1)Täida tabel. Näitaja Esimene aasta (x) Teine aasta (y) Tööjõud 18 190 19 460 Töötajad 16 888 17 888 Töötus 1 302 1 572 Töötuse määr (%) 7,2% 8,1% Tööhõive määr (%) 92,8% 91,9% Arvutuskäik: Töötus. Tööjõud – töötajad (x) 18190-16888=1302 (y) 19460-17888=1572 Töötuse määr. (Töötud / tööjõud) * 100 (x) (1302/18190)*100%=7,2% (y) (1572/19460)*100%=8,1% Tööhõive määr. (Töötajad / tööjõud ) * 100 (x) (16888/18190)*100%=92,8% (y) (17888/19460)*100%=91,9% Kui palju muutub töötusemäär?
Katoliku kiriku ja paavsti autoriteedi langus Paavstide ja ilmalike valitsejate vastuolud Kirikulõhe,ristisõjad Rüütliordude teke Ketserid ja inkvisitsioon kloostrikultuuri tugevnemine kerjusmungakloostrite teke ristiusu levik Skandinaavias,Läänemere ümbruses Linnade teke (11-12saj), Kaubanduse areng Hansa Liit Tsentraliseeritud riikdie teke(tugeva keskvõimuga) Feodaalie võimu langus(kodusõjade lõpp) Esinduskogude kokkukutsumine -1265 Inglismaa parlament -1302 Prantsusmaa generaalstaadid Kultuuri areng: Ülikoolide teke kirjanduse,teatri ja teaduse areng Sõjanduse areng 1337-1454 100-aastane sõda tulirelvad(püssirohi hiinast) üütliarmee ja linnuste tähtsuse langus Renesanssi ja humanismi ajastu: -Itaaliast sai alguse 13.saj 13.-14. Saj. Inimene indiviidina tähtis Eesti aladel: Muistne vabadus,linnade teke. Linnad kõrg- ja hiliskeskajal: Linnade teke Euroopas 11.-12.sajandil -Põllumajanduse areng -Käsitöö ja kaubanduse areng
Rakvere Rakvere est située au centre de l'Estonie La capitale de la région du Virumaa occidental La ville compte 16 965 (2008) habitants pour une superficie de 10.64 km² Le climat est surtout continental Été fondé en 1252 sous le nom de Wesenberg Rakvere est une ville depuis 1302, quand il a eu le droite de ville de Lübeck du Erik Menved Aurochs la symbole de Rakvere En 2009 on a construit Rakvere AQVA h ôtel et spa Une moderne salle de sport Un place de ville trés novateur La marché central Le celebre théâtre de Rakvere (Toomas Suuman, Üllar Saaremäe, Ülle Lichtfeldt, Peeter Jakobi) MERCI!
Rakvere Rakvere Rakvere on linn alates 12. juunist 1302. Rakvere pindala on 10,64 km². Rakvere lipp Rakvere vapp Rahvastik Rakveres elab 15 264 inimest. u. 85% elanikest on eestlased. u. 10% elanikest on venelased. u. 5% elanikest on muud rahvad. Juhtimine ja haldus Rakvere linnapea on Toomas Varek. Rakvere linnavolikogu esimees on Mihkel Juhkami. Rakveres on 19 linnaosa. Kliima Rakvere paikneb Eesti tingimustes kontinentaalse ja merelis kliima mõjupiirkonnas. Keskmine õhutemperatuur aastas on 4,5 °C.
Q D= ( i - tk ) ; kg/h i auru soojasisaldus; kcal/kg (aurutabelist ta järgi). tk aurust tekkiva kondensaadi temperatuur, orienteeruvalt: t 2 + ta 87 + 105 tk ; °C. tk = 96 tk = 96 °C 2 2 i = 641,3 kcal/kg Boileri soojuslikuks kasuteguriks võtan = 0,90 639046 6390460 D= = = 1302.13 1302 D = 1302 kg/h ( 641,3 - 96) 0,90 490,77 Auru erikulu 1 kg vee kohta: D 1302 ma = ; kg/kg ma = = 0,137 014 ma = 0,14kg/kg G 9500 7. Soojusülekandetegur vee poolel Antud juhul leian soojusülekandeteguri (2) toru seinalt torus voolavale veele. a) Arvutan Reynoldsi kriteeriumi veele: w ds 1,82 0,025 0,0455 Re = Re = -6
Igas demokraatlikus riigis peab olema 3võimu, mis on üksteisest lahus: 1..Seadusandlik võim 2..Täidesaatev võim 3..Kohtuvõim Pr-l oli a 1302 seadusandlikuks võimuks generaalstaadid 5.mai 1789 kutsuti generaalstaadid uuesti kokku. #kolmas seisus lahkus+aadlikud RAHVUSKOGU I asutav kogu 1791.a esimene põhiseadus(lõpetab asutava kogu tegevuse II 1.okt 1991 Seadusandlik kogu jakobiinid SOO monarhistid ´´Isamaa on hädaohus`` Pr ründasid teised riigid, et revolutsioon maha suruda. Seasusandliku kogu viimane istung 20.sept 1792 21
Rakvere Rakvere linn (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene Rakovor) on Lääne-Viru maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus. Rakvere on linn alates 12. juunist 1302, kui ta sai Taani kuningas Erik Menvedilt Lübecki linnaõiguse. Rakvere linnapea on 2013. aastast Mihkel Juhkami, Rakvere linnavolikogu esimees on Toomas Varek. Rakveres on 19 linnaosa: Kondivalu, Kukeküla, Kurikaküla, Lennuvälja, Lepiku, Lilleküla, Linnuriik, Moonaküla, Mõisavälja, Paemurru, Palermo, Roodevälja, Seminari, Südalinn, Taaravainu, Tammiku, Vallimäe, Vanalinn, Õpetaja heinamaa. Linna pindalast moodustab 153 ha linnale kuuluv metsamaa.
Narva Linn 13. -16. sajandil Martin Velbri Robin Henrik Neem Luca Remmel 7.B 2017 Linnaõigused ● Esimest korda sai linnaõigused Narva aastal 1302 Taani kuninga poolt ● Liivimaa sõja ajal Narva põletati, kuid linnaõigused sa Narva kiiresti tagasi. Nimelt aastal 1345. Elanikkond ja nende tegevus ● Talupojad ja mõisnikud käisid linnas kauplemas. ● Linnas elasid ja töötasid käsitöö meistrid. ● Narvas oli sadamakoht. Sadama tarvis läks vaja lootse, köiepunujaid, laevaomanikke ja meremehi. ● Linnas leidus ka palju kerjuseid ja sante. Asukoht ja asustamine
00-00.05) Peategelane on autoriga sarnanev minategelane. Ajaloolis-filosoofiline tsükkel Keskaja-triloogia ,,Põlev lipp" ,,Viimne linn" ,,Surma ratsanikud" 1266-68, Saksamaa, Itaalia. Noor Kujutab ristisõdade aega, teas 1302-1311 Saksa hertsog Konrad von lõppeb püha linna Akkoni Seikleja Pedro de Casarmana Hohenstaufen peab võitma langemisega muhameedlaste kätte võitleb koos palgasõduritega franki kodumaale tagasi Sitsiilia Süürias 1291. rüütlite (tapsid Konradini) ja kuningriigi (Lõuna-Itaalia). türklastega (hävitasid Akkoni).
· Viieõieline roos, ülevalt väljub rist · Kilpi ümbritseb kiri: S SECRETUM DES STST VLIN · VLIN Viljandi nimetus VILJANDI VAPP · Neitsi Maarjaga PAIDE-WEISSENSTEIN 1291 · Sinisel kilbil torn kolme ülestikku asetseva laskeavaga ja punase koonusekujulise katusega. Kummalgi pool torni LIPUKESED. RAKVERE-WESENBERG 1302 · Pitsatil kolmeharuline KROON, alaosas KUUEHARULI NE TÄHT (sini- punasel taustal kuldne kroon ja täht) KURESSAARE 1563 (Magnus)- Arensburg · Sinisel kilbil 2 lossitorniga hõbedane loss. · Ühel tornil kuldne teravatipuline kiiver tuulelipuga KURESSAARE 1563 · Väravas langevõre all seisab hõbedane kotkas
2) Sonett-on luulevorm,keskaegsest itaaliast,on 14 värsirida. 3) Novell- on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. 4) Romaan-on jutustava proosa suurvorm. Iseloomustab probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. 5) Dante- 1265-1321, sündis Firenzes, isa oli aadlik (aadlike ja paavstide vastuseis), 1302 pagendati, ei saanud naasta Firenze, suri Ravennas. 'Jumalik komöödia' 3 suurt osa, 33 laulu, kokku 100 laulu. Põrgu, puhastustuli, paradiis. Leiutas 'tertsiini'. Eksib metsa, lõvi, panter, hunt, pages mestast ning talle tuli appi Vergiliuse vaim, kes juhatab ta paradiisi. Põrgus 9 ringi, lehtri kujuline 1(antiik suurmehed, süütud lapsed, ei tundnud krist. Ainujumalat, ja kahetsevad nüüd) 2(himurus, patt, abielurikkujad,
– üksjalad – vabatalupojad – maavabad • vabadikud, sulased • träälid Talupoegade olukord 14.- 16. saj • Mõisate arvu kasv – viljahindade tõus • Koormiste kasv – teoorjus – kümnise suurenemine – raharent • Pärisorjuse ja sunnismaisuse teke – “mees või võlg” – haagi- e adrakohtunikud – 1507 relvakandmise keeld Linnad • Lüübeki õigus – Tallinn 1248 – Rakvere 1302 – Narva 1345 • Riia õigus – Tartu 1262 – Haapsalu 1279 – Viljandi (1283) – Paide 1291 – Uus-Pärnu 1318 • Piiskopiõigus – Vana-Pärnu 1251 Linnade juhtimine • Raad – bürgermeistrid – raehärrad – rae juures linnafoogt • Gildid – Suurgild – Mustpeade vennaskond – Väikegild • Tsunftid – tsunftisundus, tsunftijänes – skraa Kaubandus • Hansa Liit – Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu
korrapärane nelinurkne linnus, kus igas nurkas oli torn. Teiseks linnuse tüübiks oli linnus, mille müür järgis looduslikku küngast. Kolmandaks linnuse tüübiks oli tornlinnus. Eestisse hakati ka keskajal ehitama esimesi linnasid. Eestis oli üheksa linna, millest neli neist olid Hansa Liidus: Tallinn, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Tallinn, mis oli ehitatud 1248, Vana Pärnu 1251, Tartu 1262, Haapsalu 1279, Viljandi 1283, Paide 1291, Rakvere 1302, Uus Pärnu 1318 ja Narva 1345. Linnades koondusid kaupmehed gildidesse ja käsitöölised tsunftidesse. Linna juhtisid raed. Aastal 1525 tekkisid Eestis ka esimene trükisõna, meieni säilinud trükisõna on aastast 1535 Eestis juhtus paljutki keskajal. Minu arust Eestlasi piinati ja kasutati ära, kuid samas Eesti ise läbis palju uusi uuendusi milleks suurim oli minu arvates linnade teke, sest sellega uuenes ka rahvas ise. Arvan, et keskaeg ei ole tähtsaim aeg Eest ajaloost.
Iseloomusta läänikorda: Lääni sai igaüks, kes oli piisavalt lojaalne, võitluslik. Moodustus põhiliselt aadlikest, ülikutest. Kuidas võõrvalitsejad hakkasid kiriklikult eesti ala valitsema? Alustati kohe kirikute ehitamisega(igasse kihelkonda), Kihelkonnakirikutesse seati ametisse preestrid, kelle ülesandeks oli jumalateenistusi pidada, sakramente jagada ning rahvast kristlikus vaimus õpetada, juhatada. 9 vanimat keskaegset eesti linna: Tallinn(1248), Rakvere(1302), Narva(1345), Tartu(1262), Haapsalu(1279), Viljandi(1283), Uus-Pärnu(1318), Paide(1291), Vana-Pärnu(1251). Jüriöö ülestõusu käik: 1343a. Jüriööl toimus relvastatud mäss, põletati mõisaid, kirikuid. Tapeti sakslasi ja valiti endi hulgast 4 kuningat. Piirati Tallinna ja küsiti abi juurde. Läänemaalased asusid Haapsalu piirama. Juulikuus puhkes sarnane ülestõus Pöides. Aasta lõpuks õnnestus Saksa ordul Mandri-Eesti lõpuks alistada.
