[Kool] ,,Üks huvitav kunstiteos" Retsensioon E.Wiiralt ,,Abtsindijoojad" [Nimi] [Klass] Tallinn 2010 Valisin oma huvitavaks kunstiteoseks E.Wiiralti maali ,,Abtsindijoojad", mille ta 1933. aastal maalis. Maal on must-valges toonis ning pildil on näha kahte meest, kellel on kaks silmatera ühes ainsas silmas. Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt) on realistliku kunstivoolu esindaja Eestis. Ta on eesti graafikja kujur. E.Wiiralt sündis 20. märtsil 1898. aastal Peterburi kubermang...
Miina Saak 10A Grigori Aleksandrovit s Ohvitser Grigori Aleksandrovits ehk Petsorin oli keskmist kasvu, sale, peenikese piha ja laiade õlgadega. Tal oli hele nahk, mida kaunistasid tumedad vurrud ja kulmud. Tal oli veidi püstine nina, pimestavalt valged hambad ja pruunid silmad. Petsorin oli üldjoontes kena noormees, kes võis minu arvamise kohaselt olla veidi alla 30 aastat vana. Ta kandis kulunud kuube ja ei pööranud väga palju tähelepanu oma välimusele, ometi ei näinud ta kunagi välja kalkarlik. Petsorin oli väga keerulise iseloomuga tegelane ja kõiki tema tegude põhjuseid ning mõtete tagamaid on mõneti raske mõista,...
Linnutee Heleri Melsas Linnutee Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. Linnutee on meie galaktika, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui 100 miljardist tähest. Linnutee galaktika tuum on must auk. Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Päike paikneb Linnutee galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast. Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul. Linnutee Meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt. Seepärast paistab enamik tähti meile heleda vööna, mida kutsume Linnuteeks. Ainult heledamad tähed on Linnuteest eristatavad. Kui aga tahame näha teisi galaktikaid...
Ajastud minu elus Kuigi ma olen rahul oma praeguse eluga ja sellega, mis ajas ma elan, oleks siiski huvitav elada ka mingil teisel sajandil. Oma lapsepõlveaastad tahaksin ma arvan siiski praegusel ajal veeta. Tänapäeval on palju rohkem võimalusi laste huvitegevuseks ning lastele pööratakse rohkem tähelepanu, kui varem. Vanemad saavad käia tööl, samas on lastel ikkagi päevad sisustatud. Tänapäeva lapsed ei pea lihtsalt kodus istuma koos emaga, sest nüüd on palju võimalusi huvitegevuseks. Ka kool on kõigile kättesaadav, enam ei eelistata ainult poisslapsi. Tüdrukutel on võimalus saada iseseisvaks ja sõltumatuks. Oma noorukiea tahaksin ma veeta 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Mulle meeldiks elada Prantsusmaal, Pariisis. Sel ajal oli minu meelest riietus, eriti naistel väga ilus. Kleidid olid veel pikad ning kanti korsette, kuid samas hakkas olukord vabamaks minema. Kleidid muutusid lühemaks ja k...
Elevandiluuranniku migratsioon Igas riigis, nii ka Elevandiluurannikul toimub riigisisene ränne, sest paljud inimesed ei ole oma kodukohaga, kus nad sündisid, rahul ning soovivad minna teise linna elama. Elevandiluurannikul toimub ka rahvusvahelist rännet. Rohkem toimub immigratsiooni, ehk sisserännet.Enamik sisserändajatest on pärit Elevandiluuranniku naaberriikidest nagu Ghana, Mali ja Guineast. Elevandiluuranniku sisserännaku ehk tõmbepõhjusteks võivad olla mitte sõjad, ehk rahuaeg. Veel, et Elevandiluurannik asub rohkem rannikuäärne riik (asub Atlandi ookeani ääres). Põllumajanduse poolest on samuti Elevandiluurannik heal kohal ning see on toonud rohkem immigrante. Suur osa väljarändest on ajaloos toimunud Prantsusmaale, sest 1893. aastal sai Elevandiluurannikust Prantsusmaa koloonia. Väljarännet ehk tõukepõhjusteks Elevandiluurannikult minema minemiseks võib olla halvad elamistingimused, mis ei ole Aafr...
KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontr...
Oromo keel Oromo keel on afroaasia keel kuši keelkonnast, mille erinevaid keelevorme räägib emakeelena rohkem kui 35 miljonit inimest nii Oromos kui ka naaberriikides Etioopas ning Põhja-Keenia mõnes piirkonnas (1). Veel räägivad seda keelt ka Wollega, Shoa, Illubabour’i, Jimma, Arsi, Bale, Hararghe, Wollo, Borana ja ka Gojjami edelaosa rahvad. Oromo keel on suuruselt kolmas keel Aafrikas. Oromo inimesed on suurim etniline grupp Etioopias ja nad moodustavad rohkem kui 40% Etioopia elanikkonnast (2). 95% Oromo keele kõnelejatest elabki Etioopias, peamiselt Oromia regioonis (1). Ladina tähestik võeti ametlikult kasutusele 1991. aastal, kui üle tuhande Oromo intellektuaali tulid kokku, et otsustada, millist tähestiku kasutada Oromo keele üleskirjutamiseks (2). Ladina tähestikku nimetatakse Oromos Qubeeks. Peale Qubee vastuvõtmist arvatakse, et vahemikus 1991 - 1997 on Oromo keeles ...
Kontolltöö 21.11.2016 Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli sõjaväereform, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele. Me nägime, et rüütli varustus oli väga kallis, kuid see polnud veel kõik. Pikema sõjakäigul oli rüütlil tarvis rohkem kui ühte hobust, ta vajas abi oma varustuse (piigi, mõõga, kiivri, kilbi) käsitlemiseks ja kandmiseks. Selleks peeti kannupoissi, kes lahingus rüütlile relvad kätte andis ja teda abistas ning teenrit, kes varustuse korras hoidis. Lisaks neile vajas rüütel 1-3 kerges relvastuses ratsanikku luureks jm kiirust nõudvate ülesannete täitmiseks ja 1-3 jalaväelast valvuriteks. Kuna rüütli varustus ja kaaskonna ülalpidamine oli väga kallis, pidi rüütel saama valitsejalt väärilise tasu. Selliseks tasuks oli maa, ainus ...
