Astmeline või võrdeline tulumaks? (1)

Astmeline või võrdeline tulumaks ?
Eestis kehtib hetkel võrdeline ehk ühetaoline ehk proportsionaalne tulumaks , mis tähendab, et maksumäär ei olene maksustatava tulu suurusest. Eestis on tulumaks hetkel kõigile 22%. Proportsionaalne tulumaks on peale Eesti veel ka Leedus, Lätis, Venemaal, Serbias, Ukrainas, Slovakkias, Gruusias, Rumeenias ja Makedoonias . Viimastel aastatel on ka Taani, Soome ja Inglismaa kaalunud üleminekut võrdelisele tulumaksule . Hetkel on seal veel astmeline ehk progressiivne tulumaks, mis tähendab maksusüsteemi, kus maksumäära suurus kasvab vastavalt brutotulu suuruse kasvamisele. Vikipeediast leiame progressiivse tulumaksu selgituse vaba aja näol. Oletame, et vaba aeg on mingi kaup. „Progressiivne tulumaks tooks inimestele kasu, suurendades nende vähest vaba aja hulka kellegi staatust muutmata. Rohkem võrdsust teeninduspotentsiaali jaotuses teeks tuluhierarhias tõusmise suhteliselt lihtsamaks. Ka tarbimise seisukohalt on astmeline tulumaks seda efektiivsem, mida võrdsusele suunatum on majandus. Efektiivsus kaoks, kui staatus ei huvitaks inimesi või vaba aega ei hinnataks või staatuse tõusmise ajend oleks liialt tugev. Lisanduvat vaba aega ei väärtustata, kui kõrge positsiooniga kaasneks automaatselt ka palju vaba aega.” Ühesõnaga ei too võrdeline tulumaks mittemingisugust kasu rikastele, võttes neilt oluliselt rohkem tulumaksu kui väiksema sissetulekuga inimestelt. Eestis pooldab astmelist tulumaks erakondadest Keskerakond , kuigi tegelikult on maailm teise suunda minemas: progressiivselt proportsionaalsele. Igal aastal läheb riike astmeliselt üle võrdelisele tulumaksusüsteemile. Hiljuti tegi seda Makedoonia ( 2007). Mart Laar on öelnud : „Progressiivne tulumaks on välja toodud vaid lihtsameelsete valijate peibutamiseks, seda ei võta tõsiselt ka Keskerakond ise. Eesti mainele ja usaldusväärsusele toob selline tsirkus aga kahju- sest ka maailmas teatakse , et maksudega ei mängita.” Maksud maailmas liiguvad võrdelise süsteemi suunas. Soomes on näiteks ainsaks progresseeruvaks maksuks see tulumaksu osa, mis laekub riigieelarvesse .
Mina pooldan kindlasti võrdelist tulumaksu. Lihtsalt öeldes ei saa ma aru, miks peaksid suurema sissetulekuga inimesed rohkem maksma, kui näiteks poemüüjad, kelle sissetulek on oluliselt väiksem võrreldes arsti palgaga. Samas on arst õppinud oma ametit umbes 10 aastat ja müüjal võib olla ka tavaline keskharidus - kumb on rohkem oma palga nimel pingutanud? Loomulikult arst ning tema pingutused ei ole väärt suuremaid makse. Kõigil peaks see olema võrdselt määratud. Isegi võrdelise tulumaksu puhul maksab suurema palga saaja tegelikult ikkagi rohkem tulumaksu kui see, kelle palk on madal. Oletame, et müüja bruto palk on 6500 krooni, sellest maksab ta tulumaksu 857 krooni ja arsti palk on 35 000 krooni, millest tulumaks on aga 6686 krooni. Arst maksab tulumaksu niigi ligi 6000 krooni rohkem. Astmelise tulumaksu korral maksaks müüja veelgi vähem tulumaksu ja arst tunduvalt rohkem. Mina tahan saada tulevikus hambaarstiks ja ei ole küll nõus poolt oma palgast tulumaksuna ära andma, et saada umbes sama palju raha kui tavaline kõrghariduseta müüja. Sellisel juhul poleks paari tuhande krooni pärast küll mõtet aastaid ülikoolis higimull otsa ees õppida.
Minu mõtteid toetab ka Riigikogu rahanduskomisjoni ja Reformierakonna liige Jürgen Ligi: „Astmeliselt kasvav tulumaks apelleerib inimese loomupärasele kadedusele, mis ei talu, kui ligimesel paremini läheb. See tunne ei jäta ruumi mõttele, et juba ühetaolise maksuprotsendi korral on suurem mitte ainult ligimese teenistus , vaid ka panus, mille too riigieelarvesse teeb- vahel kordi suurem.” Vastu on sellele aga Keskerakonna ja samuti Riigikogu rahanduskomisjoni liige Olev Raju : „ Et riik funktsioneeriks, ta lihtsalt peab omama tulude teatud miinimumi. Ja mis tahes maksude esmane tingimus on, et maksumaksja peab olema maksujõuline. Seetõttu tulebki rikastel rohkem maksta, ja seda ka protsentuaalselt. See on nende vaestega võrreldes suurem vastutus riigi ja rahva ees.” Ta lisab veel ka, et vaidlus tulumaksu ümber on üldsegi mõttetu, sest Eestis kehtestataks astmeline tulumaks varem või hiljem nagunii . Ma siiralt kahtlen selles. Keskerakond pole siiani suutnud seda ideed läbi suruda ja ta pole isegi üritanud mitte. Niikaua kuniks Keskerakond täies võimus pole, ohtu tulumaksusüsteemi muutmisele ei ole. Nii arvan mina.
Heaoluriikides, nagu Rootsi, toimib astmeline tulumaks väga edukalt. Kuid Rootsil ja Eestil on vahe. Meie ei ole veel heaoluriik ja tee sinnani on veel pikk. Tänu võrdelisele tulumaksule on meie majandus kiiremini arenenud, võrreldes teiste ajalooliste saatusekaaslastega. Võrdelise tulumaksu säilitamine toob riigile kindlasti laias plaanis rohkem kasu kui astmeline.