1) Suutis kuninga domeeni kolmekordeeks kasvatada 2) Piiras suurfeodaalidevõimu 3) Määras ametisse ustavad, hästi koolitatud ametnikud. Louis IX Püha: Kuningas. 1) Püüdis ühendada Euroopa riike islamiusuliste türklaste vastu 2) Keelas duellid ja kodusõjad 3) Asutati Pariisi parlament 4) Asutati rahandusministeerium. Philippe IV Ilus: Kunigas. 1) Maksustas vaimulike tulud 2) Püüdis kukutada paavsti 3) Meelitas uue paavsti Prantsusmaal lossi - >kirikumaksud laekusid Prantsusmaale 4) 1302 kutsus kokku generaalstaadid 5) Likvideeris terve ordu ja omastas selle varad. William Vallutaja: Normandia hertsog. Inglased keeldusid teda kuningana tunnustamast. 1066.a. tungis Inglismaale. 1066.a. lõi Hastingi lahingus anglosaksid puruks, võim läks võõraste kätte. Valitses maad karmilt ja pani aluse keskvõimule. Henry II: Inglise kuningas. Pani aluse Plantageneti dünastiale. Korraldas valitsemist kohtadel, tugevdas kohtuvõimu.
php? id=29484. [Kasutatud 5. september, 2015]. [01.3] M. Purde, Tolerantside ja istude põhimõisted, [Võrgumaterjal]. Available: http://ekool.tktk.ee/failid/M/objekt/10/tolerantsid/index.html. [Kasutatud 5. september, 2015]. [01.4] ISO 4287:1997; Geometrical product specification (GPS) - Surface texture: Profile method - Terms, definitions and surface texture parameters. [01.5] ISO 4287-1:1984; Surface roughness -- Terminology -- Part 1: Surface and its parameters. [01.6] ISO 1302:2002; Geometrical Product Specifications (GPS) - Indication of surface texture in technical product documentation. 6
Karl Martell- Alguse sai Frangi riigis feodaal kord; Poitiers’i lahingus 732 tõrjus tagasi araablased. Pippin Lühike- esimene ametlik Frangi riigi kuningas; Abistas rooma paavsti langobardide võitluses. Karl Suur-Rooma paavst troonis ta 800a keisriks; suurendas jõudsalt Frangi riigi alasid. Kõrgkeskaeg 11-13saj: 9-10saj oli Prantsusmaa feodaalselt killustatud; võimul Karolingide dünastia; hiljem Kapetingide dünastia (valduste suurendamine); 1302-kutsuti kokku seisuste esinduskogu generaalstaadid, kuna kuningal oli tähtsate küsimuste jaoks abi vaja; keskpaigal Prantsusmaa tsentraliseeritud monarhia (tugeva keskvõimuga kuningriik.) Hiliskeskaeg 14-15saj: Must surm-katku epideemia, mis levis üle kogu Euroopa, suri palju talgupoegi;1358- žakerii ülestõus- talupjad said vabaks pärisorjusest ja nendega sõlmiti soodsamad rendi lepingud; Inglismaa vs. Prantsumaa 100a sõda(1346- Crecy lahing, 1356 Poitiersi lahing).
Palestiinasse rajati Jeruusalemma kuningriik ja mõned väiksemad ristisõdijate riigid (nt. Tripolise, Antiookia, Väike- Armeenia, Edessa ja Küprose) Inglismaa esinduskogu rajati 1265. a., koosnes suurfeodaalidest, kõrgvaimulikest, väikerüütlitest, alamvaimulikest ja linnade esindejatest. Ülesandeks oli kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ja tagada nende osalus oluliste küsimuste arutamisel. Prantsusmaa esinduskogu rajati 1302. a., koosnes vaimulikest, aadlikest ja linlastest. Ülesandeks oli anda nõu maksude kehtestamise osas. Esinduskogud kaitsesid kõigi mõjukamate ühiskonnakihtide huve. LINNAD. VALITSEMINE JA MAJANDUS (keskaegsed linnad) Tekkimine sai alguse vahemere äärsetes piirkondades, tekkisid soodsates kauplemiskohtades (nt. teede ristumiskohad, sildade läheduses, jõesuudmetel, feodaalide losside juures, vanades sadamates, Roomaaegsete linnade varemete juures jne.)
6.Parlament Inglismaal seisuste esindus, kutsuti kokku 1265. Seal olid suurfeodaalide, kõrgvaimulike, väikerüütlite, alamvaimulike ja linnade esindajad.talupoegi esindasid isndad. Parlamnet koosnes kahest kojast: ülemkoda(suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud), alamkoda(teised). Parlamnet tagas kõikide ühiskonnakihtide osaluse oluliste küs. arutamisel., generaalstaadid Prantsusmaal 1302. Kuningas philippe IV kutsus nad kokku, sest oli vaja maksude kehtestamiseks alamte nõusolekut. Kõik seisused hääletasid eraödi(aadlikud, linlased, vaimulikud). 7.Kapetingide dünastia rajamine §18Selle rajas Hugues Capet, kes sai troonile 987. a. Võim piirdus kuninga domeeniga.(Orleans ja Pariis), William Vallutaja ja Hastingsi lahing 1066Alguse sai tugev kuningavõim, kui Normandia hertsog William Vallutaja tungis Prantsusmaalt Inglismaale ja vallutas saare. Ta
Riia linna ja peapiiskopi vastu. Modena Wilhelm paavsti legaat(saadik) 1238. aastal sõlmiti Stensby rahu Liivi ordu ja Taani vahel 1242. aastal toimus Jäälahing, milles orduväed ümber piirati ja pärast eestlastest abiväe põgenemist venelaste poolt vürst Aleksander Nevski juhtimisel lõplikult puruks löödi Vana liivimaa põhivaenlasteks olid Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. Linnad. Tallinn (linnaõigused 1248), Rakvere(1302), Narva(1345), Tartu(1262), Viljandi(1238), Uus- Pärnu(1318) ja Paide (1291), Haapsalu(1279). Linnade valitsevaks keeleks sai alamsaksa keel Rae ülesanded: linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Abinõud kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks, kaitsma linna huve suhetes teiste linnade ja maahärradega, kandma hoolt kirikute ja koolide eedt, korraldama vaeste ja tõbiste ülalpidamist. Vaimne kultuur Liivimaal Katoliku kirik Toomkool kõige vanem Kloostrikool
Gvelfid paavsti. Dante kuulus gvelfide poole. Firenzes suutsid gvelfid gibelliinid välja tõrjuda, aga peagi läksid gvelfid omavahel tülli (erinevad arusaamised). Jagunesid mustad kes eelistasid paavsti ja valged kes eelistasid keisrit. Dante, kes kuulus valgete hulka osales aktiivselt linna juhtimises, kuulus linnanõukokku, oli koleegiumi liige. Ühel hetkel mustad gvelvid otsustasid võimu enda kätte võtta. Dantet süüdistati altkäemaksu võtmist pagendusse(1302). Rohkem ta Firenzese tagasi ei saand pöörduda. Ravennase saadeti. 13. saj toimus trubaduuride juhtimisel mingi luulevärk ja kujunes välja uus luule stiil: Uus mahe stiil. Mille keskne kuju on Madonna. Puhtas käsitluses, platoonilises stiilis, kus inimene muutub puhtamaks õilsamaks. Dante saanud sellest inspiratsiooni ja lõi oma luulekogu""- mis on väga isiklik ja filosoofiline. Oli pühendatud kaunile naisele.( Dante isa sõbra tütar). Tema kirjanduslik nimi on Beatrice. 1
1265 kutsuti kokku parlament ülesanneteks olid koos kuningaga seaduste väljatöötamine ning maksude kindlaksmääramine. Ühtse riigi kujunemine Prantsusmaal Philippe II Auguste kasvataks kuninga domeeni viie kordseks, kujundas ühtse riigi, suurfeodaalide vastupanu murdmine Louis IX Püha keelas feodaalide omavahelised kodusõjad kuninga domeenis, väljaspool domeeni võis sõda alustada 40 päeva pärast selle väljakuulutamist Philippe IX Ilus 1302. a. kutsus kokku generaalstaadid, alustas juutide tagakiusamist, likvideeris Templiordu Saja-aastane sõda (1337 1453) Sõda toimus Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Põhjused: · Prantsusmaa troonipärimise küsimus (Inglismaa kuningas tahtis trooni) · Flanrdia küsimus Tähtsaim lahing toimus 1346. aastal Crécy lahing, kus kasutati esmakordselt tulirelvi. Nüüd kasvas rüütliväe asemel jalaväe tähtsus, tekkis palgasõjavägi. 1348-1349
Ristisõjad õhutaisd Euroopas usulist vaimustust. Seisuste esinduskogud Prantsusmaal ja Inglismaal Kuninga ja vasallide vastuolude tõttu tekkis 8.saj Inglismaal vajadus seisuste esinduse ehk parlamendi järgi. Kõik feodaalid olid kuningale truudust vandunud, kuid see ei andnud õigust valitsejal alamatega omavolitseda. Kunn John Maata ajal tõsteti mässu ja sunniti kuningat allkirjastama ,,Suurt vabaduskirja". see kinnitas alamate õigused. Prantsusmaal kutsus 1302.a Philippe IV kokku generaalstaadid ehk seisuste esindused. Neid kutsuti kokku tihti, kui üldmõju riigiasjadele jäi lahjemaks kui Inglismaal. Nii Inglismaal kui Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia: mõlemas riigis kehtis tugev ja hästi toimib kuningavõim, kusjuures esinduskogud kaitsesid kõigi mõjukamate ühiskonnakihtide huve. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhetele.Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör
Piirati linnade vabadusi, kuningavõim muutus piiramatuks. Kohut, administratsiooni ja finantse valitsesid kuninga ametnikud. SITSIILIA VESPER 1282: Anjou dünastia vastane mäss Sitsiilias. Arenes Anjou ja Aragoni dünastia sõjaks. Vastuhakk puhkes 30. Märtsi õhtuse jumalateenistuse ajal Palermo lähedal. Laienes Palermosse ja hõlmas aprillis kogu saare. Enamik pranslasi tapeti. Troonile kutsuti Aragoni kuningas Pedro III. Sõda lõppes 1302. PRANTSUSMAA: BOUVENIS’ LAHING: 1214 llõi Prantsusmaa kuningas Philippe II Auguste vägi Inglise John Maata liitlaste Saksa- Rooma keisri Otto IV ja Flandria krahvi väge. Inglise kuningas minetas suurema osa Prantsusmaa-valdustest, Saksa troonitülis saavutas Friedrich II võidu Otto IV üle. PRANTSUSMAA RIIGIAPARAADI TSENTRALISEERIMINE: Õukonna aadlikud asendati keskklassit nõuandjatega. Vabanevad läänid tulevad tagasi kroonile, kuningas võib neid uuesti läänistada
Linnad · Riia oli Vana-Liivimaa suurim ja tähtsaim linn, mille kutsus ellu piiskop Albert jmuba 1201. aastal. Riia kodanikud osalesid aktiivselt Liivimaa ristisõjas ning said osa ka siinsetest vallutustest. · Tallinn oli Eesti suurim linn, hakkas kujunema taanlaste linnuse jalamile tõenäoliselt varsti pärast linnuse rajamist, linnaõigs saadi alles 1248.aastal. · Rakvere (Tallinna "käepikendusena"), linnaõiguse sai 1302. aastal. · Narva, linnaõigus 1345 · Tartu, Tartu piiiskopi valduste keskuseks ja katedraali asupaik, muinaslinnus. Linna õiguse sai 1262. · Viljandi tekkis ordulinnuste juurde, esmamainimine 1283 · Uus-Pärnu linnaõigus 1318 · Paide 1291 · Vana-Pärnu , selle asutas Saare-Lääne piiskop, valides selle oma piiskopkonnakeskuseks. Paraku langes tärkav linn juba 1263 aastal · Haapsallu , linnaõigus 1279
saigi kuningriigi parlament. Peale suurfeodaalide ja kõrgvaimulike, kaasati ka väikerüütlite, alamvaimulike ja linnade esindajad. Talupoegi esindasid nende isandad. Juba toll ajal koosnes parlament kahest kojast: ülemkojast, kuhu kuulusid suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud ja alamkojast kuhu kuulusid siis kõik väiksemad esindajad. Parlamendi eesmärk oli kaitsat kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ja tagada nende osalus küsimuste arutlemisel. Prantsusmaal kutsus 1302. aastal seisuste esindajad ehk generaalstaadid kokku kuningas Philippe IV. Tal oli vaja maksude kehtestamiseks saada alamkihi nõusolekut. Kuningad kutsusid generaalstaate kokku ka muude küsimuste arutamisel, kuid nende mõju riigiasjade otsustamisel ei olnud kaugeltki nii suur kui Inglismaal. Genreaalstaatide eripäraks oli see, et kõik esindajad kogunesid ja hääletasid eraldi.