Jüri Gümnaasium TERVIS JA LIIKUMINE Juhendaja: Jüri 2011 SISUKORD 1 Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2 Kui tähtis on liikumine....................................................................................................4 3 Kohti ja rajatisi liikumiseks.............................................................................................5 4 Kuidas saab ülekaaluline kõige paremini kaalust alla võtta............................................6 5 Kokkuvõte...............................................................
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandi säilitamisest. P. Süda kogutud eesti rahvaviisid ja väärtuslik muusikaalne raamatu- ja noodikogu on aluseks 22. märtsil 1924. a tänase Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi loomisele. 22. märtsil 1924.a. reegistreeriti ametlikult Peeter Süda mälestuste jäädvustamise toimkond. Esimeseks muuseumi asukohaks P.Süda koguga oli Kadrioru loss, tolleaegse Tallinna Eesti Muuseumi (tänase Eesti Kunstimuuseumi) ruumid. 1. märtsil 1934 avati muuseum praeguses Müürivahe 12 hoones (ehk algselt Tallinna Konservatooriumi ruumides, Assauwe tornis). Muuseum asub Tallinna vanalinnas ja paikneb ajaloolise linnamüüri ja Assauwe kaitsetorniga seotud hoones. Assauwe torn rajati aastail 1370-80. Lisaks on muuseumil sisehoov- Karjase hoov. Astudes muuseumi uksest sisse jäi mulle esimesena silma klaasi taga olev ,,Väike muuseumirott 2007". See on iga-aastane tunnustusauhind,...
Looduse olulisus meie elus Sajandeid on inimene pidanud ennast looduse ülimaks kätetööks. Aegadetaguses maailmas austasid inimesed loodust ja tegid selle nimel ohverdusi. Tänapäeval tehakse sageli valesamme, mis pöörduvad hoopis meie endi vastu tervist kahjustades. Leidub ka neid, kes on hakanud rohkem mõtlema loodusele kui tervikule, mis on meie elu aluseks. Eestis on kogunud populaarsust mahetootmine, kus taimseid saadusi kasvatatakse ilma sünteetiliste väetiste ja taimekaitsevahenditeta. Mahetoidu tootmine aitab säästa loodust, ökotoit on tervislikum ja maitsvam. Juba teadmine, et ei ole kasutatud keemilisi ühendeid, pakub usaldusväärsust selle toidu vastu. Kõik algab maheloomakasvatusest, kus pannakse rõhku loomade tervisele ja heaolule. Neile antakse looduslikku mahesööta ja lastakse neil viibida väliskeskkonnas. See tagab meile kvaliteetse ja puhta toidu. Tarbides mahepiima saame tugevdada oma...
Millisena näen oma osa tulevases Eesti majanduskasvus? Iga päevaga räägitakse aina rohkem kuidas inimesi koondatakse ja et meie majanduskriis on tingitud suurettevõtete puudusest ning pankadest kes pole suutnud laenu andmisele järele anda. Tegelikkuses on majanduslanguse põhjustanud veel väga paljud muud tegurid, mida me niivõrd kohe tähele ei panegi. Niisiis, kas me oleme võimelised majanduskasvu jaoks midagi tegema ja millisena näen oma osa selles? Jälgides eri majandussektorites tööjõu vajadust ning võrreldes seda pakutava tööjõu kvalifikatsiooniga selgub, et tööliste oskused ja sellega seotud lõpptoodangu kvaliteet ei vasta enam tänapäeva konkurentsitingimustele. Tulemuseks ongi tarbija heaolu vähenemine, teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi langus, teenuse osutamise tähtaegade pikenemine jne. Näiteks ehitusbuumi tõttu oli järsult kasvanud vajadus ehitajate järele ning oli kujunenud olukord, kus tahest tahtmata ehitas see,...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond SATELLIITMÕÕDISTAMINE I Referaat MI.0909 Koostaja: Kristi Ruul Juhendaja: dotsent Aive Liibusk Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 1. ÜLEVAADE EGNOST ................................................................................................. 4 2. EGNOS KOLM TEENUST ........................................................................................... 6 3. RAKENDUSED EGNOS .............................................................................................. 7 4. EESTIS ................................................................................................................
SINIKAS Sinikas on mustika perekonna taim. Seda näitab tema ladinakeelne nimi "Vaccinum", mis on sama kui mustikal. Seega peab sinikal ja mustikal ka palju ühist olema. Ja ongi. Kõigepealt on nad mõlemad suvehaljad kääbuspõõsad. See tähendab, et nad lasevad talveks lehed maha. Kuid mõlemal on veel selline ühine omapära, et noorte taimede lehed võivad ka külma talve üle elada. Iseloomulik on veel see, et nii sinika kui mustika marju katab sinakas või valkjas vahakirme. Õiedki on neil väga sarnased. Segamini neid perekonnakaaslasi tavaliselt siiski ei aeta, sest neil on ka piisavalt palju selgeid erinevusi. Esimeseks erinevuseks on see, et sinika marjad on rohkem sinised kui mustika omad, heledamad. Ka ei ole sinika marjad nii ümmargused. Teiseks on sinika lehed sinakasrohelised, mustika omad aga helerohelised. Kolmandaks on sinika varred juba esimestel aastatel ümmargused ja üsna pruunides toonide...
