Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas on inimeste elu mõjutanud teadmiste suurenemine maast? (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Kui võtta aluseks päris tänapäeva igapäevaelu, siis eks ole meil enamusel juba ühe prügikasti asemel kaks või enamgi prügikasti, et sortida ära erinevasse valdkonda kuuluv prügi. Ka kohtame mitmeid ja mitmeid taara automaate ja ka vanapaberi kogumispunkte tänava pildis . Oleme ka hakanud üle minema näiteks tavalistelt pirnidelt säästu-pirnidele ja elektrienergialt tuuleenergiale.
See viitab sellele, et oleme juba palju rohkem teadlikud maa üldisest atmosfäärist ja selle süsteemi kulgemisest ja protsessidest mis siin aset leiavad.
Me järk-järgult õpime veel sellega kohanduma, et mitte seda süsteemi rikkuda, sest siiamaani pole me sellele palju tähelepanu pööranud, vaid pigem omakasupüüdlikult teinud masinaid ja vabrikuid, mis on ainult meile tulu toonud. Tänapäeva avastused ja tehnika läbimurded on aidanud meil märgatavalt rohkem aru saada maast – selle minevikust, olevikust ja tulevikust . Kuigi 21. saj. on ainult imepisikene osakene maa ajaloost ja selle tulevikust kokku, on siiski see väga tähtis ja tählepanu väärne sajand, sest see on esimene kord, kui saame hakata muutma inimest ja koos sellega ka meie planeeti. Seega on inimesed jõudnud oma intelligentsi redelil väga kõrgele pulgale.
Samas on meil arenemis ruumi veel küllalt, kuna kõige komplektsem ja keerulisim asi oleme me siiski veel iseendale. Läbi välismaailma õppimise, ehk siis maailma, mis eksisteerib väljaspool meid endid, õpime me tundma ka iseennast . Sest kes teab, mis toimub veel väljas pool meie planeeti. Inimesel ikka on komme püüelda veel kõrgemale... Veel kaugemale...
Kas ja kuidas on inimeste elu mõjutanud teadmiste suurenemine maast?
Kasutatud kirjandus:
Ma tegelikult ei lugenud otsest kirjandust, vaid vaatasin ühe professori Sir Martin Rees’i loenguid ja arutlusi maa teemal.
http://www.youtube.com/watch?v=3qF26MbYgOA&feature=related
ja tema tehtud lühifilm pealkirjaga „What we still don’t know “ ehk „Mida me veel ei tea“
I Osa
http://www.youtube.com/watch?v=35qntqRBo5I&feature=related
neid sarju oli muidu põnev vaadata ja targemaks saada!, kuigi võib-olla see otsene sarjade teema ei tule nii hästi välja minu lehekülje pikkuses kirjandis.
Kas on inimeste elu mõjutanud teadmiste suurenemine maast #1 Kas on inimeste elu mõjutanud teadmiste suurenemine maast #2 Kas on inimeste elu mõjutanud teadmiste suurenemine maast #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor merkuka Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Inuaki – reptiil minu sees
64
pdf

Inuaki – reptiil minu sees

Mul on olnud palju nimesid, kuid praegu on ainult üks. A: Kuidas ma peaksin sind kutsuma? D: David. A: Miks? D: Sest praegu on see minu nimi. A: Päris alguses ütlesid sa, et tulid siia teiselt planeedilt läbi kehastumise. Kas tead, kuidas seda nimetatakse? D: Selle nimi on Inua ja see asub Orioni kõrval. A: Kas selle elanikke kutsutakse inua'teks? D: Ei, neid kutsutakse inuakkideks. A: Sa oled siis inuaki? D: Olin inuaki aga nüüd olen maalane. A: Kirjelda oma eelmist planeeti. D: See on Maast ilusam. A: Kas reljeef on samasugune? D: Peaaegu. Seal on vesi, mäed, põllud, aga taimed on teised. Puude värv on hõbe- dane kuid veidi heledam. A: Kas seal on aastaajad? D: Jah, kuid mitte nii nagu siin. Seal pole talve ja lund, on ainult vihmad. Ja lehed ei kuku puudelt. Ja pole nii palav nagu siinsed suved. 3 A: On seal meri ja ookean? D: Jah, merd nimetatakse seal avata ja ookeani surim. Kalad on teist värvi. Üldiselt

Geograafia
Mõtte mõttest
35
doc

Mõtte mõttest

seletatakse ja taasluuakse maailma ning loodus- ja ühiskonna-nähtusi, nende edasikestmise põhjuseid ja tingimusi. Tunnuseks on terviklikkus ning kahtluseta veendumus. Inimene saab rituaalse tegevuse kaudu oluliselt mõjustada maailmanähtusi. TEADUSLIK MAAILMAPILT tugineb paradigmasid järgivate järjekindlate uurijate poolt õigeks peetavate meetoditega saadud ja õigeks (või efektiivseks) peetud süstematiseeritud ja objektiviseeritud teadmiste kogumile kõigest olevast. Tunnuseks on kriitilisus ja kindlus. Inimese koht maailmas on oluline vaid tema ja temataoliste jaoks. Maailm eksisteerib meist sõltu-matult, selle mõistmiseks tuleb olla maksimaalselt objektiivne. 2 RELIGIOOSNE MAAILMAPILT tugineb tavakogemustele ning ilmutuslikele ja sisekaemuslikele tõdemustele ja (või) religioossetele tekstidele ning nende tõlgendustele. Olulisimad maailmavaatelised probleemid lahendatakse Jumala(te) tegevuse ja tahte abil.

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
Filosoofia materjale
87
doc

Filosoofia materjale

Vastasseisud ja ühisosa kontinentaalse filosoofia paralleelsete arengutega. Praktiline filosoofia. Analüütilise filosoofia rakendusi moraali ja ühiskonnafilosoofias. 46. Analüütiline filosoofia ja esteetika. Analüütilise filosoofia rakendusi kultuuriteooriates. (Donald Davidsoni kirjandusteooriates kasutamise näitel) 2. Mis on filosoofia? filosoofia, üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus, teoreetiliste teadmiste süsteem olemise, tunnetuse, toimimise ja arenemise eeldustest ja alustest. F. püüab teaduse, kunsti, religiooni, argiteadvuse jms. saavutusi sünteesida *maailma ja eluvaateks, aga ka loogiliselt ja lingvistilissemantiliselt analüüsida inimtunnetust.F. tekkis nii Läänes kui ka Idas u. 2500. a. tagasi. Uurimise ja õpetamise vajadusel on f. liigendunud: *ontoloogia, *metafüüsika, *tunnetusteooria, *loogika, *eetika, f. ajalugu, kultuurif., teadusf., tehnikaf. jms. osised ja harud

Filosoofia
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7

Psühholoogia
Mõtteterad
84
odt

Mõtteterad.

Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk

Kirjandus
Aforismid
117
doc

Aforismid

31. Kes tööd kardab, see pelgab ka end laisaks inimeseks nimetada. 32. Kahtlustav inimene loeb hea jutu tagantki halva mõtte välja. 33. Aususe demonstreerimine viitab selle defitsiidile... 34. Kavalus kasvatab kaitsekihte, naiivsus on kilbita. 35. Inimene erineb ahvist sellegi poolest, et ta on õppinud end varjama riiete ja jutuga. 36. Ehetel ripub edevus juba ürgajast peale. 37. Võidu nimel on egoistki valmis kummarduma. 38. Teiste inimeste juures mõõdame kõige täpsemini ikka omaenese kalduvusi. 39. Viisakus on leppiva loomuga. 40. Jõhkrusega saab piinata kaaslasi, südametunnistusega aga iseennast. 41. Paindlik iseloom võib mõnikord osutuda iseloomutuseks! 42. Ülim vaprus on pealtnägijateta teha seda, mida ülejäänud võtavad ette vaid teiste silme all! 43. Mõne inimese vägevust saab mõõta vaid ta sõnades. 44. Pilk võib osutuda hinge reeturiks. 45

Kirjandus
Nüüdiskirjandus
42
doc

Nüüdiskirjandus

kohta seisukohti. Peaks justkui käes olema õnnelik elu. Mida see aga tähendab? Aastatuhande vahetust ja uue sajandi esimest kümnendit ei iseloomusta mitte niivõrd poliitiline tegevus, kuivõrd muud ühiskondliku elu valdkonnad. Suurim iseloomustav muutus on kommunikatsioonitehnoloogia plahvatuslik areng ja suur levik. See, et Internet, telefonid jm telekommunikatsioonivormid kuuluvad selle protsessi juurde. See muudab inimeste suhtlusvorme, keelt, inimeste harjumusi, elustiili jne. Meedium ise on ka sõnum. See tähendab, et üldiselt võime jagada kultuuriperioode selle järgi, missugune meedium on mingil ajastu valitsev. See meedium kirjeldabki selle ajastu hoiakuid kõige paremini. Teine silmatorkav joon sajandivahetuse puhul on see, et alates 90ndate keskpaigast muutub Eesti ühiskond üha enam avatumaks mõlemapoolselt ­ eestlased pääsevad maailma ja maailm pääseb Eestisse. Mõned nimetavad seda suhtlust globaliseerumiseks

Kirjandus
Aforismid
223
docx

Aforismid

sõnu. Sõber , kes alati toeks seisab sul on natuke imelik , natuke hull , tal pöörastest mõtetest kumiseb pea , ta on lahe ja lõbus ning tõeliselt hea! Sa oled lill mu aias, sa oled nii pisike kuid samas nii suur, sa oled see mis kõigetähtsam on, sa oled igavesti parim .. igavesti parim sõber ning sa ei kao kunagi, kui miski viltu läheb, sa oled ja jääd alatiseks selleks, kelleks kord saanud oled :) Sõprus on midagi sellist , mida pole võimalik niisama maast leida, see on midagi nii hinnalist ja väärtuslikku, midagi väga erilist. Igaüks tahab ja lausa vajab kedagi oma kõrvale. Tõelised sõbrad on nagu hommikud. Sa ei saa neid kogu päevaks, ent võid alati kindel olla, et nad on olemas, kui üles ärkad. Homme, järgmisel nädalal, järgmisel aastal, igavesti. Erilisust on maailmas vähe, sellepärast on ka sind vaid üks ! Üks ja ainus ja eriline :)

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun