Adelina Sklj Vahe 1 July 22, 2012 Footer text here Sündinud 30. juunil 1975 Kohtla-Järvel Eesti kirjanik ja kriitik Töötab Tartu Ülikooli Hariduskäik Pärast Viljandi 5. Keskkooli lõpetamist õppis ta Tartu Ülikoolis inglise keele ja kirjanduse erialale, mille lõpetas cum laude Magistrikraadi sai ta with distinction Inglismaal Warwicki Ülikoolis Kirjutas Tartu Ülikooli semiootika osakonna doktorandina dissertatsiooni eksootikast kirjanduses. Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees. Ta oli esimees ka aastatel 2005 2011. Aastatel 2002 2006 oli ta ajakirja Vihik toimetaja Kuulub rühmitusse Tunnustused 2008 Juri Lotmani stipendium 2008, II preemia (20 000 kr) ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas doktoriõppe üliõpilaste astmes Eesti üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil
Vormide piirid jäid häguseks Esiplaanile tõusis meloodia Ilmaliku muusika osatähtsus kasvas. Huvi rahvamuusika ja vaenam kuntstimuusika vastu. Muusika kannab mingit kindlat süzeed. KÜSIMUSED JA VASTUSED 1)Mis on ooper? Muusikaline lavateos. Sisaldab avamängu, mis häälestab publiku. Proloog, pildid, stseenid, aariad(soolonumber), retsitatiivid, duetid, triod, kujutav kunst.Ühendab muusika, drama ja kujutava kunsti. 2)19 saj. ooperi ainestik? Pärineb antiikajast. Lähtutakse eksootikast ja ulmest. 3)Kirjelda 19. saj Itaalia ooperielu. Üsna viljakas. Impressaario e. projektijuht maksis raha ja helilooja kirjutas loo. Helilooja sai kolmandal esinemisel alles raha. Hinnati primadonnasid. 4)Mis on prantsuse ooperile iseloomulik? Kasutatakse tihti balletinumerid 5)Nimeta ooperiheliloojaid Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal. Prants:Bizet, Verdi, Gounad Saksa: Wagen, C.M von Weber, Schumann Itaal: Donizetti, Rossini MÕISTED Impressaario- grupijuht Itaalia ooperis
Kleidid on rohkem ühes tükis Jalanõudest kanti kõrgeid kontsi Peakatted muutusid tillukesteks RIIETUS Androgüünsus - naised hakkasid kandma seni meestele mõeldud praktilisi mantleid ja vihmakeepe, skirt suite jäiga krae ja lipsuga, isegi sportlikke põlvikuid Haaremseelik/püksid - Paul Poiret Ballet Russes Pastelsed toonid asenduvad eksootiliste tumedamate toonidega Praktilisem siluett Korsette pole The hobble skirt Bias cut DISAINER PAUL POIRET 1910 Vaimustuses eksootikast ja armastas värve Muutis naiste arusaama sellest, et riietus ei pea olema pastelsetes toonides Pani draamat riietesse/moodi Sai inspiratiooni vene balletist Otsis inspiratiooni läänest, Marokost, Hiinast DISAINER MADELEINE VIONNET 1910 ''Queen of the bias cut'' - arendas diagonaallõike täiuseni ''The architect among dressmakers'' - sobitas kleidi arhitektoonikaga Elegantsed Kreeka stiilis kleidid Tegi populaarseks bias cut'i moemaailmas
Mida tähendas olla moodne naine 20.saj. algul? Mood on mittesõnaliste märkide kogum, mis edastab teavet inimeste või inimgruppide elukutse, sotsiaalse positsiooni, soo, päritolu, seksuaalse valmisoleku, jõukuse ja muude kuuluvusnäitajate kohta. Igapäevases keeles tähendas sõna moodne teiste inimeste heakskiitu, teatud kuuluvust teatud viisil väljendamises. 20. sajandi alguses, kui oli sõjaeelne aeg, siis oli riietus väga oluline jõukuse ja positsiooni näitaja. 19. sajandi lõpus olid moes lämmatavad korsetid ja S-kujulne ideaalfiguur, kuid 20. sajandi alguses hakkas see mood kaduma. 20. sajandi algul oldi vaimustatud eksootikast - moes olid karusnahad ja idamaised pärlitega kaunistatud peapaelad, millele võis kinnitada efektse sule. Minu arvates oli korsettide kadumine hea, kuna see tähendas naiste jaoks vabamat õhkkonda.. Naised ei pidanud enam kandma korsetti, mis oli sel ajal ahistamise ja allasuru...
Kodumaale naasnud, tõestas Evald Okas end järgnevatel aastakämnetel eesti kontekstis erandlikult temperamentse ja mitmekülgselt võimeka kunstnikuna, kes laiendas tunduvalt nii eesti rahvuslikus kunstikäsitluses valdavaks peetud tundelaadi kui ka teemaderingi. Võib öelda, et Evald Okas oli Eduard Viiralti järel üks väheseid eesti kunstnikke, kelle loomingulised avaldused kasvasid orgaaniliselt välja kaasaegsest linnakultuurist, selle mitmekülgsetest tahkudest, reisielamuste eksootikast ning inimeste ja võõraste kultuuride eripäradest kui kodumaisest maalitraditsioonist ja vahetust looduselamusest. Evald Okase puhul on kriitika läbi aegade rõhutanud tema loomingu erakordset vitaalsust ning eesti kunstnikkonnas erandlikku, renessanssiajastul väljakujunenud kunstnikuisiksust, kes üha eksperimenteerib ning haarab oma loominguga mitmeid erinevaid kunstivaldkondi, olles samal ajal ka väljapaistev kunstipedagoog
poseerivat. Impressionistid haarasid aga nagu juhuslikke lõike ümbritsevast; võis juhtuda isegi nii, et pildi serv lõikas pooleks mõne tegelase või eseme. Impressionistid ei otsinud mingit eriliselt huvitavat sisu oma teostele, nad maalisid tavalisi esemeid, maastikke, linnavaateid ja oma kaasaegseid inimesi. Muidugi võis päris kosutav olla, näha maalis midagi tõelist pärast seda, kui nii paljud 19. sajandi kunstnikud olid huvitunud ammumöödunud aegadest või kaugete maade eksootikast. Teiselt poolt aga suhtusid impressionistid oma maalidel kujutatavasse lausa kiretult, püüdes vaid äärmise täpsusega edasi anda selle välist külge. Et näidata, kuivõrd suur tähtsus on õhu ja valguse lühiajalistel ilmingutel, hakkasid nad maalima samu vaateid erinevatel päeva- ja aastaaegadel, saades nii hoopis erineva meeleolu ja värvikasutusega teoseid. Väga palju tuli impressionistidel võidelda oma kunsti eest. Et nende tööd ametliku kunsti
- Jah - Jah - Eriti huvipakkuv on Põltsamaa roosiaed ja Olustvere mõisa külastus . Kirjelduse kitsakohaks on selle väljapanek, mulle kui kliendile meeldiks vähem teksti või kõigepealt punkthaaval ja siis seletus. 3) Loodusturismi näide: Öömatk Soomaal - koosneb: Öinekanuumatk (Karuskosel ja kopra elupaika Raudna jõel), varustus - toode on mõeldud kõigile, kes on huvitatud loodusest ja eksootikast - Jah, avaldub: Öises kanuusõidus - Jah - Jah - Köitev on võimalus näha pimedas liikuvaid ja tegutsevaid loomi, keda muidu ei näe. Kitsaskoht on minu meelest turvalisuse tagamine, sellest tundest võib puudu tulla. 4) Terviseturismi näide: Peata aeg (spaa puhkus 2-le) - koosneb: 2-kohaline tuba Spaa Tervis hotelli 1. või 2. majas, maitsev buffet hommiku-
lõikas pooleks mõne tegelase või eseme. Impressionistid tõid kaasa ka uudsed süzeed. Nende loomingus sünnib urbanism. Nad kujutasid oma piltidel esimesena kaasaegset suurlinna, selle rahvarohkeid tänavaid, tantsuplatse, suitsevaid vedureid- kõike seda, mida realistide jaoks polnud veel olemas. Muidugi võis päris kosutav olla, näha maalis midagi tõelist pärast seda, kui nii paljud 19. sajandi kunstnikud olid huvitunud ammumöödunud aegadest või kaugete maade eksootikast. Teiselt poolt aga suhtusid impressionistid oma maalidel kujutatavasse lausa kiretult, püüdes vaid äärmise täpsusega edasi anda selle välist külge. Impressinistlik maalitehnika Kasutasid heledaid puhtaid pastelseid värvitoone ning vaba pintslitehnikat maalisid vabas õhus, jäädvustasid hetkelisi muljeid ei maalinud niivõrd esemeid, kui just valgust ja õhku loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest, mustadest värvidest
Romantsimis oli kõik Mitte reeglistatud ja kõik kunstnikud ei kordunud. Romantism ühendab inimesi kellel on ühene mõtlemislaad . Romantism tuli lõuna euroopa sõnast ''romants'' Klassitsisti jaoks oli parim see hetk kus ta elab (kaasaeg) romantismi jaoks aga kõige halvem hetk kus ta elab. Romantikud on pettunud kaasajas. Romantikud leiavad ,et kõik on takerdunud tänu sellele mõistuspärale & tahavad kuhugi ära. Igatsetakse taga keskaega. Saadakse indu ka lõunamaa eksootikast (fantaasia küllus on oluline rom. töödes) (fantasia, tunded & teatud salapära , instinktid, isikupära, originaalne eneseväljendus) Need kes väljuvad raamidest on põlatud & need on romantikud. Nad väljuvad raamidest. Romantisidel käib kaasas pohheemsus - (see on see kes rõhutab oma isikupära; normaalset elu trotsiv inimene) Nendele tundus ,et ühiskond ei huvitu nende loomingust & see pärast and eirpäresesidki. 18
