Katariina Karu
10A
„ Tantsija “
Retsensioon
Külastasin Kuressaarest pärit
noore kunstniku esiknäitust „Tantsija“. See asus Saaremaa
Kunstistuudio Galeriis. Näitusel oli õhkkond väga meeldiv ning
taustaks mängis mõnus muusika .
Laura Arpo maalid olid tehtud akrüüliga. Kunstnik on ise küll väga noor,
kõigest 26-aastane, kuid tema esiknäitus oli väga nauditav.
Inspiratsiooni selleks näituseks sai tema tantsijatelt, eriti
baleriinidelt ning seda oli ka tema maalide peal näha. Need kujutasid erinevaid baleriine ning nende tantsupositsioone ja
graatsilisi hüppeid. Veel on kunstnik maalinud palju lilli, mille inspiratsioon tuleb tal eelkõige looduse kaunitest värvidest.
Näitusel oli
küll kahjuks väga vähe maale, mis oli ka minu arust üks miinus .
Kõik Laura Arpo maalid, mida näidati olid väga kaunid ning oleksin
tahtnud näha veel rohkem tema töid. Kuid nendest seitsmest, mida
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
katsikenee
Õppematerjali autor
inspiratsiooniallikaks on naise keha ja tantsijad, eriti baleriinid. Kõik maalid olid tehtud akrüülvärvidega. Laura Arpo maalidel on kujutatud tantsijate graatsilist liikumist ning nende õrna figuuri. Mulle meeldis väga üks korralikult maalitud teos nimega ,,Hüpe", kus oli süsimustal taustal kujutatud ühte lumivalges kleidis baleriini hüpet sooritamas. Mulle sümpatiseeris selle maali lihtsus, puhtus ja musta ning valge vastandlikkus. Samas oli sellel teosel kujutatud tantsija veidi utoopiliselt maalitud, kuna tema jalad olid ilmselgelt liiga pikad, et kuuluda normaalsele inimesele. Kuid ma arvan, et see muutis baleriini veelgi graatsilisemaks, mis on ju iseenesest positiivne ja ilus vaadata. Üks lemmikuid oli ka maal ,,Baleriin". Kogu teos oli täis korrapäratuid värvipritsmeid ning sellel kujutatud tantsija oli maalitud üsna lohakalt. Mulle jättis see huvitava mulje nagu oleks kunstnik selle teose valmistamisel eriti emotsionaalne olnud
Karina Lõbus 10c Kunstiajaloo retsensioon Laura Arpo ,,Tantsija" Käisin 21.veebruaril kunstinäitusel Saarema kunstistuudio galeriis. Sinna olid üles riputatud Kuressaares sündinud ja kasvanud noorkunstnik Laura Arpo valmistatud maalid. Tegu oli tema esimese maalinäitusega, mis sisaldas seitset maali. Debüütnäituse pealkirjaks on ,,Tantsija". Joonistamisande avastas Laura Arpo endas juba pisikese tüdrukuna, ehkki toona ilmusid tema väikeste sõrmede alt paberile enamasti küll loomad. Ta lõpetas 2004. aastal Kuressaare ametikooli kunstilise kujundamise eriala ning suundus seejärel elama Tallinna. Nüüdseks on ta end täiendanud Eesti Kunstiakadeemia ettevalmistuskursustel ning õppinud rõivadisaini Mainori kõrgkoolis. Kui varem tegeles Laura maalimisega rohkem
Kadrioru Saksa Gümnaasium Monet2klimt Retsensioon I Karin Brit Liinsoo 10-1 Tallinn 2017 Ma külastasin Monet2klimdi näitust. Ma käisin seal 11.11.2017. Näitusel "Monet2Klimt" näidatakse klassikalise muusika parimate palade ja helieffektide saatel rohkem kui 140 kuulsat teost. Seal esitati Monet, Van Gogh'i ja Klimti maale. Näitusel kasutatava tehnikaga on võimalus: vaadata Monet'i maalide struktuuri; tunnetada Van Gogh'i postimpressionismi värve ja aru saada Klimt'i modernismist ja sümbolismist. Näituse kestis 45 minutit, ning need pildid jooksid ekraanidel vahetpidamata. Gustav Klimt (14. juuli 1862 6. veebruar 1918) oli Austria maalikunstnik, sümbolist. Ta on silmapaistvamaid Viini juugendi esindajaid. Tema loomingu hulka kuulub maale, seinamaale kui ka muul kujul loodud kunstiteoseid. Klimt maalis enamasti naisekeha. Oscar Claude Monet (14. november 1840 5. de
