1-2 aastase lapse areng Õppekavas eristatavate üldoskuste rühmad · Mänguoskused · Tunnetus- ja õpioskused · Sotsiaalsed oskused · Enesekohased oskused Mänguoskused · Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade arengu alus. · Eelkooliealiste laste põhitegevus. · Mängu käigus laps omandab ja kinnistab uut teavet, uusi oskusi, õpib suhtlema ning omandab kogemusi ja käitumisreegleid. Tunnetus- ja õpioskused · Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse ( taju, tähelepanu, mälu,
liikuvad kontrastsete Huvi esemete vastu, mida saab kuulata, vaadata, haarata ning värvitoonidega lelud, esimesed katsed nende kättesaamiseks suureneb kontroll keha üle, 3. elukuu mida on lapsel huvitav silmade ja käte koordinatsioon, parem ümbrusetaju. jälgida. Suhtlusel põhinev kordamismäng täiskasvanu ja lapse tegevus Mänguasjad peavad samaaegne, kindel ülesehitus. Laps suudab kordamismängus ette olema mitmekesised, e 4. elukuu näha järgnevat tegevust algne kontroll olukorra üle, sündmuste laps saaks uurida järgnevuste mõistmine. Mängud oma kehaga kõditamine
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT Svetlana Astahhova Koolieelselasteasutuse õpetaja AÜ I Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule Lektüür " Arukas maimik" Õppejõud: N. Randver NARVA 2012 Oskused 22.-24. elukuul Kehaline aktiivsus · Vajutab mänguasja pedaalidele, kuid ei jõua neid veel ringi käima panna. · Suudab seista ühel jala! ja teisega samal ajal palli lüüa. · Jookseb kindlalt ja kukub harva, kuigi see tegevus nõuab siiski veel üsna palju keskendumist. · Suudab otsejoones kiiresti liikuda. · Suudab istuvas asendis palli visata ja püüda. · Tantsib muusika saatel. Oskused 22.-24. elukuul
rääkida, samal ajal toas rahulikult ringi liikuda, et laps jõuaks jälgida. See tegevus arendab tema jälgimisvõimet ning aitab kontrollida pea liigutusi. 7. elukuul võib laps näidata esimesi märke soovist roomata. Selleks, et teda stimuleerida võiks beebi asetada kõhuli põrandale ning panna tema vaatevälja mõni huvitav või lemmik mänguasi, piisavalt kaugele, et ta seda kätte ei saaks, kuid samas mitte liiga kaugele, sest siis kaotab ta huvi. Laps püüab mänguasja poole nihkuda tõmmates kätega või tõugates jalgadega ennast edasi. Kümnekuune laps suudab juba pingutuseta roomata. Eriti tuleks kasuks, kui panna laps ühte toanurka ning teda teisest toanurgast enda juurde meelitada. Võiks ka panna talle teele mõne takistuse näiteks suure ja koheva padja. Kui lapsel on piisavalt tahtejõudu ronib ta sellest üle, et ema juurde pääseda. Ka kõndimist väiks julgustada
Kolmekuuselt oskab laps selili olles hoida pead keskjoonel, kui pea on suunatud kas vasakule või paremale poole. Kõhuli olles tõstab rindkeret, toetudes kindlalt küünarvartele. Laps üritab haarata esemeid. Laps siputab energiliselt käsi ja jalgu. Naerab ja häälitseb ning näitab muul viisil oma emotsioone (Väikelapse areng 3-kuune. 25.09.2011). LAPSE EELDATAV ARENG NELJANDAL ELUKUUL Nelja kuune laps oskab pöörata end seljalt küljele, seda mõlemas suunas. Hoiab mänguasja käes ja püüab haarata käeulatuses olevat mänguasja, paneb asju suhu. Laps oskab pead pöörata hääle suunas ning naerab lakkamatult. Kõhuli olles toetub kindlalt küünarvartele (Väikelapse areng 4-kuune. 25.09.2011). LAPSE EELDATAV ARENG VIIENDAL ELUKUUL Viie kuune laps peaks suutma pöörata end seljalt kõhule. Kõhuli olles peaks laps suutma käte abil oma ülakeha üles tõsta. Haarab käteulatusest kaugemal olevaid esemeid ja märkab juba väiksemaid esemeid
3-aastane laps suudab kõne abil igapäevaolukordades vabalt suhelda. Ta osaleb aktiivselt lühikestes dialoogides, sh algatab ise dialoogi, eelkõige midagi küsides, paludes; vastab vahel küsimusele ka mitmelauselise repliigiga. Laps räägib peamiselt sellest, mida ta vahetult tajub. 4-aastane laps osaleb aktiivselt pikemates dialoogides, sh oskab muuta teemat ning lõpetada vestlust; kordab või parandab/täpsustab ütlust, kui teised seda ei mõista. Laps hakkab kasutama ja mõistab nalja, fantaasiat, narrimist. 5-aastane laps arvestab juba kuulaja teadmistega, st tal on ettekujutus, mida kuulaja võiks asja kohta teada. Laps võtab rollimängus meelsasti erisuguseid rolle ning vastavalt rollile kasutab ka rollisuhtlust. 6-aastane laps suhtleb meelsasti nii täiskasvanute kui eakaaslastega. Ta mõistab kaudseid ütlusi ja hakkab ka ise kaudseid palveid, ettepanekuid, teateid väljendama. 7-aastane laps suhtleb aktiivselt nii eakaaslaste kui täiskasvanutega
nii-naa nääpsuke, lii-laa lapsuke, oled kallis minule." · Mähkme vahetamise ajal võib lauldes suudelda lapse nina, varbaid või sõrmi. UURINGUTE ANDMETEL sõltub lapse võime oma emotsioone kontrollida tema varajastest kogemustest ja kiindumustest. See kuidas me last puudutame, kohtleme ja kasvatame, avaldab püsivat mõju tema kujunemisele. See mäng tekitab imikus kindla ja turvalise tunde. KUHU SEE LÄKS? · Hoia eredavärvilist mänguasja lapse silme ees. · Liiguta seda aeglaselt ning räägi, milline see on. · Kui oled kindel, et laps jälgib eset, vii see aeglaselt ühele poole. · Liiguta mänguasja paremalt vasakule ja siis tagasi, et ärgitada last seda silmadega jälgima. UURINGUTE ANDMETEL hakkab nägemisnärv esimeste elukuude jooksul kiiresti arenema. Imiku nägemisvõimet stimuleeriv tegevus tagab hea nägemise. Mängige seda mängu sageli, sest see aitab imiku ajul areneda.
sensitiivsete perioodidega. Oluliseks arengu näitajaks on lapse tegevuse - eelkõige mängu areng. Uurijad on tõestanud, et madala intellektuaalse arengutaseme korral ei saavuta mäng vanusele iseloomulikku taset. Juba 4-kuune imik mängib oma kätega - ta jõuab kogemuseni, et käed on tema omad ja tal on kontroll nende üle. Laps jõuab teadmiseni, et neid saab kasutada esemete löömiseks ja haaramiseks. Tegevuse läbi areneb lapse koordinatsioon, praktiline intellekt ja neis mängudes õpib ta esemeid iseseisvalt uurima (Tiko 2006:10-11). 1.3 Vastsündinu 1.3.1 Sünnijärgsed oskused Selle sajandi esimesel poolel arvati, et vastsündinu on füüsiliselt abitu: ta ei näe ega kuule peaaegu midagi. 60ndatel aastatel avastasid psühholoogid aga, et laps kuuleb juba enne sündi ja vastsündinule meeldib vaadata keerulisi kujundeid (Tulviste 1996). Siiski tajuvad nad väga
Staadiumi esimene aste: Sensomotoorne 0-2 eluaastat kõik kogemused saab laps vahetult meelte abil. Sellel perioodil avastavad füüsilist keskkonda. Laps sõltub ümbrusest ja sellest mida ta tajub. Sensomootrse astme esialgses osas on lapse kopententsus kujundeid, keelt ja teisi sümbolite arusaamisel suhteliselt väike lapsel. järelikult pole laps teadvustatud inimestest, kes on alati kohal. Piaget ütleb, et (oma katsetel tuginedes) ei tee lapsed katset otsida mänguasja. Etoloogilise teooria neli peamist ideed. · Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine · Evolutsiooniline vaatenurk · Õppimise eelsoodumus · Etoloogiline metodoloogia- Etoloogia laiendab arusaamu, millest koosneb arengu seletus. Nii näiteks saab lapse käitumist paremini mõista, kui kaasata oma nägemusse suurem raamistik. Näiteks laiem sotsiaalne kontekst ja võib kaasata ka pikema ajaskaala. See hõlmab näiteks liikide ajalugu
( 1992, lk 41-43 ) 4. Mänge eesti keele õpetamiseks 4 . 1 Mängud lähtuvalt laste vanusest Mängud 1-2aastastele POEME PEITU · Peitust saab nii pisikesega mängida: - kattes silmad kätega, - laotades rätiku näo ette, - peitudes ukse või mõne suurema mööblitüki taha ja sealt välja piiludes, - kattes lapse silmad tema oma kätega ja võttes siis käed silmadelt, - peites mänguasja või pehme mängulooma katte alla ja tõmmates siis katte mõne aja möödudes pealt ära, - joonistades markeriga pöidlale näo ja peites pöidla teiste sõrmede vahele/alla. TEE TALLE PAI · Istu koos lapsega põrandale ja aseta ümberringi paar-kolm lapse lemmiknukku või pehmet mängulooma. · Võta üks pehme mänguloom oma kätte ja kallista seda. Kasuta tunnustavaid lauseid, näiteks: "Küll on tore karuga mängida", "Karul on
(enamjaolt pudikeeles, millest meie aru ei saanud) ning sepärast väljendas end peamiselt zestide, näoilme ning hääle intonatsiooniga. Kui laps toas ringi kõndis, siis olid tal käed vabalt kõrval, kui ta aga natuke jonnis või kui talle miski ei meeldinud, hoidis laps kramplikult millestki kinni (Nt. kui Maarja lapse õhkuviskamise lõpetas, ei tahtnud ta kuidagi Maarja pöialdest lahti lasta). Samuti laiutas Käku mitu korda käsi ja näitas asju näpuga. · Käte-silmade koordinatsioon Laps näeb seost oma käe liikumise ja selle tagajärgede vahel. (Näiteks tõmbab soovitud mänguasja enda poole, tõmmates selle külge seotud nöörist.) Hoiab mõlemas käes kahte väikest eset korraga. Tahab end ise riidesse panna. Meeldib veeretada, visata ja isegi ka püüda nii väikseid kui suuri palle. Mingeid nööriga mänguasju meil seal kahjuks ei olnud, aga pall seevastu oli küll. Käku oskas seda kätte võtta, visata ning ka veeretada. Loomulikult ta nautis seda tegevust
(seostudes juba tuntuga) ja teiseks mõistmise, arusaamise kaudu. Nii kindlustatakse meeldejäetavate ühikute mõistetavus ja nende kontekstuaalne avamine (Fisher 2005). Kui suunata last meelte (nägemise, kuulmise, kompamise, maitsmise ja haistmise) kaudu vaimusilmis kujutluspilte looma, aitab see tal oluliselt paremini uut informatsiooni eelneva kogemusega seostada ning seeläbi uusi pidepunkte leida. (Adams 2007). Mitmekülgne käeline tegevus, harjutamine, seostamine, kordamine, mängimine, erinevate meeltega tunnetamine ja kujutluspiltide loomine aitab lapsel luua kõik eeldused mõtlemise arenguks. 1-2 -aastase lapse mälu ja mõtlemist iseloomustavad järgmised tulemused (Einon 2000): 1-1,5-aastane laps suudab jälgida asjade liikumist, kui ta näeb seda oma silmaga (samas ei oska ta otsida asja, mille paigutamist teise kohta ta ei näinud); oskab osutada ühele kehaosale; leiab paarid;
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Sensomotoorne 0-2 eluaastat kõik kogemused saab laps vahetult meelte abil. Sellel perioodil avastavad füüsilist keskkonda. Laps sõltub ümbrusest ja sellest mida ta tajub. Sensomootrse astme esialgses osas on lapse kompetentsus kujundite, keele ja teiste sümbolite arusaamisel suhteliselt väike. järelikult pole laps teadvustatud inimestest, kes on alati kohal. Piaget ütleb, et (oma katsetel tuginedes) ei tee lapsed katset otsida mänguasja. Laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemine, kuulmine, maitsmine) ja liigutuste (nt haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Eeloperatsionaalne periood - 2-7 eluaastat - Tekib sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile).
Äärmiselt oluline on pöörata tähelepanu elektrilöögi ohtude kõrvaldamisele ruumides, kus viibib laps. Tuleb kontrollida, et elektririistad ja juhtmed oleksid korras ja terved ning elektrivoolu allikast lahtiühendatud ajal, mil neid ei kasutata. Raske on ette näha mingi uue kehalise oskuse tekke aega. Seepärast on esimene põhimõte: ära jäta iialgi last üksi mähkimislauale, diivanile, suurele voodile ega ka söögitooli. Valvake iga vööd, ketti või mänguasja, mida ta võib kaela panna. Niipea kui ta keerab, võib see ta üles puua. Väikesed mänguasjad, kommid, tabletid ja kõik mud väikesed asjad on vaja panna väljaspoole lapse käeulatust. Beebi võib need hingamisteedesse tõmmata või alla neelata ja mürgituse saada. Mida noorem on imik, seda kergemini on ta "tühjaksvalatav". See tähendab, et pärast söömist võib maosisaldus (eriti siis, kui on alla neelatud ka palju õhku) tulla suhu, kust see aga koos sissehingamisliigutusega võib
Lapse füüsiline areng 1-2 aastased lapsed Sissejuhatus: 1)Lapse arengu hindamine. 2)Areng imikueas e. Esimesel eluaastal. 3) Lapse motoorika areng. 4) Kehaline areng ( üld- ja peenmotoorika, võimeline, ujumine). 5)Füüsiline areng Areng on organismi kasvamise ning muutmise protsess, mis algab munaraku viljastamisest ja kestab kuni indiviidi surmani. Inimese arengus toimuvad pidevalt nii kvantitatiivsed muutused. Arengulised muutused on korrapärased. Arengus eristatakse kolme (mõnede autorite järgi enam) komponenti. Need on esiteks, intellektuaalne, vaimne, kognitiivne areng, teiseks, sotsiaalne ja emotsionaalne areng ning kolmandaks, füüsiline, kehaline ning psühhomotoorne areng. Küpsemise käigus määravad pärilikkus ja ümbritsev keskkond lapse füüsilise ja kognetiivse arengu. Küpsemine on selline arenguline protsess, mille käigus vanuse kasvades toimuvad muutused, mis ilmnevad kõigi vaadeldava liigi
5. Töölehtedega tehtava töö kavandamine 15 6. Töölehtede ülesehitus ja nõuanded nende kasutamiseks 16 7. Mäng keeletegevuses 17 8. Laulmine keeletegevuses 18 9. Keeletegevuses kasutatav õpetaja sõnavara 19 10. Õppevara, mida saab kasutada eesti keele kui teise keele õppes 21 11. Salmid ja laulud kolmeaastastele lastele 23 11.1. Laulud tunni alustamiseks 23 11.2. Teretamistantsud 23 11.3. Laulud tunni lõpetamiseks 24 11.4. Lohutussalmid 24 11.5. Mina 25 11.6
Arengupsühholoogia Arenguteooriad Kristiina Uriko, MSc 2014 Arenguteooriad · Respekteerivad üldist teadmist. Igaühel on isiklik ja üldine teadmine. · On põhimõtteliselt kontrollitavad. Enamik psühhoanalüütilisi teooriaid on halvasti kontrollitavad. · Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. Fakt iseenesest ei oma tähendust. · On vähem keerukamad kui seda on inimene ise. S.t.teooria jätab alati mingid asjad seletamata, sest inimest ei saa ära seletada kuna teist nii keerulist süsteemi kui ta ise · On üldistavad. S.t teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamusel Varased arengukäsitlused Preformatsiooniteooria (17.-18. saj.) metafüüsilise arengu teooria (elusolend on mehe sugurakus täielikult valmis = humunkolos.)-> Preforma
madalama astme vajadused on keerukamad ja sisaldavad rohkem komponente I aste sünd-2.aastat sündmuste tegemised korduvad (nt visatakse asju maha ja see teeb lapsele rõõmu) arenguilming, et korrata meeldivaid tegevusi eksistents on lapse tegevuses tahtmatu; lõppeb aste siis kui tekib objekti püsivus - laps mõistab, et objektid ei kao kuhugile kui neid hetkel ei näe Piaget`i loogika: Tegelikult laps ei otsi mänguasja, mis lina all on, vaid seda, mis võib olla teise lina all - äkki on parem mänguasi kui teise all Tänapäeva loogika: laps saab paremini aru kui arvatakse - seostatakse sellega, et laps ei suuda kätt suunata õigesse kohta kuigi teab, kumma liniku all on mänguasi Domineerivat tegevust ei suuda laps maha suruda, sest prefrontaal korteks pole veel nii küps (Katse: kaks linikut ja laps peab valima õige liniku, kus all on mänguasi)
Tallinna Pedagoogiline Seminar Referaat 2-3 aastase lapseareng Tallinn 2010 Sisukord 1. 2-3 aastase lapse areng. Füüsiline- ja vaimne areng: Ealised iseärasused: Kõne areng. ......3 2. 2-3 aastase lapse füüsiline areng...........................................................................................4 3. Vaimn eareng..........................................................................................................................5 3.1 Gerli oskab..........................................................................................................................5 4. Kõne areng.............................................................................................................................7 5. Ealised eriärasused..............................................................................................................................8 5.1. 2 aastased lapsed.....................................................
Ülevaade psühholoogiast eksam. 6. jaanuar kell 14.00 1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus inimese psüühikast. Teadus mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised nähtused jagunevad: Psüühilisteks protsessideks – vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, tunnetusprotsessid – aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess jt. Psüühilistek
+25cm. Teise eluaasta lõpuks kaks korda sünnikasv. Pea suurus kogu kehast on kahe aastasel u 25%, viie aastasel u 16%. Laps käib 10-14-kuuselt, ehitab torni 12-16-kuuselt (koordinatsioon areneb), läheb trepist üles 14-20-kuuselt. Pooleteiseaastane laps käib ja jookseb kindlalt, kaheaastane käib trepist üles-alla, hüppab koha peal, joonistab, sõidab 3-rattalise jalgrattaga, sööb iseseisvalt, käib potil. Motoorne areng täiustub pidevalt, oluliselt paraneb liigutuste koordinatsioon ja tasakaal. Liigutused arenevad mängu ja harjutamise käigus. 4-5. eluaastaks toimub suurte motoorsete liigutuste areng (käed, jalad). Laps omandab uusi tegevusi - ühel jalal hüppamine, joonistamine, kirjutamine, kingapaelte sidumine, nööpide kinnipanemine, jalgrattasõit jm. Pidevalt areneb peenmotoorika (sõrmede liigutused), kontroll saavutatakse u 12. eluaastaks. Täiustub silma ja käe koostöö (kujundite joonistamine), mis paneb aluse kirjutamisoskusele
ainult paar aastat, siis on nad üksteisele küllalt sarnased huvide ja arenguastme poolest, et olla ideaalsed suhtluspartnerid. Tavaline on ka, et esmasündinu tunneb imiku suhtes armukadedust ning osad neist võivad isegi ilmutada vaenulikkust. Üldine emotsioon on siiski armastus. Lk 136-139 4.3.4. Eakaaslased Eakaaslastega suhet võib olla raske märgata. Selle jaoks on lihtne, kui lapsi on filmitud, kuna suhtlus võib peituda ka ainult naeratuses, mänguasja andmises või lihtsalt teise lapse jälgimises ning vahest kestab ainult mõne sekundi. See tuleneb sellest, et imikud ei ole veel omandanud endale selgeks sotsiaalse suhtluse oskusi. Mida varem laps saab suhelda eakaaslastega, seda rohkem on ta hiljem sotsiaalselt aktiivne. Imiteerimine on hea võimalus suhtlemiseks teiste lastega. 134-136. 16 4.4. Vanemate kasvatustüübid
ümbrusest, Sellisel juhul on vajalik pidev õpetamine ning õpitu kordamine, et teadmised kinnistuksid. Niisuguste probleemidega lapsele on sobilik individuaalne õppekava koostamine eripedagoogi poolt, et last sihikindlaks õpetada. 3.4 Motoorika Liigutused on sageli kohmakad, kuigi hüperaktiivsed lapsed on sageli liikuvad. Mitme liigutuse samaaegne tegemine võib olla raske- esinevad kordinatsioonihäired. Täpsed liigutused või käeline tegevus (kirjutamine, nööpide kinnipanek jms) ei õnnestu- esinevad peenmotoorika häired. Probleeme aitab ületada pidev treening juhtnööride järgi, mitte kurjustamine, halvustamine või karistamine. 3.5 Meeleolu ja emotsioonid Ülemäärast ärevust, kurbust, meeleolude kiiret vaheldumist ning madalat enesehinnangut esineb hüperaktiivsetel lastel eakaaslastest sagedamini. Samuti avaldub neil sisemine pinge sagedamini kehaliste kaebustena
Keel ja kõne Kordamisküsimused seminariks 1) Mis vahe on keelel ja kõnel? Tooge näiteid. Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Kõne on selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena 2) Mille poolest on kõne kuulamine a) lihtsam b) keerulisem kui teksti lugemine? Suuline kõne on kirjalikuga võrreldes lühem, sõnavaralt erinev ning grammatiliselt vähem korrektne. Jutule lisanduvad zestid ja miimika. Seega suhtlusest saadav tagasiside võib oluliselt muuta sõnade tähendust. Kirjalik kõne on teistsuguse lause ülesehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem, sest muidu on oht sellest mitte aru saada. Oma mõtete napp, selge ja arusaadav väljendamine ei ole üldse kerge. 3) Mis seob omavahel kõnelemist ja kirjutamist? Millised on nendevahelised erinevused? Kõnelemine ja kirjutamine on sarnased selles mõttes, et mõlemas protsessis kasutatakse samu teadmisi ja sarna
2) kujundada aktiivset kahesõnaliste ütluste kasutamist erinevates funktsioonides/eesmärkidel; 3) laiendada esmast sõnavara. 3-5aastased Selles vanuses oskab laps edukalt osaleda vestluses, rääkida lühidalt oma kogemustest, kasutada kõnet erinevatel eesmärkidel ja erineval viisil. Viimane avaldub oskuses kasutada näiteks mängus vöi dramatiseeringus rollile vastavat intonatsiooni ja stiili. Laps hakkab kasutama ja mõistab nalja, fantaasiat, narritamist. Karengut saab toetada järgmistes suundades: 1. Tekstiloome esmaste oskuste ja rollisuhtluse arendamine (arendada oskust rääkida dialoogis olnust ja möödunust, st asjadest ja sündmustest, mis ei toimu siin ja praegu. (dekontekstualiseeritud kõne), arendada oskust rääkida mängus vastavalt erinevatele rollidele, arendada oskust jutustada piltide ja täiskasvanute toel, jutustades ümber korduvalt kuulatud juttu. 2
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
See pakub kaitset keeruka välismaailma eest, mida laps pole veel võimeline analüüsima ning mille seadustest ta aru ei saa. Kui laps seda täiesti normaalset arengujärku edukalt läbi ei tee, siis säilib inimesel täiskasvanunagi väärkujutlus, et ta on kõikvõimas ning tal on õigus teha mida tahes. Sümbioosi püsimine hälbena Ema on lapsele üks osa tema minast seni, kuni ta last hooldab. Alles hiljem muutub ema omaette armastusobjektiks. See mina ulatumine endast väljapoole on põhjus, miks täiskasvanu talitab (sümbiootilise arengujärgu hälbe tagajärjel) teiste inimeste tahte kohaselt. Teised inimesed on niisuguse hälbe all kannatajaile osa temast endast. Ta on nendest täiel määral sõltuv, nood otsustavad tema eest asju, mida ta ise peaks otsustama. See seletab, miks mõni inimene pimesi sõna kuulab ja ülemust järgib. Sümbioosist vabanemine
LOOTE ARENG bioloogia referaat koostas: Anete Unnuk klass: 9 ak kool: Pelgulinna Gümnaasium Tallinn 2010 RASEDUS Raseduseks nimetatakse naise seisundit munaraku viljastumise ja sünnituse vahel. Rasedusel on kolm trimestrit: · 1. trimester kestab esimesest kuni kolmeteistkümnenda nädalani. · 2. trimester kestab neljateistkümnendast kuni kahekümne seitsmenda nädalani. · 3. trimester kestab kahekümne kaheksandast kuni neljakümnenda nädalani (sünnituseni). VILJASTUMINE Sugulisest paljunemisest võtab osa kaks organismi: emas-ja isasorganism. Uus inimorganism saab alguse seemnerakkude ja munarakkude ühinemisel. Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu ehk ontogeneesi. Ontogeneedi kolm etappi on: viljastumine, loote areng ja lootejärgne areng. Inimesel toimub viljastumine munajuha laienenud osas. Sügoot ehk viljastatud munarakk liigub
KOOLIEELIKUIGA Perekonna õpetuse referaat Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 3-aastane laps..............................................................................................................................5 Mida oskab kolmeaastane laps....................................................................................................6 4-aastane laps..............................................................................................................................7 Mida oskab nelja-aastane laps....................................................................................................8 5- aastane laps........................................................................................
MICHAEL WINTERHOFF "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?" Aastapikkuse vaatluse tulemuse kinnitavad, et enamiku probleemsete laste ja noorte psüühiline küpsemine on peatunud kõige rohkem kolmeaastase tasemel. Teisisõnu on nende noorte psüühika väikelapse tasemel, nende füüsilie ja psüühilise vanuse vahel haigutab suur lõhe. Seetõttu ei suudagi nad ümbritsevatega normaalseid suhteid arendada. Igasugune lähenemine neile näib ilmvõimatu. Nad terroriseerivad teisi enda umber ja on välistele suunamiskatsetele täiesti immuunsed. (12.lk) Lapse psüühikale võib saatuslikuks saada terve hulk mõjutusi. Nende kõigi koosmõjul muutuvadki lapsed, kes oma ebaküpse psüühika tõttu õiget käitumist valest eristada ei oska, nendeks türannideks ja koletisteks, kellega suheldes me üha sagedamini nõutust tunneme. (13.lk) Alles siis, kui täiskasvanud õpivad selle teadmiste valguses enda käitumist kriitiliselt analüüsima, on võimalik lastele jälle taga
pähe". Nad peavad lastega distantsi, seega hoiduvad kõikvõimalikest emotsionaalsuse väljendustest. Sellised lapsed on ilma jäetud ema hellusest. Neil on kaelas terve hulk reegleid, mida nad täitma peavad. Taolise suhtumise tagajärjel võivad kaduda laste ja nende vanemate vahel igasugused kontaktid. 1.7.3 Piits ja präänik Esmapilgul tundub kõik loogiline: lapsele sisendatakse, et kui ta käitub hästi, saab ta oma ,,prääniku". Näiteks ostavad vanemad talle mänguasja. Kui ta aga peab end halvasti üleval, tuleb millestki loobuda. Selline kasvatusstiil tekitab lapses tarbijaliku suhtumise oma vanematesse. 1.7.4 "Kui sa ei..., siis ma..." Vahel mängivad vanemad lapse tunnetel -- hirmutundel (,,kui sa riidesse ei saa, läheme ilma sinuta minema") või kiindumusel (,,kui sa kohe magama ei heida, siis ma sind enam ei armasta"). Sageli see võte mõjub. Lõpuks saab aga laps aru, et kõiki need ähvardusi ei viidagi täide. Nii
Mängud loovad positiivse emotsionaalse fooni, õpetavad jäljendama ja süüvima kõneliste selgituste sisusse. Laps õpib tähelepanu paremini kontsentreerima Sõrmeharjutustele rütmiteksti lisamine võimaldab parandada kõne rütmi, selgust ja häälduse täpsust Liigutuste ja nende järgnevuse meelespidamine parandab mälu Areneb kujutlusvõime ja fantaasia Sõrmelihased tugevnevad, paraneb nende koordinatsioon, luues eelduse kirjutamisoskuse kujunemiseks Sõrmeharjutuste tegemisel peame jälgima, et: Harjutuste ja sõrmemängude rakskusaste vastaks lapse arengutasemele; Tempo oleks paras, laps peab saama veenduda, et tema sõrmed kuulavad hästi sõna; Vajadusel tuleb last abistada; Harjutused peaksid korduma periooditi; Tegutsemisel (mängimisel) peaks olema positiivne foon. Allikas: Valli Vilu Näpumängude näidised Näppude nimed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
