10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
triinguess
Õppematerjali autor
Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning inimese ja keskkonna suhteis
inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui varem) ja 1890. aastaks elas Maal 1,6 miljardit inimest. Järgmine rahvastiku kahekordistumine toimus aga veelgi kiiremini  72 aastaga  ja 1962 aastaks elas Maal juba 3,2 miljardit inimest. 1980 aastaks loeti meie planeedil kokku 4,5 miljardit inimest, 1987. a. 5 miljardit ja 1999. a. oktoobris juba 6 miljardit. Sellist rahvaarvu kiiret plahvatuslikku kasvu lühikese aja jooksul nimetatakse demograafiliseks plahvatuseks. Demograafilised uuringud näitavad, et maailmas sünnib sekundis 4,2 inimest, minutis 252, ööpäevas 250 000, aastas 90 miljonit inimest. Maailmas sureb 1,6 inimest sekundis, minutis 96, 5927 tunnis ja 51923209 aastas
................................................................... 106 8.2. Osavõtt keskkonnaotsuseid mõjutavatest tegevustest .................................................. 108 8.3. Võimalused ja takistused osaleda keskkonnaotsuste tegemisel ................................... 109 9. Metsandus ......................................................................................................... 111 9.1. Metsa olulisus ................................................................................................................ 111 9.2. Hoiakud metsadega seotud küsimustes ........................................................................ 113 10. Kliima ................................................................................................................. 115 10.1. Hinnang oma teadlikkusele kliimamuutuste mõjudest.....................................
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed,
peamagistraalide ja suurte ristmike juures. Samas on ka väiksema liiklusega ristmikel, kus saasteainete hajumine on majade poolt piiratud, kontsentratsioonid lähedal normidele. o Lämmastikoksiidid on liiklusest tulenevatest saasteainetest kõige kõrgema norme ületava või normilähedase esinemissagedusega (seetõttu kasutati käesolevas töös alternatiivsete teetrasside hindamisel just lämmastikoksiidide). PILET nr. 4 1. Majandustegevus ja elukeskkond Inimese ja looduse suhet võib käsitleda kui üldistatud tootmisprotsessi ehk majandustegevust, mille käigus looduslik aine muudetakse inimesele väärtuslikumaks. Ürginimene võttis loodusest vaid seda, mis seal oli ja sellisel hulgal, mis oli talle vajalik ning mille võtmiseks ta oli suuteline. Mõistuse arenedes hakkas inimene muutma looduslikku ainet endale enam suu-, käe- ja seljapäraseks ning kasutama selleks lihtsaid tööriistu. Veelgi arenedes jõudis
pooldajad end otseselt ei paremale ega vasakule poole tavapärasel poliitilisel skaalal. Enamasti on rohelised siiski liidus vasakpoolsete jõududega. Rohelise liikumise teoreetilised ideed on suhteliselt noored, pärinedes 1960ndatest. Üks esimesi ökoloogilisele kriisile tähelepanu juhtivaid raamatuid oli R. Carsoni "Hääletu kevad" ("The Silent Spring",1962). Roheline ideoloogia rajaneb ökoloogial  teadusel organismidest nende elukeskkonnas. Seistes vastu arvamusele, et inimene on looduse peremees, hoiatab ökoloogia, et inimtegevus võib looduslikku tasakaalu häirides hävitada ökosüsteemi, mis teeb sellesama inimtegevuse võimalikuks. Osa rohelise liikumise esindajatest tuletanud sellest põhimõttelise vastanduse tehnoloogia ja looduse vahel. Samas peab osa rohelisi just nimelt nn rohelisi tehnoloogiaid oluliseks lahendusteeks, mis nende arvates võimaldab ühildada kaasaegse majandussüsteemi toimimise globaalse loodusliku tasakaalu säilitamisega.
pooldajad end otseselt ei paremale ega vasakule poole tavapärasel poliitilisel skaalal. Enamasti on rohelised siiski liidus vasakpoolsete jõududega. Rohelise liikumise teoreetilised ideed on suhteliselt noored, pärinedes 1960ndatest. Üks esimesi ökoloogilisele kriisile tähelepanu juhtivaid raamatuid oli R. Carsoni "Hääletu kevad" ("The Silent Spring",1962). Roheline ideoloogia rajaneb ökoloogial – teadusel organismidest nende elukeskkonnas. Seistes vastu arvamusele, et inimene on looduse peremees, hoiatab ökoloogia, et inimtegevus võib looduslikku tasakaalu häirides hävitada ökosüsteemi, mis teeb sellesama inimtegevuse võimalikuks. Osa rohelise liikumise esindajatest tuletanud sellest põhimõttelise vastanduse tehnoloogia ja looduse vahel. Samas peab osa rohelisi just nimelt nn rohelisi tehnoloogiaid oluliseks lahendusteeks, mis nende arvates võimaldab ühildada kaasaegse majandussüsteemi toimimise globaalse loodusliku tasakaalu säilitamisega.
Minevik, olevik ja tulevik on suhtelised mõisted, sest see sõltub ajast, milles inimene parajasti viibib. Kogu aeg sarnaneb videomagne- tofoni kassetile salvestatud kujutisega. Universumi mitte-eksisteerimine tähendab seda, et kõik, mida me elu jooksul näeme ja kogeme, on tegelikult illusioon, mida pole olemas. See tuleb otseselt välja ajas rändamise füüsikateooriast, mis on ka vastavas valdkonnas kirja pandud. Kuid sellises ,,olematuses" tekkiv teadvus on tegelikult looduse suur ime ja kui seda tõeliselt tajuda, siis on võimalik tunda enneolematut õndsust. Joonis 14 Suur ime seisneb meie olemasolus. Selle võlgneme me teadvuse olemasolule, kuid teadvuse eksisteerimiseks on vaja loodusseadusi. http://assets4.bigthink.com/system/idea_thumbnails/47672/original/brain%20internet%20SS.jpg?1348433212 Inimese teadvuse päritolu on looduslik, mitte tehislik
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid