Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "10 John Dewey’i ideed ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
dewey, rakendatav, kasvul, kusjuures, õpetamine, õppekava, individuaalsete, esteetilineTeema: Humanism Näidisküsimus: Millistest humanistlikest ideedest peaks Sinu hinnangul lähtuma tänane kool? Põhjenda oma arvamust. Materjal: http://prezi.com/pus9bgqbdpma/1-humanism/, http://filosoofialeht.weebly.com/12- klass.html Tänane kool peaks lähtuma järgnevatest ideedest: 1. Tõeline õppimine seisneb eluprobleemide lahendamises. Teadmine ja tegemine kuuluvad ühte. Kool peab olema asutus, kus lapsel on võimalik õppida elust enesest. 2. See, mida õpime koolis, peab olema rakendatav koolikeskkonnast väljaspool ja vastupidi. Õpilasel peab tekkima tunne, et ta ei õpi mõttetult ja et ta saab elus rakendada teadmisi ntks matemaatikas õpitakse kuidas suurte esemete kõrgust vaadeldes mõõta. 3. Inimkesksust ei tuleks käsitleda kui järeleandmist lapse hetkefantaasiatele ja kapriisidele, vaid kui õiget õpetust, millele on iseloomulik struktureeritus ja plaanipärasus.
1 Kuivõrd kasvatus on sekkumine teise ellu nõuab see alati õigustust 1 Kasvatuse sihipärasus eeldab millegi väärtusliku olemasolu 1 Kasvatuses on alati tegu valikute ja otsustamisega, aga need põhinevad väärtustel. 1 Väärtustel on oluline osa teadmiste tulva valitsemisel- õpitakse mõistma, milline on asjade tähendus loodusele, kultuurile, inimkonnale. Kool kui väärtuskeskkond Väärtusi vahedatakse: 1 Läbi õppekava (teemavalikud, illustratsioonid, kujutatu laad, häälestus, iseloom) 1 Läbi koolikultuuri, kooli keskkonna, argipäevasituatsioonide 1 Läbi õpetajate väärtuste, suhtumine, hoiakute, käitumise. Väärtuskasvatuste võimalikke viise koolis: 1 Kogemused, konkreetsed olukorrad, sündmused 1 Lastele loodud, võimalus teha samm-sammult omaenese väärtusotsuseid 1 Ilmingute nägemine moraalse probleemina ja nende üle arutlemine
1.Elus mudel – kus reaalne inimene demonstreerib soovitud käitumist. 2.Verbaalne juhendamine – kus inimene kirjeldab verbaalselt soovitud käitumist ja seda, kuidas käitumist sooritada. 3.Sümboolne – kus mudeldamine toimub meedia vahendusel (sh teleka, interneti, raadio ja kirjandus). Stiimul võib olla nii reaalsete kui ka väljamõeldud tegelaste kujul. J.Dewey – Propageeris vaadet, et haridusel peab olema praktiline väärtus. See, mida õpitakse koolis peab olema rakendatav ka kooli keskkonnast väljapoole. Tõeline õppimine seisneb eluprobleemide lahendamises. Haridusel on ka ühiskondlik väärtus ja sotsiaalne funktsioon. Kasvamine läbi vabaduse, loovuse ja dialoogi on ideaal ja arengul pole lõppu. Progressiivse lähenemise puhul annab õpetaja õpilastele praktilisi teadmisi ja õpetab probleemi lahendusoskusi, mis on vajalikud ühiskonna muutmiseks. Põhiline ülesanne on saada õppimisel erinevaid kogemusi, et uued teadmised ja arusaamad
