Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Baruto (0)

1 Hindamata
Punktid

Kaido  Höövelson aka  BARUTO
Introduction
Väike-Maarja
Raised up in Rohu village
Rahkla primary school
Laekvere
Audentes
Basketball
Judo
Sumo
Character
Country boy
Friendly
Kind
Warm  hearted
Sporting  career
First  tournament won kantõsho
Yokozuna 19 attempts
Kadoban
Results / achievement  in  sport
championships
Makuuchi
Jūryō
Makushita
Jonidan
Jonokuchi
Special  Prizes:
Fighting  Spirit  
Outstanding  Performance  
Technique 
Interesting  facts
Straightforward yotsu-sumou style
Order  of the White  Star
Estonian Judo junior championships
Meat  and  fish
Eats two  times  a day
Muutke teksti  laade
Teine tase

Kolmas tase

Neljas tase

Viies tase
References
http://en.wikipedia.org/wiki/Baruto_Kaito
http://et.wikipedia.org/wiki/Kaido_H%C3%B6%C3%B6velson
http://sport.postimees.ee/1828724/baruto-loobumisest-taiega-ei-saa-poolega-ei-oska
http://sport.delfi.ee/news/sumo/uudised/online-intervjuu-188-kilone-baruto-tunnen-ennast-oma-kehakaaluga-mugavalt.d?id=63838878
https://www.google.ee/search?q=sumo&rlz=1C5MACD_enUS516US516&espv=210&es_sm=91&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=1NYcU -
eiCKfR7AbrhYDgDA&ved=0CAkQ_AUoAQ&biw= 1279 &bih=620#q=baruto&tbm=isch&facrc=_&imgdii=_&imgrc=u2oadf-5fUUi4M%253A%3BuFlb53Z8zt5aHM%3Bhttp
%253A%252F%252Fkcreative.typepad.com%252F.a%252F6a00d8341c586153ef0133ec463de7970b-800wi%3Bhttp%253A%252F%252Fwww.storm-from-the- east .com
%252F2010%252F03%252Fhakuho-wins-baruto-to-be-promoted.html%3B270%3B474
https://www.google.ee/search?q=sumo&rlz=1C5MACD_enUS516US516&espv=210&es_sm=91&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=1NYcU -
eiCKfR7AbrhYDgDA&ved=0CAkQ_AUoAQ&biw=1279&bih=620#q=sumo&tbm=isch&facrc=_&imgdii=_&imgrc=3PObqVX1BOAXTM%253A%3B0jJLgrw15RPBlM%3Bhttp
%253A%252F%252Fstatic.guim.co.uk%252Fsys-images%252FGuardian%252FPix%252Fpictures%252F2011%252F2%252F2%252F1296638828045%252FSumo- wrestling -
007.jpg%3Bhttp%253A%252F%252Fwww.theguardian.com%252Fworld%252F2011%252Ffeb%252F02%252Fjapan-sumo-wrestling-match-fixing%3B460%3B276
https://www.google.ee/search?q=sumo&rlz=1C5MACD_enUS516US516&espv=210&es_sm=91&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=1NYcU -
eiCKfR7AbrhYDgDA&ved=0CAkQ_AUoAQ&biw=1279&bih=620#q=basketball&tbm=isch&facrc=_&imgdii=_&imgrc=-TPnhGcZE81rYM%253A%3BWMsLtIqmlYZNXM
%3Bhttp%253A%252F%252Fwww.wzdm.com%252Fwp-content%252Fuploads%252F2014%252F02%252Fb099Sports-Basketball.jpg%3Bhttp%253A%252F
%252Fwww.wzdm.com%252Fwednesday-night-basketball-action%252F%3B1600%3B1600
http://g4.nh.ee/images/pix/520x360/369d6150/baruto-patsiloikamise-tseremoonia-67773603.jpg

Document Outline

  • Slide 1
  • Introduction
  • Character
  • Sporting career
  • Results/achievement in sport
  • Interesting facts
  • Slide 7
  • References
Vasakule Paremale
Baruto #1 Baruto #2 Baruto #3 Baruto #4 Baruto #5 Baruto #6 Baruto #7 Baruto #8
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tarmoriivo Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Der Tallinner Dom
7
pptx

Der Tallinner Dom

Rain Juhanson Der Tallinner Dom Geschichte Der Tallinner Dom ist eines der Wahrzeichen der estnischen Hauptstadt. Er befindet sich auf dem Domberg in Tallinn. Der Tallinner Dom ist der Jungfrau Maria geweiht. Ursprünglich war die Kirche eine römisch-katholische Kathedrale. Mit dem Abschluss der Reformation in Estland 1561 wurde sie zur lutherischen Domkirche. Geschichte Sie ist eine dänische Gründung und stellt wahrscheinlich die erste christliche Kirche auf dem estnischen Festland überhaupt dar. Der erste Kirchenbau war aus Holz. Mit der Ankunft von Dominikaner -Mönchen aus dem dänischen Kloster Ribe 1229 wurde die Kirche durch einen Steinbau ersetzt. Orgel Die einzigartige Orgel wurde im Jahre 1878 in der renommierten deutschen Orgelbauer Friedrich Ladegast gebaut. Die Bilder Referenzen http://de.wikipedia.org/wiki/Tallinner_Dom https://www.google.ee/search? q=Tallinner+Dom&espv=210&es_sm=93&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=fVj 6Uo-AK6Py7AbD- IDYAw&ved=0CAkQ_AUoAQ&biw=1366&bi

Saksa keel
Eesti rahvaarv ja selle muutumine
14
pptx

Eesti rahvaarv ja selle muutumine

Eesti rahvaarv ja selle muutumine Kristiina Toomik Lagedi Kool 2014/2015 ◦ Rahvaarvu ja rahvastikuprotsesse on Eestis nagu igal pool mujalgi mõjutanud nii looduslikud, majanduslikud, poliitilised kui ka sotsiaalsed tegurid. https://www.google.ee/search?q=k%C3%BC %C3%BCditamine&es_sm=93&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=AQHtVKuDPePfywPXiIDQCA&ved= 0CAgQ_AUoAQ&biw=1422&bih=776&dpr=0.9#imgdii=_&imgrc=7qX2Fg019Fvg3M%253A %3BklGWitSDpCt1cM%3Bhttp%253A%252F%252Ff.pmo.ee%252Ff %252F2011%252F09%252F04%252F734864t81he3d0.jpg%3Bhttp%253A%252F %252Fkultuur.postimees.ee%252F553398%252Fpiltuudis-kabala-raudteejaamas-lavastati- kuuditamist%3B648%3B298 Eesti algusajad  Eesti alade asustamine algas umbes 11 000 aastat tagasi.  Arvatakse, et 1 aastatuhande keskpaigas ekr elas Eesti aladel ub 7000 inimest.  17 sajandil vähenes rahvaarv palju tänu sõdadele, näljale ja katkule. Eriti rä

Rahvastik ja majandus
Suur-teeleht
12
pdf

Suur-teeleht

Suur teeleht Rahvapärased nimed: Paiseleht, Tiileht, Teenuiad, Tiiain. Sandra ja Grete Kirjeldus: ★ Suur teeleht (Plantago major) on ühekojaline rohttaim teeleheliste sugukonnast, teelehe perekonnast. ★ Taim ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. ★ Taime kõrgus on enamasti 10–35 cm. ★ Lehed on tumerohelised, munakujulised ning siledad. ★ Maapealne vars puudub. Lehed on juurmised, algavad kimbuna maapinnalt, moodustades spiraalse asetusega kodariku. ★ Lehel on 5–7 tugevat kaarekujulist roodu. Kui leht taime küljest lahti tõmmata, siis enamasti jäävad rootsu külge rippuma pikad niidid. Nii et roots on tugevate soontega. Õitsemine: ★ Teeleht õitseb suve algusest kuni oktoobrini. ★ Õievars on 10–40 cm pikk, ning peenike, püstine või pisult tõusev, kaetud lidus karvadega, tugevakiuline. ★ Õisik on kuni 20 cm pikkune tähk. ★ Õied on väikesed. ★ Tolmukad õisikust eemale ulatuvad, kroon

Loodus õpetus
Kiasma
38
pdf

Kiasma

Lota Aadla 11 C klass Asukoht Kiasma asub Helsinki kesklinnas. Sadamast jalutades umbes poole tunnikese kaugusel. Kiasma on kaasaegse kunst muuseum. Saamise lugu Kiasma projekteerimis konkurss kuulutati välja 1992. aastal. Konkursil võisid osaleda KÕIK Põhjamaade ja Baltimaade arhitektid. Lisaks neile, kutsuti veel 5 kuulsat arhitekti. Saamise lugu Konkursi võitis USA arhitekt Steven Holl. Muuseumi ehitust alustati 1996. aastal ja see avati 1998. aastal Steven Holli teoseid Kiasma muuseum Kiasma on täis uueaja moodsat kunsti. Valdavalt on tegu video- ja fotoinstallatsioonidega,aga leidub ka vanakooli tuletõrjemuuseum kus on eesti-, vene- ja soome keelsed plakatid üleval. Kiasma hoone Kiasma siseplaan Kokkuvõtteks Video Kiasmast http://www.youtube.com/watch? v=4ji_BhoMOkA Kasutatud materjal http://www.kiasma.fi/ http://www.okia.ee/blog/2010/08/disainisahtel-kiasma-moodsa-kunsti-muuseum- helsinkis/ http://et.wikipedia.org/wiki/Kiasma https://www.google.e

Kunst
Kuuba kriis ja Fidel Castro
20
pptx

Kuuba kriis ja Fidel Castro

Kuuba kriis ja Fidel Castro Laura Runthal Juhendaja: Reet Kandimaa Fidel Castro Fidel Alejandro Castro Ruz Sündinud 13 august 1926 Tal on 2 venda, 4 õde Haridus Hariduse sai Jesuiidi koolides Õppinud õigusteadust Võimule tulek Kavandas kaks nurjunud riigipöördekatset Batista parempoolse režiimi vastu Osales 1953 koos vend Rauliga rünnakus Santiago de Cuba sõjaväekasarmute vastu Pärast pagulust USA-s ja Mehhikos üritas Castro 1956 salaja maabuda Kuubal, kuid tulevahetuses jäi ellu vaid 11 tema poolehoidjat Lõpuks kogus ta 5 000 mehelise sissiarmee, kes 1. jaanuaril 1959 kukutas Batista Valitsemine Castro valitsus seadis sisse tsentraliseeritud plaanimajanduse Sotsialistlikud reformid Natsionaliseerimine 1959–1976 Kuuba peaminister 1976–2008 Kuuba Riiginõukogu ja Ministrite Nõukogu esimees. Oli 3. oktoobrist 1965 kuni 19. aprillini 2011 Kuub

Ajalugu
POPKUNST
13
docx

POPKUNST

Järva-Jaani Gümnaasium POPKUNST uurimstöö Kristina Kasemägi Maris vanna Järva-Jaani 2014 POPKUNST AJALUGU Popkunsti on õigusega peetud kõige ameerikalikumaks osaks II maailmasõja järgses avangardismis. Siiski tärkas popkunst kõigepealt Inglise maalikunstis ja Inglismaalt on pärit ka selle kunstivoolu nimi. 50-ndate aastate keskpaigas hakkas Inglise kunstikriitik Lawrence Alloway kasutama sõna ,,popkunst", esialgu küll ainult nn. massikunsti kohta. Varsti aga tähistas termin ,,popkunst" selliseid teoseid, mis kasutasid massikunstist või laiemalt võttes ­ kogu kaasaegse suurlinna standartsest visuaalsest keskkonnast laenatud kujundeid. 1955. aastal ning järgmisel aastal korraldas ta kaks manifestnäitust ,,Independent Groupile", mis loodi kunsti ja argielu lähendamiseks. Popkunst, lühend populaarsest kunstist (pop art, popular art), tähistab rahvapärasest kultuurist (massikultuurist

Kunstiajalugu
Neetud-- Kristel Kriisa
11
ppt

“Neetud” - Kristel Kriisa

“Neetud” Kristel Kriisa Kadre Ruth Peirumaa 7A Tabasalu Ühisgümnaasium 2014 Sisukord 1. Autorist 2. Tegelaste iseloomustus 3. Kokkuvõte I osa 4. Kokkuvõte II osa 5. Peamised probleemid 6. Minu arvamus 7. Raamatust 8. Pildid 9. Kasutatud kirjandus Autorist  Kristel Kriisa on pärit Raplamaalt, väikesest külast nimega Varbola.  2000. aastal lõpetas ta Märjamaa Gümnaasiumi ning astus Tallinna Ülikooli.  Aastal 2006 sai temast ametlikult inglise keele õpetaja.  2011. aastal sai Kristel Kriisa Tallinna Ülikoolist magistrikraadi kirjaliku tõlke erialal.  Praegu töötab ta Jüri Gümnaasiumis inglise keele õpetajana.  Kristel Kriisal on ilmunud kaks raamatut: “Neetud” “Piinatud hinged” Tegelaste iseloomustus Mirt- viisakas, tagasihoidlik, korralik tütarlaps, kes oli ühtlasi raamatu peategelane. Ronan- väga tagasihoidlik, viisakas, müstiline ning kes oli

Kirjandus
Helena Tulve
2
odt

Helena Tulve

Helena Tulve. Helena Tulve on eesti helilooja ja ta on sündinud 28. aprillil 1972 Tartus. Aastal 1990 lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkooli kompositsiooni erialal, juhendajaks Alo Põldmäe. 1990­1992 õppis Erkki-Sven Tüüri klassis heliloomingut, hiljem täiendas end Pariisi Rahvuslikus Regionaalkonservatooriumis, mille lõpetas1994. Aastatel 1993­1996 täiendõpe Pariisi Rahvuslikus Kõrgemas Muusika ja Tantsu Konservatooriumis, kus õppis

Muusika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun