Kosmose koloniseerimine  (0)

Rocca al Mare Kool 
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
Kosmose koloniseerimine  
Referaat 
  
  
  
 
 
  
  
  
                                                                        Koostaja : Easter egg 
                                                                                                             11. klass 
  
  
  
  
  
  
Tallinn 2016  
 
Inimkonna arv kasvab pidevalt ja peatamatult. Inimesi sünnib ja  sureb  pea samaaegselt, kuid rahvaarv on ikka tõusmas. Kui riigid ei hakka veel rohkem ja põhjalikumalt kontrollima laste saamis poliitikat, siis ühel hetkel on maal nii palju inimesi, et meil saavad ressursid otsa. See pole ainus probleem, mis meid ees ootab, vaid loodus- või inimese poolt tekitatud katastroofid võivad ka suurteks probleemideks osutuda. Inimesed peavad leidma endale elu väljaspool maad, et inimkond alles jääks . Inimkonna püsiv areng ja tulevik on võimalik, vaid kosmose koloniseerimise abil ja see tähendab seda, et lõppude lõpuks on inimasutused ehitatud teistele planeetidele või umber orbiitide ülekogu galaktika . See kõik pole üldse kindelgi, et meie tehnoloogia areneb nii kaugele, et kosmoselaevad liiguksid valguskiirusest kiiremini, rääkimata valguskiiruse saavutamisest. Kosmose kolonisatsiooniga kaasneb liiga palju probleeme, kulutusi ja sellega peaksid juba paljud valitsused ja erasektorid tegelema hakkama, sest aega meil on vähe. Nagu Stephen Hawkins on öelnud: “kas me koloniseerime kosmose järgmise 200 aasta jooksul või me vaatame enda pikaajalisele väljasuremisele vastu." [1] 
Praegu pole teistele planeetidele ehitatud ühtegi kolooniat, sest see on tõsine majanduslik ja tehnoloogiline väljakutse . Kosmose linnad peavad suutma jagada eluks kõiki vajalikke ressursse ja kaitsma elanikke väga vaenulikus keskkonnas. Lisaks tuleb kaasata sellised tehnoloogiad nagu kontrollitud ökoloogilise elu tugisüsteem, mida ei ole suudetud suures mastaabis välja töötada. Samuti tuleb valmistuda ka sellisteks probleemideks, mis on hetkel teadmata ja kuidas inimesed käituvad ning peavad vastu avakosmose keskkonna karmides tingimustes. Lisaks muudab koloonia ehitamise väga kalliks ka see, et materjalide saatmine kosmosesse on veel liiga kulukas. Näiteks hetkel maksab sateliidi saatmine maa madalale orbiidile ligikaudu 5000 dollarit kilogrammi kohta.[2] 
Kosmose asustamine toob kaasa ka vajaduse hakata täpsemalt määratlema, millisel kujul ja mis moodi hakkavad inimeste elud jätkuma. Kosmosesse koloonia rajamiseks on väljakäidud erinevaid ideid. Võimalik on ehitada maapealne baas, mis asuks eksoplaneedi pinnal või pinnases ning samuti on ka võimalik ehitada kosmosejaamasid,  mis tiirleksid ümber päikese, kuu või eksoplaneedi orbiidi. Eksoplaneet on lühidalt öeldes planeet, mis asub väljaspool päikesesüsteemi ja ei tiirle ümber Päikese, vaid mõne teise tähe, tähe jäänuki või pruuni kääbuse.[3] Kosmose kolooniate toimimiseks on vaja suurtes kogustes : vett, toitu, ruumi, inimesi, ehitusmaterjale, energiat, transporti, sidet, elussüsteemi, tehislikku gravitatsiooni, radiatsiooni kaitset ja hulganisti investeeringuid. On täitsa võimalik, et kolooniad hakkavad asuma vajalikke ressursside vahetus läheduses. Kuna materjalide saatmine maalt on kallis, siis arvatavasti osa materjale hakkavad kolooniad saama Kuult, Maa lähedastelt asteroididelt, Phoboselt või Deimoselt.  Sellistest kohtadest kaevandamine on kasulik, sest seal on väike raskusjõud, puudub kosmose kaubalaevadele atmosfääritõmme ja ei ole biosfääri.[4] 
Energiaks on kõige optimaalsem kasutada päikeseenergiat, mis on usaldusväärne ja seda on külluslikult. Kuna kosmoses ei ole ööd , pilvi või atmosfääri, mis blokeeriksid päikesevalgust, siis kasutatakse seda ka sateliitide energiaga varustamiseks. Kosmoses on lihtne saavutada tööstususlikult kõrgeid temperatuure Päikese ahjudes, mis on valmistatud suurtest paraboolsetest peeglitest. Lamedad peeglid peegeldavad päikesevalguse radiatsiooni kaitsest mööda elamispindadeni selleks, et vältida otsest kokkupuudet kosmilise kiirgusega või luua näiliku Päikese liikumist üle koloonia taevavõlvi. Samuti kasutatakse seda valgust ka taimede peal, et saak oleks viljakam.[5] 
Kosmose asulates on suureks probleemiks pikaajalise elussüsteemi loomine. Lähim maapealne analoog, mida võib sobilikuks pidada kosmose elussüsteemi loomiseks on tuumaallveelaevad. Allveelaevad kasutavad erilist elussüsteemi ja saavad järjest mitu kuud vee all olla sedasi, sest allveelaevad on rohkelt täis hapnikuballoone, mida jätkub kauaks ajaks. 
Surmavat radiatsiooni kosmoses tekitavad kosmilised kiired ja päikesepursked. Väljaspool Maa atmosfääri on elamine keeruline. Selleks, et kaitsta elu, asutused peavad olema piisavalt paksu seinakihiga, et neelata enamuse radiatsioonist.[6] Vähendamaks radiatsiooni doosi mõne siivertit või veel vähemaks, peab kaitsekihi materjali olema 4 tonni ruutmeetri kohta.[7] Sellisel juhul on radiatsiooni tase kõvasti madalam kui Maal leiduvates looduslikes asulates. See aga tekitab probleemi kosmoselaeva manööverdamisel, kuna laev on massiivne. Laeva liikumis Inerts  nõuaks väga võimsaid põtkureid, et alustada või peatada tiirlemist ümber oma telje. Teine võimalus on lasta elektrimootoritel laeva kahte erinevat osa üksteisele vastassuunas tiirelda.[8] 
Kokkuvõttes on kolooniate rajamine kosmosesse väga keeruline protsess, mille planeerimine on aeganõudev, kohutavalt  kulukas,  problemaatiline ja pea võimatu. Erinevad valitsused ja eraettevõtted peaksid juba kiiremas korras leidma nendele probleemidele vastuseid, et kuidas inimkonda peale maad ellu jätta. Edukal ja püsival koloonial peab olemas olema: vee allikas, toiduallikas, avarad ruumid, grupp inimesi, ehitusmaterjal, energia, transpordi- ja sidevahendid, elusüsteem,  eeldatavasti  tehislik gravitatsioon ja radiatsiooni kaitse. Kui ära lahendada need punktid, siis inimkond muutub igaveseks . 
Kord üks tark mees on öelnud: „Inimkonna ainuvõimalik areng ja tulevik on ainult mitmel planeedil.“ 
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
Kasutatud allikad: 
http://engineering.dartmouth.edu/~d76205x/research/Shielding/ 
https://settlement.arc.nasa.gov/75SummerStudy/5appendE.html 
https://et.wikipedia.org/wiki/Kosmose_koloniseerimine#cite_note-13 
https://fuusik.wordpress.com/2011/03/15/kosmose-koloniseerimine/ 
http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/kiirgus-3/ 
http://www.space.com/17738-exoplanets.html 
http://www.latimes.com/science/la-sci-earth-like-planets-20131105-story.html 
http://www.fyysika.ee/?p=66665 
http://www.airspacemag.com/space/is-spacex-changing-the-rocket-equation-132285884/?no-ist 
http://www.dailymail.co.uk/sciencetech/article-419573/Mankind-colonise-planets-survive-says-Hawking.html 
ENCYCLOPEDIA OF  Science  &  Technology . 1997 
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
 
 
 
[1]Hawking, Stephen. 2006. Mankind must colonize  other  planets to survive.  Daily  Mail. internet :  http://www.dailymail.co.uk/sciencetech/article-419573/Mankind-colonise-planets-survive-says-Hawking.html 
[2] Chaikin,  Andrew . 2012. Is  SpaceX changing the rocket equation. Internet:  http://www.airspacemag.com/space/is-spacex-changing-the-rocket-equation-132285884/?no-ist 
[3] Howell, Elizabeth. 2016.  Exoplanets: Worlds beyond our solar system. Internet:  http://www.space.com/17738-exoplanets.html 
[4] Internet:  https://en.wikipedia.org/wiki/Space_colonization#cite_note-43 
[5]  McGraw,  Hill . 1997 ENCYCLOPEDIA OF Science &  Technology , 8. Lk 654 
[6] Spacecraft shielding. Internet:  http://engineering.dartmouth.edu/~d76205x/research/Shielding/ 
[7] Internet:  https://settlement.arc.nasa.gov/75SummerStudy/5appendE.html 
[8] Spacecraft shielding. Internet:  http://engineering.dartmouth.edu/~d76205x/research/Shielding/