1220. aasta paiku läks linnus tõenäoliselt ilma lahinguta taanlaste valdusesse, kelle valitsuse all hakati rajama esimesi kivihooneid ja ümbritsema linnust kivimüüriga. Esimest korda mainitakse asulat Tarvanpea nime aastal 1226 Läti Henriku kroonikas, taanlaste uut tugikohta nimetatakse Wesenberghiks (Tarvanpea keskalamsaksa keeles) aastal 1252. Nimetust Rakvere seostatakse Rägaverega (1268 Rakovor Novgorodi ürikutes). Esimesed sajandid linnana 1302. aastal sai linnuse juurde kujunenud asula Lübecki õigused. 1346. aastal müüs Taani kuningas Eestimaa, sh. Rakvere Saksa Ordule, kes omakorda pantis selle aastal 1347 Liivi Ordule. Ordu ehitas lihtsalst ringmüürilinnusest tornide ja eeshoovidega kaitstud konvendihoone, millest sai Rakvere foogti asupaik. 14. sajandi keskel oli Vallimäe põhjajalamil ehk nüüdsel Teatrimäel ka saviga seotud müüridega kivimaju. 15
Ametis preestrid (jumalateenistused, sakramentide jagamine, õpetamine ja juhatamine). Enamus Põhja-Saksamaalt, võis olla ka eestlasi (Johannes Virumaalt). Linnade teke Asukohaks muistsed kauplemiskohad teede sõlmpunktides, kohalikud keskused. Maaisanda linnaõigus > iseseisev õiguslik staatus. 1201 Riia, piiskop Albert 1248 Tallinna linnaõigus, kujunemine peale linnuse rajamist 1262 Tartu 1283 Viljandi 1251 Vana-Pärnu > leedulaste hävitustöö > 1279 Haapsalu 1302 Rakvere 1318 Uus-Pärnu 1345 Narva Põhiliselt Saksa käsitöölised ja kaupmehed, sulandunud kohalik rahvas Jüriöö ülestõus Valdemar IV tahtis valduse ordule maha müüa > Taani vasallide kartsid vabaduse piiramist > püüdsid seda takistada 1343 Jüriöö ülestõus relvastatud mäss, mõisate ja kirikute põletamine, kättesattunud sakslaste tapmine 4 kuningat Tallinna piiramine, pöörduti abi saamiseks Rootsi esindaja Turu foogti ja Pihkva
sajandiga.Nii oli nt inglise renessansi haripunk 16.sajadi lõpul, kui Itaalias oli renesanss juba hääbumas. Itaalia kirjanduse keskuseks sai mitmeks sajandiks Firenze linn.Sealt pärines ka eelrenessanss kuuluv. Danet Alighieri (1265-1321) Keda on nimetatud keskajal viimaseks ja ühtlasi uusaja esimeseks poeediks.Tema pole enam keskaja inimese alandlikkust ega alituurist autoriteetidele.Dante oli üks paavstivastase partei juhtivaid tegelasi Firenzas, mistõttu ta linnast pagendati (1302) ja elu lõpuni mujal elas. Tema kaks tähtteost on : 1. Uus elu 2. Jumalik komöödia 1. Uus elu on proosatekstiga põimitud armastuslalude kogu, milles Dante ülistab oma noorpõlve armastust, varasurnud Beatrieet, kes esineb ka luuletaja hilisemas loomingus. 2. Jumalik komöödia (kirjutatud pagenduses 1307-1321) on suur allegooriline poeem nägemuseikust teekonnast hauatagusesse maailma.
Linnad ei sõltunud põllumajandusest, vaid kaubandusest ning lõpuks ei talutud enam lossiülikute sekkumist. Kodanikud ehitasid oma linnade ümber müüri ja moodustasid enda kaitseks rahvaväe. Tekkisid linnade liidud nagu näiteks Lombardia Liiga. Ehkki keskaega peetakse tihtipeale ratsaväeajastuks, mängis pearolli siiski jalavägi. "Pärast Hastingsit(1066) lõi jalavägi ratsanikke ristisõdades, Legnano, Courtrai´ (1302), Crécy (1346), Poitiers´ (1356) ja lõpuks ka Atzingourti lahingus (1415)." "Robert Bruce´I Soti jalaväelased olid võidukad 1314. aastal Bannokburni all, kus üheainsa päevaga tabas Inglise rüütleid suurim kaotus, mida nad olid kunagi kogenud." "Loomulikult mängis jalavägi nii kaitsjate kui ka ründajatena kõikides tolle aja paljudes piiramistes tähtsaimat rolli. Niisiis ei saa kuidagi väita, nagu oleksid Sveitsi piigimehed Morgarteni (1315), Sempachi
Giyaseddin Keyhüsrev II – oli sultan mongolite rünnakute ajal kui mongolite riigi provints – 1234 kaotati mongolitele Kös,dag´i lahing jõu vahekorrad An muutusid. B Trapzoni riik ja armeenlaste Kiliikia riik vandusid ustavust mongolitele. Viimasel arenguperioodil kuulus kogu võim mongolitele. Mongolite võimu näitena olgu toodud fakt, et seld´de sultan Alaeddin Keykubad III (1296 – 1302) seisis halvas valistemises süüdistatuna mongolite valitseja Gazan khaani (1295 – 1304) kohtu ees. Sultan mõiteti surma, ent kuna ta oli mongolite riigi rajaja Kulagu tütrega abielus, teda siiski ei hukatud, veetis vangistuses. 6 Mongolite riik (1256 – 1335). Mongolid kehtestasid kõrged maksud An seld riigi elanikele, mille tagajärjel riik laastus
*Kuninga ja vasallide vastuolude tõttu tekkis 13.saj Inglismaal vajadus seisuste esinduste e parlamendi järele. Tollane Inglise parlament koosnes 2st kojast: ülemkojast, kuhu kuulusid suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud ning alamkojast, mis ühendas alamaadli, alamvaimulike ja linnade esindajaid. Parlamendi eesmärk oli kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ja tagada nende osalus oluliste küsimuste arutamisel. *Prantsusmaal kutsus 1302.a seisuste esindused e generaalstaadid kokku kuningas Philippe IV (12851314), kellel oli vaja maksude kehtestamiseks alamate nõusolekut. Kuningad kutsusid tähtsamate küsimuste arutamiseks kokku generaalstaate ka edaspidi, kuid nende mõju riigiasjade otsustamisel jäi inglise parlamendiga võrreldes väiksemaks. Generaalstaatide eripära oli, et kõik esindatud seisused vaimulikud,aadlikud,linlasedkogunesid ja hääletasid eraldi. 8.Kapetingide dünastia rajamine
Keele päritolu. Keelekontaktid. Maailma keelte arv Keelte liigitamine 6000-7000 elavat loomulikku keelt Genealoogiline (päritolu) Karlsson 2002 (Grimes (toim) 1996): Tüpoloogiline (struktuuri järgi) Aasia 2165 (32%) Areaalne (piirkond) Aafrika 2011 (30%) Sotsiolingvistiline (keele staatus ühiskonnas) Austraalia ja Okeaania 1302 (19%) Ameerika 1000 (15%) Euroopa 225 (3%) Genealoogiline o Keelte sugulus ja põlvnemissuhted o Keelepuud o Ühte rühma kuuluvad sellised keeled, mille ühist algupära on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada, st mis on pärit samast algkeelest. Tüpoloogiline o Keelte liigitus struktuuri järgi: o analüütilised ehk isoleerivad keeled o aglutineerivad ehk afiksaalkeeled
Keskkonnaagentuuri siseveekogude seire ja andmevahetuse võrgustikku EUROWATERNET, 7 Kasutatud kirjandus: 1. Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse, Põhjaveekomisjon, 2004, Tallinn 2. Keskkonnaalaste õigusaktide kogumik, 1998, Tallinn 3. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1302/Pohjavesi_Eestis.pdf 4. http://www.maves.ee/Projektid/2004/PV_raamat.pdf 5. http://www.tuit.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=401828/ErikPuura.pdf 6. http://www.veeyhing.ee/incoming/2203007Veepaev.pdf 7. http://www.keskkonnainfo.ee/index.php?lan=EE&sid=38&tid=44&l2=36&l1=2 8 9
linnakogukonna jaoks. Lääne-Euroopas tekkisid linnaõigused alates 11. sajandist, kui linnad vabanesid feodaalide võimu alt. Linnaõiguste väljatöötamisel tugineti nt kohalikul tavaõigusel, privileegidel (nt turuõigus) ja raemäärustel. 2) Eesti keskaegsete linnade linnaõigused pärinesid Saksamaa linnade õigustest. Nt Tallinnas kehtestas Taani kuningas Erik IV 1248 Lübecki õiguse. See õigus kehtestati ka 1302 Rakveres ja 1345 Narvas. Riia sai 13. sajandi II poolel Hamburgi linnaõiguse ning selle põhjal tekkis Riia linnaõigus, mis levis Tartusse, Haapsallu, Paidesse, Uus-Pärnusse ja Viljandisse. Eesti linnades kehtisid linnaõigused 1877. aasta linnareformini. Keskaegsete linnade elu toimus tavaliselt erilise linnaõiguse alusel. Selle andis tavaliselt kas maahärra valitseja, kelle vasalliks maahärra oli. Linna õigus-valitseja või maahärra poolt
Ülikoolid rajati käsitööliste korporatsioonide eeskujul. Universitas- tsunft ühendas kõiki sama linna üliõpilasi ja õppejõude. Kujunes uus ühiskonnakategooria- õpetlased ja õppejõud ehk vaimse töö tegijad Hiliskeskaeg 15-16.saj Püha Saksa Rooma keisririik 962-1806. Habsburgide võimu alt vabanes 1292.a 3 Šveitsi kantonit- seda peetakse Šveitsi riigi alguseks PAAVSTIRIIK 13.saj oli paavstide suuraeg. 1302 valiti paavstiks Clemens V, kes valis asukohaks Avigoni. Paavstid jäid Avigoni kuni 1378.a. kõik paavstid olid siis prantslased. See tekitas rahulolematust, nõuti, et paavst naaseks Rooma. Paavstiriigis valitses segadus. Võimu taotles mitu rikast suguvõsa. PRANTSUSMAA 987.a lõppes Karolingide valitsemine. Feodaalide poolt valiti uueks kuningaks Hugues Capet- pani aluse Capetingide dünastiale. Capetingide valitsemise ajal oli kuninga võim väga väike, feodaalid iseseisvad
Nii oli näiteks inglise renessansi haripunkt 16. sajandi lõpul, kui Itaalias oli renessanss juba hääbumas. Itaalia kirjanduse keskuseks sai mitmeks sajandiks Firenze linn. Sealt pärines ka eelrenessanssi kuuluv DANTE ALIGHIERI (12651321), keda on nimetatud keskaja viimaseks ja ühtlasi uusaja esimeseks poeediks. Temas pole enam keskaja inimese alandlikkust ega alistumist autoriteetidele. Dante oli üks paavstivastase partei juhtivaid tegelasi Firenzes, mistõttu ta linnast pagendati (1302) ja elu lõpuni mujal elas. Tema kaks tähtteost on "Uus elu" ja "Jumalik komöödia" "Uus elu" on proosatekstidega põimitud armastuslaulude kogu, milles Dante ülistab oma noorpõlve armastust, varasurnud Beatricet, kes esineb ka luuletaja hilisemas loomingus. "Jumalik komöödia" (kirjutatud pagenduses 13071321) on suur allegooriline poeem nägemuslikust teekonnast hauatagusesse maailma.
pärast eestlastest abiväe põgenemist venelaste poolt vürst Aleksander Nevski juhtimisel lõplikult puruks löödi. · Sakslaste vallutuste piiriks jäi Narva jõgi ja Peipsi järv. Linnad · elanikud olid peamiselt Saksa käsitöölised ja kaupmehed · varaseim teade eestalstest majaomanike kohta on 1277. aastast: Tallinnas oli maja Undelembil ja tema pojal Johannesel. Esimesed Eesti linnad olid: Tallinn (linnaõigus 1248) Rakvere (1302) Tartu (1262) Uus Pärnu (1318) Haapsalu (1279) Narva (1345) Viljandi (1283) Vana Pärnu (1251 asutati sinna piiskop- Paide (1291) konna keskus, mille leedukad hävitasid Kaitseehitised Esimesena ehitati paekivist müüte Tallina ümber 13. sajandil. 14. sajandi jooksul järgnesid teised linnad
Põhja- ja lääneküljel kaitses linnust järskudele nõlvadele lisaks veega täidetud vallikraav. 1298 puhkes Liivimaa kodusõda, mille põhjustas Ordu ja peapiiskopi vahel tõusnud tüli. Saare-Lääne piiskop hõivas kogu Lihula linnuse, mida oli seni Orduga jaganud. Ordu ei leppinud sellega ja koondas oma väe linnuse alla, põletas maha Elisabethi kiriku ja Lihula alevi ning rüüstas ümbruskonda. Piiskop oli sunnitud kapituleeruma ning linnus läks Ordu kätte. 1302. aastal taastati lõpuks sõjaeelne olukord. Liivi sõja ajal (1558-83) käis Lihula korduvalt käest kätte ja linnus sai rängalt kannatada. 1559. aastal müüdi Saare-Lääne piiskopkond Taani kuningale Frederik II, kes loovutas selle omakorda oma vennale hertsog Magnusele. Magnus valiti 1560. aastal ka Saare-Lääne piiskopiks.1563. Aastal vallutasid linnuse rootslased, kuid peagi läks linnus jälle taanlaste kätte. Nii kordus see mitmeid kordi. 1570
2.1 Ajalugu 10. sajandil nõudis frankide pärimisseadus impeeriumi jagamist keisri lapselaste Ludwigi, Karl II Paljaspea ja Lothari vahel. Aastal 977 rajas Lothar kindluse, mida loetakse Brüsseli alguseks. Juba 11. sajandil sai Brüssel tähtsaks peatuspaigaks teel Bruggest Kölni. Samal ajal ehitati korralik kindlus ja linnamüür. 14. sajandil tõusid Brüsseli ja Brugge käsitöölised korduvalt üles Prantsuse türanliku valitsuse vastu. 1302. aastal saavutasid vaid odadega relvastatud flaami käsitöölised Kortrijki lahingus võidu prantslaste üle. See nimetati kuldsete kannuste lahinguks Prantsuse ratsaväest maha jäänud kannuste järgi. 13571379 ehitati uute linnaosade ümber teine linnamüür, sest vana oli jäänud väikeseks. Uute linnamüüride ehitus oli vajalik ka Flandria krahvi rünnakute tõttu. Vana linnamüüri tuntakse praegu sisemise rõnga ja samuti pentagonina.
haripunkt 16. sajandi lõpul, kui Itaalias oli renessanss juba hääbumas. Itaalia kirjanduse keskuseks sai mitmeks sajandiks Firenze linn. Sealt pärines ka eelrenessanssi kuuluv DANTE ALIGHIERI (1265–1321), keda on nimetatud keskaja viimaseks ja ühtlasi uusaja esimeseks poeediks. Temas pole enam keskaja inimese alandlikkust ega alistumist autoriteetidele. Dante oli üks paavstivastase partei juhtivaid tegelasi Firenzes, mistõttu ta linnast pagendati (1302) ja elu lõpuni mujal elas. Tema kaks tähtteost on “Uus elu” ja “Jumalik komöödia” “Uus elu” on proosatekstidega põimitud armastuslaulude kogu, milles Dante ülistab oma noorpõlve armastust, varasurnud Beatricet, kes esineb ka luuletaja hilisemas loomingus. “Jumalik komöödia” (kirjutatud pagenduses 1307–1321) on suur allegooriline poeem nägemuslikust teekonnast hauatagusesse maailma.
ajalugu alates hilisest keskajast läbi Saja · u.1295 abiellus Dante Gemma dei aastase sõja sündmuste kuni tema enda Donati'ga, kellega Dante sai kaks poega lähiminevikuni välja. ja ühe või kaks tütart · Neis näidendites, kus on kujutatud · Etendas silmapaistvat osa Firenze Inglismaa konflikti Prantsusmaaga, poliitikas rõhutab ta ka patriootilisi ideid. · Tõrjuti 1302. a. maapakku, kus tal tuli · Ajalookroonikaid: ,,Henry VIII", ,,Henry läbi elada viletsaid päevi ja isegi kerjata VI", ,,Henry V", ,,Henry IV", ,,Richard · Suri Ravennas 1321.aastal II", ,,Richard III", ,,Kuningas John". · Väljapaistev üleminekuaja luuletaja · Kuigi näidendite pealkirjad viitavad keskaja viimane ja uusaja esimene kuningatele, ei ole kuulsaim neist · Esimene Lääne-Euroopa suurpoeet kuningas
Kõige autoriteetsem oli Platon. "Uus mahe stiil" ja Paltoni filosoofia olid lähedased: armastus kui maailma ühtsuse peegelpilt. Dante Dantest teatakse väga vähe. Sündis Firenzes. Varases loomingus teos "Uus elu". Ta kuulus valgete gvelfide leeri. Gibelliinide mõju vähenemisel ja väljaajamisel linnadest, kus valitsesid gelfid, jõustus seadus aadelkonna vastu, kes jäeti kodanikuõigustest ilma. Aadlikud ei kavatsenud alla anda, võimuvõitlus valgete ja mustade gelfide vahel. Lõppes 1302. aastal valgete pagendusse saatmisega. Tema tütar ja poeg asusid hiljem tema juurde elama. Teine poeg külastas teda. Mõlemad pojad kirjutasid luuletusi. Pärast Dante surma olid esimesed "Jumalik komöödia" kommenteerijad. Pärast keiser Heinrich seitsmenda surma läks Dante benediktlaste mungaordu Santa Crace mägikloostrisse ja asus kirjutama "Jumalikku komöödiat". Dante tahtis luua omamoodi: kõike meenutada, kõik kokku koguda ja anda sellele elu. "Uus elu"
• 20. saj viimasel veerandil sotsio- ja psühholingvistika kiire areng. 4 Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel: isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusiivsed ja polüsüsnteetilised keeled). Keele päritolu. Keelekontaktid. Maailma keelte arv • 6000 -7000 elavat loomulikku keelt Karlsson 2002 (Grimes (toim) 1996): • Aasia – 2165 (32%) • Aafrika – 2011 (30%) • Austraalia ja Okeaania – 1302 (19%) • Ameerika – 1000 (15%) • Euroopa – 225 (3%) Keelte liigitamine • Genealoogiline- päritolu järgi • Tüpoloogiline- keelte sugulus on tähtsusetu • Areaalne - piirkondlik • Sotsiolingvistiline- kõnelejate arvu järgi Tüpoloogiline liigitus Keelte liigitus struktuuri järgi: • analüütilised ehk isoleerivad keeled • aglutineerivad ehk afiksaalkeeled • flektiivsed ehk fusioonikeeled
1224 12,26 1226 12,17 1228 12,08 1230 11,98 1232 11,88 1234 11,78 1236 11,69 1238 11,6 1240 11,5 1242 11,41 1244 11,31 1246 11,22 1248 11,13 1250 11,04 1252 10,95 1254 10,86 1256 10,77 1258 10,67 1260 10,58 1262 10,49 1264 10,4 1266 10,32 1268 10,23 1270 10,13 1272 10,04 1274 9,94 1276 9,85 1278 9,77 1280 9,68 1282 9,59 1284 9,5 1286 9,41 1288 9,32 1290 9,23 1292 9,14 1294 9,05 1296 8,96 1298 8,88 1300 8,79 1302 8,71 1304 8,62 1306 8,53 1308 8,45 1310 8,36 1312 8,28 1314 8,19 1316 8,11 1318 8,02 1320 7,94 1322 7,85 1324 7,76 1326 7,67 1328 7,59 1330 7,51 1332 7,43 1334 7,35 1336 7,26 1338 7,17 1340 7,09 1342 7,01 1344 6,92 1346 6,84 1348 6,76 1350 6,68 1352 6,59 1354 6,51 1356 6,43 1358 6,35 1360 6,27 1362 6,18 1364 6,1 1366 6,01 1368 5,93 1370 5,85 1372 5,78 1374 5,7 1376 5,62 1378 5,54 1380 5,46 1382 5,37
· Riigi ühendas valitsejaisik. Valitsemise edukus sõltus palju valitseja isiksuseomadustest · Valitsemise juures oli vajalik valitsemisaparaadi olemasolu · Valitsejate juures: Erinevate nimedega nõukogud, kuhu kuulusid kõrgemad aadlikud. Pikkamööda hakati kaasama ka teiste seisuste esindajaid · Sai alguse ka parlamentarism · Vanim parlament Islandil 9.saj. · Parlamentarismi rajaja Inglismaa 1265. II Prantsusmaa 1302 · Esindatud kolm seisust: o Vaimulikud o Aadlikud o Kolmas seisus (kaupmehed, talupojad, kõik ülejäänud) · Valimisõigus oli väga piiratud. Tavaliselt ainult mehed. Piiratud ka varandusliku seisusega · Küsimuse otsustamine: igal seisusel oli üks hääl ja küsimus hääletati enne läbi seisuse sees RISTISÕJAD! 1096-1270 · Ristisõjad- sõjad Idamaadesse, ristiusu levitamise ja Kristuse haua vabastamine
(Sven Mikser-kaitseminister, Mailis Reps) Institutsionaalne tasand-valitsus, parlament. Kaasajal ei tee poliitikat mitte ainult üks institutsioon (kuningas (,,Riik see olen mina!`` Louis XIV)), vaid poliitikat teevad mitu institutsiooni. Institutsioonide vaheliste suhete osatähtsus kasvab. Parlament tuleb pr. keelsest sõnast parlee (rääkima). Maailma vanim parlament-Islandi parlament Althing (930 a.), Pr. parlament (1302 a.), Briti parlament (1265 a.), Venemaa parlament (1906 a.). Eesti esimene parlament (1919 a.). Eest Vabariigi algus-15. 11. 1917 a. J. Uluots- peaminister (1939-1940 a.), Otto Tief-asetäitja. Uluots arvas, et riik oli välja arenenud juba muinasajal, et olid maariigid e. maakonnad, mis omakorda olid föderaalid. Kõrgeim seadusandlik võim kuulub parlamendile (2 vormi): 1) Westminsten-inglise mudel, valitsuse liikmed kuuluvad ka parlamenti. Välistatud, et ministriks
aastal võetakse feodaalide mässu tulemusel vastu "Magna Charta Liberatum", millega kinnitatakse alamate õigused. Mäss jätkub, mistõttu kutsutakse kokku seisuste esinduskogu, e. kuningriigi parlament. Kaks koda: 1) ülemkoda: surfeodaalid, kõrgvaimulikud 2) alamkoda: alamaadel, alamvaimulikud, linnade esindajad Eesmärk: kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest, osalus oluliste küsimuste arutamises. · Prantsusmaal kutsub kuningas Philippe IV 1302. aastal kokku generaalstaadid, eesmärgiks maksude küsimuse arutamine ning abi riigiasjade otsustamises (mõju võrreldes Inglise parlamendiga väike; eripära kõik seisused kogunesid ja hääletasid eraldi) · Nii Prantsusmaal kui Inglismaal kujuneb välja TSENTRALISEERITUD MONARHIA: mõlemas riigis tugev ja hästi toimiv kuningavõim, seisuste esindused kaitsevad kõigi mõjukamate ühiskonnakihtide huve. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkorra olemus.
1265 kutsuti kokku parlament ülesanneteks olid koos kuningaga seaduste väljatöötamine ning maksude kindlaksmääramine. Ühtse riigi kujunemine Prantsusmaal Philippe II Auguste kasvataks kuninga domeeni viie kordseks, kujundas ühtse riigi, suurfeodaalide vastupanu murdmine Louis IX Püha keelas feodaalide omavahelised kodusõjad kuninga domeenis, väljaspool domeeni võis sõda alustada 40 päeva pärast selle väljakuulutamist Philippe IX Ilus 1302. a. kutsus kokku generaalstaadid, alustas juutide tagakiusamist, likvideeris Templiordu Saja-aastane sõda (1337 1453) Sõda toimus Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Põhjused: · Prantsusmaa troonipärimise küsimus (Inglismaa kuningas tahtis trooni) · Flanrdia küsimus Tähtsaim lahing toimus 1346. aastal Crécy lahing, kus kasutati esmakordselt tulirelvi. Nüüd kasvas rüütliväe asemel jalaväe tähtsus, tekkis palgasõjavägi. 1348-1349. aastatel levis Euroopas Must surm
Kunsti mõjutas Donatello. Lauljate tribüün Firenze toomikirikus. Laulvad ja tantsivad lapsed. Moodustab paari Donatello samalaadse tööga. Madonna Kristuse ja kahe ingliga Firenze, Museo Nazionale majoolikafiguur, poolümmargune ja raamiga ümbritsetud. Ospedale (Spedale) degli Innocenti fassaadi medaljonid mähitud lapsed sinisel taustal, majoolika. III Vararenessansi maalikunst 14. saj. kunstnikud. Eelrenessanss 1. Cimabue (tegelikult Cenni di Pepi) - 1240-1302. Madonna kompositsioon. Ühendas bütsantsi vormi tekkiva gooti stiilis elementidega. Suhteliselt vanaaegne - kuldne taust, trooniv madonna, teostel monumentaalsed mõõtmed, pulknupplaps, nimbused nagu taldrikud. Peetakse Giotto tähtsaimaks eelkäijaks ja Firenze vararenessansi rajajaks. "Trooniv Maarja lapsega" (1272-1274) Assisi San Francesco alumise kiriku madonnafresko ja ülemise kiriku freskod Krutsifiks Firenze Santa Croce's. !Neitsi Maarja on kujutatud teistest suuremana! 2
annaabi.ee 