Esse.(V.Jõemetsa artikkel- Kuidas lapsest saab inimene.) Viimasel ajal on aina rohkem hakatud avalikustama juhtumeid, milles juhitakse tähelepanu peredes kasvavatele väärkoheldud lastele. Probleem, millest siiani silmad maas mööda käidi, on õnneks sattunud üha enam tähelepanu alla- antud teemal ilmub palju artikleid, toimub arutelusid. Osaliselt põhjendaksin ma väikelaste ahistamist aastate tagant pärit arusaamade kinnistumisega inimeste teadvusesse. Meil valitseb ikka veel arvamus, et laps peab tingimusteta alluma täiskasvanu tahtele- tal pole õigust sõna võtta, oma arvamust ja soove avaldada. Eks ole sellised ka meie vanasõnad, näiteks: ,,Laps räägib siis, kui kana pissib", ,,Mida armsam laps, seda valusam vits" jne. Olen kuulnud vanemate inimeste meenutusi, et laps oli põllu- ja kodutööde ajaks seotud pika köie otsa, kuna tema jälgimiseks polnud kellelgi aega. Ega tolleaegne talurahvas ei teadvustanud endale, et ka väi...
Virtuaalsed inimsuhted Eesmärk: Töö eesmärk on anda lugejale mõista virtuaalse suhtlemisvahendi võimalusest, ohtudest, kuidas neid vältida ja pakkuda lahendusi. Põhiidee: Liigne seotus virtuaalmaailmaga võib hävitada tegeliku sotsiaalse elu. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata otsesele suhtlemisele. Sissejuhatus: 1. Oleme Internetiajastus 2. Virtuaalmaailma laienemine, uute meediakanalite tekkimine 3. Virtuaalsed inimsuhted kellele ja mille jaoks? Sisu 1. Inimese saabumine virtuaalmaailma · Aeg, kui Interneti veel polnud · Esimesed sammud virtuaalmaailmas 2. Virtuaalsed suhtlusvahendid · Kasutajasõbralik · Erinevate otstarbete jaoks · Uute tekkimine, vanade hääbumine · Ühendab sarnaste huvidega inimesi 3. Ohud · Inimeste anonüümsus ...
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕI...
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium KLIENDITEENINDUS- SPORTLAND EESTI AS NÄITEL (Praktiline töö) Autor: Riin Arro 12.a Juhendaja: Katrin Kirk-Saarmets Tallinn 2014 SISUKORD 1.SISUKORD 2 2.SISSEJUHATUS 3 3.ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS 4 4.ETTEVÕTTE STRATEEGILISED EESMÄRGID 6 5.JUHTIMISTEGEVUS 8 6.MINU PRAKTIKA 11 7.KOKKUVÕTE 12 8.KASUTATUD KIRJANDUS 14 9.TÖÖKOHA TÕEND 2 SISSEJUHATUS Otsustasin praktikat sooritada Sportlandis, kuna olen seal varem töötanud ning seekord võtsin eesmärgiks vaadata teenindajate igapäevast tööd teise pilguga. Kui võt...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Turbavaru kasutamise potentsiaal, tehnoloogia ja majanduslik otstarbekus Tartu 2020 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. TURVAS................................................................................................................................4 1.1. Turba tüübid ja omadused...................................................................................................4 2. TURBA KASUTAMINE.......................................................................................................5 3. TEHNOLOOGIA (KAEVANDAMINE)...........
Sissejuhatus Globaalne asukoha määramise süsteem (GPS) on kosmosepõhine globaalne navigatsiooni satelliidi süsteem. See võimaldab asukoha ja aja info kättesaadavuse ka halva ilmaga, igal ajal ja igal pool üle Maa (või selle lähedal), kui on nähtavuses vähemalt neli satelliiti (orbiidil liigub korraga vähemalt neli või rohkem GPS satelliiti). See süsteem on vabalt kättesaadav kõigile, kellel on GPS vastuvõtja. GPS loodi ja realiseeriti Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt ning originaalselt oli kasutuses 24 satelliidiga, mis asusid 20 200 km kõrgusel. See kujunes välja 1973. aastal, et üle saada eelmiste navigatsioonisüsteemide piirangutest. Ajalugu GPS-i välimus sarnaneb osaliselt maa-baasilise raadionavigatsiooni süsteemiga. Et saavutada täpseid nõudeid, kasutab GPS üldisi relatiivseid põhimõtteid, et parandada satelliitide aatomkella. Algne inspiratsioon GPS-i loomiseks tuli siis, ...
1. Sõnastage langeva piirkasulikkuse seadus ja illustreerige seda näidetega. Kuidas on omavahel seotud hüvise kogukasulikkus ja piirkasulikkus?Kas võib olla olukordi, kus langeva piirkasulikkuse seadus ei kehti? Kui jah, toogemõni näide. Olukord, kus esimene ühik tarbitavat kaupa või teenust annab suhteliselt kõige suurema heaoluvõidu. Sellele järgnevad ühikud annavad juba väiksema heaoluvõidu. Näitena võib tuua võileiva: näljase tarbija jaoks on võileiva tarbimisest saadav heaoluvõit ehk lisakasu väärt rohkem, kui selle soetamiseks kulunud raha ehk lisakulu. Teise võileiva puhul on lisakasu mõnevõrra madalam, kuid ületab veel lisakulu. Tarbija lõpetab võileibade ostmise siis, kui järgneva võileiva kulu on suurem võileiva tarbimisest saadavast tulust. Nii tehes maksimeerib tarbija enda heaolu ehk kogukasulikkust. Negatiivse piirkasulikkuse piirkonnas tarbimist jätkates väheneb tarbija koguheaolu (kogukasulikkus). 2. Mida toob maja...
Kellele: Teema: Kelllelt: Demokraatiat, ehk rahvavõimu tunnetan ma igalpool, kuid kõige rohkem kindlasti kooliga seonduvalt. Koolis tuleb tihti ette küsitlusi, millele õpilased annavad omapoolse vastuse ning hiljem otsustatakse tulemused nende põhjal. Näiteks aasta õpilase valimine- selline traditsioon oli minu eelmises koolis tavaline. Lepiti kokku aeg ja koht, mil kõik õpilased käisid ükshaaval laua juurest mööda ning said sealt ühe paberi, kuhu olid märgitud umbes kümme suurimat konkurenti. Nende hulgast pidi iga õpilane valima kaks- tema arvates parimat. Nendele kahele soositule korraldati näiteks mingi võistlus, et selgitada välja aasta õpilane. Veel esineb demokraatia näiteks klassi jalgpallimeeskonna mängijate valimisel, kus klassikaaslased arutlevad ja valivad need, keda nad peavad enda arvates parimateks ning saadaksid oma klassi esindama. Põhikoolis esines veel ka selline asi, nagu klassivanema valimine. Õpilastele jaotati ...
Kuidas eestlastelt sakslaste poolt vabadus võeti ja milliseid kohustused see kaasa tõi? 1222. aasta ülestõus Eestis sai algusele sellega, et Saaremaal randusid taanlased ja hakkasid kivilinnust rajama. Saarlased otsustasid kindluse ümber piirata ja taanlased alistuma sundida. Võit julgustas eestlasi edasi sõdima ja sõnum võidust saadeti üle Eesti teele. Eesti kõigis paigus hakati võõrvõimule vastu ja neid võideti, välja arvatud Tallinnas. Selle tulemusena hakkasid eestlased ise kindluseid rajama, kiviheitemasinaid ehitama ja õppisid ambe kasutama. Eestlased pöördusid abipalvega Venemaa poole, et Tallinn vabastada. Vene väel seda vallutada ei õnnestunud. Samal ajal oli kogutud suur ristisõdijate vägi, millega Ümera lahingus anti eestlastele hävitav hoop. Järk järgult vallutati Mandri-Eesti, kõige suurem vastupanu tuli Tartust. 1224. aasta suvel koondati Tartu alla suur vägi, mida juhtis piiskop Hermann. Linnus suudeti vallutada ja kõik...
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ESMAABI EESMÄRK...........................................................................................................4 2. ESMAABI ANDMINE...........................................................................................................5 2.1 Hädaabi kutsumine............................................................................................................5 3. TEADVUSETUS....................................................................................................................7 4. PÕLETUS...............................................................................................................................9 ...
Juhan Liivi luule Britta Signi Merirand 10.A Loodusluule 1. Lemmikmotiivid olid aastaajad-kevad,sügis,talv, tormid ,tuuled, loodusdetailid. 2. Kõige rohkem luuletusi on tal sügisest, sest see aastaaeg meeldis talle kõige rohkem, kuna sügis on väga muutuv ja sellest oli hea erinevaid (kurbasid, süngeid , rõõmsaid, värvikaid jne) luuletusi kirjutada. 3. Ta kirjeldab meie loodust üpris realislikult, kuid samas on ta väga luuleline ning mitmekesine (nukker, samas kaunis jne) kirjeldades Eestimaad. 4. Kõige lühem on ‘’Sügisetuul’’, jääb meelde kuna kirjeldab lühikeselt kuid väga täpselt sügise tuulisemalt poolt (kuna sügis on ilmade poolest väga muutuv-ka Liivi luule põhjal) 5. ‘’Sügisene kodu’’, ‘’Üks suve päev’’, ‘’Tulen,...
Eesti ja 1 Maaülikool Põllumajandus- Referaat aines Sander Kamenik LU1 Hiiumaa Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatu ............................ ............................ ............................ ............................ ........ 3 Loodusgeograafiline ............................ ...............................
Eesti maaülikool Loomakasvatusinstituut Kursusetöö veisekasvatuses Lihatõud Koostaja: Kaja Tuisk Juhendaja: Heli Kiiman Tartu 2012 Sisukord 2 Sissejuhatus Sõna ,,cattle" tuleb vanast prantsuse sõnast, mis tähendab omamist. Arvatakse, et esimesed veise kodustamised olid Euroopas ja Aasias kiviajal. Tänapäeva veised said alguse kõik ühest esivanemast, kelleks oli tarvas. Arvatakse, et viimane tarvas tapeti Poola aladel 1627aastal. Ajaloolises tagasivaates peeti veiseid alguses tööloomade ja sõnnikutootjatena, et tõsta põlluviljakust, kuna suhteliselt hästi oli arenenud teraviljakasvatus. Piima- ja lihaloomana hakati neid pidama alles XIX saj. II poolel s.o 1860ndate aastate paiku, kuid veel möödunud sajandi algul ei andnud keskmine talulehm aastas tonnigi piima. Veiste söötmine oli puudulik, pidamine kehv.(Veisekasvatuse areng Eestis) Ajalooliselt ei ole eri...
Taipoh kui kõik maha copyd. Elu võimalikkuse uurimine Päikesesüsteemis ja sellest väljaspool Uurimustöö 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Voyager 1 ja Voyager 2 3. Raadiolained ja laserid 4. Kepleri teleskoop 5. Kokkuvõte 6. Viited 7. Täpsustavad märkused Sissejuhatus Aegade algusest on juba usutud, et me ei ole Maa peal üksinda. Inimesed on koguaeg uskunud, et taevas on valitsev tsivilisatsioon, kes võib meie saatust otsustada sõrmenipsuga. Selleks tsivilisatsiooniks peeti jumalateperekondasid, iga ühiskond kummardas ja tunnistas ainult oma väljamõeldut perekonda. On inimesi, kes usuvad siimaani sellesse, et inimesed on hüpiknukud, keda juhib Jumal. Kuid esimese hüpoteesi püsitas Kreeka filosoof Thales (624 546 eKr), kes väitis, et lõputus universumis peab leiduma lõputu hulk eluga täidetud maailmu. See väide ei kog...
PIANISTID Viimsi Muusikakool Muusikaajalugu Liivia Narvik 7.klass 1. aprill 2012 Pianistid REIN RANNAP ( sündinud 6.oktoobril 1953) eesti helilooja, improvisaator ja pianist. Õpingud Kaheteistkümne aastaselt alustas ta õpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis. Peale seda jätkas ta kohe oma õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis klaveri erialal. Sellele järgnesid õpingud Moskva konservatooriumis. Peale seda pidas ta kaks aastat vahet ning jätkas õpinguid 1991. aastal Lõuna-California Ülikoolis magistri- ja doktoriõppes heliloomingut. Ruja Rein Rannap asustas ansambli ,,Ruja". See peaks tähendama teaduslik fantastika. Ruja oli eesti rokk ansambel. Tegutses seitsme- ja kaheksakümnendatel aastatel. Algses koosseisu kuulusid Urmas Alender, Jaanus Nõgisto, Tiit Haagma, Raul Sepper, Rein Rannap, Andrus Vaht, Toomas Veenre ning Andres ...
Rocca al Mare Kool Kosmose koloniseerimine Referaat Koostaja: Easter egg 11. klass Tallinn 2016 Inimkonna arv kasvab pidevalt ja peatamatult. Inimesi sünnib ja sureb pea samaaegselt, kuid r ahvaarv on ikka tõusmas. Kui riigid ei hakka veel rohkem ja põhjalikumalt kontrollima laste saamis poliitikat, siis ühel hetkel on maal nii palju inimesi, et meil saavad ressursid otsa. See pole ainus probleem, mis meid ees ootab, vaid loodus- või inimese poolt tekitatud katastroofid võivad ka suurteks probleemideks osutuda. Inimesed peavad leidma endale elu väljaspool maad, et inimkond alles jääks. Inimkonna püsiv areng ja tulevik on võimalik, vaid kosmose koloniseerimise abil ja see tähendab seda, et lõppude lõpuks on inimasutused ehitatud teistele planeetidele või umber orbiitide ülekogu galaktika. See kõik pole üldse kindelgi, et meie tehnoloogia areneb nii kaugel...
Küsimus 1 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 5'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline(sed) järgnevatest on variatsioonirida(read)? Vali üks või enam: 1, 5, 3, 6, 7, 4, 8, 9 9, 8, 6, 3, 5, 1, 7, 4 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 9, 8, 7, 6, 5, 4, 3, 1 Küsimus 2 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 5'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Erinevates ühikutes mõõdetud tunnuste varieerumist saab võrrelda, võrreldes ... Vali üks: dispersioone variatsiooniamplituude variatsioonikoefitsiente standardhälbeid Küsimus 3 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 5'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Tudengite testitulemused olid järgmised: 45 12 21 93 36 31 28 Leia testitulemuste mediaan. NB! Kirjuta vastuseks ainult arv! Vastus: Küsimus 4 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 5'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Uuritud grupi ke...
Astmeline või võrdeline tulumaks? Eestis kehtib hetkel võrdeline ehk ühetaoline ehk proportsionaalne tulumaks, mis tähendab, et maksumäär ei olene maksustatava tulu suurusest. Eestis on tulumaks hetkel kõigile 22%. Proportsionaalne tulumaks on peale Eesti veel ka Leedus, Lätis, Venemaal, Serbias, Ukrainas, Slovakkias, Gruusias, Rumeenias ja Makedoonias. Viimastel aastatel on ka Taani, Soome ja Inglismaa kaalunud üleminekut võrdelisele tulumaksule. Hetkel on seal veel astmeline ehk progressiivne tulumaks, mis tähendab maksusüsteemi, kus maksumäära suurus kasvab vastavalt brutotulu suuruse kasvamisele. Vikipeediast leiame progressiivse tulumaksu selgituse vaba aja näol. Oletame, et vaba aeg on mingi kaup. ,,Progressiivne tulumaks tooks inimestele kasu, suurendades nende vähest vaba aja hulka kellegi staatust muutmata. Rohkem võrdsust teeninduspotentsiaali jaotuses teeks tuluhierarhias tõusmise suhtel...
Kõne koolivormi vastu Tervist austatud kuulajad. Tegelikult pole ma siin selleks, et teile peale sundida oma arvamust, vaid pigem sellepärast, et avaldada teile oma mõttemaailma uksed teemale "Koolivormi poolt/vastu.,, Minu seisukoht on selles probleemis rohkem "vastu,, poolt. Ma arvan, et paljud jagavad minu arvamust. Kuid miks pole koolivorm nii aktuaalne tänapäeval? Vanasti kandsid kõik koolivormi ja polnud probleemi. Tänapäeval on kõik rohkem arenenum ja mitmekülgsem, kui niiöelda meie vanaemade aeagadel. Praegu on suur-suur valik muid riideid, mida selga panna. Kas tõesti valiksid sina, noor ja rõõmasameelne koolilaps, lõbusa värvilise omanäolise särgi asemel näotu ühesuguse argipäevase koolivormi ? Mina nii ei arva. Sattusin lugema ühte meie koolis käivat noortele suunatud ajakirja tundRuudus. Seal oli ka artikkel koolivormi kohta, mille ma kodus usinasti ka läbi luges...
"Mida annab paljurahvuseline riik ? " Meie uksetaga on suur ja lai maailm, mis on jagatud riikideks. Riikide peamiseks koostisosaks on selle rahvas. Suurel riigil rohkem, viksel riigil vhem. Milliseid eeliseid ja puuduseid annab paljurahvuselisus ? Mina, tavaline eestlane, kes on elanud oma rikest elu alles 18 aastat, ei ole veel ninud oma silmaga maailma selle ties avaruses. Seetttu olen nii mina, kui paljud minuvanuselised noored kinni maailma musternidises. Ma vin rkida USAst, kui paljurahvuselisest riigist ja nii elda kikide vimaluste maast ja tuua siia krvale vrdluseks oma kodumaa Eesti. Mida rohkem rahvast on riigis, seda mitmeklgsem on riik, kuna inimesed on nii erinevad. Mida suurem on rahvaarv, seda rohkem vetakse kuulda rahva sna. Niteks kui eestlased hakkaksid vitlema narkootikumide vastu maailmas, siis ei oleks see pooltki nii mjuvimas, kui seda teeksid ameeriklased....
Kellele: Teema: Kelllelt: Demokraatiat, ehk rahvavõimu tunnetan ma igalpool, kuid kõige rohkem kindlasti kooliga seonduvalt. Koolis tuleb tihti ette küsitlusi, millele õpilased annavad omapoolse vastuse ning hiljem otsustatakse tulemused nende põhjal. Näiteks aasta õpilase valimine- selline traditsioon oli minu eelmises koolis tavaline. Lepiti kokku aeg ja koht, mil kõik õpilased käisid ükshaaval laua juurest mööda ning said sealt ühe paberi, kuhu olid märgitud umbes kümme suurimat konkurenti. Nende hulgast pidi iga õpilane valima kaks- tema arvates parimat. Nendele kahele soositule korraldati näiteks mingi võistlus, et selgitada välja aasta õpilane. Veel esineb demokraatia näiteks klassi jalgpallimeeskonna mängijate valimisel, kus klassikaaslased arutlevad ja valivad need, keda nad peavad enda arvates parimateks ning saadaksid oma klassi esindama. Põhikoolis esines veel ka selline asi, nagu klassivanema valimine. Õpilastele jaotati ...
Tuleviku Eesti ühiskonnamudel Ühiskonnaks nimetatakse inimeste kooselu vormi ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Võime öelda, et tänapäeva ühiskond on üks suur hall mass, mis töötab kindla etteantud rutiini järgi, et toota võimalikult palju raha. Emotsioonid on jäetud tahaplaanile ja suurt rõhku pööratakse materiaalsusele. Täna kui Eesti Vabariik saab 100 aastaseks, võime järgnevalt endale ette kujutada, milline võiks olla Eesti tuleviku ühiskonnamudel. Selleks, et tuleviku ühiskonnamudelit paremini prognoosida, vaadates seda neljast olulisemast aspektist: poliitika, meditsiin, haridus ja tööjõud. Poliitikast rääkides tänases Eestis, võib veeta mitmeid pikki kuid. Meie peamiseks märksõnaks on saanud võitlus, kuid tegelikult peaks see minu arvates olema koostöö. Iga kuu jõuab uudistesse teema, kuidas üks erakond püüab teise erakonna ministrit umbusaldada. See umbusaldamine on ...
Katariina Karu 10A ,,Tantsija" Retsensioon Külastasin Kuressaarest pärit noore kunstniku esiknäitust ,,Tantsija". See asus Saaremaa Kunstistuudio Galeriis. Näitusel oli õhkkond väga meeldiv ning taustaks mängis mõnus muusika. Laura Arpo maalid olid tehtud akrüüliga. Kunstnik on ise küll väga noor, kõigest 26- aastane, kuid tema esiknäitus oli väga nauditav. Inspiratsiooni selleks näituseks sai tema tantsijatelt, eriti baleriinidelt ning seda oli ka tema maalide peal näha. Need kujutasid erinevaid baleriine ning nende tantsupositsioone ja graatsilisi hüppeid. Veel on kunstnik maalinud palju lilli, mille inspiratsioon tuleb tal eelkõige looduse kaunitest värvidest. Näitusel oli küll kahjuks väga vähe maale, mis oli ka minu arust üks miinus. Kõik Laura Arpo maalid, mida näidati ...
Millised on peamised veebilehtede trendid? Veebidisain on kiiresti liikuv ja muutuv tööstus, kus trendid tulevad ja lähevad. Samas kasutavad disainerid ka trende, mis ulatuvad mitmete aastate taha. Alati ei ole vajalik hakata leiutama jalgratast uuesti. Üheks näiteks võiks siinkohal tuua login mudeli. Login mudel jääb login mudeliks ning siin jääb innovatsioonile vähe ruumi. UI mustrid peaksid läbi sujuva kogemuse kasutajaid suunama, mistõttu on veel palju, millega disainerid peavad vaeva nägema, et saavutada täiuslik kasutajakogemus. Kasutajakogemused ongi määravaks, kuhu poole edasi minna, seda enam, et praegusel ajal kasutatakse veebi palju ka läbi nutiseadmete. Järgnevalt toon ma välja oma uurimuse tänapäeva veebilehtede trendidest. Toon välja mõned huvitavamad veebilehed, kus uusi ja trendikaid mustreid on kasutatud ja lisan juurde enda poolsed kommentaarid. Ikka veel käib eksperimenteerimi...
GMO poolt GMO tegeleb taime sortide ja loomade muutmisega, mis on hea kuna see enamjaolt muudab vilja või siis ,loomade puhul, liha paremaks , maitsvamaks, tervisele veel kasulikumaks. GMO üks viimastes headest uudistest(27.10.2008) oli see et teadlesed lõid vähki tõrjuva tomati. Mida veel paremat tahta kui süüdes GMO tomateid ja vähk kaob ning ei saa tekkitagi, see on väga hea. Taolisi uudiseid ja loomisi on olnud varem ning neid tuleb veel ja veel. Inimestel ei ole vaja varsti enam ravimeid võtta, sest GMO toote on maitsvad ja ka tervist parandavad. Lisaks veel on GMO põllumajandus kõige mahedam. See tähendab et keskkond ja ka toitu ei ole vaja pritsida kemikaalidega. Taimed kasvad ise ja väga hästi. GMO saab olla põllumajanduses nii et ta ei reosta loodust. GMO aitab muuta tooteid rohkem väärtuslikeks: saab kätte rohkem vitamiine ja teisi vajalike aineid. GMO muudak...
Laagri Kool Uurimustöö Balti kett Koostaja: Kati Jürisoo Juhendaja: Külli Hansson 2006 Balti ketti algplaan Rahvarinnete Balti Assamblee oli oma deklaratsioonide, resolutsioonide ja pöördumisega andnud küll tugeva signaali, kuid Moskvast, Rahvasaadikute Kongressilt said nad MRP asjus siiski veel poolikuid vastuseid. MRP 50. aastapäev, aga lähenes. Kui Edgar Savisaar ja Marju Lauristin Moskvast tagasi tulid ja taas eestseisuse tegevusse lülitusid, hakkasid nad üha sagedamini arutama, kuidas leedulaste ja lätlastega aastapäeva tähistada. Balti ketti idee pakkus välja Edgar Savisaar. Algul laitsid osad selle idee maha, kuna mõeldi kuidas selline rahvas kokku saaks tulla. Kuid pärastpoole hakkas idee aina rohkem ja rohkem meeldima ning otsustati ühendust võtta Riia ja Vilniusega. Naabrid jäeti mõtlema ja ideed lubati arutada 15. juulil Pärnus toimuval ko...
Kuidas ma mõistan sõltuvust? Maailmas on olemas palju asju, mis saab sattuda sõltuvusse. Juba imikueast puudutab meid sõltuvus. Üle öö ei satu sõltuvusse mitte keegi, see on pikem protsess. Sõltuvus areneb välja etappide kaupa. Sõltuvust saab mõista erinevatega sõnadega, teooriatega ja väljenditega. Aga mina saan aru sõltuvust nii, et kui maailmas saab midagi uut näiteks kunagi kohvi, alkohol või suitsu siis inimesed proovivad seda ja ei saa seda kinni pidada. Aga sellest on ka plussid ja miinusid. Esiteks, kui meie elus areneb midagi uut ja ebatervislik, siis inimesed kohe tahavad osta proovimiseks ja kasutamiseks. Inimesed arvavad, et seda on hea nendele. Näiteks, kui inimene joob iga hommik ja terve päev kohvi siis ta saab energiat ja tugevus. Aga nad ei mõtle, et kohvi joomine on kahjulik nende südamele ja tervisele. Veel suitsetamine on mõeldud selle jaoks, et inimene saaks olla rahul, et see on lõõgas...
Nüüdisühiskond- kas ühiskonna arengu lõpp? Minnes ajas sada aastat tagasi, ei oleks osanud keegi ette näha tänapäeva ühiskonda. On tulnud juurde mitmeid leiutisi, tehnika on teinud suure hüppe ja muutunud on isegi poliitika. Tõenäoliselt ei oska me ka praegu ennustada missuguses maailmas me saja aasta pärast elame. Võime vaid eeldada seda, et oodata on muutusi. Kui vaadata arenenud riike, siis näeme, et elukvaliteet on juba väga kõrgel tasemel, kas sealt on üldse võimalik edasi minna? Me toodame juba ammu rohkem kui tarbime, on see tõesti areng, kui toota veelgi rohkem, selleks et oleks suurem valik ja paratamatult ka ülejääk. Leian, et areneda on vaid loodust hoidva suhtumise poole. Maailmas on palju olulisi taastumatuid maavarasid ja neid raisata selleks, et tõsta niigi head elukvaliteeti on mõttetus. Näiteks puhta vee puudus on kätte jõudnud juba nii mitmessegi piirkonda Aafrikas, raiskamisega jätkates või...
Kas rohkem on ikka alati parem? Majandusmaailm on muutuv: see, mis on täna väärtuslik, ei pea homme olema sama hea. Majandusmaailm on mitmekesine: alates üksikettevõtjast ja lõpetades keeruliste organisatsioonide võrgustikega, kus igal on omad eesmärgid, vaatenurgad ja põhiprintsiibid. Vaatamata sellele, majandus üldiselt on suunatud inimeste vajaduste - nagu toit, elamine ja teised - rahuldamisele. Loomulikult ei ole ettevõtja motiveeritud seda tasuta tegema ettevõtja eesmärk on maksimaalse kasumi teenimine, sellepärast üritab ta oma tooteid teha võimalikult atraktiivsemaks, et inimesi rohkem tarbima üles kutsuma. Tarbijad aga püüavad omakorda eeskätt rahuldada esmavajadusi, kuid soovivad ka kallimaid meelelahutusi, moodsaid riideid ja uuemaid kortereid. Nii tekib majanduses vähemalt kaks osapoolt, kellest üks soovib võimalikult rohkem kasumit teenida ehk rohkem toota ja müüa ning teine ihkab kasvavate...
Maailmapildi kujunemisest Meie teadmised põhineval sellel, mida me oleme oma meeltega tajunud. Vaadates ringi näeme natuke, ronides kivi otsa, näeme rohkem. Kui aga ronida mõne väga kõrge puu otsa, on vaateväli päris erinev sellest, mis maa pealt vaadates. Sama põhimõte on meie maailmapildi kujunemisel, mida rohkem me teame, seda rohkem täiustub ja vastab tegelikkusele meie maailmapilt. Juba ammu enne meie ajaarvamist oli inimestel ettekujutus maailmast. Nende andmed põhinesid sellel, mida nad olid oma silmaga näinud. Näiteks kunagi usuti, et maailm on hiiglaslik lame ketas, mida hoiavad oma kilbil kilpkonnad. Selle maailmapildi muutis kehtetuks Aristotelese teos ''Taevastest'', kus tõi ta argumendid, miks maailm on pigem ümmargune kui lapik. Ptolemaios täiustas Aristotelese pilti, kujutades terviklikku kosmoloogilist sfääri. Ka need maailmapildid põhinesid sellel, mida inimesed olid näinud ja vaadelnud. V...
Milline erakond sulle meeldib või ei meeldi ja millepärast? Eestis on mitmeid erakondasid, neist kõige populaarsemad on keskerakond ja IRL (Isamaa ja Res Publica Liit).Minule isiklikult meeldib kõige rohkem IRL. IRL meeldib sellepärast et nad tegutsevad selle nimel, et eesti rahval ja eesti lastel läheks elus hästi. Nad tahavad Eestit näha maana kus inimestel oleks tore elada. Nad usuvad et Mõte on ainult sellel poliitikal mille tagajärjel inimesed muutuvad õnnelikumaks. IRL kuulub ka Euroopa Rahvaparteisse. Kindlasti nad pürgivad ka selle poole, et eestlane tunneks end turvaliselt ning et teda ei ohustaks kuritegevus. Nende mõte on ka see et eestlane hoiaks oma kodu. IRL-is on ka kõige pikem pink. Nendel jätkub kogenud ja asjatundlikke poliitikuid igasse valdkonda. Ning veel mis on väga oluline IRL on Eestit juhtinud pea poole ajast alates iseseisvuse taastamisest. IRL on kindlate põhimõtetega erakond. Seda arvamust, et mulle meel...
Unistuste muusikatund Minu unistuste muusikatund on selline kus me teeme arvutite ja seadmete abil muusikat. Meile võiks õpetada milliste arvuti programmidega saab muusikat teha ja milliste seadmete abil saab mida muusikas teha. Me võiks õppida kuidas teha kolme erinevat muusikastiili: mingi tehno muusika, mingi muusika elektripilliga (nagu võiks mingi rütmi elektrikitarriga valmis teha ja selle arvutis kokku panna) ja võiks veel midagi erilist teha. Alguses, kui kõik programmid (magix music maker ja sellised asjad) ja tööriistad (miksripult ja sellised asjad) tutvustatud on, proovime mingi ühe minutilise viisi kokku panna nii, et meil on kirjeldus selle viisi tegemiseks tahvli ees (näiteks: 00:00:13, lisa bassi löök, 00:00:17, lisa bassi löök, 00:00:20 lisa 4 sekundilise kitarri mäng) ja meil kõigil peaks lõpus tulema sama laul. Peale seda hakkame mingit muusikat remixima (vahetame bassi tugevust, pikendame ja kustutame osasid jne). Pä...
Kui võtta aluseks päris tänapäeva igapäevaelu, siis eks ole meil enamusel juba ühe prügikasti asemel kaks või enamgi prügikasti, et sortida ära erinevasse valdkonda kuuluv prügi. Ka kohtame mitmeid ja mitmeid taara automaate ja ka vanapaberi kogumispunkte tänava pildis. Oleme ka hakanud üle minema näiteks tavalistelt pirnidelt säästupirnidele ja elektrienergialt tuuleenergiale. See viitab sellele, et oleme juba palju rohkem teadlikud maa üldisest atmosfäärist ja selle süsteemi kulgemisest ja protsessidest mis siin aset leiavad. Me järkjärgult õpime veel sellega kohanduma, et mitte seda süsteemi rikkuda, sest siiamaani pole me sellele palju tähelepanu pööranud, vaid pigem omakasupüüdlikult teinud masinaid ja vabrikuid, mis on ainult meile tulu toonud. Tänapäeva avastused ja tehnika läbimurded on aidanud meil märgatavalt rohkem aru saada maast selle minevikust, olevikust ja tulevikust. Kuigi 21. saj. on ainult imepisikene o...
„Minu jõulukontsert“ 27. detsembril käisin Tartu Peetri kirikus kuulamas Tanja Mihhailova ja Mikk Saare „Meie jõulud“ kontserdit. Kontserdi valisin sellepärast, et olen igal aastal käinud kuskil kontserdil jõulude ajal ja ka seekord ei saanud seda traditsiooni vahele jätta. Kuna Viljandi kontsert oli välja müüdud, pidin sõitma Tartusse, mis juhtus ka eelmine aasta samal ajal. Jõulukontserdite seast tundus just see kontsert väga ilus ja hea tulevat. Kontserdil esines solistidena Eesti poplaulja ja näitleja Tanja Mihhailova ja tema elukaaslasest tuntud laulja Mikk Saar, neid saatis tuntud pianist ja helilooja Mihkel Mattisen ja Timo Vendt saksofonil ja viiulil. Mulle meeldis esitatud lugudest kõige rohkem „Sind ootan ikka veel“ mille autoriteks on Tanja, Mikk Saar, Timo Vendt ja Sean Pollock. Kaunid eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Owe Petersell. See laul esitati duetina ainult klaveri saatel. See laul jäi ...
Ajakirjanduse usaldatavus Seoses majanduskriisiga on usk ajakirjandusse oluliselt vähenenud. Kollase ajakirjanduse osakaal meedia hulgas on jätkuvalt näidanud kasvutrendi. Piirid väärtuslike ja väärtusetute uudiste vahel on muutnud hämaraks. Neljas võim on kolinud Internetti ja ihkab vaid võimalikult suurt klikkide ja kommide arvu, olenemata uudise sisukusest ja kvaliteedist. Tekitades küsimuse, kuhu viib see edasi meedia ja kas õnnestub veel kunagi pinnale ujuda ja taastada usaldas lugejate seas? Seoses meedia kolimisega Internetti on paberikandja kaotanud suure hulga enda regulaarsetest lugejatest. See protsess näib olevat pöördumatu, kuna Interneti kasutamine muutub üha lihtsamaks ja kättesaadavamaks kõigile. Üha enam korraldatakse õppeid ka vanemale generatsioonile. Mis annab järjekordse hoobi paberkandjale ja heidab üha tumedamat varju tulevikule. Kas on üldse lootust saada lugejaid juurde või leppida ...
Juhan Liivi luule analüüs Andrea Ärmus 10B 1. I isamaaline- „Kui tume veel kauaks ka sinu maa“ II autobiograafiline- „Helin“ III armastus- „Lilled“ IV loodus- „Tuisk“ 2. I „Kui tume veel kauaks ka sinu maa“- räägib sellest, kuidas sul on tume maa ja raske koorem kanda ning täht süttib su üle ja kõik su mõtted ja meel korduvad su rahva südames. II „Helin“- räägib sellest kuidas oli üks väikene poiss, kellel helin helises südames. See kasvas tal koguaeg suuremaks ja lõpuks ei mahtunud tal see maapeale ära. III „Lilled“- räägib sellest, et on üks imeilus lilleleid ja see lilleleidja on ise sama ilus. IV „Tuisk“- räägib talveilmast, tuisust ja loodusseadustest, et tuisk jookseb võidu tuisuga, aga teine iial teisest mööda ei saa, meeleolu on ühteaegu mõtlik ja ka rahulik. 3. I „Kui tume veel kauaks ka sinu maa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
