolutsioon algas Sankt-Peterburgis Verise pühapäeva sündmustega. 22. jaanuariks oli tsaarivalitsus Sankt-Peterburgi koondanud üle 40 000 soldati ja politseiniku. Valitsuse käsul tulistati Talvepalee juurde suunduvat tööliste rongkäiku, mis tahtis esitada Nikolai II-le tööliste olukorra parandamist taotleva palvekirja. Osavõtjaid oli üle 140 000. Surma sai üle tuhande, haavata mitu tuhat inimest. Verine pühapäev põhjustas kogu Venemaal streigilaine. .
Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 2 Sissejuhatus 1917. aastal toimus Venemaal kaks revolutsiooni, Veebruarirevolutsioon ja Oktoobrirevolutsioon. Nende revolutsioonide taustaks oli neist kaksteist aastat varem toimunud 1905. aasta revolutsioon. Nii 1905. aasta kui ka 1917. aastal toimunud revolutsioonid on omavahel seotud ning annavad tunnistust tol ajal juba pikemat aega rahva seas esinenud rahulolematusest ja pingetest Venemaal. Revolutsioonide tagamaad peituvad juba 19. sajandi teises pooles, aga eelkõige selle viimasel kümnendil, kui aastatel 1891-92 oli Venemaal suur näljahäda. Tavapärane talupoja majandussüsteem ei suutnud enam täita aina kasvava linnaühiskonna nõudlust. Talupojad olid endiselt oma kohalikku kogukonda
.......................................................................................... 27 Saksamaa kapituleerumine-....................................................................................................... 28 Tagajärjed.................................................................................................................................. 28 1917 a. veebruarirevolutsioon ja kubermanguautonoomia saavutamine...................................29 Eestlaste osavõtt riigiduuma valimistest, esimeste parteide teke.............................................. 30 Maapäev ehk Ajutine Maanõukogu...........................................................................................30 Oktoobripööre ja Eesti...............................................................................................................30 Eesti iseseisvumine....................................................................................................................31
korra loomise. Nii korraldatigi mitmes Euroopa riigis kommunistide ülestõuse. Taga- Kaukaasias õnnestusid Punaarmee abiga revolutsioonid, aga Euroopas oli olukord vastupidine, näiteks hilissuvel 1920 Poolasse tunginud Punaarmee sai lüüa ja kommunistlikku mässu ei puhkenud. Novembriks 1918, kui algas novembrirevolutsioon, oli Saksa Keisririik kaotanud Esimese maailmasõja, ning viimane keiser, Wilhelm II oli troonist loobunud ja Hollandisse maapakku läinud. 11. augustil 1919, kui revolutsioon lõppes ja Weimari põhiseadus vastu võeti, oli Saksamaal keisrivõim lõplikult murtud. Asemele tuli Weimari vabariik keisririigi-aegse viimase kantsleri Friedrich Eberti juhtimisel. Revolutsiooni ajal aga tegutses ka Karl Liebknechti ja Rosa Luxemburgi juhitud kommunistlik liikumine Spartakusbund. 4.-15. jaanuar 1919 toimus Spartakusbundi ülestõus,
- Rahvakultuur (etnoloogia) : Jakob Hurt, Matthias Johann Elsen - Kirjandus: Fr. R. Kreutzwald ("Kalevipoeg" monument väljasurevale keelele), Andrus Saal (seiklusjutud; uuenduslik) - Muusika: Miina Härma ("Tuljak"), Rudolf Tobias - Sport: Georg Lurich ("kõnnib laadalt laadale ja tõstab sangpomme") - Kunst: Johann Köler (hiljem vene tsaaride õukonna maalija), Amandus Adamson (tuntud eelkõige kujurina, "Russalka" vene mütoloogias tähtis näkk) 2. 1905. a. revolutsioon ja selle mõju 1. Eesti 1905. a. revolutsiooni eel · Ärkamisaja kogemused seltsid ollakse harjunud koos käima ja arutlema, lehed ollakse harjunud lugema tüli Jannsen+Hurt vs Jakobson · Eestlased: a) rahvus tunnetatakse end ühtsetena b) vabad/linnades pärisorjusest vabanetud, peremehetunnetus · Poliitikas kujunenud: - Konservatism - Liberalism (mõõdukas* ja radikaalne* suund) - Sotsialism* (eriti linnades, töölisklassi seas)
aasta sügisel asus J. Pitka koos perega jälle Tallinna, kus alustas laialdast merendusalast oraniseerimistööd- asutas merekaubandusühingu Joh. Pitka ja Ko. ning Tallinna Laeva-Ühisuse; 1912. aastal oli ta üks Vastastikuse Merekindluse Seltsi ,,Mereabi'' asutajaid; 1917. aastal asutas ta Merekaubanduse ja Laevasõidu Edendamise Seltsi ,,Laevandus'' ning ostis ühes teistega sakslastelt ära Balti Päästeseltsi ja oli järgnevalt selle juhatajaks. Samal, 1917. aastal algas vene revolutsioon mis veel samal sügisel punaseks kontrrevolutsiooniks üke kasvas. Revolutsioonisündmustesse sattunud J. Pitka valiti ,,Laevanduse'' esindajana koguni Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogusse. Peagi ta aga taipas, et peamiselt võõrtöölistest ja sõduritest koosnev TTSSN ajab edasi Vene suurriiklikku poliitikat. Ja kui rahvuslikult meelestatud jõud organiseerisid eesti seltside ja ühingute baasil Eesti Liidu, ühines J. Pitka sellega.
20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% venelased ja 3,5% sakslased.
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...............
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused
hävitada eesti rahva. Mõõdukatele vastukaaluks koondus Tallinnas ajalehe "Teataja" (ilmus 19011905) ümber toimetaja Konstantin Pätsi (18741956) ja vandeadvokaat Jaan Teemanti (18721942) juhtimisel rahvuslaste radikaalne, sotsialistidega seotud tiib. Radikaalid pooldasid demokraatliku vabariigi kehtestamist vajadusel revolutsiooniliste aktsioonide abil, samuti mõisnike maaomandi ulatuslikku vähendamist. 1905. a revolutsioon · Põhjused: majanduskriis Venemaal Vene-Jaapani sõda (1904-1905) Eesti alal: mõisnike surve, venestusaegsed seadused · Sündmused: 9. jaan 1905 Verine Pühapäev Peterburis streigid, miitingud, palvekirjad 15. okt tööliste streik, nõudmised: Asutav Kogu, isikuvabadused 16. okt veretöö Uuel turul Tallinnas (surma 94, haavatuid u 200) 17
aastal alanud Krimmi sõda Eesti ala väga otseselt ei puudutanud. Siiski värvati tavapärasest tunduvalt enam eestlasi sõjaväkke ja loodi ka kohalikke talupoegadest koosnevaid maamiilitsaid ja isegi merepatrulle. Inglise laevastik jõudis ka Eesti rannikuvetesse Narva-Jõesuu [3] juures ning korraldati isegi mõningaid maadessante, kuid suuremat sõjategevust ei toimunud.Krimmi sõda näitas aga küllaltki selgelt, et Venemaa on muust Euroopast maha jäänud, ja seetõttu asus uus keiser Aleksander II peagi läbi viima suuri reforme, mis tugevalt mõjutasid ka Eesti eluolu. · Eesti 19. sajandi teisel poolel. Aleksander II reformid, tööstuse areng ja rahvuslik ärkamisaeg. Krimmi sõja järel algasid kogu Vene impeeriumis keiser Aleksander II reformid, mis pidid impeeriumi ühiskonda moderniseerima ja võimaldama sõjas kaotatud eneseuhkus taastada. Juba Nikolai I valitsusaja lõpul vastu võetud talurahvaseadused Eesti- ja
Hävitati Liivi ordu. Talupoegade ülestõus. Venelased olid vaenlase(sakslased) vaenlased. Tulid ka poolakad. 1561. aastal Põhja-Eestis kehtestati Rootsi võim.(Harju-, Viru-, Järvamaa, Tallinna linn). Rootsi kuningas Erik XIV. Samal aastal naases Magnus. Saare-Lääne piiskopkond lakkas eksisteerimast, see liideti Taaniga. Ülejäänud vandusid truudust Poola kuningale Sigismund II-le. Poola ja Leedu sõlmisid 1569ndal uniooni. Magnus palus abi Ivanilt, sai ka seda, ning rünnati Tallinnat. Ivo Schenkenberg Liivimaa Hannibal. Salk partisanisõdadeks venelastega. Poole kuningaks sai Stefan Batory. Algas ulatuslik sõjaegevus Venemaa vastu. 1582. sõlmiti Jam Zapolski vaherahu. Lõuna-eesti läks Poola-Leedu alla, Põhja-Eesti oli Rootsi all. 1583. Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vaherahu, Põhja-Eesti Rootsi võimu alla. 1595. Täyssinä rahu - Rootsi ja Venemaa piir kulgeb piki Narva jõge. Poola.
kasvas, jätkusid streigid nii linnas kui maal. 14. oktoobril ühines Eesti ülevenemaalise üldstreigiga ja Tallinnas läks võim praktiliselt tööliste kätte. Seepeale 16. oktoobril avas sõjavägi kuberneri käsul Uuele turule kogunenud rahva pihta tule. Surma sai 90, haavata 200 inimest. Eesti iseseisvuse ajal püstitati Estonia teatri tagusele väljakule mälestussammas mõrvatud tallinlaste mälestuseks, mis aastal 1940 kommunistide poolt Punaarmee abiga maha kisti. 17. oktoobril oli keiser sunnitud välja andma kodanikuvabadust ja rahvaesindust lubava manifesti. Oktoobrimanifestiga algas Eestis jõudude konsolideerumine. Novembris jõudis revolutsiooniline liikumine haripunkti. Tehti ettevalmistusi relvastatud ülestõusuks, kuid niikaugele ei lasknud võimud asjal minna: detsembri algul kuulutati välja sõjaseisukord. Algasid massilised arreteerimised. Sellest hoolimata liikusid maale relvastatud töölissalgad, kelle õhutusel ja toetusel asus kohalik rahvas mõisaid põletama
selgemini eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus(mõõdukas ja radikaalne tiib) ja sotsialism(rahvuslik ja rahvusvaheline). *Tartu liberaalid Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees. 1896 asus seda toimetama Jaan Tõnisson. Ta astus välja venestamise ja saksastamise vastu, sama ägedalt ründas ta baltisakslaste ülemvõimu ja kadakasakslust. Postimees üritas sekkuda ka poliitikasse: Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga ja eestlased peaksid suurest poliitikast eemale hoidma. Peeti vajalikuks õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega. *Tallinna radikaalid 1901. aastal tekkis Postimehele võistleja: Tallinnas alustas ilmumist päevaleht Teataja, mille asutaja ja toimetaja oli Konstantin Päts. Ta propageeris majanduse edendamist. Põhjuseks peeti baltisakslaste liiga suurt mõju tuleb välja tõrjuda nii majandusest kui ka poliitikast
...............................................................................................................................................46 TÖÖSTUS.............................................................................................................................................................46 POLIITILINE MAASTIK..........................................................................................................................................48 1905.AASTA REVOLUTSIOON...............................................................................................................................49 EESTI I MAAILMASÕJA AJAL............................................................................................................................... 51 ISESEISVUSE VÄLJAKUULUTAMINE..................................................................................................................... 53 VABADUSSÕDA...........................................
väitis, et tema eesmärgiks on luua Vm-st kapitalismi kasvuhoone. Selleks oli tal ka oluline vahend- välislaenud ja väliskapitali kaasamine, Vm tuli muuta väliskapitali jaoks atraktiivseks. 1890Ndad olid Vm tööstuse jaoks soodne arenguperiood, uue saj algus nii kena enam ei olnud, 1900-1903 tabas Vene tööstust I kapitalistlik kriis, sellele järgnes 1904-1905 Vene-Jaapani sõda ja 1905-1907 Vene revolutsioon, tegi olukorra veelgi raskemaks. Vapustustes toibumiseks kulus veel aastaid, uus industrialiseerimise laine 1910-1911, selle eest olid need aastad tormilise arengu perioodiks. Ilmasõja eel andis Vm tööstus u 28% SKT-st. Piirkondlikud eripärad olid olulised, arenenud tööstusrajoone polnud jalaga segada. Tööstuslik keskrajoon ümber Moskva, endise pealinna. Piirkond, kus oli varem alanud manufaktuurse tekstiili areng, jäi ka tekstiilitööstuse keskuseks.
Vene riiki valitses Nikolai II Riigikord: isevalitsuslik monarhia- kogu võim kuulub ühele inimesele Talupoegade maa- enamik elab maal, maapuudus Paljurahvuseline riik- rahvuslik rõhumine Madal haridustase Kiire majandusareng 1904-1905 Vene-Jaapani sõda Port Arturis toimusid sõja põhisündmused Venemaa sai lüüa 1905 aasta revolutsioon- algus Verine Pühapäev 9.jaanuar 1905 Ülldstreik 16. okt 1905 antakse välja tsaari manifest: Kodanikuvabadus Põhiseadus Riigiduuma Revolutsiooni lõpp 1907 Pjotr Stolõpin- vene peaminister, kes viis revolutsiooni mahasurumise lõpuni Stolõpini vagun- inimesed viidi siberisse Stolõpini kaelaside- poomisnöör Kaotab ära külakogukonna Stolõpin tapeti 1911 Soomes olid vanasoomlased(ei tahtnud venemaaga tülli minna) ja noorsoomlased(mässumeelsed), neid eristas keel, ametlik keel 19 saj lõpuni oli rootsi keel, noorsoomlased rääkisid rootsi keeles, vanasoomlased soome keeles
aastat 1944 kunagi etnilis-keeleline piir , aga on olnud ida ja lääne tsivilisatsioonikiriku piiriks (va uusaja Ingerimaal). Iseloomulik soome asustuse jätkuv levimine asustamata sisemaaaladele. 17. sajandil soomlaste ränne keskaegse Vene-Karjala läänealadele ja Ingerimaale. 14 Autonoomne Soome = Soome suurvürstiriigi sünd Soome sõda 1808-1809 Olkijõgi relvarahu 19.11.1808 Porvoo maapäev (märts-juuli 1809), kus keiser Aleksander I andis valitsejakinnituse: 1) Soomes kehtib luteri usk (1686 seadus, usuvabadus alles 1922) 2) Soomes kehtivad Rootsi põhiseadused (1772 Valitsuskorraldus ja 1789 Liidu ja julgeolekuakt) ja 1734.a. Rootsi üldine seadus (tsiviil ja kriminaalkoodeks). Gustaviaanlikud põhiseadused jäid kehtima Soomes kuni 1919. a. 3) Soomes kehtivad senised seisuste eriõigused. Autonoomse Soome sünd: Soome ei ole kubermang Kergendused:
Kanali tsoon kuulus Kolumbiale. Viimane ei tahtnud loobuda kanali piirkonnast. 1903 - USA saatis Panamas ülestõusnutele oma laevad appi. Selle tulemusena kuulutati välja Panama Vabariik. Sellega sai USA endale ka kanali tsooni. Kanali tsoon oli 16km lai mõlemile poole kanalit. Kogupikkus 81,6 km. Kanal sai valmis 1914, kuid ametlikult kuulutati avatuks 1920. Mehhiko - 1911. aastani valitses diktaator Diaz, kes nimetas parlamenti oma hobuse karjaks. 1910-1917 toimus Kuubal revolutsioon ja kodusõda. Ülestõsnud talupoegade juhiks oli Zapata ja Villa. 1917 võeti vastu demokraatlik põhiseadus. Talupoegadele jagati maad ja tööpäeva pikkuseks määrati 8 tundi. Piirati välismaalaste omandiõigust maavaradele. 1.9 INDIA Inglise kooloonia maa. 19. sajandi lõppus asutati India Rahvus Kongress. Rabinaranath Tagore (1913 sai Nobeli preemia) - kuulus India luuletaja. 1.10 AAFRIKA Jaotati suurriikide vahel ära. Maad anti prestiisi pärast. Koloniseerimisel oli 3 etappi:
otsa. Samas hakati esitatama ka poliitilisi nõudmisi, keisri tagasiastumist jne. Tekkisid esimesed kokkupõrkeid politseiga. Valitsus saatis rahva vastu sõjaväeüksuse, aga nüüd ei andnud see meede enam tulemus. Rahva vastu suunatud sõjaväeosad läks üle rahva poolele. Juba 27. veebr õhtuks oli Peterburi mässuliste valduses, valitsus ei kontrollinud enam midagi, 27. veebr õhtul alustasid tegevust 2 uut võimuorganit: Riigiduuma ajutine Komitee, teatas, et kohu riiklik võim on tema käes ja Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu täitevkomitee, mis samuti pretendeeris võimule Petrogradis. Järgnevatel päevadel toimusid nende vahel läbirääkimised ja 2. märtsil sündis selle tulemusel Venemaa Ajutine Valitsus, mis koosnes enamasti kadettidest, oktobristidest, aga esindatud olid ka vasakpoolsed, samal päeval Riigiduuma nõudel teatas keiser Nikolai II, et astub troonilt tagasi
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, eKr Võr
Märkimisväärne tagajärj: Moskva vallutas strateegiliselt tähtsa SMOLENSKI linna. Feodaalne Liivimaa - Liivlaste, latgalite, seelide, eestlase, kuralaste ja semgalite alad, mille Saksa ristisõdijad oli 13.sajanil vallutanud, jagunesid nelja piiskopkonna vahel: Riia, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa.1255.aastal sai Riia peapiiskopkonnaks. Formaalne kõrgeim võimukandja oli Riia peapiiskop, kelle nimetas ametisse Rooma paavst. Järgmisena andis keiser lääni 1225.aastal Tartu piiskopile, Alberti vennale BUXHOEVDENI HERMANNILE, mõni aasta hiljem ka Saare-Lääne ja Kuramaa piiskoppidele. Põhjas loodi Taani vallutatud aladel Eestimaa hertsogkond. - Kehtestati feodaalsuhted. - Ristiusustamisega kaasnesid kultuurivahetus ja uued tehnoloogiad. Kohe pärast vallutust loodi kihelkonnad, mille keskusteks oli olnud linnamägi. Nende keskusteks said kirikud. (vajaduse korral sai neid ka kasutada kaitserajatistena)
vägi. See purustas lõplikult harjulaste maleva Varbola linnuses. 1344.a veebruaris siirduti Saaremaale ja rünnati saarlasi Karja linnuses. Saarlased said lüüa, 11 nende kuningas Vesse poodi küünarnukkepidi kinniseotuna. Lõplikult suruti ülestõus Saaremaal maha 1345.a algul. Muude karistuste hulgas pidid saarlased purustatud Pöide linnuse asemele ehitama uue ja suurema - Maasilinna. Jüriöö ülestõusu tulemusena:
Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. · Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ning andis võimu üle Ajutisele Valitsusele. Kaksikvõim Venemaal. Ajutine Valitsus ja selle poliitika · Kaksikvõimu ühe poole moodustasid revolutsiooni käigus loodud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga ning teise poole IV Riigiduuma koosseisi kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus. Ajutine Valitsus lubas oma deklaratsioonis tagadademokraatlikud vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. · Tegevust alustas Rahva Vabaduse Partei (kadetid), mis oli mõjukaim kodanlik partei, kes nägi tulevast Venemaad demokraatliku vabariigina. Sotsialistide-revolutsionääride
läänemerelt ei pääseks sakslastele Riiasse appi. Samal ajal liikusid osa eestlastest Riia linna poole 3 maadpidid. Kui saarlased nägid merelt tulemas kahte koget, siis nad kartsid kahe tule vahele jääda ja põgenesid. Maaväed ei jõudnudki lahingutegevusse asuda. 1215 - Merelahing Uues sadamas. Saarlased ründasid 9 saksa laeva, kuid ei suutnud neid vallutada. 1215 - Alistusid Ugandi ja Sakala. Rünnati Le(h)ola linnust. Saksalsed rüüstasid selle ära. Eestlaste vanemad võeti vangi kuid vahetati nende poegade vastu välja. See ei meeldinud venelastele ja seetuõttu 1216 ründas Pihkva vürst Ugandit. 06.01.1217 - Sakslased ja Eestlased tegid vastusõjaretke venemaale Pihkva vürstiriiki. 1217 Veebruar - Eestlased ja Venelased ründasid koos Otepää linnust, mis ka vallutati sakslaste käest tagasi. Venelased hakkasid tunnetama ohtu saksa poolelt, et viimane võib baltikumi ära vallutada.
Ordumeister süüdistas eestlasi paljude sakslaste tapmises ja käskis saadikud vangistada. Tekkis relvakokkupõrge kus eestlaste esindus tapeti. Bartholomäus Hoeneke - kroonik, kes pani kirja Paides juhtunu. Pöide -ordulinnust piirasid saarlased, pärast 8 päeva seesolijad alistusid, tingimusel, et neil lubatakse vabalt lahkuda. Kui linnusest väljuti, loobiti kõik kividega surnuks. Karja - 1344 toimus pealetung. Terve päev rünnati Karja linnust ja ordu vallutas selle suurte kaotustega. Vesse - saarlaste kuningas poodi kõvasti kinniseotud küünarnukke pidi üles(WTF?) pärast Karja linnuse vallutamist. Maasilinn - saarlastel tuli ehitada ordule sinna karistuslinnus ja lõpetada Kuressaare piiskopilinnuse ehitamine. 16. Maarahvas 14.-16. saj. (67-70) : Talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu - Talurahva laialdane karistamine ja ühes sellega ka seadusetus. Talupoegase õigustega arvestati nüüd märksa vähem
#8000 sakslast jõuavad Viljandi alla (1223). Linnust otseselt vallutada ei suudeta, kuid eestlased on sunnitud alistuma ja uuesti ristiusu vastu võtma. #Koostöö venelastega. 1223 aasta lõpul saabub Tartusse vürst Vjatko 200 mehega. Sakslased vallutavad Tartu. #Lõppvaatus Saaremaal (Jaanuar, 1227). Muhu ja Valjala linnuse vallutamine. Eestlaste muistne iseseisvusaeg oli lõpule jõudnud. Pärast vabadusvõitlust : 1917 toimus revolutsioon, kubermanguks sai Jaan Poska. Põhja-Eesti oli vallutatud Taanlaste poolt, nimetati Eestimaaks või Harju Viruks. -2- MAARAHVAS XIV-XVI SAJANDIL Talurahvaolukord, sotsiaalne ja rahvuslik koosseis. Peale ülestõusu arvestasid feodaalid talupoegade õigustega märksa vähem, kui enne ülestõusu. 15. sajandil hakkas Lääne-Euroopas arenema manufaktuurtööstus ja kasvasid linnad. Seetõttu suurenes teravilja sisseveo vajadus
Kehtivad kiriklikud normid ja kirikuskäimise Kirikus käimine on vabatahtlik kohstus Väärtused, kombed, hoiakud on püsivad ja pühad Kõigil on oma arvamus ja hoiak Elukorraldust määravad tavad ja otsesed käsud Elukorraldust määravad riigi seadused Haridust ei tähtsustatud Haridus oluline Teaduse vastu puudub huvi Teaduse suhtes kõrged ootused Pikk 19. sajand (1789-1914). Prantsuse revolutsioon kui teetähis. Mõiste kodanlik tähendus muutus 18. saj, kui kodanlus muutus riigikodanikuks. Enne oli see olnud linnakodanik. Selline ühiskond sai hoo sisse Pr revolutsiooniga. Esimest korda arutles filosoofiliselt sellise ühiskonna üle Hegel. Uuem saksamaa ajalookirjutus, et kodanliku ühiskonna alged olid olemas 18. saj, mitte koos Napoleoniga. Marksistlik käsitus Prantsuse revolutsioonist. Marksistlikus käsitluses on Prantsuse revolutsioon Suur ja Ülim
eestlaste poolt 4 kuningat koos 3 sõjasulasega. Ordumeister süüdistas eestlasi paljude sakslaste tapmises ja käskis saadikud vangistada. Tekkis relvakokkupõrge kus eestlaste esindus tapeti. *Bartholomäus Hoeneke- kroonik, kes pani kirja Paides juhtunu. *Pöide-ordulinnust piirasid saarlased, pärast 8 päeva seesolijad alistusid, tingimusel, et neil lubatakse vabalt lahkuda. Kui linnusest väljuti, loobiti kõik kividega surnuks. *Karja- 1344 toimus pealetung. Terve päev rünnati Karja linnust ja ordu vallutas selle suurte kaotustega. *Vesse- saarlaste kuningas poodi kõvast kinniseotud küünarnukke pidi üles pärast Karja linnus vallutamist. *Maasilinn- saarlastel tuli ehitada ordule sinna karistuslinnus ja lõpetada Kuressaare piiskopilinnuse ehitamine. 16. Maarahvas 14.-16. saj. Lk. 67-70 (talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu, haagi-, ehk adrakohtunikud, pärisorjus, adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad)
1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20% venelased 10,30% 41,90% 33,90% 32,50% sakslased 3,30% 0,10% 0,20% Alla 1% poolakad 2,90% 2,50% 2,40% 2,40% juudid 1,70% 0,90%
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
