1905 a. revolutsioon (0)

20.sajandi algus

Temagi ajalehe ümber koondus rida eesti haritlasi (A.H. Tammsaare, Eduard Virgo, Johannes Voldemas Veski jt). Teataja propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks majanduslike positsioonide haprust. Koostöös venelastega jõutigi esimese kaaluka võiduni: 1904 Tallinna linnavolikogu valimistel tõrjus eesti-vene valimisblokk sakslased linnavalitsusest välja ja Pätsist sai Tallinna abilinnapea. 1905. aasta revolutsioon algas 22. jaanuaril (9. jaanuaril) 1905 Sankt-Peterburgis Verise pühapäeva sündmustega. 22. jaanuariks oli tsaarivalitsus Sankt-Peterburgi koondanud üle 40 000 soldati ja politseiniku. Valitsuse käsul tulistati Talvepalee juurde suunduvat tööliste rongkäiku, mis tahtis esitada Nikolai II-le tööliste olukorra parandamist taotleva palvekirja. Osavõtjaid oli üle 140 000. Surma sai üle tuhande, haavata mitu tuhat inimest. Verine pühapäev põhjustas kogu Venemaal streigilaine

Ajaloo osa koolieksami kordamisküsimused

Selle kohaselt pidi Venemaa saama Ingerimaa, Poola aga Eesti- ja Liivimaa. Kindlalt ei sa väita, kas Karl XII oli oma riigile kasulik või kahjulik, kuna ta oli kuningaks saades väga kogenematu ja noor. Kui tal oleks olnud rohkem aega kuningana tegutseda, siis ta oleks olnud võib-olla sama edukas kui eelmine kuningas aga kuna tal polnud seda, siis ta lihtsalt ei saanud kogu oma potentsiaali kasutada. 4. Millised põhjused viisid Venemaa 1905 a revolutsiooni? Kas ja millega oleks Vene keskvõim saanud seda vältida ? Millised olid 1905. revolutsiooni tagajärjed? 1905. aasta revolutsiooni viisid järgmised põhjused: Suures riigis puudusid jätkuvalt kodanikuõigused; vaatamata talude arvu kasvule oli maaküsimus lahendamata ja sisuliselt valitses maal vaid mõisnik; Vabrikutööliste olukord oli talumatu; Venemaa oli kaotanud sõja Jaapaniga; spetsiifiliselt eestlasi ärritas, et nende elu juhtisid vene ametnikud.

Eesti uusim ajalugu 1850-1944

Sellele vaatamata jäi 19. sajandi lõpu Eesti agraarmaaks: põllumajanduses töötas ligi 65%, tööstuses ja ehituses üle 14%, kaubanduses ning transpordis, sides ja teeninduses 14% rahvastikust. Ühiskonna intellektuaalses, poliitilises ja majanduslikus eliidis domineerisid endiselt sakslased ja venelased; alamrahvas, talupojad ja töölised, olid valdavalt eestlased. Eesti enne Esimest maailmasõda Poliitilised arengud Pärast 1905. aastat kaotati Venemaal taas mitmed isikuvabadused ja ka venestamise surve teatud määral taastus. Siiski jäid mõned revolutsiooniajal saadud vabadused püsima, sealhulgas ka luba luua eestikeelseid erakoole. Samuti tegutsesid aktiivselt mitmesugused eesti haridus-, kultuuri- ja majandusseltsid. Läbi nende aeti teatud määral ka rahvuspoliitikat, kuigi see oli tihti raskendatud. Venemaa keisririigi Riigiduumas oli ka eestlaste valitud saadikuid I Riigiduuma

10. klassi ajaloo kokkuvõte

Teataja propageeris majanduse edendamist, sihiks seati majandusliku olukorra parandamine ning oma seisukohtade saamiseks oldi valmis sekkuma ka suurde poliitikasse. 20. saj algul hakkasid tekkima sotsialistlikud töölisparteid pea igasse suuremasse eesti linna. Esialgu kuulusid sotsialistid ülevenemaalisse parteisse, kuid peagi algas rahvusliku sotsiaaldemokraatia areng. Ilmus ajaleht Uudised, toimetajaks ja asutajaks Peeter Speek. 1905. aasta revolutsioon algas Sankt-Peterburgis Verise pühapäeva sündmustega. 22. jaanuariks oli tsaarivalitsus Sankt-Peterburgi koondanud üle 40 000 soldati ja politseiniku. Valitsuse käsul tulistati Talvepalee juurde suunduvat tööliste rongkäiku, mis tahtis esitada Nikolai II-le tööliste olukorra parandamist taotleva palvekirja. Osavõtjaid oli üle 140 000. Surma sai üle tuhande, haavata mitu tuhat inimest. Verine pühapäev põhjustas kogu Venemaal streigilaine. .

Venemaa 1917. aasta revolutsioonid ja nende põhjused

Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 2 Sissejuhatus 1917. aastal toimus Venemaal kaks revolutsiooni, Veebruarirevolutsioon ja Oktoobrirevolutsioon. Nende revolutsioonide taustaks oli neist kaksteist aastat varem toimunud 1905. aasta revolutsioon. Nii 1905. aasta kui ka 1917. aastal toimunud revolutsioonid on omavahel seotud ning annavad tunnistust tol ajal juba pikemat aega rahva seas esinenud rahulolematusest ja pingetest Venemaal. Revolutsioonide tagamaad peituvad juba 19. sajandi teises pooles, aga eelkõige selle viimasel kümnendil, kui aastatel 1891-92 oli Venemaal suur näljahäda. Tavapärane talupoja majandussüsteem ei suutnud enam täita aina kasvava linnaühiskonna nõudlust. Talupojad olid endiselt oma kohalikku kogukonda

Ajaloo kiirkursus

......................................................................................................13 Venemaa sisepoliitilised olud pärast sõda................................................................................. 14 Revolutsiooni algus 09.01.1905 ehk n.n. "Verine pühapäev"...................................................14 Tsaarivalitsuse manöövrid......................................................................................................... 15 1905 a. revolutsiooni sündmused Eestis....................................................................................16 Ülemaaline rahvasaadikute kongress Tartus 27-29 november 1905......................................... 17 Ülestõusu mahasurumine...........................................................................................................17 Venemaa pärast 1905 aasta revolutsiooni..................................................................................17

1924. aasta kommunistide riigipöördekatse

Taga- Kaukaasias õnnestusid Punaarmee abiga revolutsioonid, aga Euroopas oli olukord vastupidine, näiteks hilissuvel 1920 Poolasse tunginud Punaarmee sai lüüa ja kommunistlikku mässu ei puhkenud. Novembriks 1918, kui algas novembrirevolutsioon, oli Saksa Keisririik kaotanud Esimese maailmasõja, ning viimane keiser, Wilhelm II oli troonist loobunud ja Hollandisse maapakku läinud. 11. augustil 1919, kui revolutsioon lõppes ja Weimari põhiseadus vastu võeti, oli Saksamaal keisrivõim lõplikult murtud. Asemele tuli Weimari vabariik keisririigi-aegse viimase kantsleri Friedrich Eberti juhtimisel. Revolutsiooni ajal aga tegutses ka Karl Liebknechti ja Rosa Luxemburgi juhitud kommunistlik liikumine Spartakusbund. 4.-15. jaanuar 1919 toimus Spartakusbundi ülestõus, mis aga suruti maha ning Liebknecht ja Luxemburg hukati. Samuti kuulutati Münchenis sama aasta 6

Eesti ajalugu 18.sajandisti taasiseseisvumiseni

- Rahvakultuur (etnoloogia) : Jakob Hurt, Matthias Johann Elsen - Kirjandus: Fr. R. Kreutzwald ("Kalevipoeg" monument väljasurevale keelele), Andrus Saal (seiklusjutud; uuenduslik) - Muusika: Miina Härma ("Tuljak"), Rudolf Tobias - Sport: Georg Lurich ("kõnnib laadalt laadale ja tõstab sangpomme") - Kunst: Johann Köler (hiljem vene tsaaride õukonna maalija), Amandus Adamson (tuntud eelkõige kujurina, "Russalka" vene mütoloogias tähtis näkk) 2. 1905. a. revolutsioon ja selle mõju 1. Eesti 1905. a. revolutsiooni eel · Ärkamisaja kogemused seltsid ollakse harjunud koos käima ja arutlema, lehed ollakse harjunud lugema tüli Jannsen+Hurt vs Jakobson · Eestlased: a) rahvus tunnetatakse end ühtsetena b) vabad/linnades pärisorjusest vabanetud, peremehetunnetus · Poliitikas kujunenud: - Konservatism - Liberalism (mõõdukas* ja radikaalne* suund) - Sotsialism* (eriti linnades, töölisklassi seas)