erandlikult temperamentse ja mitmekülgselt võimeka kunstnikuna, kes laiendas tunduvalt nii eesti rahvuslikus kunstikäsitluses valdavaks peetud tundelaadi kui ka teemaderingi. Võib öelda, et Evald Okas oli Eduard Viiralti järel üks väheseid eesti kunstnikke, kelle loomingulised avaldused kasvasid orgaaniliselt välja kaasaegsest linnakultuurist, selle mitmekülgsetest tahkudest, reisielamuste eksootikast ning inimeste ja võõraste kultuuride eripäradest kui kodumaisest maalitraditsioonist ja vahetust looduselamusest. Evald Okase puhul on kriitika läbi aegade rõhutanud tema loomingu erakordset vitaalsust ning eesti kunstnikkonnas erandlikku, renessanssiajastul väljakujunenud kunstnikuisiksust, kes üha eksperimenteerib ning haarab oma loominguga mitmeid erinevaid kunstivaldkondi, olles samal ajal ka väljapaistev kunstipedagoog. Ta on
Pariisi aastad 1910 1914 Lootustandvatel vene kunstnikel oli tõenäolisem saada parema vastuvõtu osaliseks Pariisis kui oma kodumaal. Sergei Diaghilevi vene ballett, kogu trupp tantsijaid, muusikuid, kirjanikke ja maalikunstnikke olid seal tekitanud sensatsioone oma seguga perfektsusest ja eksootikast ning igatsuse ida avaruste järele. Venemaa oli in. Aleksei von Javlenski, Vassili Kandinski, Jacques Lipchitz ja kõik kunstnikud, kes saavutasid ülemaailmse kuulsuse, kasutasid võimalust õppida modernismi tunda selle sünnipaigas. Bakst saabus 1909. aastal, et töötada koos Diaghileviga. 1910. aastal võttis ka Chagall ette neljapäevase rongireisi, lootes, et teada toetavad arvukad vene kunstnikud Pariisis. Ta kolis oma esimesse stuudiosse Montmarttres, oma kaasmaalase korteris. ,,Ainus, mis takistas mind viivitamatult tagasi pöördumast, oli vahemaa Pariisi ja mu kodulinna vahel," kirjutas Chagall oma memuaarides, kurte...
kunstielus juba 70 aastat. Ta on Firenze Kunstiakadeemia auliige ja üks kauaaegsemaid Eesti Kunstiakadeemia professoreid. Kunstnikuna on ta uuendanud eesti modernistliku kunsti ilmet ning on tänini produktiivne ja laialdasema publikumenuga kunstnikke Eestis. Võib öelda, et Evald Okas on Eduard Viiralti järel üks väheseid eesti kunstnikke, kelle loomingulised avaldused kasvasid orgaaniliselt välja kaasaegsest linnakultuurist, selle mitmekülgsetest tahkudest, reisielamuste eksootikast ning inimeste ja võõraste kultuuride eripäradest kui kodumaisest maalitraditsioonist ja vahetust looduselamusest. Evald Okase puhul on kriitika läbi aegade rõhutanud tema loomingu erakordset vitaalsust ning eesti kunstnikkonnas erandlikku, renessansiajastul väljakujunenud kunstnikuisiksust, kes üha eksperimenteerib ning haarab oma loominguga mitmeid erinevaid kunstivaldkondi, olles samal ajal ka väljapaistev kunstipedagoog.
Impressionismi teke Impressionism tekkis eelkõige maalikunstis, Prantsusmaal 1870-ndate lõpus. See on seotud grupi kunstnikega, kelle maale juba aastaid Pariisi ametlik Salong tagasi lükkas. Esimene näitus korraldati 1874.aasta kevadel, Pariisi keskuses. Nendeks tollel ajal vähetuntud kunstnikeks olid: Claude Manet, Auguste Renoir, Camille Pisarro, Alfred Sisley, Edgar Degas, Paul Cezanne, Berthe Morisot, kelle töödest ka hiljem tutvustus. See esimene näitus panigi alguse uuele suunale. Need samad, juba keskealised kunstnikud, alustasid võitlust ametliku silmakirjatsemise vastu kunstis, et leida tõde raskustele vaatamata. Neil olid seljataga pikad üksinda võitlemise aastad täis visa tööd ja puudust. Akadeemiale orienteeruv kriitika nimetas väljapandud teoseid ,,nõdrameelseks kunstiks", mõttetute värviplekkide kogumiks", milles nähti organiseeritud sõjakäiku ametliku kunsti vastu. Esialgu tekkiski idee nimetada uut rühma ,,Kaputsiiniks...
Impressionistid haarasid aga nagu juhuslikke lõike ümbritsevast; võis juhtuda isegi nii, et pildi serv lõikas pooleks mõne tegelase või eseme. Impressionistid ei otsinud mingit eriliselt huvitavat sisu oma teostele, nad maalisid tavalisi esemeid, maastikke, linnavaateid ja oma kaasaegseid inimesi. Muidugi võis päris kosutav olla, näha maalis midagi tõelist pärast seda, kui nii paljud 19. sajandi kunstnikud olid huvitunud ammumöödunud aegadest või kaugete maade eksootikast. Teiselt poolt aga suhtusid impressionistid oma maalidel kujutatavasse lausa kiretult, püüdes vaid äärmise täpsusega edasi anda selle välist külge. Et näidata, kuivõrd suur tähtsus on õhu ja valguse lühiajalistel ilmingutel, hakkasid nad maalima samu vaateid erinevatel päeva ja aastaaegadel, saades nii hoopis erineva meeleolu ja värvikasutusega teoseid. Impressionismi maalikunst Alfred Sisley. 1839-1899. Inglismaa/Prantsusmaa
Impressionistid haarasid aga nagu juhuslikke lõike ümbritsevast; võis juhtuda isegi nii, et pildi serv lõikas pooleks mõne tegelase või eseme. Impressionistid ei otsinud mingit eriliselt huvitavat sisu oma teostele, nad maalisid tavalisi esemeid, maastikke, linnavaateid ja oma kaasaegseid inimesi. Muidugi võis päris kosutav olla, näha maalis midagi tõelist pärast seda, kui nii paljud 19. sajandi kunstnikud olid huvitunud ammumöödunud aegadest või kaugete maade eksootikast. Teiselt poolt aga suhtusid impressionistid oma maalidel kujutatavasse lausa kiretult, püüdes vaid äärmise täpsusega edasi anda selle välist külge. Et näidata, kuivõrd suur tähtsus on õhu ja valguse lühiajalistel ilmingutel, hakkasid nad maalima samu vaateid erinevatel päeva- ja aastaaegadel, saades nii hoopis erineva meeleolu ja värvikasutusega teoseid. Väga palju tuli impressionistidel võidelda oma kunsti eest. Et nende tööd ametliku kunsti
eseme. * http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/impressionism/sisu.htm 3 Impressionism (19. Sajandi lõpp) Impressionistid ei otsinud mingit eriliselt huvitavat sisu oma teostele, nad maalisid tavalisi esemeid, maastikke, linnavaateid ja oma kaasaegseid inimesi. Muidugi võis päris kosutav olla, näha maalis midagi tõelist pärast seda, kui nii paljud 19. sajandi kunstnikud olid huvitunud ammumöödunud aegadest või kaugete maade eksootikast. Teiselt poolt aga suhtusid impressionistid oma maalidel kujutatavasse lausa kiretult, püüdes vaid äärmise täpsusega edasi anda selle välist külge. Et näidata, kuivõrd suur tähtsus on õhu ja valguse lühiajalistel ilmingutel, hakkasid nad maalima samu vaateid erinevatel päeva- ja aastaaegadel, saades nii hoopis erineva meeleolu ja värvikasutusega teoseid. Väga palju tuli impressionistidel võidelda oma kunsti eest. Et nende tööd
Selles räägivad omavahel põld ja ema Tolgonai. Viimane oli kaotanud sõjas mehe ja kolm last, ent see polnud murdnud tema tahet. Jutustus ,,Hüvasti Gulsara", milles kujutatakse kirgiisi rahvakombeid, nimetati vene kirjanike poolt 1966. aasta parimaks raamatuks. Teised kirgiisi kirjanikud olid T. Ajtmatovile edule kadedad. Näiteks T. Sõdõkbekovi arvates ei vastanud mitmed jutustuste detailid tegelikusele. Populaarsus olevat seletatav sellega, et kriitikud on vaimustunud idamaisest eksootikast. Veel kritiseerib sama kirjanik, et jutustused pole kirgiisi keeles. Ajtmatovile edu vundamendiks oli A.Tokombajevi, T.Sõdõkbekovi, A.Osmonovi (kirgiisi lühivormi pioneerid 1930. aastatel) looming. 1950., 1960. ilmus palju ajaloolisi biograafilisi romaane. Näiteks tuntud puuvillakorjajale Olmoskan Atabekovale oli pühendatud ,,Dzõldõskan" (1958, N. Baitemirov). S. Omurbajev jutustas romaanis ,,Telegei" (1965) sotsialistliku töö kangelasest Telegei Sagimbajevast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
