vähki tõrjuva tomati. Mida veel paremat tahta kui süües GMO tomateid ja vähk kaob ning ei saa tekkitagi, see on väga hea. Taolisi uudiseid ja loomisi on olnud varem ning neid tuleb veel ja veel. Inimestel ei ole vaja varsti enam ravimeid võtta, sest GMO toote on maitsvad ja ka tervist parandavad. Lisaks veel on GMO põllumajandus kõige mahedam. See tähendab et keskkond ja ka toitu ei ole vaja pritsida kemikaalidega. Taimed kasvad ise ja väga hästi. GMO saab olla põllumajanduses nii, et ta ei reosta loodust. GMO aitab muuta tooteid rohkem väärtuslikeks: saab kätte rohkem vitamiine ja teisi vajalike aineid. GMO tegeleb taime sortide ja loomade muutmisega, mis on hea kuna see enamjaolt muudab vilja või siis ,loomade puhul, liha paremaks , maitsvamaks, tervisele veel kasulikumaks. GMO muudaks põllumajanduse Eesti riigis konkurentsemaks teiste riikidega ja poleks vaja ka enam suuri dotatsioone.
Maris Kuusk 11.klass Loksa 2018 SISUKORD 1. MIS ON GMO?..................................................................................................... 3 2. GMO LEVIK MAAILMAS........................................................................................ 4 3.GM LOOMADE EESMÄRK...................................................................................... 5 4. VASTU JA POOLT ARGUMENDID...........................................................................6 4.1. GMO pooldajad............................................................................................. 6 4.2. GMO vastu.................................................................................................... 7 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 9 KASUTATUD KIRJANDUS......................................
Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Geneetilise muundamise tehnoloogia on suurepärane teadusliku uurimistöö vahend, kuid ta on liiga toores. On teadlasi, kelle väitel geneetiline muundamine on lihtsalt loomuliku evolutsiooni laiendamine, ristamisest järgmine samm, kuid tehniliselt on see täiesti ebakorrektne lähenemine. Kui uue taime loomiseks kasutatakse geneetilist muundamist, toob see endaga kaasa tuhandeid muutusi selle taimeraku DNAs,
tsiviilprobleemid, millele on vaja leida vastused. Geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasutamine põllumajanduses toob lahenduse maailma vaesemates piirkondades valitsevale näljahädale. Sellise avaldusega on esinenud paljud poliitikud, teadlased ning eelkõige ärimehed. Selliste kultuuride kasvatamine on aa juba esimese kümmekonna aasta jooksul kaasa toonud hulganisti keskkonna-, tervise- ja sotsiaalmajanduslikke riske. [2] Nende kultuuride viljelemine on olnud surve all ühiskonna poolt alates käesolevate taimede jõudmisest põllule ja sealt toidulettidele. USA- s on mais ja raps segunenud nende looduslike vormidega ning seetõttu ka poodides müüakse neid tooteid ilma vastavate tunnusmärkideta erinevalt Euroopa riikidest. GM taimede mõjus tervisele pikemas perspektiivis ei olda veel täielikult selgusele jõutud ning seetõttu on see valdkond nii aktuaalne. Katsed on näidanud, et näiteks loomad väldivad geneetiliselt muundatud toidu söömist
sotsiaal-majanduslikke riske. Eeldusel, et GMO-d kujutavad endast teatud riski, on oluline hinnata, kui suur peab olema nendest saadav kasu, mis kaaluks üles riskid ning muudaks mõistlikuks muundkultuuride kasutamise põllumajanduses, toidus jm toodetes. Õiguslik regulatsioon peaks siinkohal olema teatud konsensuse või tasakaalu leidmise fikseerimise punktiks, mis näitab, millistel tingimustel on GMO-de kasutamine ja kasvatamine täna ühiskonna poolt aktsepteeritud. http://www.eesti.ee/est/teemad/keskkond_loodus/looduskaitse/geneetiliselt_muundatud_organ ismid/?style=txt Riigiportaali tekstiversioon Geneetiliselt muundatud organismid Geneetiliselt muundatud organism (GMO) on tänapäeva biotehnoloogia abil selliselt muundatud geeni(de)ga organism, mida loodus ise teha ei saa (näiteks kahe lille hübriide ei loeta selles mõttes GMO-deks). GMO-de loomine GM kultuurtaimi ehk muundkultuure saab luua mitmel viisil.
SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID........................................................4 1.1. Mis on geneetiliselt muundatud organismid?...............................................4 1.2.1. Geneetiliselt muundatud taimede saamise metoodika..........................5 1.2.2. Geneetiliselt muundatud loomade saamise metoodika..........................6 1.3. Miks konstrueeritakse geneetiliselt muundatud organisme?........................7 1.4. Põhiargumendid, miks ollakse geneetiliselt muundatud taimede vastu.......8 1.5. Geneetiliselt muundatud loomad.................................................................8 2. GENEETILISELT MUUNDATUD TOIDU MÕJU INIMESELE......................................10 2.1. Geneetiliselt muundatud toitude oletatavad negatiivsed mõjud inimorganismile.........................................................
Referaat Mis on GMO? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Kuidas GMO-sid luuakse? GM kultuurtaimi ehk muundkultuure saab luua mitmel viisil. Ühe võimalusena kasutatakse muundkultuuride loomisel sageli bakterite abi. Taimedes kasvajalisi muutusi põhjustav mullas elav agrobakter suudab ühe osa oma DNA-st taimerakku viia ja seal taime pärilikkusekandjate kogumisse sisestada. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega saadaksegi selle bakteri abil võõr- DNA taimerakkudesse viia.
10%) GM loomad. Kõige enam on geneetiliselt muudetud: hiir, siga, lammas, lehm, kana, kala, ahv. GMO Eestis. Keskkonnaministeeriumi andmetel ei kasvatata Eestis geneetiliselt muundatud organisme, küll aga turustatakse kaubandusse lubatud GMO-sid Kohustus on tootele märkida, et tegemist on GMO-ga. Mitmed tooted on modifitseeritud juba enne GMO teema aktuaalseks muutumist. Selle töö jaoks materjali otsides leidsin artikli, kus oli välja toodud rida põhjuseid miks GMO on kahjulik nii meie organismile kui meid ümbritsevale keskkonnale: · Transgeeni sisestamisel teise organismi ei saa kunagi olla kindel, et geen satub õigesse kohta. Eeldatakse selle sattumist rakutuuma, kuid selle tõenäosus võib olla isegi alla 1%. Sisestatud geen võib olla ettearvamatu käitumisega hakata teisiti tööle ning avaldada mõju mitmele organismi tunnusele s.h. ka mittesoovivatele. Transgeen võib hakata tootma
Kõik kommentaarid