ABJA GÜMNAASIUM Mirell Põllumäe Amedeo Modigliani Referaat Juhendaja: Maile Kreevs Abja-Paluoja 2013 Sissejuhatus ,,Elu on väheste, kes teavad ja askavad, kingitus paljudele,kes ei tea ega oska." Amedeo Modigliani (joonistusele kirjutatud sententsist) Amedeo Modigliani oli väga keerulise isksusega kunstnik ja samuti keeruline oli tema loomingu tee. Paljudes küsimustes pole aga siiani tulemuseni jõutud. Vaieldakse isegi kas tema puhul oli tegemist Itaalia või Prantsusmaa kunstnikuga. Modigliani te
Jõgeva Gümnaasium IMPRESSIONISM MAALIKUNSTIS Referaat Koostaja:Karina Sula Juhendaja: Jaana Tiido Jõgeva 2010 1 Sisu Sisu.................................................................................................................................2 Sissejuhatus Mina valisin endale teemaks `` impressionism maalikunstis `` , selle teema võtsin sellepärast, paljud tegid igasugustest erinevatest inimestest ja tundus vähe olevaid neid kes teeks just sellel teemal referaati. Siis uurisingi nimesid ja teemasid ning kõige huvitavamana tundus impressionism maalikunstis. ........................................................................................................................................3 ..............................................................................................................................10 .........................
KUNSTIAJALOO III KURSUS Impressionism 1) Vaata Claude Monet` maali Palazzo Mula Veneetsias lk 225 ja too selle näitel välja kolm impressionismile omast tunnust! * Tähelepanu pöörati eeskätt õhu ja selle valguse maalimisele. Kuna need muutusid kiiresti, tuli ka maalida ka kiresti ja vabas õhus. * Musta värvi peaaegu ei kasutatud. Kui seda siiski tehti, otsiti musta sees omakorda erinevaid värvivarjundeid * Suured muutused kompositsioonis ehk maali üleehituse alal. Loobuti rangest,läbimõeldud kompositsioonist. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal! Auguste Renoiri maalimislaadis temaatikaks olid enamasti linn, olustikustseenid, portreed ning aktid. Renoiri maaalimislaad oli pehme ja samas lüüriline. Koloriit oli särav ja õrn. Portreed on sensuaalsemad ning rohkem psühholoogilisemad kui samal ajal teistel impressionistidel. Portreedel kujutas eriti naisi ja lapsi. Naised
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kuju
naise iluideaal. Temaoli esimene, kelle naised olidtema poeg- tiivuline amor, flora oma täies ilus, tõelised firenze naised, jeesus ja ristija johannes tavalised noorukid. leonardo da vinci 1452-1529 daam hermeliiniga(poola) j.a.d ingres temast on järel ainult 15 lõpetatud tahvelmaali ja iLa grande odalisque 1814(louvre) seinamaal, madonna värtnaga varasti, 6 leonardo odalisk on teener või tantsija haaremis. tööd on louvre's, 2 ermitage'is, 1 washingtonis, Ta oli neoklassitsist, mängis viiulit, temat tuli 2uffizis, 1londonis, 1 münchenis, 1 prantsuse keelda sõna hobi. krakkowis.paljude ravates on tema parim töö. Modiglani 1884-1920 diivanil istuv akt(erakogu)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid