Demokraatia (1)

Kellele:
Teema:
Kelllelt:
Demokraatiat, ehk rahvavõimu tunnetan ma igalpool, kuid kõige rohkem kindlasti kooliga seonduvalt. Koolis tuleb tihti ette küsitlusi, millele õpilased annavad omapoolse vastuse ning hiljem otsustatakse tulemused nende põhjal. Näiteks aasta õpilase valimine- selline traditsioon oli minu eelmises koolis tavaline. Lepiti kokku aeg ja koht, mil kõik õpilased käisid ükshaaval laua juurest mööda ning said sealt ühe paberi, kuhu olid märgitud umbes kümme suurimat konkurenti. Nende hulgast pidi iga õpilane valima kaks- tema arvates parimat. Nendele kahele soositule korraldati näiteks mingi võistlus, et selgitada välja aasta õpilane. Veel esineb demokraatia näiteks klassi jalgpallimeeskonna mängijate valimisel, kus klassikaaslased arutlevad ja valivad need, keda nad peavad enda arvates parimateks ning saadaksid oma klassi esindama. Põhikoolis esines veel ka selline asi, nagu klassivanema valimine. Õpilastele jaotati kätte paberid , ning sinna peale pidi kirjutama ühe nime oma klassikaaslaste seast, keda sooviti klassivanemaks. Õpetaja luges nimed kokku, kelle nime esines paberil kõige rohkem oligi väljavalitu. Kindlasti valiti õpilaste poolt välja veel ka need, kes said minna oma tarkusi näitama ning klassi eest seisma, näiteks olümpiaadidele.
Kuna ma elan kortermajas, valitakse meil välja teatud aja tagant majavanem, kes hoolitseb ja otsustab maja seisukorra ja heaolu üle. See isik peab olema väga usaldusväärne, kuna tema pangakontole saadetakse iga kuu mingi summa. Juhuks, kui majale oleks tarvis ehitatada uus katus, siis ta küsib teiste elanike arvamusi ning seejärel hakkab ta seda organiseerima. Majavanem valitakse kõigi majaelanike ühisel otsustamisel . Nimelt saadakse kokku teatud ajal ja teatud kohas, ning hakatakse arutama. Ma arvan, et selline valimine ei pruugi lõppeda vahest ühehäälselt, kuna on ju teada, et inimesed on erinevad ning ühele meeldib üks rohkem, kui teine jne. Siis kujuneb välja vaidlus, kuid valimine lõppeb ikka enim poolehoidjaid saanud isiku võiduga. Kas seda nüüd võiduks saab nimetada, see oleneb juba inimsest . Sellega kaasneb palju rohkem hõivatust ning kohusetunnet, kuid osadele inimestele selline asi meeldib. Mina majavanema valimisel valida ei saa, kuna mul ei ole vanuse tõttu veel mingisugust sõna-õigust. Kunagi, kui ma olin umbes kaheksa aastane, siis toimusid meil hoovidevahelised jalgpallimängud, kus valisime sama moodi enda seast välja parimad, kes läksid hoovi esindama. Igal hoovil oli muidugi oma plats , kus nad harjutasid, nii oli ka meil. Mäletan veel väga hästi, kui käisime sõpradega poes, ning ostsime valget värvi ning tegime maha jalgpalliväljaku piirid. Väljak asus põhimõtteliselt minu akna all ning koguaeg oli hea ülevaade, et kas keegi mängib või ei. Juhul kui mängis, sai alati koos palliga sinna tormatud. Tagantjärgi mõeldes ma imestan, et inimesed pole meiega riidlema hakanud, et mis te rikute muru jne.
Eesti riik on demokraatlik riik. Meil toimuvad iga nelja aasta tagant riigikogu valimised. Inimesed, kes tahavad anda oma häält, saavad teha seda teatud kohas ja teatud ajal. Nimelt vaatavad nad välja ühe isiku, kes neile meeldib, kelle põhimõtted nende omadega ühtivad ja kes kuulub neile sobivasse erakonda ning hääletavad tema kasuks. Hääled loetakse kokku, ning see erakond võidab, kellel on kõige rohkem hääli. Selline valimine on küll demokraatlik, kuid on ka olnud valimiste ajal selliseid juhtumeid, kus mõni erakonna palgatud isik maksab näiteks joodikutele, et nad annaksid hääle nende kasuks. Eesti riigis on hääletamine vabatahtlik, kuid on ka olemas riike, kus see on kohustuslik. Mina veel riigikogu valimistel osaleda ei saa, kuna oma hääle andmiseks peab olema vähemalt kaheksateistkümne-aastane, kuid tulevikus plaanin kindlasti osa võtta.