eeldused, printsiibid ja strateegiad. Oma töö esimesel perioodil vastandas Knowles andragoogikat ja pedagoogikat, aga lõpuks jõudis ta tõdemuseni, et andragoogika võtteid saab kasutada laste õpetamisel nii nagu mõnikord on vaja õpetada täiskasvanuid pedagoogika reeglite järgi. Otsustavaks pole mitte õppija vanus ja sotsiaalne staatus vaid eesmärgid, mis õppija ja õpetaja on endale püstitanud, õpetatav valdkond, keskkond, kus õpetamine toimub, õpetaja/õppejõu kvalifikatsioon jm kriteeriumid. 3. PEDAGOOGILISE JA ANDRAGOOGILISE MUDELI VÕRDLUS 4. ANDRAGOOGIKA PÕHIPRINTSIIBID 5. ELUKESTEV ÕPE NING ELUKESTVA ÕPPIMISE VAJADUS 6. ANDRAGOOGIKA PÕHIPROBLEEM: TÄISKASVANU KUI ENESEARENGU SUBJEKT. SUBJEKTSUSE TEGURID. SUBJEKTSUSE KUJUNEMIST MÕJUTAVAD TEGURID 7. ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS · Enamus täiskasvanu õppimise situatsioone leiab aset erienevates sotsiaalsetes/tegevussituatsioonides
toimumise ajast liigitatakse koolitusi prof tegevuse eelsed (tasemeõpe enne ametikohale asumist) ja prof tegevuse aegsed (tasemeõpe ning tkoolitus) Töötajate koolitamise meetodid Meetodi valik sõltub koolituse eesmärgist ehk eeldab koolituse eesmärgi sõnastamist ja alles seejärel sobiva koolitusmeetodi väljaselgitamist. Meetodite grupeerimiseks mitmeid jaotusaluseid iseseisev õpe eeliseks individuaalsete vajadustega arvestamine, samas võib motivats. muutuda probleemiks paaristöö oluline vastastikune sobivus Coaching, mentorlus, supervisioon grupis õpe peamine eelis võimalus õppida üksteise kogemustest Avalikud koolitused, tellimus- ja sisekoolitused, konverentsidel osalemine Koolitusmeetodid Klassikoolitus koolitus spetsiaalsetes ruumides, kus on võimalik koolitada arvukat kuulajaskonda. Klassikoolitusel kasutatakse loenguid, seminare, praktikume jm aktiivset
1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis
ühiskondlik kui ka sotsiaalne roll. Haridusel peab olema praktiline väärtus ja väljund, ainuüksi ainete õppimisest ei piisa ning loogiliste seoste loomist ei tohi jätta tahaplaanile- koolis õpitu peab olema kasutatav koolikeskkonnas ja väljaspool. Hariduse praktilisele kasutamisele tähelepanu pööramine aitab ka tõsta õpilaste õpimotivatsiooni. Mõtestatud haridust on selgem põhjendada ning selgitada ja siduda reaalse eluga. 1 Dewey, J. (1922). Democracy and education : an introduction to the philosophy of education. NY: Macmillan, pt 1 Juba 1916.a. väitis Dewey, et kuna elamine tähendab kasvamist, tähendab haridus tingimuste loomist edasisteks õpinguteks. Haridus ei tohiks lõppeda kooli lõpetamisega. Kooli ülesanne on kindlustada hariduse jätkamine läbi inimpotentsiaali avamise kasvuks. Kooli edukaim väljund on luua tingimused, et inimesed oskaksid ja sooviksid õppida elust enesest.
lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoogia küsimused, didaktika, õppekava ja õppeprotsessi uuringud ning hariduspoliitika. Eelkoolipedagoogika uurib kasvukeskkonda ja kasvatusega seonduvaid probleeme ALUSHARIDUS Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja
TLÜ HAAPSALU KOLLEDZ Liisa Hansen LAPSEKESKNE KASVATUS Juhani hytonen ISESEISEV TÖÖ KIRJANDUSEGA Haapsalu 2012 1.Sisukord 1. Sisukord 2. Lapsekeskse kasvatuse määratlus 3. J.J. Rousseau arusaam kasvatusest. Rousseau kriitika 4. J. Dewey kasvatusteooria. Kriitika 5. C. Freinet arusaam kasvatusest. Hinnang sellele kasvatusvaatele 6. Salo arusaam üldõpetusest 7. S. Neill ja tema vabakasvatuse mõiste 8. Plowdeni komitee teooria, selle kriitika 9. Kognitiivne õppimiskäsitlus 10. Ameerika koolide avatud kasvatus 11. Antipedagoogika peamised argumendid ja nende kriitika 12. Koolikohustuse kriitika. Illich versus Dearden 13. Tänapäeva lapsekeskse pedagoogika lähtekohad 14. Klasside õpetus Soome koolis 15
lahenda õppimise probleemi, vaid muudab ainult selle tingimusi. Paljud põhilised arusaamad ja oskused omandame me jätkuvalt mujal: perekonnas, sõprade ja tuttavate ringis, seltsides ja töökohal, st. keskonnas, mille esmane eesmärk ei ole teadmiste vahendamine. Õppimine on inimtegvuse aspekt. Igas jutuajamises, tegevuses või sündmuses peitub indiviidide või gruppide jaoks võimalus võtta endaga kaasa midagi, mida tulevikus vaja läheb. Kujutlus, et õpetamine eelneb õppimisele on kooli poolt loodud pilt teadmiste omandamisest. Oluline on mõista, et ühiskonnas toimuvates igapäevastes kommunikatiivsetes ja füüsilistes tegevustes sisaldub pedagoogika. Õppimine puudutab seda, mida indiviidid ja kollektiivid endaga sotsiaalsetest situatsioonidest kaasa võtavad ja ja tulevikus rakendavad. Inimese üks iseloomulik tunnusjooni on omandada kogemusi ja rakendada neid tulevikus. Õppimine võib toimuda kas individuaalselt või kollektiivsel tasandil
maiustused Negatiivne kinnitus kahjulik stiimul, mille eemaldamine tugevdab soovitud käitumist palavus, müra, segav kaaslane, väsimus, kuuldavus Karistus stiimul, mis loodetavasti vähendab ebasoovitava käitumise sagedust või kõrvaldab selle. Karistus on kõige halvema prognoosiga tegevus. Ei tea, kuidas laps käitub. Väikestele lastele vajalik õppimiskäsitus. Laps tahab õigetele ja oodatud tulemustele tunnustust. Biheivioristlikke põhimõtteid järgiv õpetamine ei soodusta õpilaste arutleva mõtlemise ja loovuse ega ka enesetunnetamise ja analüüsi arenemist. 12. Konstruktivismi põhitunnused Konstruktivism e. uus õpikäsitlus (von Wright, 1993). 1) õppimine on õppija enese tegevuse tulemus. Uus info konstrueeritakse (skeemid, strateegia) 2) õppimine on seotud kontekstiga. Õpitut peab saama üle kanda uutesse olukordadesse. 3) Õpitavat tuleb mõista. Üht ja sama infot võib tõlgendada erinevalt.
.................................................................................................... 24 2 SISSEJUHATUS Valisime oma töö teemaks Maria Montessori elu, filosoofia ja pedagoogika ning tema metoodika Eestis. Maria Montessori tegevus didaktikamaastikul on ühest küljest ääretult uuenduslik ja huvitav omas ajas ning teisest küljest rakendatav ka tänapäeval, mil hariduse keskmesse on taas tõusnud laps/õpilane ning tema vajadused. Maria Montessori keskendus pigem hariduse eesmärgile kui meetoditele. Tema lähenemine oli keskendunud lastele ja nende vajaduste vaatlemisele. Ta uskus, et lastes peituv inimkonna oskus ennast edukalt uuendada generatsiooni vältel kujundab nende oskuseid õppida ja areneda. (Polk Lillard 1996). Kooperatiivse projekti algusfaasis arutlesime, mida peaks meie projekt sisaldama,
arenguastmel. Nii lapsed kui ka täiskasvanud kasutavad oskusi ja arutlevad mitmel tasemel isegi siis, kui on tegemist konkreetse probleemi või ainevaldkonnaga. Üldjuhul ei kasuta nad oskusi ega arutle kaugeltki oma võimete piiril. Tase, millel inimesed kasutavad oma oskusi ja arutlevad, sõltub arengu toetuseks loodud tingimustest. Tõhus õpetamine ja hilisemas elus sobivate probleemidega kokkupuutumine aitavad kaasa kõrgematasemelise mõtlemise ilmnemisele. Võimete maksimaalsele rakendamisele suunatud välise toetuse kõrvaldamine toob kaasa loomuliku ja kiire vaimse tegevuse taseme languse Õpetajad peaksid andma õpilastele nii madalama kui ka võimete piiril oleva vaimse tegevuse kogemuse, sest iseseisev õppimine ja mõtlemine toimuvad niikuinii
Kõige laiemalt mõistetakse kasvatust filosoofilises antropoloogias. Lühidalt võiks antropoloogiat nimeteda inimest käsitlevaks teaduseks. Antropoloogias ei ole tähelepanu suunatud mitte inimesele kui indiviidile, vaid ennekõike sellele, mis on oluline inimeses üldiselt. Mõned filosoofilise antropoloogia suuna pooldajad arvavad, et inimesele on omane selline kasvutendents, mille tõttu inimest saab kasvatada ainult oma liigikaaslaste taoliseks. See tähendab, et kasvul on eesmärk, taotlus. Mis eesmärk see võiks olla, ei saa antropoloogia üheselt vastata. See on jätkuva, sügava analüüsi teema. Võime öelda, et kasvatuse abil suunatakse inimest säärase kvaliteedi poole, mida peetakse inimlikkuse ideaaliks. Selline mõtteviis sai alguse juba antiikajal, mil vanad kreeklased püüdsid inimese loomust kasvatuse abil vormida võimalikult sarnaseks ideaalkujule. Kasvatus tähendab ,,täiusliku inimlikkuse" saavutamist. Kasvatusel on ka ühiskondlik külg
Kõige laiemalt mõistetakse kasvatust filosoofilises antropoloogias. Lühidalt võiks antropoloogiat nimeteda inimest käsitlevaks teaduseks. Antropoloogias ei ole tähelepanu suunatud mitte inimesele kui indiviidile, vaid ennekõike sellele, mis on oluline inimeses üldiselt. Mõned filosoofilise antropoloogia suuna pooldajad arvavad, et inimesele on omane selline kasvutendents, mille tõttu inimest saab kasvatada ainult oma liigikaaslaste taoliseks. See tähendab, et kasvul on eesmärk, taotlus. Mis eesmärk see võiks olla, ei saa antropoloogia üheselt vastata. See on jätkuva, sügava analüüsi teema. Võime öelda, et kasvatuse abil suunatakse inimest säärase kvaliteedi poole, mida peetakse inimlikkuse ideaaliks. Selline mõtteviis sai alguse juba antiikajal, mil vanad kreeklased püüdsid inimese loomust kasvatuse abil vormida võimalikult sarnaseks ideaalkujule. Kasvatus tähendab ,,täiusliku inimlikkuse" saavutamist. Kasvatusel on ka ühiskondlik külg
· koodidest aru saamine; hea ja halva, õige ja vale, sobiva ja sobimatu, kohase ja kohatu eristamise ja arvestamise võime jpm. · süsteemsuse ja komplekssuse hindamise võime. JÄRGNEVAS RÕHUTATAKSE: · kodus, koolis ja mujal tehakse mitmesuguseid tegevusi, õppimine on üks tegevus, mis võib sisaldada pisut kõiki teisi tegevusi ja kõik teised tegevused võivad sisaldada pisut õppimist; · õpetajal, nagu ka lapse vanematel, on palju kohustusi, ülesandeid ja rolle; õpetamine on üks oma kohustuste ja ülesannete täitmiseks ja rollis olekus vajalik tegevus, kui vahend paljude hulgas, millega suurendatakse sihil püsimise ja eesmärkide saavutamise tõenäosust: iseseisvalt edasi tegutsemiseks (vabaks saamiseks) vajaliku ressurssi kujunemist; · mida suurem on kreatiivse ja produktiivse tegevuse osakaal, nii kodus kui koolis, seda parem; · õppida ei ole vaja; vaja on teada, osata ja aru saada. Õppimise eeldused?
Arengupsühholoogia Arenguteooriad Kristiina Uriko, MSc 2014 Arenguteooriad · Respekteerivad üldist teadmist. Igaühel on isiklik ja üldine teadmine. · On põhimõtteliselt kontrollitavad. Enamik psühhoanalüütilisi teooriaid on halvasti kontrollitavad. · Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. Fakt iseenesest ei oma tähendust. · On vähem keerukamad kui seda on inimene ise. S.t.teooria jätab alati mingid asjad seletamata, sest inimest ei saa ära seletada kuna teist nii keerulist süsteemi kui ta ise · On üldistavad. S.t teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamusel Varased arengukäsitlused Preformatsiooniteooria (17.-18. saj.) metafüüsilise arengu teooria (elusolend on mehe sugurakus täielikult valmis = humunkolos.)-> Preforma
Teeme seda, mida meilt oodatakse, selleks, et meie hea maine või teiste inimeste lugupidamine säiliks. 4. Aste- au+toriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine. Õige on see, mida ühiskond peab õigeks. III TASE- postkonventsionaalne 5. Aste- kokkulepete, inimindiviidi õiguste ja demokraatlikult vastu võetud seaduste moraalsus. Mis on vastu võetud, tuleb kinni pidada. Vajadusel saab seaduseid ja kokkuleppeid muuta. 6. Aste- individuaalsete printsiipide ja süüme moraalsus. Kõrgeim tase. Seadused põhinevad universaalsetel eetilistel printsiipidel. Need seadused, mis neid konkreetseid printsiipe ei arvesta, neid ei ole vaja täita. tulevad need printsiibid näiteks reliogioonist. Valdavalt jäädakse kolmandasse-neljandasse astmesse. Tema teooriat on kritiseeritud, et kas 5-6. tase on üldse saavutatavad. Teine kriitika aspekt on toodud Carol Gilligani (1936) poolt, kes oli tema õpilane. Kritiseerib, et
rakendavat uute kujutluste ja kogemuste saamiseks kõiki meeli. Saadud muljed elavad lapsed uuesti läbi mängus ja kogu lapse vaimne tegevus on suunatud konkreetsele asjale, nähtusele või probleemile. Eduka õppe- ja kasvatustegevuse eelduseks on lapse huvi. Eestis hakkas üldõpetuse põhimõtteid tutvustama Johannes Käis olles varasemalt tutvunud nii Saksamaa kui Austria vastava kogemusega. Ta rõhutas üldõpetuses koduloo tähtust. (samas, 1985.) Koduloo kaudu õpetamine on elulähedane ja lapsepärane. Koduloolisi teemasid võib vabalt valida selle järgi, kuidas vaheldub inimese tegevus ja kuidas muutub elu aastaaegade jooksul. Koduloo ülesandeks on õpetada lapsi tähele panema oma kodukoha loodust ja inimese tegevust kodu ümbruses. Vaheldust töö võtetes aitab hoida laste tähelepanu ja huvi erksana. (Eisen, 1989.) J. Käis tõi olulise pöörde Eesti algharidusse, töötades läbi koduloo ja üldõpetuse teoreetilised
või selle suhtes tolerantsed olema meeldejärmine - reprodutseerimine - kordamine motivatsioon on oodata, et kaasneb tasustus, võibolla teiste poolt või enesekinnitus Õpetaja kui mudel õpetaas nähakse kõrgea staatusega isiklust, austatakse Õpilased mudelina Humanism Humanistlik õppimiskäsitlus kogemusliku õppimise kontseptsioon Tuntumad esindajad on E. Fromm, G. W. Allport, A. Maslow Üksteisi individuaalsete kogemuste kaudu õppimiseks läheb vaja dialoogi. Nii õpetaja kui õppija on koolitustegevuse subjektid. Mõlemad on vastutavad, mõlemad mõtlevad ise. Kolb 1975, kogemusliku õppimise mudeli looja Me võime õppida 4 põhilisel viisil: spontaanselt või teadlikult omandatud kogemusi lahti mõtestades abstraktselt teadmistelt või teoorialt aktiivsele katsetamisele siirdudes katsetuste tulemustest uusi kogemusi ammutades
käituda eesmärgipäraselt. Sisemise aktiivuse käivitab kognitiivne dissonants ehk ebakõla (ebamugavustunne). Inimene püüab seda vähendada kas 1) et enda mõtlemisstruktuurid oleksid paremini kooskõlas tajutavaga, või 2) mõjutada välismaailma viisil, et see vastaks rohkem olemasolevatele arusaamadele. Mõlemal puhul aga toimub seniste teadmiste ja mõtlemisstruktuuride ümberehitamine ning reorganiseerimine. See protsess on lõputu. See mudel kehtib põhijoontes ka õppiise kohta. Dewey väitiski, et õppimine on pidev kogemuse rekonstrueerimine. 3) Geštaltpsühholoogia osa kognitiivsete õppimisteooriate kujunemisel. Kognitiivse psühholoogia ja õppimisteooriate kujunemisele andsid olulise panuse Saksa geštaltpsühholoogid. Nad näitasid veenvalt, et tunnetades ümbritsevat maailma, interpreteerivad inimesed seda varasemate kujutluste põhjal. Sõltuvalt aktiveeruvast taustsüsteemist võivad ühe ja sama nähtusega kokkupuutuvad inimesed näha seda täiesti erinevalt
kombineeritav teiste õppemeetodite ja vormidega ning kergesti kohandatav ajapiirangutele ja teistele nõuetele (Krull, 2000). Loeng on teema süsteemne esitus, mis annab kuulajale ette loogilise struktuuri. Loeng sisaldab algallikate ülevaadet, nende kriitilise käsitkuse ja seonduvad kõrvalkäsitlused. Loeng loob raamiatiku iseseisvaks tööks. 1.2 Köitev loeng Köitev loeng on informatsiooni vahendamine õpetaja poolt, kusjuures õppijat stimuleeritakse mõtlema esitatava üle ja oma seisukohti avaldama. Esitatakse nii fakte kui erinevaid seisukohti käsitletava teema kohta. Meetod on kasulik, kuna: arendab õppija kriitilise mõtlemise oskust (oskust hinnata kriitiliselt faktilist informatsiooni ja erinevaid seisukohti). aitab leida sisemist seost õppimisega, arendab õppija seisukohtade formuleerimise ja esitamise oskust, arendab õppija argumenteerimisoskust. 2. Mõttega lugemine
on teisejärgulise tähtsusega. Teadmine on isiklik, kogemuslik, suhtlemise kaudu arenev ja süvenev. Seda uut mõistmist katsetatakse, analüüsitakse, hinnatakse ning see areneb tegevuses edasi. Õppimine on protsess, kus teadmisi luuakse kogemuste muutuste kaudu. Humanistlik lähenemisviis eeldab õppija teadlikkust endast kui enesearengu subjektist ja õpetaja humanistliku õppimiskäsituse omaksvõttu. Konstruktivistlik õppimiskäsitlus (Candy, Dewey, Lave, Piaget, Rogoff, Võgotski) Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete struktuuride arendamise kaudu. Õpitava sisu töötleb õppija lähtuvalt oma maailmapildist. Õppijad puutuvad kokku uue kogemusega, koondavad sellele oma mõtlemise ning assimileerivad sellega oma varasemad kogemused. Seeläbi liiguvad nad eemale vaimsest tasakaaluasendist ja struktureerivad oma mõtted ümber, et luua uus mõte. Õppimine on õppija enda
· Aine sulamisel sulavad ka aatomid · Aine lahustumisel kaob · Tahke aine molekulid ei liigu · Gaasidel pole kaalu · Heli liigub vaakumis · Inimene näeb asja siis, kui sellele langeb valgus, silma ja valguse asukoht pole oluline · Nägemiseks on vaja ainult silmi · Värvus on asja omadus (+ sama värvi on ka aine molekulid) · Energia, soojus on ained · Elusad ained koosnevad rakkudest, elutud ained molekulidest Kahte tüüpi õppimine ja õpetamine · Lihtne teadmiste · Teadmiste muutmine, lisamine, rikastamine, vajalik muuta algteadmisi ja nende struktuuri sarnane olenemata · Aeganõudev, lapsed laste vanusest erilistes raskustes · Suhteliselt kerge, · Konflikti kaudu õppimine; piisab kordamisest ja konflikti lahendamine rakendamisest uute iseseisvalt (avastades) või
Millised on laste sotsiaalsed oskused ja nende alaoskused? Millised on sotsiaalsete oskuste taseme ja akadeemilise toimetuleku seosed? Millised on puudulike sotsiaalsete oskuste võimalikud negatiivsed tagajärjed? Kuidas on võimalik toetada laste sotsiaalsete oskuste arengut? Milliseid strateegiaid kasutatakse laste sotsiaalsete oskuste arendamisel? Milline on sotsiaalsete oskuste õpetamise mudel? Kasutatud kirjandus Kikas, E. (2008). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 11
SP praktika: pedagoogiliselt orienteeritud praktika on professionaalse hindamise ja tegevuse aluseks, mis on suunatud lastele ja noortele, kes vajavad abi või situatsioonidele, kus abi vajadus on preventatiivne või peredele, võrgustikele ja vahetule keskkonnale. Töö eesmärgiks on kaasamine, integratsioon ühiskonnas. Sekkmisel lähtuvad väärtustest ja teooriast. Kas ennetamine või sekkumine. Praktilise tegevuse aluseks on pedagoogika: kasvatus, sotsiaalne õpetamine, sotsialiseerumine. SP praktiline tegevus on treening, osalus ja sotsiaalse elu mõistmine, mitte terapeutilistes teminites, vaid oskuste terminites osaleda erinevates sotsiaalsetes kontekstides ja tulla toime erinevates sotsiaalsetes situatsioonides. Võtmeprintsiibid praktikas: Fookus lapsele kui tervikule Praktiseerija näeb ennast suhetes lapse/noorega. Lapsed ja noored näevad ennast koos, mitte hierarhilistes suhetes Spetsialist pidevalt reflekteerib oma tööd vaagides
(Baker, 2005, 212-242.) Selleks, et tagada vähemus õppekeelega kutsekoolide õppijatele enamuskeelsetega võrdsed võimalused tööturul konkureerimiseks, on vaja pöörata suuremat tähelepanu keeleõppe ja ainesisu integreerimisele. Eesti üldhariduskoolides rakendatakse keeleoskuse ja aineteadmiste omandamiseks kakskeelse hariduse erinevaid vorme. Peamiselt on siiski kasutusel keelekümblus. Varajane täielik keelekümblus on kõikide ainete õpetamine teises keeles (tavaliselt lasteaias või 1. klassis), mille järel järk-järgult suureneb emakeeles õpetamise maht, ulatudes 20% teise või kolmanda aasta lõpuks ning jõudes umbes 50% põhikooli kolmandas kooliastmes. Keelekümblusele on omased teatud põhimõtted, mis on kokkuvõtlikult järgmised: 1. Õpetus toimub teises keeles, mis tähendab, et õpetuskeeleks on teine keel, ja kui mingit õppeainet õpetatakse selles keeles, siis õppijate emakeelt tunnis ei kasutata. 2
1. Millega tegeleb psühholoogia teadus? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. 2. Mida tähendab kehamahlade teooria? Selle teooria kohaselt määravad inimese temperamendi tema kehamahlad: veri (ld k sanguis), lima (kr k flegma), must sapp (kr k melas chole) ja kollane sapp (kr k chole). Vastavalt sellele, milline kehamahladest on ülekaalus, on ka inimese temperament. Kehamahlade võõrkeelsetest nimetustest on tuletatud ka tänapäeval kõne all olevad temperamenditüübid sangviinik, flegmaatik, melanhoolik ja koleerik 3. Millise sündmusega algas teadusliku psühholoogia areng? Psühholoogia kui teaduse algusaastaks peetakse aastat 1879, mil Wilhelm Wundt rajas Leipzigis psühholoogialabori ning hakkas esimesena järjekindlalt ja plaanipäraselt katsete abil uurima inimese psüühikat 4. Millised psühholoogia harud on olemas? Kliiniline psühholoogia- tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja
tase). Hindamine - jaguneb hinde panemiseks (numbriline hindamine) ja hinnangu/ tagasiside andmiseks Hindamispõhimõtted - millises süsteemis hindamine toimub, koolis nt viiepallisüsteemis; milliste kriteeriumite alusel toimub hindamine. Hindamisviis - meetod õpiväljundite omandamise kontrollimiseks nt tasemetöö, lõpueksam ja riigieksam on standartiseeritud hindamisviisid. Huvitegevus - koolis toimuv või kooli korraldatud kooli õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus. Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas ringid ja stuudiod. Individuaalne õppekava - selle koostamisel kaasatakse õpilane või lapsevanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste. Võib rakendada üliandekale õpilasele, õpi-ja 3 käitumisraskustega õpilasele, koolist pikaajaliselt puudunud ning koduõppele määratud õpilasele jne.
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
1879 - sellest aastast võib psühholoogiat pidadada teaduslikuks distsipliiniks. Wilhelm Bunt rajas eksperimentaalse psühholoogia labori Leipzigis. Filosoofilisi käsitlusi tunnetusest: Antiik-Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: materialistlik (Demokritos) ja idealistlik (Platon). Platon väidab, et hingel pole midagi ühist mateeriaga, vaid hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Platon (428/7-348/7 e.m.a.): dualism – filosoofiline seisukoht, mille järgi vaimuelu (psüühika) nähtused on põhimõtteliselt iseseisvad ja sõltumatud ajutegevusest, kuigi nad võivad kulgeda paralleelselt ajutegevusega. teadmised pole sõltuvad kogemusest (meenutamine). Aristoteles (384-322 e.m.a.) teadmised maailma kohta läbi 5 erineva meele aistingud peegeldavad ümbritsevat maailma püüdis esimesena süstematiseerida psühholoogiat.
õpingukaaslaste saavutuste taustal. Selle lihtsaimaks näiteks on õpilase hinde seadmine sõltuvusse tema soorituse asendist klassikaaslaste suhtes (nt seades normi, mitu parima tulemuse saanud õpilast saavad „viie”). Kasvatus kui normatiivne, kindlatel väärtustel ning autoriteetidel põhinev mõjutusvahend (nt kristlik traditsioon). USA progressiivse pedagoogika peaesindaja on filosoof, pedagoog ja psühholoog John Dewey (1859–1952). Dewey eesmärgiks oli lapse individuaalsetele eeldustele ja demokraatliku ühiskonna kodanikule vajaliku ettevalmistuse üheaegne saavutamine. Selleks pidas ta oluliseks õpilase kaasatust õpieesmärkide seadmisel ning õppesisu ja -meetodite valikul, paindlikku õppekava, õpilase motiveeritust, aktiivsust, vahetut kogemust ja ühistegevust. 1896 avas ta Chicagos laboratoorse kooli (ingl laboratory school), kus testis ja rakendas oma ideid
Moraalse arengu staadiumid I TASE - eelkonventsionaalne karistus või tasu 1.aste - orientatsioon sõnakuulelikkusele 2.aste - orientatsioon hüvitusele II TASE - konventsionaalne 3.aste - "hea poisi" moraalsus 4.aste - autoriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine III TASE - postkonventsionaalne 5.aste - kokkulepete, inimindiviidi õiguste ja demokraatlikult vastu võetud seaduste moraalsus; neid tuleb vajadusel muuta 6.aste - individuaalsete printsiipide ja süüme moraalsus - hüpoteetiline aste, sest ta ei saanud kunagi piisavalt suurt valimit kokku, et seda tõestada Tasemetes üksteisest üle hüpata ei saa, toimub liikumine ühest tasemest teise Moraalne areng toimub läbi kognitiivsete konfliktide Moraalsele arengule aitab kaasa ka arutelud, kultuuriline taust, peres olevad suhted ja haridus Carol Gilligan (1936-...) Erinevate sotsialiseerimiskogemuste tõttu eksisteerib põhimõtteline erinevus viiside vahel,
annaabi.ee 
